{"id":15175,"date":"2021-11-25T10:04:43","date_gmt":"2021-11-25T08:04:43","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175"},"modified":"2021-11-25T11:21:15","modified_gmt":"2021-11-25T09:21:15","slug":"seminar-kirjasaatjatest-uhisloomeni-kaasavate-kogude-olevik-ja-tulevik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175","title":{"rendered":"Seminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Marleen Metslaid, ERMi teadur.<\/p>\n

Sellel aastal t\u00e4histas Eesti Rahva Muuseumi Korrespondentide V\u00f5rk oma 90 aasta juubelit. Selle puhul korraldati 12. novembril muuseumis seminar-arutelu, kus keskenduti m\u00e4luasutuste kogumis- ja vahendamistegevuste olevikule ja tulevikule. Esinema oli kutsutud Eesti ja Soome m\u00e4luasutuste esindajaid, et kuulda erinevatest kogemustest rahva kaasamisel kultuurip\u00e4randi kogumisse, v\u00e4\u00e4rtustamisse ja kasutamisse. Meid huvitasid k\u00fcsimused, kuidas kogusid t\u00e4iendada ja p\u00e4randit talletada, kaasates uusi sihtr\u00fchmi, eriti noori. Kuidas muuta m\u00e4luasutuste kogud ja k\u00fclastajakeskkonnad panustaja-, uurija- ja kasutajas\u00f5bralikumaks? Kuidas aitavad vanad ja uued kaasamisvormid kavandada kogude arendamist t\u00e4na ja homme?<\/p>\n

\"ERMi<\/a>

ERMi Kirjasaatajate V\u00f5rk 90 aastap\u00e4evaseminar 12.11.2021. Foto: Arp Karm<\/p><\/div>\n

\"ERMi<\/a>

ERMi Kirjasaatjate V\u00f5rk 90 seminar 12.11.2021, Pille Runnel. Foto: Arp Karm<\/p><\/div>\n

ERMi korrespondentide v\u00f5rk loodi 1931. aastal, kuid taolise praktika ajalugu on Eestis palju pikem, ulatudes Jakob Hurda rahvaluule kogumise aegadesse. Muuseumi korrespondentide abil on kogutud vastuseid v\u00e4ljasaadetud etnograafilistele k\u00fcsimuskavadele, 1990. aastatest alates on teemad vabamaks l\u00e4inud ning keskendunud rohkem argielu, l\u00e4himineviku ja oleviku kajastamisele. Kuigi aastak\u00fcmnete jooksul on v\u00f5rku kuulunud sadu kirjasaatjaid, on viimasel paarik\u00fcmnel aastal olnud s\u00fcvenevaks probleemiks v\u00f5rgustiku vananemine ja v\u00e4henemine. Seminaril otsisimegi lahendusi, kuidas edasi minna.<\/p>\n

Agnes Aljas<\/strong> (ERM) r\u00e4\u00e4kis muuseumide kogumispoliitika muutumisest aastak\u00fcmnete jooksul ning r\u00f5hutas n\u00fc\u00fcdisaegse muuseumi kaasamisviiside paljusust. Korrespondentide v\u00f5rk loodi 1930. aastatel eesm\u00e4rgiga saada k\u00fcsimuskavade abil etnograafilisi teadmisi uuritavate n\u00e4htuste kohta h\u00f5lmamaks nn valgeid laike uurimisp\u00f5llul. N\u00fc\u00fcdseks on muuseumides mindud \u00fcha rohkem \u00fcleskutsete rada, ootamata pikki ja p\u00f5hjalikke vastuseid etteantud k\u00fcsimustele. Kuigi ka viimased on endiselt olulised.<\/p>\n

