{"id":15240,"date":"2021-12-16T15:46:55","date_gmt":"2021-12-16T13:46:55","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240"},"modified":"2022-01-03T10:28:51","modified_gmt":"2022-01-03T08:28:51","slug":"maskiga-ja-maskita-kuid-testiga-valitood-koroona-ajastul","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240","title":{"rendered":"Maskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Terje Anepaio, ERMi teadur-kuraator.<\/p>\n

Me tunneme ja kogeme iga p\u00e4ev, kuidas koroonapandeemia on muutnud ning muudab veelgi meie t\u00f6\u00f6- ja argielu. Loomulikult on see tugevasti puudutanud muuseumi koost\u00f6\u00f6d riskigruppi kuuluvate eakate kogukondadega, ka v\u00e4lit\u00f6id. M\u00e4letame veel 2021. aasta heitlikku algust, mil koroona levis lausa plahvatuslikult ja meeli t\u00e4itis vaktsiinide ootus. Lootus naasta n-\u00f6 vana hea normaalse elu juurde, maskide kandmise kohustus ja samas umbusk ning vastumeelsus vaktsiinide-maskide suhtes \u2013 k\u00f5ik need tegurid peegeldusid ka meie v\u00e4lit\u00f6\u00f6s. N\u00e4iteks j\u00e4i septembris \u00e4ra juba augustis kokkulepitud intervjuu vana kaevuri ja tema pojaga, sest nakkuseoht oli t\u00f5usuteel, kuid 1929. aastal s\u00fcndinud Peeter oli vaktsineerimata. Lisaks andis oma panuse suvine troopiline kuumus, mis v\u00f5ttis eakamatelt kogu j\u00f5u ja tegutsemistahte.<\/p>\n

Teades Ida-Virumaa vaktsineerituse taset, p\u00fcsis meeles pidev ettevaatlikkus, et intervjueeritavate ja ka muuseumi inimeste tervis ei saaks kannatada. Oktoobris tegime intervjuud juba maske kandes ja novembris lisandus v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4eva rutiini hommikune kiirtest.<\/p>\n

Inspireerituna uue muuseumihoone v\u00f5imalustest-vajadusest k\u00f5netada Eesti elanikke laiemalt, asus Eesti Rahva Muuseum 2019. aastal filmikaameraga talletama siinse venekeelse kogukonna eakamate liikmete elulugusid ja kogukonnaelu koost\u00f6\u00f6s organisatsiooniga MT\u00dc Eesti P\u00f5levkivi Pension\u00e4rid<\/a>. T\u00e4navu j\u00e4tkusid v\u00e4lit\u00f6\u00f6d Eesti Teadusagentuuri rahastatava uurimisprojekti \u201eM\u00e4letamise paljusus Balti ajaloomuuseumides: praktikad ja v\u00e4ljakutsed\u201c raames.<\/p>\n

V\u00f5idup\u00fcha 9. mail ja kaevurite p\u00e4ev<\/strong><\/p>\n

Need t\u00e4htp\u00e4evad hoiavad kogukonna identiteeti ja traditsioone Ida-Virumaal. Esimest korda tekkis v\u00f5imalus seal v\u00e4lit\u00f6\u00f6deks maikuus. Piirangud olid selleks ajaks leebemad ja v\u00e4li\u00fcritustel osalejate lubatud piirarv suurem. Veterankaevurid plaanisid v\u00e4ikest rings\u00f5itu Teise maailmas\u00f5jaga seotud m\u00e4lestuspaikadesse. See algas Kohtla-J\u00e4rve vanalinnas asuva 1948. aastal p\u00fcstitatud monumendi juurest, mis kujutab poegi leinavat ema. Kogukondlikku m\u00e4lestamise traditsiooni selle m\u00e4lestusm\u00e4rgi juures filmisime ka 2019. aastal. Seekordse s\u00f5idu k\u00e4igus avanes v\u00f5imalus kaameraga j\u00e4lgida, millised m\u00e4lestuspaigad on eakam venekeelne kogukond v\u00e4lja valinud, et v\u00f5idup\u00e4eval seal austust avaldada. Rings\u00f5iduga \u00fchines ka keskealine ja noorem p\u00f5lvkond. MT\u00dc juht Aleksei Kisseljov kutsus kaasa oma poja ja pojapoja, kes v\u00f5tsid omakorda \u00fches s\u00f5pru-tuttavaid.<\/p>\n

