{"id":15065,"date":"2021-10-14T10:00:05","date_gmt":"2021-10-14T07:00:05","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065"},"modified":"2021-10-15T14:53:19","modified_gmt":"2021-10-15T11:53:19","slug":"muuseum-ja-soomeugrilased-noukogude-ajal-hoimlaste-tagasivaateid-uurimislukku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065","title":{"rendered":"Muuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Svetlana Karm, ERMi teadur, uurimisprojekti juht.<\/em><\/p>\n

Aastatel 2019\u20132021 tegelesid ERMi teadurid s\u00fcvendatult uurimist\u00f6\u00f6ga, mis keskendus n\u00f5ukogudeaegsetele soome-ugri v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele, muuseumikogude ja etnoloogiliste teadmiste loomise protsessile. Eesm\u00e4rgiks oli koguda Eesti uurijate ja kohalike soomeugrilaste m\u00e4lestusi ning k\u00e4sikirjalisi ja audiovisuaalseid dokumente, mis heidavad pilgu 30\u201350 aasta tagustele s\u00fcndmustele ja etnograafilise koost\u00f6\u00f6 ise\u00e4rasustele. Algselt p\u00f5himeetodina kavandatud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d tuli meil koroonapandeemia t\u00f5ttu vahele j\u00e4tta, kuid \u00fcksikuid reise soome-ugri aladele \u00f5nnestus kahe aasta jooksul siiski korraldada.<\/p>\n

Enne piiride kinnipanekut j\u00f5udsime kohtuda udmurdi, komi, mari, handi, mansi, vepsa inimestega, kes korraldasid koos Eesti uurijatega \u00fchiseid v\u00e4lit\u00f6id oma regioonis ja v\u00f5tsid neist ise osa. Palusime neil jagada oma m\u00f5tteid v\u00e4lit\u00f6\u00f6de k\u00f6\u00f6gipoolest ja kogumist\u00f6\u00f6st, r\u00e4\u00e4kida oma esimestest kontaktidest eestlastega ja meeldej\u00e4\u00e4vatest s\u00fcndmustest ning sellest, kas ja kuidas m\u00f5jutasid v\u00e4lit\u00f6\u00f6d nende enda elu ja karj\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n

\u00dcldiselt hindasid informandid, kelle hulgas olid nii teadlased, muuseumit\u00f6\u00f6tajaid, \u00fchiskonnategelased kui ka endine kultuuriminister, v\u00e4ga k\u00f5rgelt eestlaste panust soomeugrilaste kultuuride uurimisse, tutvustamisse ja m\u00f5testamisse. Nagu \u00fchest suust k\u00f5las seegi, et ekspeditsioonid ERMiga olid heaks (m\u00f5ne jaoks ka esimeseks) v\u00e4lit\u00f6\u00f6kooliks ning eestlastelt \u00f5piti, mida uurida, koguda, kirjeldada ning kuidas kanda materjalid arhiivi ja fondidesse.<\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 P\u00f5hjalikke kokkuv\u00f5tteid on veel vara teha, kuid h\u00f5imukuul anname s\u00f5na h\u00f5imlastele…<\/p>\n

Valeri \u0160arapov<\/strong>, Venemaa Teaduste Akadeemia Komi teaduskeskuse keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi etnograafiaosakonna juhtteadur.\u00a0 Osales 1989. aastal komi-eesti v\u00e4lit\u00f6\u00f6l, mille koosseisus olid \u00a0veel Terje Alop (Anepaio) ekspeditsioonijuht, Heiki P\u00e4rdi, , Aldo Luud, Eve Randoja (T\u00dc tudeng) ja Anneli S\u00e4re (ERM) ning Nade\u017eda Titova ( Komi vabariiklik koduloomuuseum, t\u00e4nap\u00e4eval Komi Rahvusmuuseum). K\u00fcsitlesin Valerit 2020. aasta veebruaris S\u00f5kt\u00f5vkaris.<\/p>\n

