{"id":15252,"date":"2021-12-23T10:26:09","date_gmt":"2021-12-23T08:26:09","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252"},"modified":"2021-12-23T10:25:29","modified_gmt":"2021-12-23T08:25:29","slug":"kaardisadu-tsaariaegsete-puhadekaartidega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252","title":{"rendered":"Kaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tiina Tael, peaarhivaar.<\/p>\n

Eesti postkaardiajaloo teet\u00e4hiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati k\u00e4ibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi k\u00f5rvale sai l\u00fchis\u00f5numi kirjutada, tagak\u00fclg j\u00e4i aga ainult aadressi p\u00e4ralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed m\u00fc\u00fcma ka v\u00e4rvitr\u00fckis \u00f5nnitluskaarte, ostes neid sisse v\u00e4lismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa p\u00e4ritolu, m\u00f5ned on ka Rootsist, Prantsusmaalt jm.<\/p>\n

Kuna ERMi postkaardikogu pole veel 10 aastanegi, siis v\u00f5tsin selle blogiloo kirjutamiseks appi muuseumi teised kogud \u2013 fotokogu ja arhiivi, kust leiame p\u00fchadekaarte ka 19. sajandi l\u00f5pust. T\u00f5si, need pole m\u00e4rgitud p\u00fchadekaartidena, vaid ikka linna- v\u00f5i k\u00fclapiltidena, ning kirjeldamisel pole isegi m\u00e4rkust sellele, et postkaart on valmistatud v\u00f5i seda kasutatud mingiks t\u00e4htp\u00e4evaks. Seet\u00f5ttu on siinne valik juhuslik ja v\u00f5ib-olla vanimad ja p\u00f5nevamad kaardid alles ootavad avastamist.<\/p>\n

Lisaks fotokogule on t\u00e4htp\u00e4evakaarte kogutud muuseumi kirjasaatjatelt teema all \u201eK\u00fcsimusi kaasaja kommetest\u201c (1979, KV 370), kus oli ka k\u00fcsimus \u00f5nnitluskaartide saatmise kohta. Vastustest loeme v\u00e4lja, et k\u00f5ik pidasid seda vanaks kombeks. M\u00f5nest vastusest v\u00f5is aga v\u00e4lja lugeda, et ega tsaariajal taluinimesed neid eriti ei saatnudki, kuna aadress tuli kirjutada vene keeles, mida maal tavaliselt ei osatud (Aili Viitar, KV 370:205). Mainitakse ka, et pigem saatsid kaarte noored. \u201eJuba sajandi vahetusel oli komme saata p\u00fchade ajal \u00f5nnitluskaarte, seda k\u00fcll nooremate poolt. Et mu isa v\u00f5i ema oleks m\u00f5ne kaardi saanud, v\u00f5i siis ise saatnud, seda pole k\u00fcll n\u00e4inud.\u201c (Paul P\u00e4rna, KV 370:260).<\/p>\n

Vanade postkaartide saatus on olnud erinev. M\u00f5ndagi neist on hoitud kui kallist m\u00e4lestuseset siidipaberi sees, aga neid anti ka lastele m\u00e4ngimiseks, h\u00e4vitati ise kolimise k\u00e4igus v\u00f5i l\u00e4ksid need s\u00f5ja ajal kaduma: \u201eKui me 1941. a s\u00f5jasuvel oma kraami metsa viisime, siis viisime sinna ka kummuti sahtlid p\u00fchadekaartidega, mis meil m\u00f5ni s\u00e4ilinud oli. Metsast aga l\u00e4ksid k\u00f5ik kaduma.\u201c (Salme Nael, KV 370:525).<\/p>\n

Vanim ERMi kogus olev j\u00f5ulu- ja uusaastateemaline postkaart v\u00f5ib olla Kuressaare kaupmehe ja kirjastaja Leonid Issajevi oma. Sellel on Kuressaare vaade, tr\u00fckitud on see aga Saksamaal Meissenis Kretzchmar & Scatzis. Enamasti on siiski postkaartide valmistamise kohta andmeid v\u00e4he \u2013 ei ole m\u00e4rget kirjastaja, tr\u00fckikoja, foto v\u00f5i joonistuse autori kohta. Heal juhul on postkaardi nurgas kirjastaja logo, mis aitab valmistajat m\u00e4\u00e4rata.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kuressaare. Aurulaev Constantin, Nikolai kirik, Kauba t\u00e4nav, Nikolai kirik, ujula Roomassaares. Postkaart saksakeelse s\u00f5numiga, 1898. ERM Fk 397:43<\/p><\/div>\n

