{"id":15123,"date":"2021-11-04T10:00:24","date_gmt":"2021-11-04T08:00:24","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123"},"modified":"2021-11-03T13:27:41","modified_gmt":"2021-11-03T11:27:41","slug":"sarkofaag-millega-maeti-anna-elisabeth-von-munnich-esimene-osa-varasemad-konserveerimistood-hauakambrist-naitusele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123","title":{"rendered":"Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele"},"content":{"rendered":"<div class=\"fcbkbttn_buttons_block\" id=\"fcbkbttn_left\"><div class=\"fcbkbttn_like \"><fb:like href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123\" action=\"like\" colorscheme=\"light\" layout=\"standard\"  width=\"225px\" size=\"small\"><\/fb:like><\/div><div class=\"fb-share-button  \" data-href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123\" data-type=\"button\" data-size=\"small\"><\/div><\/div><p style=\"text-align: justify;\">Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator.<\/p>\n<div id=\"attachment_15129\" style=\"width: 1610px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-15129\" data-attachment-id=\"15129\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15129#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111-e1643709314908.jpg\" data-orig-size=\"1600,644\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;8&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;Arp Karm&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;Canon EOS-1D X Mark II&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;1617171063&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;42&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;1600&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0.016666666666667&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"ak_00031111\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111-e1643709314908-1024x412.jpg\" class=\"wp-image-15129 size-full\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111.jpg\" alt=\"\" width=\"1600\" height=\"774\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-15129\" class=\"wp-caption-text\">Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich (TM 2371 Aj 1357). ERMi konserveerimislabor. Foto: Arp Karm.<\/p><\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril n\u00e4itus <strong>\u201e<a href=\"https:\/\/muuseum.tartu.ee\/exhibition\/naitus-sinna-kus-olen-parija-muutuv-matmiskombestik-keskajast-arkamisajani\">Sinna, kus olen p\u00e4rija. Muutuv matusekombestik keskajast \u00e4rkamisajani<\/a>\u201c<\/strong>, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. N\u00e4itusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal L\u00fc\u00fcbekis valmistatud Anna Elisabeth von M\u00fcnnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">2021. aastal tehti Tartu Linnamuuseumi tellimusel Eesti Rahva Muuseumis M\u00fcnnichi sarga konserveerimist\u00f6\u00f6d, mille \u00fcheks osaks oli ka selle varasemate konserveerimist\u00f6\u00f6de anal\u00fc\u00fcs, millest tulebki siin juttu.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sarga konserveerimist\u00f6id tegid Karl-Erik Hiiemaa ( ERM) ja Egle Mikko (SA Virumaa Muuseumid). Projekti juhtis Tartu Linnamuuseumi peavarahoidja Kaie Jeeser ja arheoloogiaosakonna juhataja Arvi Haak. Projekti teoks saamisele aitasid kaasa ERMi konserveerimisosakonna juhataja Eve Keedus ning konsultantidena panustasid Heige Peets ja Indrek Tirrul.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">M\u00fcnnichite hauakamber avati 1988. aastal seoses kiriku vundamendi kindlustamise ja restaureerimisega. Hauakambris oli viis baroksete kaunistustega tammesarka, millest ainsana oli terviklikult s\u00e4ilinud paruness Anna Elisabeth von M\u00fcnnichi baroksete tina-plii sulamist (40% Pb, 60% Sn)\u00a0 kaunistuste ja rikkaliku siidivooderdusega tammepuust sark.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sarga terviklikkus on v\u00f5imaldanud l\u00e4bi viia selle ulatuslikke taastamis- ja konserveerimist\u00f6id, mida tehti kahes etapis ajavahemikul 1988\u20131998. Esmase suuremahulise konserveerimist\u00f6\u00f6ga alustati 1988. aastal p\u00e4rast sarga hauakambrist eemaldamist. Konserveerimist\u00f6\u00f6d viis l\u00e4bi arheoloogiliste kaevamiste ja arheoloogiliste esemete konserveerimisega tegelev firma AGU arheoloogide Kalle K\u00e4si ja Kaimar J\u00e4\u00e4geri juhtimisel. Konserveerimist\u00f6\u00f6de eesm\u00e4rk oli muuta sark\u00a0 linnamuuseumi Oru t\u00e4nava n\u00e4ituse 1990. aasta v\u00e4ljapanekuks eksponeerimisk\u00f5lbulikus.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Esimestest konserveerimist\u00f6\u00f6dest ei ole kahjuks palju teada, kuna selle dokumentatsioon on puudulik. K\u00fcll aga on konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanuti konservaatorid Heige Peets ja J\u00fcri Peets toonud katkeid teisest etapist oma 2002. aasta Renovatumi artiklis \u201eAnna Elisabeth von M\u00fcnnichi sarga konserveerimine aastatel 1988\u20131998\u201c. Esmastele konserveerimist\u00f6\u00f6dele on siiski v\u00f5imalik uut valgust heita Tartu Linnamuuseumi arhiivis leiduva fotodokumentatsiooni p\u00f5hjal, mis olid oluliseks allikaks konserveerimist\u00f6\u00f6de anal\u00fc\u00fcsi juures.