{"id":15152,"date":"2021-11-11T10:00:53","date_gmt":"2021-11-11T08:00:53","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152"},"modified":"2021-11-11T09:56:38","modified_gmt":"2021-11-11T07:56:38","slug":"ermil-saak-salves-noppeid-kirjasaatjate-2021-aasta-voistlustoodest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152","title":{"rendered":"ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tiina Tael, peaarhivaar ja kirjasaatjate v\u00f5rgu juhendaja.<\/p>\n

Sel s\u00fcgisel t\u00e4histab Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate v\u00f5rk 90. s\u00fcnnip\u00e4eva. Selle pika aja jooksul on muuseumi tublide abiliste toel talletatud arhiivi ligi 56 000 k\u00e4sikirja paljudel teemadel, nii vastuseid k\u00fcsimuslehtedele, paikkondlikke kirjeldusi kui ka eluloolisi m\u00e4lestusi. Muuseumi suurima arhiivi \u2013 korrespondentide vastuste arhiivi t\u00e4iendamisse on oma panuse andnud enam kui 10 000 inimest oma elukogemustega alates koolilastest kuni 100-aastasteni. Kirjasaatjate t\u00f6\u00f6 seisneb peamiselt muuseumi saadetud k\u00fcsimustike t\u00e4itmises, millest on m\u00f5nel juhul v\u00e4lja kujunenud aastatepikkune koost\u00f6\u00f6 v\u00f5i mis on teisel juhul j\u00e4\u00e4nud \u00fchekordseks kirjat\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n

Kirjasaatjate motiveerimiseks hakati 1958. aastast korraldama teatmematerjali kogumise v\u00f5istlusi. See v\u00f5imaldas muuseumil kirjasaatjate t\u00f6\u00f6d veidi rahaliselt toetada ja teisalt andis see t\u00f5uke ka kirjasaatjatele, et oma lugusid sisukamalt ja v\u00e4rvikamalt kirja panna, samuti on rikastunud arhiivi teemadering ning juurde tulnud uusi kirjasaatjaid.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Korrespondentide vastuste arhiiv hoidlas, 2021. Foto: Tiina Tael.<\/p><\/div>\n

Mihklip\u00e4eval tehti kokkuv\u00f5tteid teatmematerjali kogumise 73. v\u00f5istlusest, kuhu laekus 111 kaast\u00f6\u00f6d 73 autorilt. Sel aastal koondasime t\u00e4helepanu kahele p\u00f5hiteemale: koroonakogemustele ning n\u00f5ukogudeaegsele \u00f6\u00f6elule. Arhiiv sai t\u00e4iendust ka elulooliste m\u00e4lestuste, kodupaigalugude ning eelmiste aastate uurimisteemadega.<\/p>\n

Kirjasaatjate t\u00f6\u00f6de tutvustamiseks valisin v\u00e4lja m\u00f5ned katkendid, mis julgustavad ehk ka blogilugejat oma lugu kirja panema ja muuseumiga jagama. Iga lugu loeb, iga lugu on eriline \u2013 ka siis, kui see tundub sulle endale v\u00e4ga tavaline.<\/p>\n

 <\/p>\n

Teema \u201e\u00d6\u00f6elu ja \u00f6ine linnaruum n\u00f5ukogude ajal\u201c<\/strong><\/p>\n

Kalju<\/strong> (s 1944, ajakirjanik) kirjeldas 1950.\u20131960. aastate P\u00e4rnu restorane ja kohvikud:<\/p>\n

M\u00e4letan, et kolme rubla eest sai tassi kohvi ja pitsi Vana Tallinnat ning rohkem polnudki vaja. End purju juua oli h\u00e4biasi. See k\u00e4is kokku m\u00f5istega \u201emehelikkus\u201c. Mees pidi seisma sirgelt ja olema sportlik [—]<\/p>\n

P\u00e4rnu joogikohad jagunesid teenindus- ja interj\u00f6\u00f6ri kvaliteedi j\u00e4rgi mitmeks grupiks. V\u00e4ga suurt rolli m\u00e4ngis ka seal esitatav elav muusika ja selle repertuaar. Peamine aga oli sisselastava seltskonna kultuuriline tase.<\/p>\n

Linna esindusrestoran oli Rannahoone. Sealsed uksehoidjad olid v\u00e4ga intelligentsed mehed. Suurt populaarsust aitas luua elav muusika. Esinesid professionaalid \u2013 samuti v\u00e4ga intelligentsed ja ka m\u00f5nel muul alal tuntud mehed. N\u00e4iteks tuntud filatelist Ako P\u00e4rliste ja teised.<\/p>\n

S\u00f5jaeelsest ajast oli p\u00e4rit hoone, kus tegutses restoran V\u00f5it (t\u00e4na on selle nimi Viktoria). See asus Koidula pargi serval, mis, v\u00e4hemalt suviti, oligi P\u00e4rnu vabaaja keskus. Samas hoones oli ka v\u00f5\u00f5rastemaja. See koht on meelde j\u00e4\u00e4nud seoses laulja Kalmer Tennosaare nimega. Artist peatus P\u00e4rnus tavaliselt just selles hotellikeses ning noortel daamidel oli seega eriline huvi sama koha ja restorani vastu. V\u00e4idetavalt oli seal \u00f5rnem pool ka kirelahinguid pidanud.<\/p>\n

V\u00e4\u00e4rikate l\u00f5bustuskohtade ritta astus ka restoran Tallinn. See ehitati Akadeemia t\u00e4navale, kui plats s\u00f5jarusudest puhtaks tehti. Kippus seegi asutus m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes v\u00e4\u00e4rikuse lippu allapoole laskma, aga p\u00e4rast minu poksitreener Soasepa tulekut \u0161veitseriks sai sisekord j\u00e4lle \u00f5igele tasemele upitatud.<\/p>\n