Kuidas ma sellele ekspeditsioonile sattusin? T\u00e4iesti juhuslikult kui S\u00f5kt\u00f5vkari riikliku \u00fclikooli mittekohusetundlik l\u00f5petaja, kes keeldus suunamisest maakooli \u00f5petajaks, sest sai Nikolai Dmitrijevit\u0161 Konakovilt [1946\u20132010, tollal Komi keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi etnograafia ja rahvaluule osakonna juhataja, S. K.] isikliku kutse t\u00f6\u00f6le N\u00f5ukogude Liidu Teaduste Akadeemia Komi filiaali. Ta oli \u00fcks minu komi etnograafiaga seotud diplomit\u00f6\u00f6 retsensentidest. Sattusin ekspeditsioonile s\u00f5na otseses m\u00f5ttes n\u00e4dal hiljem, kohe p\u00e4rast seda, kui tulin 1989. aasta suvel \u00fclikooli l\u00f5petamise j\u00e4rel teadusinstituudi teaduriks-sta\u017e\u00f6\u00f6riks<\/em>.<\/p>\n

Esiteks vaimustas mind p\u00f5hjalikkus ja hoolikus, millega Eesti kolleegid l\u00e4henesid komi k\u00fclades kogutud eksponaatide kirjeldamisele. Igatahes tundus v\u00e4ljastpoolt see mulle nii \u2013eksponaatide kogumise ajal p\u00fc\u00fcdsid t\u00fcdrukud kirja panna esemete komi nimed ja nende ajalugu nii palju kui v\u00f5imalik, mis keelebarj\u00e4\u00e4ri t\u00f5ttu polnud kaugeltki nii lihtne. Ja p\u00e4rast kogumist\u00f6\u00f6d istusid \u00f5htuti Terje Alop, Eve Randoja ja kunstnik Anneli S\u00e4\u00e4re pikka aega kogutud eksponaatide l\u00e4heduses, arutasid midagi, kirjutasid \u00fcles ja visandasid oma p\u00e4evikusse. Ma ei saanud sellest suhtlusest palju aru, kuna vestlus toimus eesti keeles. Kuid sellise v\u00e4liselt vaevarikka t\u00f6\u00f6 protsess pani mind imestama. Ka eesti t\u00fcdrukud ise v\u00f5lusid mind. <\/em><\/p>\n

Meenub juhtum, kui uurisime Heiki P\u00e4rdiga Doni k\u00fclas aita ja m\u00e4rkasime p\u00f5randal tolmuseid ilmetuid t\u00f6\u00f6riistu lina t\u00f6\u00f6tlemiseks \u2013 ropsim\u00f5\u00f5gad. Esmapilgul ei k\u00f6itnud need esemed mind \u00fcldse, kuid Heiki laskis ettevaatlikult k\u00e4ega \u00fcle m\u00f5\u00f5ga ning meile avanes lihtsalt fantastiline kunstimaal. M\u00f5nikord tundub mulle, et see oli l\u00e4htepunkt, nn nullpunkt minu j\u00e4rgnevate V\u00f5t\u0161egda vanausuliste puidumaaliga seotud uurimist\u00f6\u00f6de jaoks. (Need ainulaadsed maalitud esemed, mille leidis Heiki Pardi, on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ljas Komi Rahvusmuuseumi ekspositsioonis, mis t\u00e4hendab, et Nade\u017eda Titova ei lubanud neid Eestisse saata …). Hiljem, olles 1997. aastal Helsingis eneset\u00e4iendamisel, sattusin juhuslikult Vassili Kandinski n\u00e4itusele Ateneumis. Ja kui suur oli minu imestus, kui <\/em>V\u00f5idutooja Georgi (vene keeles <\/em>\u0413\u0435\u043e\u0440\u0433\u0438\u0439 \u041f\u043e\u0431\u0435\u0434\u043e\u043d\u043e\u0441\u0435\u0446) maali (1914\u20131915) tohutul reklaamreproduktsioonil n\u00e4gin Tema kilbil kompositsiooni, mis koosnes V\u00f5t\u0161egda kontsentrilistest ringidest, mida n\u00e4gin esmakordselt just V\u00f5t\u0161egdal 1989. aastal. Tagasi S\u00f5kt\u00f5vkaris, jagasin oma t\u00e4helepanekuid ajakirjanikega ja juba samal, 1997. aastal ilmusid Anna Sivkova esimesed artiklid Kandinski s\u00fcrja-komi paleti kohta. Veidi hiljem ilmus rida minu artikleid komi maalikunstist. 2000. aastate alguses avaldas Komi Rahvusmuuseum Irina Kot\u00f5ljeva koostatud albumi Kandinski reisist s\u00fcrjanite juurde. Samuti tegi 2010. aastal minu osalusel kohalik telekompanii S\u00f5kt\u00f5vkaris etnograafilise filmi. M\u00f5nikord tundub mulle, et kui Heiki P\u00e4rdi poleks siis 1989. aasta augustis kerge k\u00e4eliigutusega mulle V\u00f5t\u0161egda maaliimet avanud, poleks k\u00f5ike seda juhtunud.<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>