2009. aastast alates on ERMis p\u00fc\u00fctud kirjasaatjate v\u00f5rgustikku ja selle t\u00f6\u00f6d uuendada ja noorendada. Alustasime muuseumi 100. s\u00fcnnip\u00e4eval \u00fcleskutsega \u201eKingi muuseumile p\u00e4ev oma elust\u201c, mis oli edukas. Sageli on uuendamiskatsed olnud seotud aga konkreetsete n\u00e4ituse- ja uurimisprojektidega. N\u00e4iteks t\u00f5i Agnes laste tarbimisharjumuste kaardistamise n\u00e4ituse \u201eOstupalavik\u201c jaoks (2012\u201313) ning mitmepalgelise meetodikasutusega oli ka noorte linnaruumikasutuse n\u00e4ituseprojekti raames tehtud kogumist\u00f6\u00f6. Muuseumidevahelise koost\u00f6\u00f6 n\u00e4itena k\u00f5neles Agnes veel \u201eRahva lugude\u201c kogumiskeskkonnast, selle positiivsetest ja negatiivsetest k\u00fclgedest. Probleemina t\u00f5i Agnes v\u00e4lja nende kogumisaktsioonide k\u00e4igus loodud mitmepalgelise uudse materjali arhiivi vastuv\u00f5tmise ja talletamise ning seega ka kogude struktuuride paindlikkuse problemaatika.<\/p>\n

\"ERMi<\/a>

ERMi Kirjasaatajate V\u00f5rk 90 aastap\u00e4evaseminar 12.11.2021, Agnes Aljas. Foto: Arp Karm<\/p><\/div>\n

Marja Leena Jalava<\/strong> (Soome Kirjanduse Selts) andis p\u00f5neva \u00fclevaate SKSi folklooriarhiivi (v\u00f5i n\u00fc\u00fcdse nimega traditsioonilise ja kaasaegse kultuuri osakonna) kaasamispoliitika ajaloost ja t\u00e4nap\u00e4evast. Ka Soomes sai kogumist\u00f6\u00f6 alguse 1930. aastatel. T\u00e4nap\u00e4eval korraldatakse aasta jooksul 10\u201315 kogumiskampaaniat. Tavaliselt tulevad teemad arhiivi poole p\u00f6\u00f6rdunud uurijatelt, kuid samas p\u00fc\u00fctakse ka ise j\u00e4lgida, et praegusaja olulised ja sotsiaalselt k\u00f5nekad teemad oleksid pidevalt t\u00f5statatud ja materjal nende kohta kogutud. \u00dcks kogumiskampaania kestab tavaliselt viis kuud, mille jooksul promotakse seda aktiivselt, peamiselt sotsiaalmeedia vahendusel. Osalejate arv s\u00f5ltub teemast, v\u00f5ib olla k\u00fcmme v\u00f5i tuhat vastust, seda ei v\u00f5i kunagi ette teada.<\/p>\n

Kampaaniad on avatud k\u00f5igile, k\u00f5ik v\u00f5ivad vastata vaatamata kirjutamisoskusele v\u00f5i \u2011stiilile. Vastuseid saab saata veebilehe vormi kaudu, e-kirja v\u00f5i paberposti teel. Osad kaast\u00f6\u00f6lised kuuluvad korrespondentide v\u00f5rku (Vastaajaverkko<\/em>), kus on t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcle 400 liikme. Aastate jooksul on nende arv, samuti aktiivsus v\u00e4henenud. SKSis on m\u00f5eldud, kuidas muuta vastamist atraktiivsemaks, kogumist\u00f6\u00f6d rohkem avalikult n\u00e4htavaks, et meelitada juurde uusi kaast\u00f6\u00f6lisi. M\u00f5ned aastad tagasi uuriti kirjasaatjate motivatsiooni kohta ning saadi teada, et kirjutajaid kannustab kohusetunne, neile meeldib kuuluda v\u00f5rgustikku, see on neile sotsiaalselt oluline, lisaks on neile t\u00e4htis v\u00f5imalus v\u00e4ljendada oma m\u00f5tteid ja tundeid, mis m\u00f5jub m\u00f5nikord lausa teraapiliselt. Nii et p\u00f5hjust kaast\u00f6\u00f6d teha justkui leiduks. Samas tuli k\u00f5neks ka P\u00f5hjamaade m\u00e4luasutuste \u00fchiste kogumisportaalide (minnen.se ja minner.no) kogemus, millest eeskuju v\u00f5tmist on Soome kolleegid t\u00f5siselt kaalunud.<\/p>\n

\"ERMi<\/a>

ERMi Kirjasaatajate V\u00f5rk 90 aastap\u00e4evaseminar 12.11.2021, Marja-Leena Jalava. Foto: Arp Karm<\/p><\/div>\n