Peenemaks kohaks peeti ka Bristolit Kalevi t\u00e4naval. Aga siin pidi arvestama m\u00f5ne rahaj\u00f5mmi tunduvalt vabama k\u00e4itumisega. Kuigi vene ohvitserid k\u00e4isid v\u00e4ga harva restoranis, v\u00e4hemalt mundris, eelistasid nemad P\u00e4rnus just Bristolit. Ja k\u00e4itusid soliidselt. Ehk sellep\u00e4rast, et Bristoli vastas Kalevi t\u00e4naval oli Ohvitseride Maja ja selle sees v\u00f5i juures liikus alati s\u00f5jav\u00e4epatrull. Kui kroonumehed tulid restosse mundrites, ei meenu, et pagunid n\u00e4idanuks aukraadi alla alampolkovniku. Polnud ka ime \u2013 iga selle aja m\u00f5istes kaasaegse s\u00f5jalennuki kokpiidis istuski alampolkovnik.<\/p>\n

Tagantpoolt olid esimestel kohtadel Edu kesklinnas, Liiva k\u00f5rts Riia maanteel ning Vana-P\u00e4rnu ja Tallinna maantee k\u00f5rtsid. Viimased kandsid naljakaid nimetusi \u201eeinelaud nr see ja see\u201c.<\/p>\n

Kuldse keskpaiga moodustasid P\u00e4rnu kohvikud. Nende parimaks esindajaks oli kohvik Kungla Kalevi t\u00e4naval. Huvitaval kombel oli selle asutuse interj\u00f6\u00f6ris ja just sisemises \u00f5hustikus s\u00e4ilinud tugev s\u00f5jaeelse kultuuri h\u00f5ng ja t\u00f5eline kohvikukultuur [—] Toonased suvitajad Moskvast, Leningradist ja teistest Venemaa linnadest olid P\u00e4rnus just kohvikukultuurist lausa ahvivaimustuses. Neile oli see \u201ezagranitsa\u201c. Kohvikus kohtuti, aeti juttu ja kurameeriti (muidugi viisakuse piires).<\/p>\n

Rein<\/strong> (s1936, t\u00f6\u00f6tas miilitsana) paljastab \u00f6\u00f6elu pahupoolt:<\/p>\n

Linna olid tekkinud joomakohad, neid kutsuti punkriteks. V\u00f5rus oli palju vanu puumaju ja selles vanas linnas oli kohutavalt palju urkaid, kus t\u00f6\u00f6tud, alkohoolikud ja prostituudid redutasid. Nendega \u00fchinesid ka kinnipidamiskohtadest (vanglatest) vabanenud isikud, kes vabanedes ja peale t\u00f6\u00f6levormistamist, mis oli kohustuslik, t\u00f6\u00f6lt omavoliliselt lahkusid ning punkrites redutasid, pannes toime salajasi vargusi \u2013 varastasid alkoholi ja toiduaineid, mida nn punkrites tarbiti. [—]<\/p>\n

Tollane prof\u00fclaktikateenistus pidi kaardistama k\u00f5ik nn punkrid, ka korterid, kus joodi, tegema kindlaks, kes on need isikud, kes neis punkrites viibivad ja nendega tegelema \u2013 v\u00f5tma arvele, tegema nende isikukirjelduse ( slovesn\u00f5i portret<\/em>, vene keeles, R.K.) ja rakendama nendes suhtes meetmeid \u2013 keda saata viinaravile, ravi- ja t\u00f6\u00f6prof\u00fclaktooriumi, t\u00f6\u00f6le suunama kas m\u00f5nda kolhoosi v\u00f5i sovhoosi. [—]<\/p>\n

Aga t\u00f6\u00f6 selliste isikute tabamiseks sai toimuda vaid \u00f6\u00f6siti, millal nad olid kogunenud punkritesse. Prof\u00fclatikateenistus korraldas n\u00e4dala jooksul \u00f6isel ajal ikka oma 2 reidi, m\u00f5nikord isegi 3 reidi, milles osalesid k\u00f5ik linna piirkonnainspektorid, abistasid kriminaalj\u00e4lituse t\u00f6\u00f6tajad. Paljudel juhtudel tulid reidi korraldamise k\u00e4sud siseministeeriumi korrapidajalt. P\u00e4rast reidi tulid tulemused ette kanda taas siseministeeriumi. Sellised kontrollimised toimusid seaduslikul alusel ja \u00f6\u00f6sel, tavaliselt 2-4 vahel, s.o panus tehti ajale, et sellal on kogu see element n.\u00f6 puhkamas. See oli meeletu t\u00f6\u00f6 miilitsale ja h\u00e4iriv linnaelanikele. P\u00fc\u00fcan kirjeldada \u00fchte sellist punker-korterit. Vana, 19.sajandil ehitatud poollagunenud puumaja. Hoone asub k\u00f5rvalises kohas, mille juurde viib laiem jalgrada. Pool majast on elaniketa. Punker asub I korrusel. Uks on p\u00e4evi n\u00e4inud \u2013 lugematud kriimud uksetahvlitel, mis on vanad ja osa neist v\u00e4rsked, luku kohal puidupinnal ukse lahtimurdmise j\u00e4ljed, p\u00e4eval riputatakse uksele tabalukk, v\u00e4ltimaks teiste omataoliste omavolilist sissetungimist ja korteri h\u00f5ivamist. K\u00e4ib ju olelusv\u00f5itlus. Uksele tuleb k\u00f5vasti kolkida ja kui vastatakse, siis tuleb teavitada, et miilits teeb passikontrolli. Tavaliselt on tegemist kahetoalise korteri ja k\u00f6\u00f6giga. Magamiskohtade eest on hoolitsetud. Kokku on tassitud hulk ku\u0161ette pr\u00fcgim\u00e4elt. Keset tuba on laud, t\u00e4is viina- ja \u00f5llepudeleid, ajalehepaberil leivaviilud, kurgid, avatud konservikarbid, tavaliselt mingi kala tomatikastmes, konservikarpides suitsukonid. Tavaliselt on punkris 6 \u2013 8 inimest, neist pooled naissoost, et meestel poleks igav. K\u00f5ik on purupurjus, vaid m\u00f5ni neist on kontaktiv\u00f5imeline. Isiku kindlakstegemiseks tuleb k\u00f5ik tassida miilitsaautosse, v\u00e4ltimaks, et nad vigastad ei saaks. Seaduse alusel on neid v\u00f5imalik kinni pidada isiku tuvastamiseks 48 tundi. Purjus inimeselt ei saa seletust v\u00f5tta, seadus ei luba, ta peab kaineks saama. Tuleb oodata hommikuni. Reid j\u00e4tkub ja \u00fcha uusi isikuid, keda \u00fcldiselt nimetatakse ka kuritegevusele kalduvaks elemendiks, toimetatakse kainestumisele.<\/p>\n