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sarga teise etapi konserveerimist\u00f6\u00f6dega saab p\u00f5hjalikumalt tutvuda SA Eesti Vaba\u00f5humuuseumi arhiivis ning ajakirja <a href=\"https:\/\/evm.ee\/est\/kanut-\/ajakiri-renovatum-anno\">Renovatum Anno 2002<\/a>. aasta v\u00e4ljaandes.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Konserveerimist\u00f6\u00f6de esimene etapp \u2013 1988\u20131990<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Enne sarga eemaldamist hauakambrist tegid uurijad selle seisukorrast ja detailide asetusest tehnilised joonised ning fotod. V\u00e4idatavalt v\u00f5eti sarga hauakambrist\u00a0 \u00fclesv\u00f5tmine ka videolinti, kuid see video ei ole k\u00e4ttesaadav. Sarga konserveerimist\u00f6\u00f6de eestvedaja arheoloog Kalle K\u00e4siga ei ole aastak\u00fcmnete jooksul olnud v\u00f5imalik kontakti saada. Konserveerimist\u00f6\u00f6de eestvedajana on mainitud ka Kaimar J\u00e4\u00e4ger, kelle roll sarga konserveerimist\u00f6\u00f6del oli puhastamiseks ning puidu konsolideerimiseks kasutatud kemikaalide ja lahuste j\u00e4\u00e4kide j\u00e4relk\u00e4itlemine, nii et tema konserveerimist\u00f6\u00f6dega otseselt kokku ei puutunud. Vastutavate konservaatorite ja dokumentatsiooni puudulikkuse t\u00f5ttu ei ole v\u00f5imalik saada t\u00e4it pilti t\u00f6\u00f6de ulatusest, mist\u00f5ttu on suur osa anal\u00fc\u00fcsist oletuslik.<\/p>\n<div id=\"attachment_15130\" style=\"width: 1610px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/033.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-15130\" data-attachment-id=\"15130\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15130#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/033.jpg\" data-orig-size=\"1600,1172\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"_033\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/033-1024x750.jpg\" class=\"wp-image-15130 size-full\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/033.jpg\" alt=\"\" width=\"1600\" height=\"1172\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/033.jpg 1600w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/033-300x220.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/033-1024x750.jpg 1024w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/033-355x260.jpg 355w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/033-768x563.jpg 768w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/033-1536x1125.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-15130\" class=\"wp-caption-text\">Sarga filmimine M\u00fcnnichi perekonna hauakambris 1988. aastal. Foto: Tartu Linnamuuseum.<\/p><\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sarga kirstukaas oli sisse vajunud ja sellel olnud plii-tinasulamist Kristuse figuur, pealuuga padi ning metallpanused olid halvas seisukorras. M\u00fcnnichite vapi poolne k\u00fclg, mis oli vastu hauakambri seina, oli suures osas lagunenud, mist\u00f5ttu see v\u00f5eti v\u00e4lja detailidena. Sarga \u00fcks (Weitzendorfi poolne) k\u00fclg ning p\u00e4ise ja jaluse osa saadi aga k\u00e4tte tervikuna. Need fikseeriti puidust tugedega kastidesse, et v\u00e4ltida konstruktsiooni deformeerumist suhtelise \u00f5huniiskuse muutumisel.<\/p>\n<table>\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"404\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/006.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" data-attachment-id=\"15131\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15131#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/006.jpg\" data-orig-size=\"1600,1113\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"_006\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/006-1024x712.jpg\" class=\"aligncenter size-full wp-image-15131\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/006.jpg\" alt=\"\" width=\"1600\" height=\"1113\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/006.jpg 1600w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/006-300x209.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/006-1024x712.jpg 1024w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/006-374x260.jpg 374w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/006-768x534.jpg 768w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/006-1536x1068.jpg 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1600px) 100vw, 1600px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Sark hauakambris, kaane osa on sisse vajunud. Foto: Tartu Linnamuuseum.<\/td>\n<td width=\"218\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311511.