Rings\u00f5idu esimene peatuskoht oli m\u00e4lestusm\u00e4rk hukatud n\u00f5ukogude s\u00f5javangidele ja tsiviilisikutele endise K\u00e4va 2 kaevanduse territooriumil. J\u00e4rgmine siht oli endise Ereda koonduslaagri asukoht, kuhu on 1967. aastal rajatud memoriaal, autoriks kunagine Kohtla-J\u00e4rve kunstnik Peeter Somelar. Viimase peatuse tegime J\u00f5hvi uuel kalmistul, kus asub obelisk s\u00f5jas langenud Punaarmee v\u00f5itlejatele. Seegi oli meie saabumise ajaks juba mattunud lillekuhilatesse.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kolm p\u00f5lvkonda K\u00e4va 2 kaevanduse territooriumil asuva m\u00e4lestusm\u00e4rgi juures. ERMi videoarhiiv<\/p><\/div>\n

M\u00e4lestuspaikadel v\u00f5ib olla mitu kihti. Sealsete p\u00f5liselanike teadmiste kohaselt on J\u00f5hvi surnuaial olevasse \u00fchishauda tegelikult maetud kohalikud inimesed, kes hukkusid 1941. aastal Omakaitse k\u00e4e l\u00e4bi. Ideoloogilistel eesm\u00e4rkidel n-\u00f6 kaaperdati haud 1960.\u20131970. aastatel ning t\u00e4histati n\u00f5ukogude s\u00f5jameeste \u00fchishauana. (Vt l\u00e4hemalt: https:\/\/www.postimees.ee\/2827259\/tutar-puuab-tahistada-isa-matmispaika-johvi-kalmistul<\/a>; https:\/\/register.muinas.ee\/public.php?menuID=monument&action=view&id=38<\/a>.)<\/p>\n

9. mail toimuva rituaali j\u00e4lgimine annab taas m\u00f5istmise, kui t\u00e4htis on venekeelse kogukonna identiteedis V\u00f5idup\u00fcha. Lilli toovad \u00fcksikud inimesed, pered, s\u00f5pruskonnad. Vanaema annab lille\u00f5ied lapselapse k\u00e4tte, et v\u00e4ike poiss v\u00f5i t\u00fcdruk paneks need m\u00e4lestusm\u00e4rgi juurde, ja nii kinnistab see rituaal teadmist uue p\u00f5lvkonna seas. Traditsiooniliste lillekuhilate ja Georgi lintide k\u00f5rval andsid t\u00e4navu v\u00f5idup\u00e4evale oma ilme ka kaitsemaskid.<\/p>\n

\"\"<\/a>

9. mail Kohtla-J\u00e4rve vanalinnas asuva Teise maailmas\u00f5ja m\u00e4lestusm\u00e4rgi juures. ERMi videoarhiiv<\/p><\/div>\n

Ida-Virumaale j\u00f5udsime taas augustikuu viimasel p\u00fchap\u00e4eval, et j\u00e4\u00e4dvustada kohaliku kogukonna identiteedi teise olulise osa, kaevurite p\u00e4eva t\u00e4histamist. N\u00f5ukogude Liidus hakati kaevurite p\u00e4eva t\u00e4histama 1948. aastal ja algselt oli see m\u00f5eldud m\u00e4rkima legendaarse Donbassi kaevuri Aleksei Stahhanovi l\u00f6\u00f6kt\u00f6\u00f6d. Samal aastal peeti uut t\u00e4htp\u00e4eva ka Eesti NSVs. Kaevurite p\u00e4evast sai N\u00f5ukogude Eestis Ida-Virumaa kaevanduspiirkonna keskseim p\u00fcha, mida peeti suurejooneliselt: toimusid aktused koos punalippude ja ordenite \u00fcleandmisega ning pakuti k\u00f5ikv\u00f5imalikku meelelahutust (spordiv\u00f5istlused, kontserdid).<\/p>\n