 <\/p>\n

Koroona teemal <\/strong>kogus ERM lugusid juba eelmisel aastal. See aasta t\u00f5i neid natuke juurde \u2013 inimesed j\u00e4tkasid p\u00e4evikute kirjutamist, jagasid m\u00f5tteid ja juhtumisi.<\/p>\n

Andriela <\/strong>(s 1966, \u00f5ppej\u00f5ud):<\/p>\n

24. m\u00e4rts (2021) [—] Valmistan ette s\u00fcgisest loengukursust ja avastasin, et pole \u00fcldse m\u00f5elnud sellele, et see v\u00f5iks p\u00e4riselt kohapeal toimuda. Kellaajaks on planeeritud 16\u201318 ja alles t\u00e4na teadvustasin, et siis peab \u00f5htul veel koju tulema… Veebiseminaridega olen harjunud ja see on p\u00e4ris mugav. Korra n\u00e4dalas v\u00f5i \u00fcle n\u00e4dala k\u00e4in t\u00f6\u00f6 juures, kui on vaja midagi printida v\u00f5i sk\u00e4nnida. Siis on imelik tunne, et mis selga panna, kas k\u00f5ik ikka on kaasas jne. Tuleb arvestada sellega, kuna Ako saab mind viia ja tuua, bussiga k\u00fcll ei s\u00f5ida. [—]<\/span><\/p>\n

18. mai. Eile teatati, et Annika tutiaktus toimub veebis.<\/p>\n

Eile avati vaktsineerimine k\u00f5igile \u00fcle 16-aastastele. Hommikul oli digiregistratuuris j\u00e4rjekord umbes 36 000 inimest, aga vaktsineerimisajad avati alles kell 19. Seega loobusin hommikusest j\u00e4rjekorrast ja panin ennast uuesti j\u00e4rjekorda kella 17 paiku, minu ees oli umbes 54 000 inimest. J\u00e4rjekorra edenedes pakuti registratuuri sissesaamise kellaaegu, mis muudkui edasi nihkusid \u2013 ajamasin t\u00f6\u00f6tas tagurpidi… Veidi enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d j\u00f5udiski minu j\u00e4rjekord k\u00e4tte, aga Tartus pakuti aegu ainult 26.\u201327. maiks, millest loobusime, kuna Annika eksamite ajal igaks juhuks vaktsineerida ei taha. T\u00e4na hommikul oli j\u00e4rjekorras 12 773 inimest.<\/p>\n

Mare<\/strong> (s1947, pension\u00e4r):<\/strong><\/p>\n

Koroonakriisi alguses m\u00e4rtsis 2020 tundus asi miskit kanti pidi isegi huvitav selles m\u00f5ttes, et kuidas saada hakkama teistmoodi kui vanasti. Umbes nii nagu m\u00f5ned tuntud nimedega inimesed on teinud katseid saada kuu aega hakkama mingi v\u00e4ikse rahasummaga, \u00fctleme pension\u00e4ri omaga. Huvitav<\/em> ei ole k\u00fcll p\u00e4ris \u00f5ige s\u00f5na. Ma sain suurep\u00e4raselt aru, kui vajalikud need piirangud on. Ma m\u00f5tlesin umbes nii, et meilt, eakatelt, ei n\u00f5uta ju kuigi palju. Keegi pole ju n\u00e4iteks meie pensioni puudutanud. Tihti meenusid kuuldud-loetud lood selle kohta, kuidas vanemate-vanavanemate eluajal s\u00f5dade puhkemisel valgus linnaelanikkond maale, et leida taludest toitu ja ulualust. Ei midagi sellist. V\u00f5i m\u00f5tlen sellele, kuidas osa inimesi peab ikka t\u00f6\u00f6postil olema ja teiste (ka meiesuguste pension\u00e4ride) heaolu nimel oma tervisega riskima. Ja mina ei saa n\u00fc\u00fcd hakkama lihtsalt m\u00f5nda aega kodusp\u00fcsimisega (esiti tundus ju, et piirangud ei ole v\u00e4ga pikaaegsed ja l\u00f5pevad kevadeks \u00e4ra), m\u00f5nest igap\u00e4evasest harjumusest loobumisega v\u00f5i oma lemmiksepiku asendamisega m\u00f5ne teise vastu, kui see teine lihtsamalt k\u00e4ttesaadav on. Ma tundsin armastust ja hoolimist mitte selles, et poeg mulle k\u00fclla tuleb, vaid just selles, et ta mingi aeg ei tule, ja et me suhtleme telefoni ja skaibi vahendusel. Ma ei taha olla oma k\u00e4itumisega ja viiruse levitamisega p\u00f5hjustada h\u00e4da kellelegi teisele. Ja kui mul oma k\u00e4itumisega on kasv\u00f5i pisinatukene niisuguste olukordade t\u00f5en\u00e4osust v\u00e4hendada, no miks ma siis seda ei tee? Suureks ideaaliks oli k\u00f5rvalmajas elava venna pere. Kaks eakat, kaks noort ja kolm last, mitu autot ja mitu sohvrit, aga noortel oli v\u00f5imalik oma asjad kodust v\u00e4ljumata korda ajada ja vajaminevaid asju t\u00f5id kullerid.<\/p>\n