Vanemate postkaartide puhul tuleb m\u00e4rkida, et range postiseaduse kohaselt tohtis s\u00f5numeid kirjutada vaid postkaardi esik\u00fcljele \u2013 nii oli 1905. aastani. Seej\u00e4rel l\u00e4ks asi vabamaks, aga m\u00f5nelgi hilisemal dateeritud postkaardil on s\u00f5num esik\u00fcljel. Sageli lisati uusaasta- v\u00f5i j\u00f5ulusoovidele l\u00fchike kiri. Ning linna- ja maastikupiltide k\u00f5rval kasutati ka etnograafilisi ja kunstilisi postkaarte.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Dr F. R. Kreutzwald. Postimehe tr\u00fckikoda. Pildi k\u00f5rval olev ruum oligi m\u00f5eldud s\u00f5numi kirjutamiseks. Kaardil 1904. aasta tempel. ERM Fk 362:46<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

P\u00e4rnu raudteejaam. Lisaks uusaastasoovile on siin l\u00fchis\u00f5num postkaard kirjastamise ja aadressi kohta (kiri j\u00e4tkub veel tagak\u00fcljel). Postitatud 1906. aasta jaanuaris, seega n\u00e4ib, et siis v\u00f5is juba postkaardi aadressik\u00fcljele kirjutada. ERM Fk 533:23<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Narva Aleksandri kirik. Kirjastaja R. P\u00f5deri Raamatukaupluse Kirjastus Narvas, 1901. ERM Fk 397:39<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Uusaastakaardiks sobis ka foto, mille tagak\u00fcljele sai aadressi kirjutada. See fotopostkaart on postist l\u00e4bi k\u00e4inud 1906. aasta 1. jaanuaril. ERM Fk 362:13<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Peterhofist 1902. aastal saadetud uusaastasoovidega postkaart, millel on kujutatud aadlidaame ja paabulindu terrassil. Tehtud Berliinis Albrecht & Meisteri kirjastuses. ERM Pk 2:4\/117<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Paistu kiriku postkaardile on leidlikult lisatud uusaastasoov. Kirjastaja teadmata, saadetud 1904. ERM Fk 362:21<\/p><\/div>\n

Sajandi alguses hakkasid siinsed fotograafid ja kirjastajad ise valmistama \u00f5nnitluskaarte. Lihtsam oli\u00a0 fotopostkaarte teha p\u00e4evapildit\u00f6\u00f6kodades. Nendel on kujutatud kirikuid, maastikke, kunsti v\u00f5i hooneid\u2026 M\u00f5nel puhul on peal ka \u00e4rireklaam ning v\u00e4lismaa postkaartide eeskujul raamiti need sobiva s\u00fcmboolikaga.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Uusaastakaart Tallinna raekoja kujutisega. Kirjastanud R. Von der Ley Tallinnas u 1910. ERM Fk 173:15<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Sama motiivi on Tartu postkaardil kasutatud 1913. aastal. Esik\u00fcljel on ERMi kirjatoimetaja Karl-Eduard S\u00f6\u00f6di autogramm. ERM Fk 362:4<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

P\u00e4rnu Nikolai t\u00e4navaga j\u00f5ulukaardi autor on teadmata, aga v\u00f5ite m\u00f5istatada, mida t\u00e4hendavad peegelpildis t\u00e4hed T. R. kuuse all. 1913. ERM Fk 362:7<\/p><\/div>\n

Nagu m\u00e4rkate, on j\u00f5ulusoov musta tu\u0161iga \u00fcle soditud. N\u00f5ukogude tsensuur keelas 1950. aastate alguses selle s\u00f5na kasutamise.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Tartu \u00fclikooli kujutav postkaart. Siingi peitub mustaga soditud riba all midagi, mis tsensuurile silma j\u00e4i. Venekeelne uusaastasoov on siiski puutumata j\u00e4etud. Postitamata, u 1912. ERM Fk 358:52<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Uusaastakaart Endla teatriga P\u00e4rnust. Kandle all on m\u00e4rge, mis v\u00f5iks viidata postkaardi autorile. 1912. ERM Fk 533:1<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