Traditsioon j\u00e4tkus taasiseseisvunud Eestis ja on siiani \u00fcks populaarsemaid t\u00e4htp\u00e4evi Ida-Virumaal. Toilas Oru pargis n\u00e4iteks k\u00e4is kaevurite p\u00e4eval ligikaudu 20 000 inimest. Viimasel kahel aastal otsustas Eesti P\u00f5levkivi selle t\u00e4histamise traditsioonilises vormis \u2013 suure avatud v\u00e4li\u00fcritusena \u2013 pidamata j\u00e4tta.<\/p>\n

T\u00e4navusel kohalike valimiste aastal pakkusid aktivistid valimisliidust \u201eProgress\u201c Ahtme kaevanduse (1948\u20132001) m\u00e4lestusm\u00e4rgi juures kokkusaamisv\u00f5imalust endistele t\u00f6\u00f6tajatele. Kaevurite p\u00e4eval sobis t\u00e4histada ka selle kaevanduse s\u00fcnnip\u00e4eva (1. september 1948). Peeti k\u00f5nesid ja meenutati aega, mil Oktoobrirevolutsiooni ordeniga p\u00e4rjatud kaevandus t\u00f6\u00f6tas, andes leiba paljudele peredele. \u00dcks esineja kinnitas otses\u00f5nu: \u201eOlen selle aja laps. Minu perele on kaevurite p\u00e4ev perepidu!\u201c Varikatuse all pakuti v\u00f5ileibu ja kringlit ning kohaliku vene trubaduuri Aleksandr Lasikovi laulu saatel l\u00f6\u00f6di ka tantsu. Inimesed kohtusid \u00fcle pika aja, silmis siiras r\u00f5\u00f5m ja huvi \u00fcksteise k\u00e4ek\u00e4igu vastu. Kohale oli tuldud ka kaugemalt, n\u00e4iteks Tallinnast. Kaevanduse m\u00e4lestusm\u00e4rgi juures tehti grupipilte…<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kaevurite p\u00e4eva ja Ahtme kaevanduse s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histamine. ERMi videoarhiiv<\/p><\/div>\n

Vaba\u00f5hu\u00fcrituselt s\u00f5itsime edasi Sompa kultuurimajja, endisesse 1955. aastal valminud Maksim Gorki nimelisse klubisse, kus algas just kaevurite p\u00e4eva ametlikum pidu. Korraldajad olid ohutuse eest kenasti hoolt kandnud: fuajees kontrolliti koroonapassi ja paluti k\u00e4ed desinfitseerida \u2013 alles siis lubati edasi astuda. Eakaid kaevureid tervitas Kohtla-J\u00e4rve linnapea Ljudmila Jant\u0161enko. Valimiss\u00fcgisele kohaselt andis ta ka \u00fclevaate, kuidas linnavalitsus eakate eest hoolitseb. Seej\u00e4rel esinesid noored lauljad ja v\u00f5imlejad ning veterankaevuritele kingiti punased roosid. Inimesed vestlesid elavalt, nautides v\u00f5imalust olla peol. Lootsin, et saan veterankaevuritega r\u00e4\u00e4kida ja nad intervjuule kutsuda, ent kohe k\u00e4ivitus muusika ja enamik neist ruttas tantsup\u00f5randale.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kaevurite p\u00e4eva pidu Sompa kultuurimajas on t\u00e4ies hoos. ERMI videoarhiiv<\/p><\/div>\n

S\u00f5da elulugudes<\/strong><\/p>\n

Ida-Virumaa kaevanduspiirkonnas v\u00e4lit\u00f6id teinud sotsiaalantropoloog Eeva Kesk\u00fcla on r\u00f5hutanud, et venekeelsete kaevurite meenutused sisaldavad palju lugusid sellest, kuidas s\u00f5da, n\u00e4lg ja sundkollektiviseerimine sundis inimesi kodukanti h\u00fclgama.<\/p>\n

Ka meie kuuldud ja talletatud elulugudes on p\u00f6\u00f6rdelise t\u00e4htsusega Teine maailmas\u00f5da. See on varjutanud k\u00f5igi intervjueeritavate lapsep\u00f5lve ja varast noorust ning toonud nad eri viisil Eestisse, olgu siis Vitebski oblastist Valgevenes, Ingerimaalt Tuutari kihelkonnast v\u00f5i Leningradi (Peterburi) l\u00e4histelt.<\/p>\n