Kui aga selgus, et viirusepaharet kuhugi ei kao ja hakati r\u00e4\u00e4kima, et meil tuleb \u00f5ppida koos temaga elama, hakkasin ma v\u00e4sima.. Kogu aeg kutsuti \u00fcles vastutustundlikule k\u00e4itumisele. Kuid kuidas t\u00f5mmata piiri vastutustundliku k\u00e4itumise ja liigse hirmu vahel? Tundus, et riskigrupp (eakad) j\u00e4\u00e4vadki isolatsiooni, sest oma huviringidesse kokku tulla nad ju ei saa, l\u00e4hedastega suhelda samuti. Ja v\u00e4ga raske oli ja on kuulata manitsusi ja \u00fcleskutseid vastutustundlikule k\u00e4itumisele, kui ise teed niigi rohkem kui piirangud n\u00f5uavad. [—] \u00dchel p\u00e4eval meenus mulle Pu\u0161kin. Kui koolis tema elulugu \u00f5ppisime, m\u00f5tlesin, et no mis tal seal Mihhailovskojes asumisel olles siis \u00f5ieti h\u00e4da oli: oma m\u00f5is, ilus loodus, teenijad ees ja taga. N\u00fc\u00fcd hakkasin paremini m\u00f5istma, mida t\u00e4hendab liikumisvabaduse puudumine ja eraldatus. Mitmed \u00fcrituste korraldajad kinnitasid, et nende juures n\u00fc\u00fcd k\u00fcll nakatumist, v\u00e4hemalt mitte olulist, ei saa toimuda (n\u00e4iteks teatrisaalid, kus inimesed ei liigu). See on v\u00e4ga raske, kui \u00fchelt poolt kutsutakse (tulge-tulge!) ja teiselt poolt manitsetakse, et olge ikka vastutustundlikud ja \u00e4rge minge. Ma ei saa aru, kuidas saab mingit \u00fcritust v\u00f5i ettev\u00f5tmist t\u00e4iel rinnal nautida, kui t\u00f5sine nakatumisoht pea kohal ripub.<\/p>\n

 <\/p>\n

Vabateemalistest<\/strong> lugudest pakume kolme jutu katkendeid<\/p>\n

T\u00f5nis <\/strong>(s 1960, reservkolonelleitnant) saatis v\u00e4rvika kirjelduse Keeni koolist (1967\u20131975), siinne l\u00f5ik r\u00e4\u00e4gib hambaarsti juures k\u00e4imisest 60. aastatel:<\/p>\n

Tasuta arstiabi juurutamine andis tunda ka koolides, kuna laste hambaid kontrolliti ja parandati regulaarselt. Korra n\u00e4dalas astus vastav pisikene kaheliikmeline r\u00e4ndbrigaad sisse, kuni \u00f5pilastele ring peale tehtud. Suuremates koolides olid koguni vastavad hambaravikabinetid rajatud ja alaline personal palgal ja ametis.<\/p>\n

Hinnati kihvade seisundit ja vajadusel kasutati tollaseid algelisi instrumente suu\u00f5\u00f5ne saneerimisel. Osaliselt oligi paljudes koolilastes hirmusid \u00e4ratavaks faktoriks peamiselt kas arsti isiksus v\u00f5i instrumentaarium, millega katkisi hambaid puuriti ja juurikaid v\u00e4lja kangutati. Meie koolis kasutatud puuril polnud erilist kiirust, selle \u00fclekanderihmad jooksid kuidagi pikalt \u00fcle v\u00f5lli ja kippusid vahel maha lendama. Seadme kaubanduslik v\u00e4limus disaini kujul meenutas keskaegset piinariista, kuigi ajam oli juba elektriline. Ilmselt solvan keskaegseid meistreid v\u00f5rdluse koostamisel, kuna paljudel juhtudel olid tollaste meistrimeeste riistad paremad kui n\u00f5ukogude meditsiinis kasutati. Viimast valdkonda kutsuti teatavasti rahvasuus \u201ehiilivaks genotsiidiks\u201c<\/p>\n

Esimestel aastatel hoidsin kuulekalt suu lahti ning kannatasin puurimist ja plombeerimist. Hammaste seisund polnud eriti hea, seda peamiselt p\u00e4rilikkusest ja viletsast suuh\u00fcgieenist, kuid kindlasti mitte kehvast toidust. Umbes kolmandas klassis tundsin, et m\u00f5\u00f5t on t\u00e4is ja keeldusin suud lahti tegemast. Loomulikult hirmutati ja kutsuti alguses \u00f5petaja kohale, kuid hoidsin suud lukus isegi direktoriga \u00e4hvardamisel. Olin piisavalt lugenud n\u00f5ukogude kangelaspioneeridest, kelle suud ei suutnud isegi paljukogenud saksa fa\u0161istid kunagi lahti kangutada.<\/p>\n