A. T\u00f5llasepa tr\u00fckikoja ja kaupluse reklaampildiga uusaastakaart 1902. aastast. Siingi on tsensuur toimetanud kaupluse omaniku nimega. ERM Fk 362:15<\/p><\/div>\n

J\u00f5ulukaarte tehti ka ise, kasutades selleks n\u00e4iteks pilte, kus on kujutatud lumist maastiku, kirikut v\u00f5i iseennast. Samuti sobis selleks m\u00f5ni kunstiteos. ERMi fotokogus on paar sellist kaarti kunstnik Ants Laikmaalt (tollal Hans Laipmann).<\/p>\n

\"\"<\/a>

Fotopostkaart Ants Laikmaa maalist \u201eVana Aitsam” (1904) koos kunstniku allkirja ja s\u00f5numiga Oskar Kallasele 1906. aastal. ERM Fk 104:22<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Hans ja Anni Laikmaa uusaastatervitusega fotopostkaart Oskar Kallasele 1908. aastal. ERM Fk 104:29<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Hans Laikmaa j\u00f5ulutervitus Falgi puiesteelt Oskar Kallasele 1905. Nurka on sisse pressitud Gustav Oskari signatuurm\u00e4rk. ERM Fk 362:3<\/p><\/div>\n

H\u00e4sti populaarsed olid v\u00e4lismaa p\u00e4ritolu v\u00e4rvilised postkaardid. Neile oli peale tr\u00fckitud saksa- v\u00f5i venekeelne tekst, ent tasapisi hakati tr\u00fckkima ka eestikeelseid p\u00fchadesoove. Need kaardid olid h\u00e4sti pilkup\u00fc\u00fcdvad ja levinud paljudes riikides, nii et sama pildiga postkaardi v\u00f5is leida nii Saksamaalt ja Venemaalt kui ka Prantsusmaalt, Austriast, Hollandist, Eestist jm, varieerus vaid \u00f5nnitluse keel.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

\u201eJ\u00f5ulukuuse saadan sulle, w\u00f5tta wastu ole heaks. Kella heliga sull soowin R\u00f5\u00f5msaid J\u00f5ulu p\u00fchasid\u201c. Sellise s\u00f5numiga postkaardi sai Jaan Parnabas 1910. aastal. Kirjastatud Saksamaal. ERM Pk 2:4\/218<\/p><\/div>\n

Sama pildiga postkaarti saab venekeelsena n\u00e4ha SIIT<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Viini kirjastuse \u00d6sterreichische Photographische Gesellschafti postkaart, u 1914. ERM Pk 2:4\/228<\/p><\/div>\n

Sama postkaarti prantsuskeelsena saab n\u00e4ha SIIT<\/a>.<\/p>\n

Eks v\u00e4lismaised postkaardid m\u00f5jusid pigem v\u00f5\u00f5rap\u00e4raselt: kuuskede asemel on kujutatud m\u00e4nnioksakest ning kirikupildid ei sobitu Eestimaa maakaardile.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Saksakeelne j\u00f5ulukaart 1903. aastast. Valmistamise aeg teadmata. ERM Pk 2:4\/118<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Berliinis Paul Pittiuse kirjastuses valminud maastikupildi ja eestikeelse tekstiga j\u00f5ulukaart. ERM Pk 2:4\/116<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Berliini kirjastuse Paul Finkenrathi postkaart aastast 1909. ERM Pk 2:4\/210<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