Heiki P\u00e4rdi abil juhuslikult avastatud ropsim\u00f5\u00f5k, mis viis Valeri \u0160arapovi V\u00f5t\u0161egda vanausuliste puidumaali ja Kandinski loomingu uurimise juurde (joonis uurija v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikust). Foto: S. Karm.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Valeri \u0160arapov n\u00e4itab 1989. aasta v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikut, mille digikoopia ta loovutas ERMile, ja temaatilist artiklit. Foto: S. Karm<\/p><\/div>\n

M\u00e4letan v\u00e4ga tormilisi \u00f5htuseid arutelusid operaator Aldo Luudiga [ERMi pikaaegne fotograaf, Komimaal filmis ka videokaameraga, S. K.] rahvuslike liikumiste \u00fcle Baltikumis ja Venemaal. Vaidlesime t\u00fckk aega selle \u00fcle, kas NSV Liidu soome-ugri rahvaste seas oli riikliku iseseisvuse poole p\u00fc\u00fcdlemine \u00f5ige. \/\u2026 \/ R\u00e4\u00e4kisime palju rahvusest, rahvuslikust identiteedist ja emakeeleoskusest. Aldo oli \u00fcllatunud, et otsustasin komi etnograafiat uurima hakata ilma komi keelt p\u00e4riselt tundmata. Aldo s\u00f5nul ei saa ma ennast komiks nimetada, sest ma ei oska oma emakeelt. \u00dcritasin talle siis selgitada, et kuigi mu m\u00f5lemad vanemad on komid, on mu emakeel vene keel, kuna hakkasin seda r\u00e4\u00e4kima kodukeelena juba lapsep\u00f5lves. V\u00f5ib-olla m\u00f5tlesin Aldoga peetud dialoogi-konflikti ajal esmakordselt t\u00f5siselt oma rahvusliku identiteedi k\u00fcsimusele \u2013 varem ei kahelnud ma kunagi, et olen komi.<\/em><\/p>\n

Serafima Lebedeva<\/strong>, etnograaf, pikaaegne Udmurdi Vabariikliku Koduloomuuseumi (praegu Kuzebai Gerdi nimeline Udmurdi Rahvusmuuseum) osakonnajuhataja ning Udmurdi Vaba\u00f5humuuseumi Ludorvai \u00fcks loojateist. Oli udmurdi-eesti v\u00e4lit\u00f6\u00f6de juht aastatel 1971\u20131993, samuti etnograafiliste filmide \u201eL\u00f5unaudmurdid 20. sajandi alguses\u201c, \u201eL\u00f5unaudmurtide religioosne kombestik 20. sajandi alguses\u201c ning \u201eP\u00f5hjaudmurdid 20. sajandi alguses\u201c v\u00f5tete korraldaja aastatel 1980\u20131988. Kohtusin temaga 2019. aasta juunis I\u017eevskis.<\/p>\n