Suu kinnihoidmine kordus ka hilisematel kordadel, kuigi hammaste seisund sellisel moel ei paranenud. Isetaastuvaid hambaid polnud v\u00f5imelised leiutama isegi n\u00f5ukogude leiutajad. Neljandas klassis olid arstid taas majas ning lahkusime erimeelsuste t\u00f5ttu, hoidsin endiselt keelt hammaste taga. Umbes n\u00e4dala p\u00e4rast hakkas tagumine alumine parempoole purihammas valutama ja juure alla tekkis p\u00f5letikukolle. P\u00f5sk l\u00e4ks paistesse ning n\u00e4gu muutus kummaliselt pool\u00fcmaraks. Silmad kiskusid pilukile nagu vennasrahvastel Kesk-Aasias. Kannatasin kaua, kuni vanemate survel koos emaga Valga linna polikliinikusse s\u00f5itsime. Kabinetis viskas tugev vene mammi korraks pilgu peale. K\u00e4\u00e4ris k\u00e4ised \u00fclesse ja haaras tugevad pikkade mokkadega tangid. T\u00e4di kangutas purika v\u00e4lja, vaevamata oma pead igema tuimestamisega v\u00f5i selle ravimisega, teda ei huvitanud isegi juurealune p\u00f5letik.<\/p>\n

Saatuslik eksitus, sest j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kerkis palavik maksimumini ning olin sirakil voodis. Sovhoosikeskusest kutsuti kohale velsker Ojala (h\u00fc\u00fcdnimega Janka), kelle saabumine toimus alles j\u00e4rgmisel p\u00e4eval. Velsker diagnoosis ohtliku verem\u00fcrgituse ja kirus hambaarsti, kes selle oma hoolimatusega p\u00f5hjustas. Ravikuuriks m\u00e4\u00e4rati levinud antibiootikum penitsilliin, seda s\u00fcstiti tuhara piirkonda mitu korda p\u00e4evas. Olin ligi kuu aega voodis ja v\u00f5itlesin elu eest, mille \u00fcle olevat v\u00f5idulootust v\u00e4he olnud. Lisaks olid need antibiootikumis\u00fcstid kuradima valusad.<\/p>\n

Viimaks haav igemes paranes ning palavik ja m\u00fcrgitus taandusid, kooli l\u00e4ksin juba meelsasti. Nagu kiuste oli samal p\u00e4eval koolis hambaarsti visiit. \u00d5nneks polnud seekord meie klassi lapsed ootelehel. Ajutine arstikabinet oli meie klassiruumi k\u00f5rval ja l\u00e4bi \u00f5hukese seina kostus piinatavate h\u00e4daldamist ja puuri vingumist. Demonstratiivselt laulsime improviseeritud \u00fchendkooris Andres Otsa poolt kuulsaks lauldud ja v\u00e4ga populaarset puuriida laulu oma s\u00f5nadega: \u201ePuurida puurida puurida jah, aga mida sina puurid kui puuri ei ole …\u201c<\/p>\n

Tiiu<\/strong> (s1939, pension\u00e4r) kirjutab eesti poistest Vene s\u00f5jav\u00e4es aastatel 1988\u20131990, abiks pojaga peetud kirjavahetus:<\/p>\n

Endalegi \u00fcllatuseks on mul s\u00e4ilinud k\u00fcllaltki palju Jaanuse poolt saadetud kirjadest \u2013 esimesed kirjad on kirjutatud pea iga n\u00e4dalal, m\u00f5nikord isegi tihedamalt.[—] Kunagi \u00fcks Jaanuse s\u00f5ber \u2013 klassikaaslane, kes oli ka n\u00f5ukogudeaegses s\u00f5jav\u00e4es olnud, olles meil suvekodus k\u00fclas \u2013 k\u00fcsis minult, kas Jaanus s\u00f5jav\u00e4es olles koju ka kirjutas. Kuuldes rohkearvulisest kirjavahetusest, oli ta \u00fcpris imestanud: \u201eMis tal siis nii palju sealt, sellest jamast kirjutada on??\u201c<\/p>\n

24.11.88.<\/p>\n

Elu on kulgenud ilma eriliste seiklusteta. T\u00f6\u00f6tan-magan-t\u00f6\u00f6tan jne. Vahepeal ikka s\u00f6\u00f6n ja k\u00e4in podpolkovniku juures vestlusel (seal k\u00e4ivad k\u00f5ik EESTI poisid). Teemaks on muidugi probleemid meie kodumaal\u2026 Tehakse ikka igati seda seal toimuvat maha. Viimasel jutlemisel oli teemaks meie talongide kehtestamine ja oma raha tulek\u2026 Meil poistega on t\u00e4pselt selline tunne, nagu oleksime siia asumisele saadetud, toimuvad igasugused \u00fclekuulamised\u2026 Meie k\u00fcmme olemegi peas\u00fc\u00fcdlased, talongide jagajad ja ka IME l\u00e4biviijad. K\u00f5ige naljakam on aga see pilt, kuidas me seal kabinetis istume. \u00dcmber kandilise laua, k\u00f5igil k\u00e4es kas ajaleht v\u00f5i artikkel v\u00f5i m\u00f5ni muu venekeelne ajakiri, kus on juttu meie kodumaal toimuvast (rahvarindest jm). Meile lugemiseks m\u00e4\u00e4ratud kohad on eelnevalt juba alla kriipsutatud. Seda kirjandust kogub ta igaks kogunemiseks p\u00e4ris paraja hunniku. Ise ta seletab ja vehib k\u00e4ega\u2026 Hea ikka, et inimesele kaks k\u00f5rva loodud on \u2013 saab m\u00f5ne jutu rahulikult \u00fchelt poolt sisse ja teiselt poolt v\u00e4lja lasta\u2026<\/p>\n