Sven Lepa<\/strong> (Rahvusarhiiv) r\u00e4\u00e4kis l\u00e4hemalt Rahvusarhiivi \u00fchisloomeprojektide taustast ja nendest saadud kogemustest. Rahvusarhiiv on 2014. aastast kaasanud inimesi, et muuta arhiivi kogud paremini leitavaks ja otsitavaks ning teha nii k\u00e4ttesaadavamaks erinevate allikate sisu. Seega saab iga arhiivikasutaja soovi korral oma teadmiste ja oskustega aidata kaasa arhiivi andmebaaside t\u00e4iendamisele. Kogude digiteerimine ja sellega k\u00e4ttesaadavamaks tegemine oli alanud k\u00fcll juba k\u00fcmmekond aastat varem, kuid samas on Saaga keskkonna l\u00e4bilappamine ajakulukas ja AISi kaudu ei saa palju infot. Rahvusarhiiv alustas I maailmas\u00f5ja 100. aastap\u00e4eval projektiga \u201eEestlased I maailmas\u00f5jas\u201c, mis l\u00e4ks v\u00e4ga h\u00e4sti t\u00f6\u00f6le. Hiljem on lisandunud Tartu-keskne projekt \u201eKes elas sinu majas aastal 1876?\u201c, seej\u00e4rel vallakohtute protokollide sisestamise projekt ning eelmise aastal Vabaduss\u00f5ja projekt \u201ePaneme k\u00f5ik s\u00f5jamehed ritta! Vabaduss\u00f5ja \u00fchisloome\u201c. Kui vallakohtute projekti puhul on eesm\u00e4rgiks t\u00e4istekstide transkriptsioon, siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud projektides isikute indekseerimine. Kasutajad- sisestajaid on nad leidnud oma kodulehe ja sotsiaalmeedia kaudu, samuti perekonna ajaloo uurijate \u00fchenduste, meililistide ja kohapeal toimunud ettekannete kaudu. Meedia roll reklaamimisel on olnud suur, kuigi selle abil on leitud pigem l\u00fchiajalisi kaast\u00f6\u00f6lisi. V\u00e4ga suure osa sellest t\u00f6\u00f6st teevad \u00e4ra \u00fcksikud inimesed, enamik inimesi l\u00f6\u00f6b kaasa ainult l\u00fchikest aega. Seega v\u00f5ib nentida, et projekti k\u00e4imaminemiseks pole vaja leida masse, vaid \u00fcksikuid entusiaste. Suur ja tegus genealoogiahuviliste kogukond on valmis panustama pikemat aega ning puutunud taolise t\u00f6\u00f6ga juba pikalt kokku. Et tekkinud nn kogukonda enda juures hoida, on oluline olnud projektijuhi tugi, erinevad abivahendid algajatele, tegijate topi koostamine, suuremate panustajate premeerimine raamatutega, temaatiliste loengute korraldamine. Panustajaid motiveerib kaast\u00f6\u00f6d tegema huvi ajaloo ja perekonnaloo vastu ning missioonitunne.<\/p>\n

Astrid Tuisk <\/strong>ja Kadri Tamm<\/strong> (Eesti Rahvaluule Arhiiv) m\u00f5testasid ERA erinevaid kogumisv\u00f5istlusi, keskendudes noorte ja laste kaasamise projektidele l\u00e4bi aastak\u00fcmnete. Nad r\u00f5hutasid kogumisaktsioonide ajaloolist tausta ja selle m\u00f5ju rahvale, kes m\u00f5istab taolise tegevuse vajalikkust t\u00e4nu pikaaegsele traditsioonile. Juba Hurda ja Eiseni ajast olid rahvaluule kogumisv\u00f5istlused vabatahtlik k\u00f5iki kaasav kogumisvorm, mida n\u00e4hti \u00fchiskondlikult v\u00e4\u00e4rtusliku t\u00f6\u00f6na, ja sellisena kinnistus see eesti rahva m\u00e4llu. Laste folkloori kogumine on olnud j\u00e4rjepidev tegevus juba 1930. aastatest, kuigi esimestel aastak\u00fcmnetel kirjutati folklooritekste \u00fcles teistelt ja vaade oli suunatud minevikku. Hilisematel aastak\u00fcmnetel on kogumise r\u00f5hk suunatud kaasaja folkloori kogumisele endalt ja oma kaaslastelt. Siinkohal kerkivad esile 1992., 2007. ja 2018. aastal toimunud lastep\u00e4rimuse kogumisv\u00f5istlused, mis k\u00f5ik l\u00e4ksid h\u00e4sti korda. 2011. aastal toimus edukalt ka lasteaiap\u00e4rimuse kogumine. Seevastu p\u00e4randiaastaga seotud kogumisv\u00f5istlus \u201eP\u00fc\u00fca vanaema lugu purki\u201c 2018. aastal oodatud tulemusi ei andnud. Ettekandjad leidsid, et laste ja noorte kaasamine on v\u00e4ljakutse, mis n\u00f5uab mitmekesist l\u00e4henemist, ajaga ning uute n\u00e4htuste ja vormidega kaasak\u00e4imist, arusaamist \u00fchiskonnas p\u00e4evakorral olevatest teemadest. Kogumise \u00fclesanne on luua sild mineviku ja tuleviku vahel, seega tuleb k\u00fcsida endalt arhiivit\u00f6\u00f6tajana, mida, kuidas ja kellelt koguda, et olevik oleks tulevikus adekvaatselt esindatud.<\/p>\n