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" data-attachment-id=\"15132\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15132#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311511.jpg\" data-orig-size=\"494,630\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"1B21090311511\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311511.jpg\" class=\"aligncenter size-full wp-image-15132\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311511.jpg\" alt=\"\" width=\"494\" height=\"630\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311511.jpg 494w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311511-235x300.jpg 235w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311511-204x260.jpg 204w\" sizes=\"auto, (max-width: 494px) 100vw, 494px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Sarga jaluse alumine osa spetsiaalses puidust \u00fcmbrises. Foto: Toomas Kalve.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: justify;\">Esmaste konserveerimist\u00f6\u00f6de eesm\u00e4rk oli arvatavasti sarga eksponeerimisk\u00f5lbulikuks muutmine. Konservaatoritel tuli leida lahendusi, et toestada pehkinud ning k\u00f5dunenud tammepuidust laudu, mille kalasabatapid ja naelkinnitused ning konstruktsioonid olid lagunenud. Sargal puudusid ka p\u00f5hjalauad, seega tuli leida viise, kuidas toetada tammepuidust laudiste konstruktsiooni.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sarga konserveerimismetoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks kutsuti kokku komisjon, kelle m\u00e4rkmete p\u00f5hjal on teada selleks kasutatud materjalid. N\u00e4iteks pidas komisjon otstarbekaks puidu tugevdamiseks kasutada pol\u00fcmeeri PBMA 2 \u2013 5% tolueeni lahust.<\/p>\n<table style=\"height: 483px;\" width=\"700\">\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"359\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909190.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" data-attachment-id=\"15133\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15133#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909190.jpg\" data-orig-size=\"650,477\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"1B21042909190\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909190.jpg\" class=\"aligncenter size-full wp-image-15133\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909190.jpg\" alt=\"\" width=\"650\" height=\"477\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909190.jpg 650w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909190-300x220.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909190-354x260.jpg 354w\" sizes=\"auto, (max-width: 650px) 100vw, 650px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Pleksiklaasist karkass, mis toetub kroomitud terastorudest jalgadele. Foto: Toomas Kalve.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/td>\n<td width=\"218\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/20210826_125704.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" data-attachment-id=\"15134\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15134#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/20210826_125704.jpg\" data-orig-size=\"1200,1600\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;1.5&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;SM-G973F&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;1629971824&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;4.32&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;640&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0.03030303030303&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"20210826_125704\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/20210826_125704-768x1024.jpg\" class=\"aligncenter size-full wp-image-15134\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/20210826_125704.jpg\" alt=\"\" width=\"1200\" height=\"1600\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/20210826_125704.jpg 1200w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/20210826_125704-225x300.jpg 225w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/20210826_125704-768x1024.jpg 768w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/20210826_125704-195x260.jpg 195w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/20210826_125704-1152x1536.jpg 1152w\" sizes=\"auto, (max-width: 1200px) 100vw, 1200px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Kinnituslahendused (seespoolt vaadatuna) Foto: Egle Mikko.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sarga toestamiseks monteeriti s\u00e4ilinud puitosad koos metallpanustega paksust pleksiklaasist sisemisele karkassile, mis toetub kroomitud terastorudest jalgadele. Pleksiklaasist sarga k\u00fclg on avatav M\u00fcnnichi vapi poolsest k\u00fcljest (nii p\u00e4\u00e4seti ligi pleksiklaasist karkassi sisemusele). Puitdetailid ja metallpanused monteeriti pleksiklaasist karkassile peenete tsingitud roostevabast terasest naelte ja tsingitud rauast kirurgiliste naelte abil. Seest \u00f5\u00f5nsate kirurgiliste naelte pikendamiseks suruti \u00f5\u00f5nsusesse jalgrattakodarad, mis kinnitati pleksiklaasist karkassi sisemisele k\u00fcljele peene keermestusega mutrite abil. L\u00e4bipuuritud kinnituste t\u00f5ttu on j\u00e4\u00e4nud puitosade ja pleksiklaasi vahele peen pleksiklaasipuru.<\/p>\n<div id=\"attachment_15135\" style=\"width: 579px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909160.