S\u00fcmpaatse sooja olekuga Valentina (s 1935) meenutas: \u201eIsa s\u00fcndis Leningradis… p\u00e4rast s\u00fcndisin ka mina Leningradis. Isa ehitas V\u00f5ritsasse [piirkond Gat\u0161inas rajoonis Leningradi l\u00e4histel] maja, aga siis tuli 1941. aasta ja s\u00f5da ning sakslased j\u00f5udsid meieni vist 1941. aasta detsembris, aga 1942. aasta 2. jaanuaril me juba r\u00e4ndasime Pihkva poole \u2013 s\u00fc\u00fca polnud mitte midagi. Ja siis ma tee\u00e4\u00e4rsetes k\u00fclades… olin kuus aastat vana, ema saatis mind k\u00fclasse: \u201eMine ja palu!\u201c Panin kotikese, mul oli selline v\u00e4ike kotike\u2026 Vaat l\u00e4hen siis: kes s\u00f6\u00f6dab mind, kes annab piima \u2013 varem olid ju k\u00fclad, olid veel oma majapidamised, siis anti v\u00e4ikestele lastele [toidupoolist], t\u00e4iskasvanutele ei antud. [—] Aga mina toon ja nemad [vanemad] j\u00e4id nii ellu ja nii l\u00e4ksime Pihkvani. Aga p\u00e4rast sakslane ajas meid t\u00e4iesti kokku ja vedas endaga kaasa. Ise taandub v\u00f5i tungib edasi ja meid… t\u00f5i meid Panev\u0117\u017eyse linna l\u00e4hedale laagrisse. Seal oli 10\u00a0000 inimest. 1943. aastal tuli Katju\u0161a [raketiheitja] \u2013 no vaat, lahingud olid v\u00e4ga \u00e4gedad ja sakslased j\u00e4tsid relvad maha… aga pool laagrit nad j\u00f5udsid \u00e4ra uputada.. v\u00f5i kui ei upu, tulistati neid automaadist. Vaat nii ja siis 1944. aastal me s\u00f5itsime taas V\u00f5ritsasse. Kui tulime, oli meie maja alles, ainult uksi, aknaid polnud, aga kui n\u00e4dala p\u00e4rast tulime uuesti, ei leidnud me enam kivikestki. Vaat nii, ema l\u00e4ks p\u00e4rast t\u00f6\u00f6le raudteele, isa ka, aga \u201epalgad\u201c olid nii v\u00e4ikesed, seal anti 150 grammi leiba. No j\u00e4lle oli halb, pole midagi s\u00fc\u00fca. Siis nad k\u00e4isid k\u00fclades t\u00f6\u00f6d tegemas: kes andis kartulit, kes jahu [—] ja nii nad j\u00f5udsid [Eestisse] Sangastesse. Jalgsi tulid Leningradi juurest Sangastesse ja seal t\u00f6\u00f6tasid nad \u00fche peremehe juures p\u00e4ris kaua ja peremees andis meile toa [—]. P\u00e4rast oli v\u00e4rbamine ja me tulime v\u00e4rbamisega siia [Ahtme] kaevandusse. Ema ja isa l\u00e4ksid kaevandusse t\u00f6\u00f6le. Ja mina kasvasin, sain need \u00f5igused [t\u00e4isealiseks] ja l\u00e4ksin ka kaevandusse t\u00f6\u00f6le.\u201c<\/p>\n