Kuidas \u00f5nnestus nii suurt meeskonna juhtida? On olnud erinevaid aegu. N\u00e4iteks kui tuled k\u00fclla nii suure meeskonnaga, pead nad kuhugi paigutama. K\u00f5igepealt kirjutad kirja kohalikule juhile, kindlasti rajooni juhile, selgitad, miks te tulete, ning kindlasti m\u00e4rgid, millist abi on vaja. Esiteks vajad abi transpordiga, kindlasti vajad \u00f6\u00f6maja. \u00d6\u00f6bisime peamiselt koolimajades. Iga\u00fcks aitas nii h\u00e4sti kui oskas. M\u00f5nikord said \u00f6\u00f6majja lihtsalt \u00fcksikute inimeste kodudesse, olid ka sellised ajad. Seej\u00e4rel selgitad, mis ja kuidas, millised on \u00fclesanded, mida peaks iga ekspeditsiooniliige tegema ja kes kus t\u00f6\u00f6tab. Ekspeditsioonil oli k\u00f5igil oma kohustused. Kui reisid nii suure seltskonnaga, pead k\u00f5iki toitma, toitu pakkuma. Ja see oli ka [v\u00e4lit\u00f6\u00f6 korraldaja] kohustus. Selles osas oli meil v\u00e4ga raske. Tol ajal oli meie kauplustes Udmurtias I\u017eevskis toiduga v\u00e4ga raske. Ja me leppisime Petersoniga kokku, et nemad toovad n\u00e4iteks lihatooteid ja konserve. Ja nii t\u00f5id nad muidugi oma suurtes seljakottides erinevaid konserve. Kohapeal leppisime inimestega kokku, et v\u00f5tame neilt kartulit, ostame piima\u2026 Ja meil olid kordam\u00f6\u00f6da nn k\u00f6\u00f6gitoimkond ehk valvel ekspeditsiooni liikmed, kes valmistasid toitu. Oli t\u00e4htis, et oleks hommiku-, l\u00f5una- ja \u00f5htus\u00f6\u00f6k, et meeskond saaks ka p\u00e4rast t\u00f6\u00f6lt naasmist veel s\u00fc\u00fca. Sageli kostitas meid k\u00fclarahvas, nad kutsusid meid kindlasti teed jooma. Kui me Ba\u0161kiiriasse j\u00f5udsime, ei saanud lahkuda \u00fchestki kodust teed joomata. Mitte ainult teed, vaid ka piima ja muud toitu, ja nii igas kodus. Peterson oli ekspeditsioonijuhi abi. Ta juhendas oma meeskonda, minu meeskond allus konkreetselt mulle. Oli erinevaid hetki, sest oli range kord. Kui oletate, et homme on v\u00e4ljas\u00f5it teisse kohta, siis \u00f5htul oli tingimata planeerimiskoosolek, kus saad teada, et homme t\u00f5useme sel ajal \u00fcles, s\u00f6\u00f6me hommikus\u00f6\u00f6ki ja lahkume sel ajal. \u00dches kohas oli juhtum, kui meie meeskonna liige hilines, ja Peterson noomis teda karmilt, kurjustas ka \u00fctles, et kui keegi j\u00e4rgmine kord j\u00e4\u00e4b hiljaks, siis me ei oota, me lahkume ja ongi k\u00f5ik. Ka meil endil oli sama suhtumine, sest juba aastal 1972 j\u00e4i Siberi maanteed m\u00f6\u00f6da toimunud ekspeditsiooni ajal \u00fcks meie t\u00f6\u00f6tajatest 15 minutit hiljaks ning me j\u00e4tsime ta maha ja lahkusime ilma temata. Ta tuli ise kohale juba jalgsi. \u00dcldiselt oli selline kord, seda ei tohtinud rikkuda …<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>