S\u00f5numiga \u201eEi palju pole \u00f6elda mul \u201eHead p\u00fchad\u201c ainult soovin sul\u201c kaart. Valmistatud Saksamaal Leipzigis Dr. Tenkler & Co kirjastuses, tekst on t\u00f5en\u00e4oliselt lisatud hiljem Eestis. Postitatud 1910. ERM Pk 2:4\/236<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Venekeelse p\u00fchadesooviga postkaart on kleebitud arhiivis Helle Kulli \u201eP\u00f5ltsamaa II. Usundid, kirikud, kalmistud, kiriklikud ja ilmalikud kombed\u201c k\u00e4sikirja. Valmistamise kohta pole andmeid, aga kaardi kunagine omanik on selle saanud 1914. aastal. N\u00e4ha on kunstnik Gustav Ludgig Sch\u00f6pleri (1830\u20131901) allkiri. ERM KV 479:1265<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Venekeelse tekstiga \u00f5nnitluskaart kannab templit 1905. aastast ja samuti tr\u00fckitud Saksamaal Martin Schlesingeri kirjastuses. Tagak\u00fcljel on pikk s\u00f5num. ERM Pk 2:4\/115<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Postkaart m\u00e4nguautos istuva noormehe ja neiuga. Valmistatud Berliinis Martin Schlesingeri kirjastuses ja saadetud Pidula m\u00f5isa parun B. von Tolli perekonnale 1909. aastal. ERM Pk 2:4\/97<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Saksakeelse \u00f5nnesooviga j\u00f5ulukaardil kujutatakse Jeesuslast kolme targaga. Kirjastaja Martin Schleslinger, saadetud 1908. ERM KV 479:1264<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Sellegi postkaardi on kirjastanud Martin Schleslinger u 1905. ERM Pk 2:4\/246<\/p><\/div>\n

J\u00f5uluvana r\u00f5ivastuseks oli tollal muidugi lambanahkne kasukas. Inglid on aga j\u00f5ulukaartidel \u00fched sagedasemad k\u00fclalised.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Inglitega postkaart. Valmistatud Saksamaal, kirjastaja teadmata, u 1900-1910. ERM Pk 2:4\/202<\/p><\/div>\n

Selle tagak\u00fcljelt leiab salmi:<\/span><\/p>\n

\u201e\u00d5nne soovin sulle<\/p>\n

uue aastaks n\u00fc\u00fcd nii<\/p>\n

Palju kui Aadamal<\/p>\n

Ning tulevik tore kui<\/p>\n

Eedeni p\u00f5li<\/p>\n

Terwitades t\u00e4htsal tunnil<\/p>\n

S\u00f5brake Sull saadan ma<\/p>\n

Kaardi \u00f5nne soowiga<\/p>\n

Sul roosid \u00f5itsegu woodi ees<\/p>\n

Ja nende sees Sull h\u00f6\u00f6pik<\/p>\n

Laulgu ingel hoidgu sind \u2026\u201c<\/p>\n

\"\"<\/a>

See venekeelse j\u00f5ulusooviga postkaart on kirjastatud Saksamaal Berliinis Otto Schloss KG kirjastuses. Saadetud esimese maailmas\u00f5ja ajal 1914 Orjolist. ERM Pk 2:4\/220<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Aristophot AG. Taucha Leipzigi valmistatud inglitega saksakeelne j\u00f5ulupostkaart. ERM Pk 2:4\/204<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Selle postkaardi tagak\u00fclg on m\u00f5eldud ainult aadressi jaoks. Kullast kiri on sisse pressitud. Valmistaja teadmata, u 1900-1905. ERM Pk 2:4\/245<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

K\u00e4sikirjas on m\u00e4rgitud, et selle kaardi on saatnud esimese maailmas\u00f5ja ajal s\u00f5durpoiss kodustele. Kirjastatud E. A. Schwerdtfeger & Co\u2019s 1914. ERM KV 479:1265<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Tsaariarmee s\u00f5duri saadetud kaart ristiemale. Kirjastaja kohta viiteid pole. ERM Pk 2:\/4 216<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

P\u00e4ris uus kaart ERMi postkaardikogus. Kirjastanud Martin Schlesingeri kirjastus u 1910. aastal. Lisatud juba eestikeelne tekst. Foto: T. Tael<\/p><\/div>\n

J\u00f5ulupostkaartide s\u00f5num oli tavaliselt \u201eR\u00f5\u00f5msaid j\u00f5ulup\u00fchi!\u201c. Suur osa j\u00f5ulupostkaartidest ongi r\u00f5\u00f5msate piltidega\u2026<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Omalaadse postkaarditehnikaga j\u00f5ulukaart on v\u00e4ga habras, nii et tselluloidkilest t\u00fckid kipuvad pildilt \u00e4ra tulema. Kirjastaja teadmata, 1911. ERM KV 479:1263<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