Riin Alatalu<\/strong> (Eesti Kunstiakadeemia) ja Elle Lepik<\/strong> (MT\u00dc Estlander) r\u00e4\u00e4kisid l\u00e4hemalt p\u00e4randivaderite projektist, mis sai alguse 2015. aastal ja mille eelk\u00e4ijaks v\u00f5ib pidada 1970. aastatel v\u00e4ga populaarset \u201eKodulinna\u201c liikumist. Liikumise eeskujuks on Norra Kultuurip\u00e4randi Fondi koordineeritud projekt \u201eRydd et kulturminne\u201c, mis on tegutsenud juba pea 20 aastat. Projekti kaudu innustatakse koole ja \u00f5pilasi \u00f5ppima tundma, v\u00e4\u00e4rtustama ja korrastama kohaliku kultuuriajaloo ja kultuurmaastiku t\u00e4hendusrikkaid objekte. Osav\u00f5tva kooli v\u00f5i klassi \u00f5pilased saavad olla v\u00e4ljavalitud objekti vaderid, seda korrastada ja hoolitseda selle eest ka pikema aja v\u00e4ltel. Peamiselt toimub see heakorratalgute korras, kus valitakse \u00f5pilastele j\u00f5ukohased ja ohutud t\u00f6\u00f6d. Aga projekti raames korraldatakse ka ekskursioone ja kutsutakse esinema eksperte, kes r\u00e4\u00e4givad kultuurip\u00e4randi t\u00e4htsusest. Eesm\u00e4rgiks on laiendada ajalooteadmisi ja tekitada s\u00fcgavamat sidet oma kodukohas asuvate p\u00e4randobjektidega. Huvilisi projektis osalemiseks leitakse tutvuste ja \u00f5petajate kaudu, suur roll on ka meedial \u2013 toimunud projektidest kirjutatakse valla- ja maakonnalehtedes, et innustada teisi koole kaasa l\u00f6\u00f6ma.<\/p>\n

Arutlusringis<\/strong> diskuteeriti k\u00f5igepealt korrespondentide vastuste kui allika \u00fcle. Ene K\u00f5resaar t\u00f5i v\u00e4lja mitmek\u00fclgse probleemistiku, r\u00f5hutades, et siin on tegemist v\u00e4ga meetodist s\u00f5ltuva materjaliga, mis on omakorda vanuseliselt, sooliselt ja sotsiaalselt piiritletud. Aja jooksul j\u00e4rjest laiematele teemadele j\u00e4rjest individuaalsemad vastused on muutunud j\u00e4rjest raskemini anal\u00fc\u00fcsitavateks. Ester Bardone lisas juurde uurija vaate, oluline on s\u00f5nastada k\u00fcsimused nii, et see inimese avab ja paneb r\u00e4\u00e4kima-kirjutama. Tuleks v\u00e4ltida liiga pikki k\u00fcsimustikke ja olla teadlik, kuidas k\u00fcsimused on vastuseid suunanud.<\/p>\n