Praegu tulin just k\u00f6\u00f6gist. Kokapoisid t\u00fckeldasid seal liha. Mina aga otsustasin ennast lihakaalumise kaalule tutvustada. Kui see kaal ei valetanud, siis kaalun viimaste andmete j\u00e4rgi 71 kg. Minu kohta v\u00e4ga h\u00e4mmastavalt v\u00e4he. Ise m\u00f5tlesin, et alla 80 kg ei tohiks kuidagi olla. S\u00fc\u00fca saab normaalselt (isegi v\u00e4ga h\u00e4sti), eriti \u00f6\u00f6sel kui k\u00f6\u00f6gis on ainult valvekokk, kes j\u00e4rgmiseks hommikuks toitu ette valmistab. Mul tasub ainult mainida, et olen kokakunsti elu aeg austanud ja kl\u00f5psatavadki ladude uste eest tabalukud ja v\u00e4lja ilmuvad sellised toidud, mida s\u00f5dur v\u00f5ib n\u00e4ha ainult ohvitseride s\u00f6\u00f6gitoa aknast m\u00f6\u00f6dudes. Praegu on k\u00f5ht nii t\u00e4is, et ei viitasi ennast liigutadagi\u2026<\/p>\n

Seda talve siin sain alles paar p\u00e4eva tagasi natuke tunda. K\u00e4isime teise katlak\u00fctjaga siit natukene eemal asuvast tsisternist naftat toomas. Selle poole tunniga, mis me v\u00e4ljas olime, hakkasid k\u00f5rvad nii k\u00fclmetama, et pista v\u00f5i pea ahju. Enne nagu ei teadnudki, et v\u00e4ljas juba nii k\u00fclm on, palju ma seal v\u00e4ljas ikka luugun. Vahetus l\u00f5peb, patedan kiirelt kasarmusse magama ja vahetuse alguseks sama teed pidi tagasi. Katlamajas teen t\u00f6\u00f6d sussides. \u00dchel p\u00e4eval panin kirsad ahju taha kuivama, j\u00e4rgmine p\u00e4ev v\u00f5tsin nad sealt \u00e4ra, et jalga panna. Tuli v\u00e4lja, et kirsad olid t\u00f5esti \u00e4ra kuivanud, nii v\u00e4ikeseks olid l\u00e4inud, et h\u00e4davaevu sain palja jala otsa t\u00f5mmata.<\/p>\n

Esmasp\u00e4eval suure rivistuse ajal peksti kaks poissi rivist minema \u2013 sooja, kuna k\u00f5rvad hakkasid neil \u00e4ra k\u00fclmuma. Alguses l\u00e4ksid punaseks, siis valgeks ja siis kuumaks nagu saunas\u2026<\/p>\n

\u00dcks noormees Narvast, sai kodustelt teada, et ta pruut, kes maha j\u00e4i, hakkab mehele minema. N\u00fc\u00fcd k\u00e4ib vaeseke juba mitmendat p\u00e4eva ringi punaste silmadega ja kaanib suhruvett sisse. P\u00e4ris kahju tast kohe. Ja hea meel, et endal selliseid muresid ei ole. K\u00e4isin vahepeal roodud WC ja mida ma n\u00e4gin \u2013 \u00fcks Haapsalu poiss n\u00fchkis sellise innuga WC potte, et kohe naer tuli peale. Oli h\u00fcppes k\u00e4imisega vahele j\u00e4\u00e4nud ja n\u00fc\u00fcd oli karistus ta \u00f5lule langenud (s\u00f5jav\u00e4elase saatuse karm k\u00e4si). Peale narjadi, sai veel kolm \u00f6\u00f6p\u00e4eva aresti. Kole. Kole. Kole lugu.<\/p>\n

Teate mis. Mul oleks \u00fcks peenike palve. Kas te ei saadaks mulle paari \u201eTartu kirsasid\u201c nr 42 peaks olema parajad ja veel Vene-Soome s\u00f5naraamatu. Asi selles, et meie sam. Komand\u00f6r tahab kangesti soome keele \u00e4ra \u00f5ppida. Ta on ise Leningradist ja kevadel l\u00e4heb juba koju. Tema omaksed ja tuttavad olla Leningradi kauplused k\u00f5ik pahupidi p\u00f6\u00f6ranud, kuid mida pole, seda pole. Sellep\u00e4rast ta minu poole p\u00f6\u00f6rduski. Kolmandaks oleks veel vaja paari villaseid sokke. Need bee\u017eid sokid p\u00f5lesid \u00e4ra. Pesin nad \u00e4ra ja panin ahju kohale torude peale kuivama. Sealt kukkusid nad ahju peale ja muutusid pisikeseks tuhahunnikuks. Selline saatus ootas ka katlak\u00fctja nr 2 puhvaikat. Hakkan n\u00fc\u00fcd ka l\u00f5petama. Peab natukene s\u00fctt veel sisse vedama, siis on hommikul trivooga ajal rahulik istuda.<\/p>\n

\"\"<\/a>

BB roodu 7 eestlast, ees keskel Jaanus. Umbes 1989, fotograaf teadmata.<\/p><\/div>\n