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-15135\" data-attachment-id=\"15135\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15135#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909160.jpg\" data-orig-size=\"573,472\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"1B21042909160\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909160.jpg\" class=\"wp-image-15135 size-full\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909160.jpg\" alt=\"\" width=\"573\" height=\"472\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909160.jpg 573w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909160-300x247.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909160-316x260.jpg 316w\" sizes=\"auto, (max-width: 573px) 100vw, 573px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-15135\" class=\"wp-caption-text\">Karkassile monteeritud sarga jaluse ja kaane osa. M\u00fcnnichi vapi poolne k\u00fclg on avatud, et p\u00e4\u00e4seda ligi karkassi sisemusse. Foto: T. Kalve.<\/p><\/div>\n<p><span style=\"font-size: 13px; text-align: justify;\">Weitzendorfi vapi poolne k\u00fclg ning jalus ja p\u00e4is monteeriti pleksiklaasist karkassi k\u00fclge esimesena, kuna tegemist on sarga k\u00f5ige paremini s\u00e4ilinud osadega. Selleks toestati detailid pleksiklaasist karkassi k\u00fclge puitlattide abil, seej\u00e4rel puuriti umbes 1,5 mm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga augud l\u00e4bi detailide ja pleksiklaasi, et kinnitada kirurgilised naelad. Puitdetailide kinnitamiseks tugikarkassile kohtades, kus puudusid metallpanused, laiendati kinnitusnaelte p\u00e4id okaspuidust \u00a0t\u00fckkidega (u 2 x 3 cm ja 5 mm paksused t\u00fckid). Paar sellist okaspuidust toestust\u00fckki on veel siiamaani sarga k\u00fcljes, sest neid ei ole v\u00f5imalik ilma puitu kahjustamata eemaldada. Sarga enamalt jaolt siidist vooderdise tagasipaigaldamine leiti olevat ebaotstarbekas. Kuigi siidikanga katkeid j\u00e4eti sarga alumises osas pleksiklaasi ja puidu tagak\u00fclje vahele nii M\u00fcnnichi kui ka Weitzendorfi vapi poolsel k\u00fcljel.<\/span><\/p>\n<table>\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"199\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909151.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" data-attachment-id=\"15137\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15137#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909151.jpg\" data-orig-size=\"485,679\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"1B21042909151\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909151.jpg\" class=\"aligncenter size-full wp-image-15137\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909151.jpg\" alt=\"\" width=\"485\" height=\"679\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909151.jpg 485w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909151-214x300.jpg 214w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909151-186x260.jpg 186w\" sizes=\"auto, (max-width: 485px) 100vw, 485px\" \/><\/a><\/p>\n<p>ERMi konservaatori Rein Olli konserveeritud rauast k\u00e4epidemed ja l\u00f5vik\u00e4pp-jalgade tugikinnitused. Foto: Tartu Linnamuuseum.<\/td>\n<td width=\"386\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909150.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" data-attachment-id=\"15138\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15138#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909150.jpg\" data-orig-size=\"693,426\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"1B21042909150\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909150.jpg\" class=\"aligncenter size-full wp-image-15138\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909150.jpg\" alt=\"\" width=\"693\" height=\"426\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909150.jpg 693w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909150-300x184.jpg 300w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909150-423x260.jpg 423w\" sizes=\"auto, (max-width: 693px) 100vw, 693px\" \/><\/a><\/p>\n<p>ERMi konservaatori Rein Olli konserveeritud rauast kirstunaelad ja kaks sarga k\u00fclge kinnitunud k\u00fc\u00fcnlajalga. Foto: Tartu Linnamuuseum.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sarga k\u00fcljes olnud kaheksast raudk\u00e4epidemest oli ilma puitu kahjustamata v\u00f5imalik eemaldada vaid kaks, \u00fclej\u00e4\u00e4nute konserveerimine pidi toimuma koos sarga puitosadega. K\u00e4epidemed, l\u00f5vik\u00e4pp-jalgade sees olevad rauast tugikinnitused, kirstukaanekinnituse naelad ja kaks k\u00fc\u00fcnlajalga konserveeris ERMi metallikonservaator Rein Olli. Kahjuks ei ole kinnitusnaelte ja k\u00fc\u00fcnlajalgade praegune asukoht teada, samas ei saa ka kindel olla, et need sarga juurde kuulusid. Esimesel etapil j\u00e4id konserveerimata k\u00f5ik sarga tina-pliisulamist metallpanused.