\"\"<\/a>

Valentinaga fotosid vaatamas. Foto: Maido Selgm\u00e4e<\/p><\/div>\n

Tunnetasin, et k\u00f5igest s\u00f5jaga seotust ja s\u00f5jaajal kogetust ei suudeta ega taheta detailselt r\u00e4\u00e4kida. Napi lausega \u201eMis seal r\u00e4\u00e4kidagi \u2013 s\u00f5da on s\u00f5da!\u201c ja k\u00e4ega rehmates reageeris Valgevenest p\u00e4rit Eduard (s 1937) p\u00e4rimisele tema naise pere hukkumise kohta. Ent kui meil oli kaamera kinni pandud ja t\u00f6\u00f6vahendid kokku pakitud, jutustas ta siiski emotsionaalse loo, kuidas nende kodumajas elav Saksa ohvitser pani kassipojale punase paela kaela ja nimetas ta pioneeriks. V\u00e4ike Eduard v\u00f5ttis kassil paela kaelast, mispeale sakslane tormas, p\u00fcstol k\u00e4es, teda karistama. Eduard jooksis pere kartulimaale ning tal \u00f5nnestus end seal \u00e4ra peita. Koju, pere elupaika loomalaudas, julges ta hiilida alles \u00f5htul pimedas.<\/p>\n

Elulugudes on oma mustrid. S\u00f5da meenutatakse esmajoones kui tohutut kaost \u2013 miskit, mis katkestas tavaelu ja mille puhul sai hiljem \u00f6elda, et \u201esee oli enne v\u00f5i p\u00e4rast s\u00f5da\u201c. Vaenlased on s\u00f5jas enesestm\u00f5istetavalt sakslased-fa\u0161istid, kuid isiklikes lugudes avatakse eri kogemusi Saksa okupatsiooni ajast ja sakslastest. Selgitatakse, et k\u00f5ik nad ei olnud \u00fchesugused halvad, rassiideoloogiaga ajupestud. Valentina r\u00e4\u00e4kis, kuidas sakslased ajasid Pihkvamaal k\u00fclaelanikud, naised ja lapsed k\u00fc\u00fcni ja panid nad sinna kinni ning rivistasid mehed mahalaskmiseks \u00fcles, et teada saada, kus on partisanid. Traagiline olukord lahenes seal nii, et kedagi ei tapetud ja inimesi ei p\u00f5letatud. Valentina r\u00f5hutab, et ka sakslaste hulgas oli palju h\u00e4id inimesi, sest [—] nemad ka nutsid, sakslased ka ei tahtnud s\u00f5dida <\/em>[—] r\u00e4\u00e4givad, et kui \u201emeie teile kallale ei tule, siis lastakse meie pere(d) maha. Parem las mina hukkun \u00fcksinda, kui et kogu pere\u201c <\/em>[—].<\/p>\n

S\u00f5jaaegsed kannatused l\u00e4bi elanud inimeste jaoks ei ole 9. mai \u00fcksnes v\u00f5iduka t\u00e4histamise p\u00e4evaks saanud, pigem meenub valu. Vastuseks k\u00fcsimusele, milliseid t\u00e4htp\u00e4evi veel varem, n\u00f5ukogude ajal on t\u00e4histatud, vastas Valentina: \u201eV\u00f5idup\u00fcha oli ka, aga kes oli kannatanud, sellel oli valus [—] seda k\u00f5ike meenutad juba pisaratega [—] Minu isa oli kolm korda p\u00fcssitoru ees.\u201c<\/p>\n

\"\"<\/a>

Juulikuises kuumuses k\u00fclas 91-aastasel ingerisoomlasel Aleksander P\u00fckkonenil, kes teenis leiba kaevanduse ehitajana. T\u00f6\u00f6 kohta kaevanduses \u00fctles ta: \u201eKes vastu pidas, see j\u00e4i! Kes ei pidanud, see l\u00e4ks \u00e4ra.\u201c Eduka pikamaajooksjana valiti Aleksander 1980. aasta ol\u00fcmpiaregati ajal t\u00f5rvikuga jooksjate hulka. Foto: Terje Anepaio<\/p><\/div>\n

***<\/p>\n

Salvestatud materjali kogunes t\u00e4navu Eesti Rahva Muuseumi filmiarhiivi \u00fcle k\u00fcmne tunni.<\/p>\n

Te loete seda blogilugu 16. detsembril ja juba homme l\u00e4heme me taas Kohtla-J\u00e4rvele Vahtra kultuurikeskusse, kus toimub MT\u00dc Eesti P\u00f5levkivi Pension\u00e4rid aastal\u00f5pu\u00fcritus. Meenutame nendega aastat 2021, tuletame end meelde ja kinnitame, et soovime ka uuel aastal venekeelses kogukonnas v\u00e4lit\u00f6id j\u00e4tkata.<\/p>\n