E. A. Schwerdtfeger & Co postkaart 1910. aastatest. ERM Pk 2:4\/206<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Berliini kirjastaja Herman Wolffi postkaart 1910. aastatest. ERM Pk 2:4\/207<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Herman Wolffi j\u00f5ulukaart 1910. aastatest. ERM Pk 2:4\/208<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Eestikeelse p\u00fchadesooviga j\u00f5ulukaart 1906. aastast on tr\u00fckitud Dresdenis Paul S\u00fcssi kirjastuses. ERM Pk 2:4\/243<\/p><\/div>\n

V\u00e4rviliste kaartide k\u00f5rval olid k\u00e4ibel ka j\u00f5ulu- ja uusaastas\u00fcmboolikaga fotopostkaardid, kus on kujutatud pidulikus riietuses inimesi. M\u00f5nikord on kompositsiooni loomisega rohkem vaeva n\u00e4htud. Paljud neist kaartidest on RPH logoga \u2013 Rotophot tegutses paljudes riikides.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Eestikeelsel E. A. Schwerdtfeger & Co kirjastatud postkaardil on lisaks inimestele ka inglid. Tempel 1913. ERM Pk 2:4\/214<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

\u201eAustatud neiud! Siin saadan teil ka omalt poolt paar neiut abiks \u2013 j\u00f5ulupuud s\u00fc\u00fctama ja saan \u00fchtlasi Teile h\u00e4id J\u00f5ulup\u00fchi \u00fctelda\u201c. Sellise toreda sooviga Rotophoti kaubam\u00e4rgi all kirjastatud postkaart on teele pandud 1913 M\u00f5isak\u00fclast. ERM Pk 2:4\/237<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Rotophoti kaubam\u00e4rgiga postkaart 1915. aastast. ERM Pk 2:4\/238<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

E. A. Schwerdtfeger kirjastuse postkaart on viinud Ida Reiali m\u00e4lestuste radadele. Ta kirjeldas oma lapsep\u00f5lvekuuske nii: \u201ePiparkookide hulgas on n\u00e4ha ka paberkomme, mis meeldisid just lastele. Maitselt olid nad magusad, olid nagu suhkru ja t\u00e4rklisesegused kommid. M\u00f5ni inimene meenutas neid suhkrukommideks, m\u00f5ni \u00fctles t\u00e4rklisekommid, m\u00f5ni piltidega kommid. J\u00f5ukamas peres oli kombeks, et pereema andis sellised kommid p\u00e4rast lastele maiustamiseks, kuid lihtsates peredes pandi j\u00f5uluasjadega karpi hoiule ja teisel aastal v\u00f5eti j\u00e4lle v\u00e4lja.\u201c ERM KV 479:1266<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Rotophoti logoga venekeelne uusaastakaart, valmistatud t\u00f5en\u00e4oliselt Saksamaal u 1912. ERM Pk 2:4\/215<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

\u201eJ\u00f5ulud k\u00e4es, Oh h\u00f5ika mu huul, Tervistu sul toogu Tormid ja tuul\u201c. J\u00f5ulukaardi kirjastaja on teadmata. ERM Pk 2:4\/229<\/p><\/div>\n

Uusaastakaartidel oli tavaks kujutada ka mitmesuguseid \u00f5nnem\u00e4rke, levinud olid ristikhein, p\u00f5rsas, hobuseraud, kannikesed, kurg.<\/p>\n

\"\"<\/a>

\u201eS\u00f5ber waata! W\u00e4ljawalik on suurep\u00e4raline, mis \u00fchel puudub seda teisel on. J\u00f5ulud l\u00e4ksid wagusalt m\u00f6\u00f6da. Peale kella 7 ei tahtnud enam uulitsale jalga pista,\u201c kirjutas \u00fclemeelik s\u00f5ber teisele 1905. aastal Martin Schleslingeri kirjastatud eestikeelsele kaardile. ERM Pk 2:4\/244<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Vahva s\u00f5numiga postkaart Aadu Parnabasi kogust. Tagak\u00fcljel tekst \u201eWatt Ja\u0161ka\u2026 N\u00fc\u00fcd w\u00f5tta k\u00e4hku k\u00e4\u00e4rid k\u00e4tte, sest meil on tarwis piki p\u00fcksa. Ole siis nii hea ja tee poistel p\u00fcksid see on ju na rumal kui nad nii wiisi uut aastat wasta w\u00f5tavad. Tipu Mardil kukki kanu igat seltsi noori wanu. Uue aasta soowija [nimi pole loetav]. Kirjastaja Moriz & Barschall, Berliin, u 1910\u20131920. ERM Pk 2:4\/217<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