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sarga metallpanuste konserveerimist\u00f6\u00f6del kasutatud metoodika anal\u00fc\u00fcsiks leidub Tartu Linnamuuseumi fotode hulgas ka paar t\u00fckki, mis pakuvad rohkem huvi. \u00dchel fotol v\u00f5ib n\u00e4ha konservaatorit, kes puhastab mehaanilisel meetodil sarga jalusel oleva k\u00e4epideme tagumisi kinnitusi. Teisel fotol on n\u00e4ha, et sarka \u00e4\u00e4ristavale metallpanustele tehakse arvatavasti m\u00e4rgpuhastust v\u00f5i keemilist menetlust, nii et ala kaeti ilmselt kompressi jaoks marliga. V\u00f5ib \u00f6elda, et konserveerimist\u00f6\u00f6de k\u00e4igus puhastati v\u00e4hemalt osaliselt tina-pliisulamist kaunistusi ning rauast k\u00e4epidemeid, mida ei saanud eraldada.<\/p>\n<table>\n<tbody>\n<tr>\n<td width=\"248\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311550.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" data-attachment-id=\"15139\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15139#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311550.jpg\" data-orig-size=\"405,467\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"1B21090311550\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311550.jpg\" class=\"aligncenter size-full wp-image-15139\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311550.jpg\" alt=\"\" width=\"405\" height=\"467\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311550.jpg 405w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311550-260x300.jpg 260w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21090311550-225x260.jpg 225w\" sizes=\"auto, (max-width: 405px) 100vw, 405px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Jaluse k\u00e4epideme kinnituste puhastamine mehaaniliselt. Foto: T. Kalve.<\/td>\n<td width=\"318\"><a href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909180.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" data-attachment-id=\"15140\" data-permalink=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?attachment_id=15140#main\" data-orig-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909180.jpg\" data-orig-size=\"526,616\" data-comments-opened=\"1\" data-image-meta=\"{&quot;aperture&quot;:&quot;0&quot;,&quot;credit&quot;:&quot;&quot;,&quot;camera&quot;:&quot;&quot;,&quot;caption&quot;:&quot;&quot;,&quot;created_timestamp&quot;:&quot;0&quot;,&quot;copyright&quot;:&quot;&quot;,&quot;focal_length&quot;:&quot;0&quot;,&quot;iso&quot;:&quot;0&quot;,&quot;shutter_speed&quot;:&quot;0&quot;,&quot;title&quot;:&quot;&quot;,&quot;orientation&quot;:&quot;1&quot;}\" data-image-title=\"1B21042909180\" data-image-description=\"\" data-image-caption=\"\" data-large-file=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909180.jpg\" class=\"aligncenter size-full wp-image-15140\" src=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909180.jpg\" alt=\"\" width=\"526\" height=\"616\" srcset=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909180.jpg 526w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909180-256x300.jpg 256w, https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/1B21042909180-222x260.jpg 222w\" sizes=\"auto, (max-width: 526px) 100vw, 526px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Kaane ornamendi m\u00e4rgpuhastus v\u00f5i keemiline menetlus. Foto: Tartu Linnamuuseum.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: justify;\">Esmaste konserveerimist\u00f6\u00f6de etapp l\u00f5ppes 1990. aastal. P\u00e4rast sarga paigutamist Tartu Linnamuuseumi ekspositsiooni toimus muutunud suhtelise \u00f5huniiskuse t\u00f5ttu puitosade m\u00f5ningane deformeerumine ja pragunemine, halvenes ka konserveerimata j\u00e4\u00e4nud metallpanuste seisukord. Tinasulamist detailidel kahtlustati tinakatku, nii et sark vajas t\u00e4iendavat konserveerimist.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Teise etapi konserveerimist\u00f6\u00f6de eesm\u00e4rk oli puhastada ning tagada tina-pliisulamist metallpanuste ning sarga kui terviku s\u00e4ilimine. J\u00fcri Peetsil ja Heige Peetsil tuli lisaks keerukale metallpanuste konserveerimisprotsessile leida uusi kinnituslahendusi metallpanuste, Kristuse figuuri, padja ja pealuu toestamiseks ning fikseerimiseks. Samuti oli neil vaja teha ulatuslikke immutust\u00f6id puitmaterjali tugevdamiseks.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Sarga m\u00f5lema etapi konserveerimist\u00f6\u00f6del tehti \u00e4ra v\u00e4ga suur ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt t\u00f6\u00f6. Selle kinnitamine pleksiklaasist karkassile oli hea lahendus ning Kanuti konservaatorite t\u00f6\u00f6 metallpanuste konserveerimiseks ning puidu tugevdamiseks oli aluseks 2021. aasta konserveerimist\u00f6\u00f6de metoodika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises. Sellest tuleb aga juttu j\u00e4rgmises osas.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Kasutatud kirjandus<\/strong><\/p>\n<p>Peets, H. Peets. Anna Elisabeth von M\u00fcnnichi sarga konserveerimine aastatel 1988\u20131998. Renovatum, 2002.<\/p>\n<p>Metsallik. Tartu linna kultuuriv\u00e4\u00e4rtustega asjade ja m\u00e4lestiste register. Anna Elisabeth von M\u00fcnnichi sarkofaag, 2008.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Konservaator E. Mikko telefonivestlus K. J\u00e4\u00e4geriga. Tartu, 20.05.21.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">C. Michel. <em>Poly(Butyl Methacrylate) and Carboxymethyl Dextran Copolymers: Synthesis, Mechanical and Anti-Adhesieve Properties<\/em>. 