Pikemalt arutleti (ERMi) arhiivide kasutajas\u00f5bralikkuse \u00fcle. Kui kogenud uurija jaoks ei pruugi siin olla probleemi, siis noorel kogenematul teadlasel v\u00f5i asjahuvilisel, kelle jaoks on muuseumi allikate s\u00fcsteem ja kujunemislugu tundmatu, v\u00f5ib olla vajaliku materjali leidmine v\u00e4gagi keeruline. Toodi v\u00e4lja, et MuIS ei ole kasutaja jaoks mugav keskkond. Kui v\u00f5rrelda (Rahvus)arhiivi kogemusega, kus arhiivis\u00e4ilikuteni j\u00f5uab uurija kergesti, inimesel ei pea olema suuremat ettevalmistust, siis muuseumide infos\u00fcsteemist vajaliku leidmine \u201eei ole n\u00f5rkadele\u201c. Muidugi tuleneb probleem osaliselt sellest, et muuseumide kogud on niiv\u00f5rd mitmekesised ja muutunud selliseks eriti viimastel aastak\u00fcmnetel ning neid on raske traditsiooniliselt kinnistunud mallide j\u00e4rgi s\u00fcstematiseerida ja kirjeldada. Kaie Jeeser Tartu Linnaajaloo Muuseumidest lisas, et infos\u00fcsteemi tehnilised probleemid on \u00fcletatavad, kuid sisulisi ja s\u00fcsteemseid probleeme lahendada on keerukam. Helgi P\u00f5llo Hiiumaa Muuseumist ja \u00dclle Jukk J\u00f5gevamaa Koost\u00f6\u00f6kojast t\u00f5id v\u00e4lja, et teiste distsipliinide esindajad kasutavad ERMi arhiive liiga v\u00e4he \u2013 sageli ei tule nad selle pealegi, et siit materjali otsida. Ka ERMi koduleht pole potentsiaalse uurija jaoks kuigi kasutajas\u00f5bralik. Samas m\u00e4rkis Heiki P\u00e4rdi Eesti Vaba\u00f5humuuseumist, et kvaliteetne t\u00f6\u00f6 allikatega eeldab alati ka uurija pingutust ja mitmetesse erinevatesse materjalidesse s\u00fcvenemist.<\/p>\n

Omaette probleemideringiks t\u00f5status allikate (mass)digiteerimisega seotud teemad. Aigi Rahi-Tamm Tartu \u00dclikoolist m\u00e4rkis, et massdigiteerimine on ideaalpildis positiivne, kuid samas ei tohiks \u00e4ra unustada ka, et digiteerimisest peaks olema reaalselt kasu \u2013 et oleksid olemas uurijad, kes digiteeritud materjale kasutaksid ja looksid sellega uut teadmist.<\/p>\n

Kirjasaatjate v\u00f5rgu tuleviku osas kerkis arutelus esile mitmeid v\u00f5imalusi. Anu Kannike nentis, et ERMi kirjasaatjate \u00fchiskondlik ja temaatiline kandepind on aja jooksul muutunud j\u00e4rjest marginaalsemaks, sest osalejate keskmine vanus on k\u00f5rge ja uusi nooremaid liikmeid pole palju lisandunud. Pille Runnel nimetas kirjasaatjaid \u00fcheks kogukonnaks paljude hulgast ja teatud teemade puhul on nad materjali saamisel v\u00e4\u00e4rtuslikuks abiks. K\u00fcsimus on selles, kuidas saada laiap\u00f5hjalist teavet \u00fchiskonnas aktuaalsete teemade kohta. Uurijal on vaja teada, missuguste kanalite kaudu ta teatud huvigruppidele ligi p\u00e4\u00e4seb ja neid kaasama motiveerib. Riin Alatalu lisas, et liigseks pessimismiks pole p\u00f5hjust, sest ka uued p\u00f5lvkonnad saavad vanemaks ja neil tekib soov kirjutada. Helgi P\u00f5llo t\u00f5i n\u00e4ite, kuidas materjali kogumise algatus tuli just nimelt huvigrupilt, mitte muuseumilt.<\/p>\n

Et haarata kaasa uusi \u00fchiskonnagruppe, tuleb kasutada varasemast mitmekesisemaid kaasamisvorme ja ka muuseum ise peab suutma spetsiifilistes r\u00fchmades huvi \u00e4ratada.<\/p>\n

Kui soovid seminari ettekannetega l\u00e4hemalt tutvuda, on selleks v\u00f5imalus ERMi Youtube\u2019i kanali kaudu.<\/p>\n