\u201eMinu soow ja terwitus, Uue aasta ukse suus, S\u00f5ber sulle \u00f5nne andku, R\u00f5\u00f5mu roosid p\u00f5ue kandku\u201c. E. A. Schwerdtfeger & Co aastatel 1910\u20131920 kirjastatud postkaardilt leiame \u00f5nnetoovad neljalehelised ristikheinad ja hobuseraua. ERM Pk 2:4\/239<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Uusaastasoovid tulevad sageli ka rongiga ja topelt\u00f5nne toovad kindlasti ingel, ristikhein ning rahat\u00e4hed lille- ja \u0161ampusekorvis. Seegi postkaart p\u00e4rineb E. A. Schwerdtfeger & Co kirjastajalt. Valmistatud enne 1919. aastat. ERM Pk 2:4\/219<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Rahakottide ja kannikestega inglit\u00fcdruk postkaardil, mis on p\u00e4rit samalt kirjastuselt. ERM Pk 2:4\/213<\/p><\/div>\n

M\u00f5nikord oli uusaastakaartidel ka lilledesse v\u00f5i ristikheinalehtedesse asetatud aastanumber.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Tagasihoidliku kujundusega 1905. aastat m\u00e4rkiva postkaardi valmistamise koht ja kirjastaja on teadmata. ERM Pk 2:4\/212<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Berliinis A. Sala kirjastatud postkaart, mis p\u00e4rit 1906. aastast. ERM Pk 2:4\/211<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Martin Schlesingeri kirjastuse 1909. aasta kaart. ERM KV 479:1300<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Martin Schlesingeri kirjastuse 1910. aasta kaart. ERM Pk 2:4\/200<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

V\u00e4lismaa kirjastajate k\u00f5rval leidus Eestiski meistrimehi, kes aastanumbri postkaardile paigutasid. See Hiiumaa sirvilaudadega postkaart kannab A. Thomsoni allkirja, kes on t\u00f5en\u00e4oliselt ka kaardi autor. ERM Fk 173:34<\/p><\/div>\n

Natuke tahaks r\u00e4\u00e4kida ka tollasest Eesti autorite loomingust. Kui sageli on siin kirjastatud postkaartide autorid teadmata, siis m\u00f5nikord on kunstnik v\u00f5i fotograaf siiski j\u00e4\u00e4dvustanud oma nime postkaardile.<\/p>\n

\"\"<\/a>

N\u00e4ib, et see Mihkel Weske luuletusega postkaart on valminud esimese maailmas\u00f5ja p\u00e4evil, kirjastaja ja t\u00e4pne valmistamisaeg on teadmata. Luuletus ise oli aga lauluraamatus tr\u00fckivalgust leidnud aastak\u00fcmneid varem. T\u00f5en\u00e4oliselt on postkaardi kujundanud Eesti kunstnik, kes on aga nii tagasihoidlik olnud, et pole sinna oma signatuurm\u00e4rki pannud. ERM Pk 2:4\/209<\/p><\/div>\n

J\u00f5ulupostkaartideks sobiva sarja tegi graafik August Roosileht ja lasi need Riias A. Grosseti tr\u00fckikojas paberile panna. ERM on need fotokogule ostnud 1917. aastal Postimehe k\u00e4est ja ehkki need ilma j\u00f5ulu- ja uusaastakirjadeta, r\u00e4\u00e4givad pildid iseenda eest.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Talumaja talvel. Kunstnik A. Roosileht, valmistaja A. Grosset, Riia. ERM Fk 507:17<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

J\u00f5ulumees. Postkaardil on k\u00fcll vaid A. R. initsiaalid, kuid tegemist on sama autoriga. Fk 507:21<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

J\u00f5ulumees. Kunstnik A. Roosileht. Fk 507:22<\/p><\/div>\n

L\u00f5petuseks on siin seeria j\u00f5uluvana seiklustest Tartus 1912. aasta j\u00f5ulup\u00fchadest kuni uue aastani. Kasutatud on Jaan Kristini kujutatud linnavaateid, millele on lisatud sobilik j\u00f5uluteemaline raamistik ja j\u00f5ulusoovid. Paraku on j\u00f5ulusoovid musta tu\u0161iga \u00fcle soditud. Postkaardid p\u00e4rinevad E. Kaldti postkaardikogust.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