Kirjandus<\/strong><\/p>\n

90 aastat p\u00f5levkivi kaevandamist Eestis: tehnoloogia ja inimesed (idee algatajad ja koostajad Nikolai Varb ja \u00dclo Tambet. Tallinn 2008 <\/em><\/p>\n

Kesk\u00fcla, Eeva. Vene kaevur, afrovenelane. Klass ja rahvus Eesti kaevandustes. Vikerkaar 2013, 23\u221232.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Terje Anepaio, ERMi teadur-kuraator. Me tunneme ja kogeme iga p\u00e4ev, kuidas koroonapandeemia on muutnud ning muudab veelgi meie t\u00f6\u00f6- ja argielu. Loomulikult on see tugevasti puudutanud muuseumi koost\u00f6\u00f6d riskigruppi kuuluvate eakate kogukondadega, ka v\u00e4lit\u00f6id. M\u00e4letame veel 2021. aasta heitlikku algust, mil koroona levis lausa plahvatuslikult ja meeli t\u00e4itis vaktsiinide ootus. Lootus naasta n-\u00f6 vana hea…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15246,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[1,20,30,10],"tags":[],"class_list":["post-15240","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata","category-muuseumimotted","category-osalus","category-teadus"],"yoast_head":"\nMaskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Maskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Terje Anepaio, ERMi teadur-kuraator. Me tunneme ja kogeme iga p\u00e4ev, kuidas koroonapandeemia on muutnud ning muudab veelgi meie t\u00f6\u00f6- ja argielu. Loomulikult on see tugevasti puudutanud muuseumi koost\u00f6\u00f6d riskigruppi kuuluvate eakate kogukondadega, ka v\u00e4lit\u00f6id. M\u00e4letame veel 2021. aasta heitlikku algust, mil koroona levis lausa plahvatuslikult ja meeli t\u00e4itis vaktsiinide ootus. Lootus naasta n-\u00f6 vana hea…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2021-12-16T13:46:55+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2022-01-03T08:28:51+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Maskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul\",\"datePublished\":\"2021-12-16T13:46:55+00:00\",\"dateModified\":\"2022-01-03T08:28:51+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240\"},\"wordCount\":1927,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/12\\\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg\",\"articleSection\":{\"1\":\"Muuseumim\u00f5tted\",\"2\":\"Osalus\",\"3\":\"Teadus\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240\",\"name\":\"Maskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/12\\\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg\",\"datePublished\":\"2021-12-16T13:46:55+00:00\",\"dateModified\":\"2022-01-03T08:28:51+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/12\\\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/12\\\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1200},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15240#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Maskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Maskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Maskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Terje Anepaio, ERMi teadur-kuraator. Me tunneme ja kogeme iga p\u00e4ev, kuidas koroonapandeemia on muutnud ning muudab veelgi meie t\u00f6\u00f6- ja argielu. Loomulikult on see tugevasti puudutanud muuseumi koost\u00f6\u00f6d riskigruppi kuuluvate eakate kogukondadega, ka v\u00e4lit\u00f6id. M\u00e4letame veel 2021. aasta heitlikku algust, mil koroona levis lausa plahvatuslikult ja meeli t\u00e4itis vaktsiinide ootus. Lootus naasta n-\u00f6 vana hea…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2021-12-16T13:46:55+00:00","article_modified_time":"2022-01-03T08:28:51+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1200,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Maskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul","datePublished":"2021-12-16T13:46:55+00:00","dateModified":"2022-01-03T08:28:51+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240"},"wordCount":1927,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg","articleSection":{"1":"Muuseumim\u00f5tted","2":"Osalus","3":"Teadus"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240","name":"Maskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg","datePublished":"2021-12-16T13:46:55+00:00","dateModified":"2022-01-03T08:28:51+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg","width":1600,"height":1200},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15240#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Maskiga ja maskita, kuid testiga. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d koroona ajastul"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/12\/FOTO_6_Veterani_filmimas.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3XO","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15240","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15240"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15240\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15249,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15240\/revisions\/15249"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/15246"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15240"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15240"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15240"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}