Hans<\/strong> (s 1934, pension\u00e4r) r\u00e4\u00e4gib \u201eK\u00fcttepuude ja k\u00fctmise\u201c teemal 1940. aasta k\u00fclmast talvest:<\/p>\n

Olin siis vaid 5-aastane ning loomulikult ei m\u00e4leta ma k\u00f5ike. [—] Mulle olid need 2-3 kuud igav tubane elu, sest \u00f5ue kelgutama minna enam ei lubatud. M\u00f5nevorra leevendas seda igavust majas toimuvad suurte inimeste tegevused, sest maja uuemas osas tehti sel talvel veel mitmeid sidet\u00f6id.<\/p>\n

Meie maja oli valjaspoolt k\u00fcll vooderdatud, aga seestpoolt oli tubades ja k\u00f6\u00f6gis veel palksein. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ttiski isa ette maja seestpoolse vooderdamise ja soojustamise ning alustati k\u00f5ige suuremast toast.<\/p>\n

Selle suure toa soojaks tegemist m\u00e4letangi ma k\u00f5ige paremini, kuna seal oli ka minu magamisase. Isal oli abiks nii puut\u00f6id kui teisigi remondit\u00f6id tundev Nikolai Baikov ehk Kolja, kes k\u00e4is meie perel tihti abiks, ka suvistel hooajat\u00f6\u00f6del.<\/p>\n

Isa ja Kolja t\u00f5id metsast sarapuuvarbu ja l\u00f5id need palgivahedesse. Siis l\u00f5id nad seina peale suurest rullist paksu ehituspappi, n\u00fc\u00fcd sai sein juba k\u00fcllaltki sile. Selle peale kleebiti tapeet, oli selline kollakas suureruuduline. Aga see oli hiljem, selleni l\u00e4ks veel aega. M\u00e4letan, et nende t\u00f6\u00f6de ajal olid seina l\u00f6\u00f6dud naelapead h\u00e4rmas, kuigi ahju ja pliiti k\u00f6eti pidevalt. Ma siis katsusin neid h\u00e4rmas naelap\u00e4id – p\u00f5nev ju!<\/p>\n

Mina magasin sellel k\u00f5ige k\u00fclmemal ajal selles suures toas riietes, mitte pesu v\u00e4el nagu tavaliselt. Vaatamata uutele topeltakendele olid ruutudel suured j\u00e4\u00e4lilled, aga aknaruutude alumisse serva kogunes paks j\u00e4\u00e4, mida oli m\u00f5nus n\u00f5elaga torkida. Ega l\u00e4bi nende akende midagi v\u00e4lja ei n\u00e4inud. Ei n\u00e4inud h\u00e4sti ka seda, mis toimus Ruusm\u00e4e j\u00e4rvel, kus mehed raiusid j\u00e4\u00e4sse auke ja p\u00fc\u00fcdsid hapnikupuudusesse j\u00e4\u00e4nud kalu p\u00e4\u00e4sta. Sellest oli v\u00e4he abi, enamus kalu suri, j\u00e4id ainult kogred.<\/p>\n

On meeles, et pliidi all oli tuli terve p\u00e4eva; pliit k\u00fcttis ka suure toa soeseina ja mis k\u00f5ige t\u00e4htsam – truupi ja teeb seda t\u00e4naseni. See truup on \u00fcks v\u00e4ga hea asi. V\u00f5rumaal nimetatakse teda truubiks, tegelikult on ta pliidi ja soojam\u00fc\u00fcri \u00fcks osa, tellistest lavats. Soojaks l\u00e4heb ta sellest kuumast \u00f5hust (suitsust), mis pliidist tuleb ja l\u00e4bi soojam\u00fc\u00fcri korstnasse suubub, nii et \u00fcks hea lahendus. Meie kandis on ta olemas enamikes maamajades ja v\u00e4ljast k\u00fclma k\u00e4est tulles saab seal k\u00f5ige kiiremini sooja. Seal saab ka pikutada. Meil kuivatati seal veel kindaid ja sokke ning m\u00f5nel s\u00fcgisel kuivatas ema seal isegi aiamaa vilja \u2013 <\/em>otra. Nagu mainitud, annab ta sooja t\u00e4naseni. Selle peal pikali olles saab k\u00f5igist k\u00fclmahaigustest lahti.<\/p>\n

See pakaseline talv t\u00f5i inimestele palju h\u00e4dasid, ka meile J\u00e4rvem\u00e4ele. K\u00f5igepealt k\u00fclmus \u00e4ra veepump, mis asus vanas k\u00f6\u00f6gis. Isa n\u00e4gi selle sulatamisega kurja vaeva, aga miski ei aidanud. K\u00f5igepealt k\u00fclmus vist \u00e4ra keldris asuv veetoru ja siis ka pump, nii et kaevust me enam vett ei saaanud. Ei aidanud muu, kui isa raius j\u00e4rvej\u00e4\u00e4sse augu ja sealt tuli hakata n\u00fc\u00fcd vett tassima. K\u00f5ige rohkem tarvitasid vett hobused ja lehmad, aga seda l\u00e4ks ju vaja nii toidutegemiseks kui ka pesemiseks, nii et see oli meie majapidamises \u00fcks olulisemaid asju, mis vajas kohest lahendamist. M\u00f5istagi – nii on see ju igal pool.<\/p>\n

Isa tegi kohe ka uue vajaliku asja \u2013 kaelkoogud, n\u00fc\u00fcd sai tuua j\u00e4rvest vett juba kahe \u00e4mbriga. Sepa juures laskis ta teha aga tuura, millega igal hommikul ja ka p\u00e4eval k\u00fclmunud j\u00e4\u00e4auk lahti raiuda.<\/p>\n