J\u00f5uluvana tuleb Maarja kirikust Vallikraavi t\u00e4navat pidi\u2026 ERM Fk 358:54<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

\u2026 ja j\u00f5uab Toomem\u00e4ele. ERM Fk 358:57<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

\u2026 ikka Toomem\u00e4el. ERM Fk 358:59<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

\u2026 n\u00fc\u00fcd n\u00e4ib Toomkirikust lahkuvat. ERM Fk 358:58<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

\u2026 on n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud Inglisillale. ERM Fk 358:55<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

\u2026 ja kihutab autoga Inglisilla alt kenasti uude 1913. aastasse. ERM Fk 358:51<\/p><\/div>\n

H\u00e4id p\u00fchi ja r\u00f5\u00f5msat teekonda uude aastasse teilegi!<\/p>\n

Vaata ka SIIA<\/a>.<\/p>\n

\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teet\u00e4hiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati k\u00e4ibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi k\u00f5rvale sai l\u00fchis\u00f5numi kirjutada, tagak\u00fclg j\u00e4i aga ainult aadressi p\u00e4ralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed m\u00fc\u00fcma ka v\u00e4rvitr\u00fckis \u00f5nnitluskaarte, ostes neid sisse v\u00e4lismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa p\u00e4ritolu, m\u00f5ned on ka…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15319,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[39,6,1,5,30],"tags":[],"class_list":["post-15252","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalooga-asjad","category-foto","category-maaratlemata","category-museaal","category-osalus"],"yoast_head":"\nKaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teet\u00e4hiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati k\u00e4ibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi k\u00f5rvale sai l\u00fchis\u00f5numi kirjutada, tagak\u00fclg j\u00e4i aga ainult aadressi p\u00e4ralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed m\u00fc\u00fcma ka v\u00e4rvitr\u00fckis \u00f5nnitluskaarte, ostes neid sisse v\u00e4lismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa p\u00e4ritolu, m\u00f5ned on ka…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2021-12-23T08:26:09+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/023698_ERM_Fk358_55.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1020\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"26 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Kaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega\",\"datePublished\":\"2021-12-23T08:26:09+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252\"},\"wordCount\":2714,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/12\\\/023698_ERM_Fk358_55.jpg\",\"articleSection\":{\"0\":\"Ajalooga asjad\",\"1\":\"Foto\",\"3\":\"Museaal\",\"4\":\"Osalus\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252\",\"name\":\"Kaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/12\\\/023698_ERM_Fk358_55.jpg\",\"datePublished\":\"2021-12-23T08:26:09+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/12\\\/023698_ERM_Fk358_55.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/12\\\/023698_ERM_Fk358_55.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1020},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15252#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tiina Tael, peaarhivaar. Eesti postkaardiajaloo teet\u00e4hiseks on aastanumber 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati k\u00e4ibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, kus pildi k\u00f5rvale sai l\u00fchis\u00f5numi kirjutada, tagak\u00fclg j\u00e4i aga ainult aadressi p\u00e4ralt. Paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed m\u00fc\u00fcma ka v\u00e4rvitr\u00fckis \u00f5nnitluskaarte, ostes neid sisse v\u00e4lismaalt. Suurem osa tolleaegsetest postkaartidest on Saksamaa p\u00e4ritolu, m\u00f5ned on ka…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2021-12-23T08:26:09+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1020,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/023698_ERM_Fk358_55.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"26 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Kaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega","datePublished":"2021-12-23T08:26:09+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252"},"wordCount":2714,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/023698_ERM_Fk358_55.jpg","articleSection":{"0":"Ajalooga asjad","1":"Foto","3":"Museaal","4":"Osalus"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252","name":"Kaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/023698_ERM_Fk358_55.jpg","datePublished":"2021-12-23T08:26:09+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/023698_ERM_Fk358_55.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/023698_ERM_Fk358_55.jpg","width":1600,"height":1020},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15252#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kaardisadu tsaariaegsete p\u00fchadekaartidega"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/023698_ERM_Fk358_55.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3Y0","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15252","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15252"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15252\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15327,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15252\/revisions\/15327"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/15319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15252"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15252"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15252"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}