2017.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\n<div class=\"fcbkbttn_buttons_block\" id=\"fcbkbttn_left\"><div class=\"fcbkbttn_like \"><fb:like href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123\" action=\"like\" colorscheme=\"light\" layout=\"standard\"  width=\"225px\" size=\"small\"><\/fb:like><\/div><div class=\"fb-share-button  \" data-href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123\" data-type=\"button\" data-size=\"small\"><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril n\u00e4itus \u201eSinna, kus olen p\u00e4rija. Muutuv matusekombestik keskajast \u00e4rkamisajani\u201c, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. N\u00e4itusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal L\u00fc\u00fcbekis valmistatud Anna Elisabeth von M\u00fcnnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15129,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[39,9,5,7,30],"tags":[],"class_list":["post-15123","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalooga-asjad","category-konserveerimine","category-museaal","category-naitus","category-osalus"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.6 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril n\u00e4itus \u201eSinna, kus olen p\u00e4rija. Muutuv matusekombestik keskajast \u00e4rkamisajani\u201c, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. N\u00e4itusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal L\u00fc\u00fcbekis valmistatud Anna Elisabeth von M\u00fcnnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.&hellip;\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2021-11-04T08:00:24+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111-e1635938802209.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"696\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele\",\"datePublished\":\"2021-11-04T08:00:24+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123\"},\"wordCount\":1344,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/ak_00031111-e1643709314908.jpg\",\"articleSection\":[\"Ajalooga asjad\",\"Konserveerimine\",\"Museaal\",\"N\u00e4itus\",\"Osalus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123\",\"name\":\"Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/ak_00031111-e1643709314908.jpg\",\"datePublished\":\"2021-11-04T08:00:24+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/ak_00031111-e1643709314908.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/11\\\/ak_00031111-e1643709314908.jpg\",\"width\":1600,\"height\":644},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15123#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Egle Mikkor, SA Virumaa Muuseumide teadur ja konservaator. Tartu Linnamuuseumis avati 29. oktoobril n\u00e4itus \u201eSinna, kus olen p\u00e4rija. Muutuv matusekombestik keskajast \u00e4rkamisajani\u201c, mis tutvustab Tartu kalmistute ja matusekabelite uurimise tulemusi. N\u00e4itusel eksponeeritud esemetest on silmatorkavaim 1757. aastal L\u00fc\u00fcbekis valmistatud Anna Elisabeth von M\u00fcnnichi rohkete metallkaunistustega sark, mis leiti 1988. aasta Tartu Jaani kiriku uurimisel. 2021.&hellip;","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2021-11-04T08:00:24+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":696,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111-e1635938802209.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele","datePublished":"2021-11-04T08:00:24+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123"},"wordCount":1344,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111-e1643709314908.jpg","articleSection":["Ajalooga asjad","Konserveerimine","Museaal","N\u00e4itus","Osalus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123","name":"Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111-e1643709314908.jpg","datePublished":"2021-11-04T08:00:24+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111-e1643709314908.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111-e1643709314908.jpg","width":1600,"height":644},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15123#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Sarkofaag, millega maeti Anna Elisabeth von M\u00fcnnich. Esimene osa: varasemad konserveerimist\u00f6\u00f6d, hauakambrist n\u00e4itusele"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/ak_00031111-e1643709314908.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3VV","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15123","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15123"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15123\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15141,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15123\/revisions\/15141"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/15129"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15123"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15123"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15123"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}