Vaatamata kogu vaevale, mida isa n\u00e4gi, seda pumpa ja veevarustust kaevust enam korda ei saanudki, ka kevadel, kui oli juba soe. See veetassimine j\u00e4rvest kestis palju aastaid ning seda sai ka mul endal tehtud. Talvisel ajal k\u00fclmus \u00f6\u00f6sel j\u00e4\u00e4auk \u00e4ra ja hommikul tuli see uuesti lahti raiuda. Veidi aitas see, kui ema nuputamise tulemusena \u00f6\u00f6seks j\u00e4\u00e4augule p\u00f5hukott sai peale pandud. [—]<\/p>\n

Sellese s\u00f5jaaega kuulub palju s\u00fcndmusi, millest m\u00f5nest p\u00fc\u00fcan kirjutada eraldi. K\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamad sellest 1940. aasta algusest on aga just need maja remondiga seotud s\u00fcndmused ning kalade suremine j\u00e4rves, mis kurvastas koiki. Aga oli ka \u00fcks r\u00f5\u00f5mus s\u00fcndmus, seda siis, kui k\u00fclm oli veidi j\u00e4rele andnud -nimelt 9. veebruaril s\u00fcndis \u00f5de Eha ning seega oli meie peres \u00fcks inimene rohkem!<\/p>\n

 <\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks<\/strong><\/p>\n

Siinkohal olekski paslik see blogilugu l\u00f5petada. Kindlasti kogume nii n\u00f5ukogudeaegseid \u00f6\u00f6elu m\u00e4lestusi kui ka koroonateemalisi kirjeldusi j\u00e4rgmiselgi aastal. Loodame, et olete neid n\u00f5us meiega jagama.<\/p>\n

V\u00f5istluse tulemustest saab lugeda siit<\/a>.<\/p>\n

\u00dcks v\u00e4rske uudis: sel n\u00e4dalal l\u00e4ks digiprojekti \u201eVaba rahvas vabal maal\u201c raames digiteerimisele korrespondentide v\u00f5rgu kogutud teatmematerjal, mis on kirja pandud enne s\u00f5da. Seda on ligi 10 000 k\u00e4sikirja!<\/p>\n

\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tiina Tael, peaarhivaar ja kirjasaatjate v\u00f5rgu juhendaja. Sel s\u00fcgisel t\u00e4histab Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate v\u00f5rk 90. s\u00fcnnip\u00e4eva. Selle pika aja jooksul on muuseumi tublide abiliste toel talletatud arhiivi ligi 56 000 k\u00e4sikirja paljudel teemadel, nii vastuseid k\u00fcsimuslehtedele, paikkondlikke kirjeldusi kui ka eluloolisi m\u00e4lestusi. Muuseumi suurima arhiivi \u2013 korrespondentide vastuste arhiivi t\u00e4iendamisse on oma panuse andnud…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15153,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1,30,19,10],"tags":[],"class_list":["post-15152","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata","category-osalus","category-sundmus","category-teadus"],"yoast_head":"\nERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tiina Tael, peaarhivaar ja kirjasaatjate v\u00f5rgu juhendaja. Sel s\u00fcgisel t\u00e4histab Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate v\u00f5rk 90. s\u00fcnnip\u00e4eva. Selle pika aja jooksul on muuseumi tublide abiliste toel talletatud arhiivi ligi 56 000 k\u00e4sikirja paljudel teemadel, nii vastuseid k\u00fcsimuslehtedele, paikkondlikke kirjeldusi kui ka eluloolisi m\u00e4lestusi. Muuseumi suurima arhiivi \u2013 korrespondentide vastuste arhiivi t\u00e4iendamisse on oma panuse andnud…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2021-11-11T08:00:53+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1517\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"16 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest\",\"datePublished\":\"2021-11-11T08:00:53+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152\"},\"wordCount\":3990,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg\",\"articleSection\":{\"1\":\"Osalus\",\"2\":\"S\u00fcndmus\",\"3\":\"Teadus\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152\",\"name\":\"ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg\",\"datePublished\":\"2021-11-11T08:00:53+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg\",\"width\":1517,\"height\":1600},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15152#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tiina Tael, peaarhivaar ja kirjasaatjate v\u00f5rgu juhendaja. Sel s\u00fcgisel t\u00e4histab Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate v\u00f5rk 90. s\u00fcnnip\u00e4eva. Selle pika aja jooksul on muuseumi tublide abiliste toel talletatud arhiivi ligi 56 000 k\u00e4sikirja paljudel teemadel, nii vastuseid k\u00fcsimuslehtedele, paikkondlikke kirjeldusi kui ka eluloolisi m\u00e4lestusi. Muuseumi suurima arhiivi \u2013 korrespondentide vastuste arhiivi t\u00e4iendamisse on oma panuse andnud…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2021-11-11T08:00:53+00:00","og_image":[{"width":1517,"height":1600,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"16 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest","datePublished":"2021-11-11T08:00:53+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152"},"wordCount":3990,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg","articleSection":{"1":"Osalus","2":"S\u00fcndmus","3":"Teadus"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152","name":"ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg","datePublished":"2021-11-11T08:00:53+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg","width":1517,"height":1600},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15152#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"ERMil saak salves. Noppeid kirjasaatjate 2021. aasta v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dest"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/Pilt-1_KV-arhiiv.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3Wo","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15152","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15152"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15152\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15160,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15152\/revisions\/15160"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/15153"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15152"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15152"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15152"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}