Salvestus ettekannetest:\u00a0https:\/\/youtu.be\/Zp9gXYYW1iU<\/a><\/p>\n

Salvestus aruteluringist:\u00a0https:\/\/youtu.be\/7Q-XeEFuLj0<\/a><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Marleen Metslaid, ERMi teadur. Sellel aastal t\u00e4histas Eesti Rahva Muuseumi Korrespondentide V\u00f5rk oma 90 aasta juubelit. Selle puhul korraldati 12. novembril muuseumis seminar-arutelu, kus keskenduti m\u00e4luasutuste kogumis- ja vahendamistegevuste olevikule ja tulevikule. Esinema oli kutsutud Eesti ja Soome m\u00e4luasutuste esindajaid, et kuulda erinevatest kogemustest rahva kaasamisel kultuurip\u00e4randi kogumisse, v\u00e4\u00e4rtustamisse ja kasutamisse. Meid huvitasid k\u00fcsimused, kuidas…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15181,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1,20,30,19,10],"tags":[],"class_list":["post-15175","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata","category-muuseumimotted","category-osalus","category-sundmus","category-teadus"],"yoast_head":"\nSeminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Seminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Marleen Metslaid, ERMi teadur. Sellel aastal t\u00e4histas Eesti Rahva Muuseumi Korrespondentide V\u00f5rk oma 90 aasta juubelit. Selle puhul korraldati 12. novembril muuseumis seminar-arutelu, kus keskenduti m\u00e4luasutuste kogumis- ja vahendamistegevuste olevikule ja tulevikule. Esinema oli kutsutud Eesti ja Soome m\u00e4luasutuste esindajaid, et kuulda erinevatest kogemustest rahva kaasamisel kultuurip\u00e4randi kogumisse, v\u00e4\u00e4rtustamisse ja kasutamisse. Meid huvitasid k\u00fcsimused, kuidas…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2021-11-25T08:04:43+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-11-25T09:21:15+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_0005.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1067\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Seminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c\",\"datePublished\":\"2021-11-25T08:04:43+00:00\",\"dateModified\":\"2021-11-25T09:21:15+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175\"},\"wordCount\":1871,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/ak_0005.jpg\",\"articleSection\":{\"1\":\"Muuseumim\u00f5tted\",\"2\":\"Osalus\",\"3\":\"S\u00fcndmus\",\"4\":\"Teadus\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175\",\"name\":\"Seminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/ak_0005.jpg\",\"datePublished\":\"2021-11-25T08:04:43+00:00\",\"dateModified\":\"2021-11-25T09:21:15+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/ak_0005.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/ak_0005.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1067,\"caption\":\"ERMi Kirjasaatjate seminar 2021\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15175#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Seminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Seminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Seminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Marleen Metslaid, ERMi teadur. Sellel aastal t\u00e4histas Eesti Rahva Muuseumi Korrespondentide V\u00f5rk oma 90 aasta juubelit. Selle puhul korraldati 12. novembril muuseumis seminar-arutelu, kus keskenduti m\u00e4luasutuste kogumis- ja vahendamistegevuste olevikule ja tulevikule. Esinema oli kutsutud Eesti ja Soome m\u00e4luasutuste esindajaid, et kuulda erinevatest kogemustest rahva kaasamisel kultuurip\u00e4randi kogumisse, v\u00e4\u00e4rtustamisse ja kasutamisse. Meid huvitasid k\u00fcsimused, kuidas…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2021-11-25T08:04:43+00:00","article_modified_time":"2021-11-25T09:21:15+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1067,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_0005.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Seminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c","datePublished":"2021-11-25T08:04:43+00:00","dateModified":"2021-11-25T09:21:15+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175"},"wordCount":1871,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_0005.jpg","articleSection":{"1":"Muuseumim\u00f5tted","2":"Osalus","3":"S\u00fcndmus","4":"Teadus"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175","name":"Seminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_0005.jpg","datePublished":"2021-11-25T08:04:43+00:00","dateModified":"2021-11-25T09:21:15+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_0005.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_0005.jpg","width":1600,"height":1067,"caption":"ERMi Kirjasaatjate seminar 2021"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15175#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Seminar \u201eKirjasaatjatest \u00fchisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik\u201c"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_0005.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3WL","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15175","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15175"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15175\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15186,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15175\/revisions\/15186"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/15181"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15175"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15175"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15175"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}