Ekspeditsiooniliikmed l\u00f5unatamas koos rukkil\u00f5ikajatega Kuzebajevo k\u00fcla l\u00e4histel. Sirbiga l\u00f5ikust demonstreeriti filmimise jaoks. Udmurdi ANSV Alna\u0161i rajoon. Foto: P. H\u00e4rmas 1980. ERM Fk 1920:247<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Filmimiseks oli vaja teha vilte. Ekspeditsiooni naisliikmed valmistavad villa ette. Paremalt teine Serafima Lebedeva ning neljas loo autor, tollane Udmurdi \u00fclikooli tudeng. Udmurdi ANSV Glazovi rajooni Tjokovo k\u00fcla. Foto: A. Luud 1987. ERM Fk 2225:176<\/p><\/div>\n

ERMis valmib peagi Serafima Lebedeva kogumik \u201e\u041f\u043e\u043b\u0435\u0432\u044b\u0435 \u0437\u0430\u043c\u0435\u0442\u043a\u0438 \u043c\u0443\u0437\u0435\u0439\u043d\u043e\u0433\u043e \u044d\u0442\u043d\u043e\u0433\u0440\u0430\u0444\u0430\u00bb, kuhu on koondatud alates 1970. aastatest kuni 1990. aastate alguseni mitmes udmurdi piirkonnas kogutud etnograafilist andmestikku. Elektroonilises v\u00e4ljaandes on kasutatud ka s\u00fcnkroonmaterjale ERMi udmurdi kogust \u2013 lisatud fotosid ja joonistusi, mis on seotud konkreetsete kohtade, inimeste ja teemadega tema v\u00e4lit\u00f6\u00f6m\u00e4rkmetest.<\/p>\n

Hant\u00f5-Mansiisk, august 2019. Kohtumine handi-mansi kolleegidega toimus Handi-Mansi Ringkonna rahvaloomingu majas (\u041e\u043a\u0440\u0443\u0436\u043d\u043e\u0439 \u0414\u043e\u043c \u043d\u0430\u0440\u043e\u0434\u043d\u043e\u0433\u043e \u0442\u0432\u043e\u0440\u0447\u0435\u0441\u0442\u0432\u0430, endine Rahvaloomingu ja Kultuurit\u00f6\u00f6 Metoodikakeskus) \u00fcmarlaua vormis. Oma m\u00e4lestusi ja tagasivaadet v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele jagasid Zoja Lozjamova, Natalja Sainahhova, Emil Kospolov ja Tatjana Moldanova\u00a0 \u2013 k\u00f5ik v\u00e4ga tuntud kultuuri- ja teadusvaldkonna inimesed oma regioonis. Kohtumise korraldas rahvaloomingu maja direktor Jelena Islamuratova. K\u00fcsitles Svetlana Karm, filmis Maido Selgm\u00e4e ning pildistas Arp Karm.<\/p>\n

\"\"<\/a>

\u00dcmarlaud Handi-Mansi Ringkonna rahvaloomingu majas. Foto: A. Karm 2019<\/p><\/div>\n

Zoja Lozjamova<\/strong>, Toorum-Maa Vaba\u00f5humuuseumi \u00fcks loojatest ja pikaaegne muuseumit\u00f6\u00f6taja:<\/p>\n

1972. aastal k\u00e4isid Kaz\u00f5mis T\u00f5nu Seilenthal ja aspirant Jaan Kaplinski. Ma n\u00fc\u00fcd ei m\u00e4leta t\u00e4pselt, aga nad kirjutasid \u00fcles laule ja isa laulis neile ette. Ja nii hommikust \u00f5htuni. Meie aga ei teadnud, mida teha, istusime lihtsalt ja olime s\u00f6\u00f6mata. Isa p\u00e4rast pahandas: \u201eMis see on? Kui pikalt me peame s\u00f6\u00f6mata olema?\u201c Mina aga ei saanud neid lauda kutsuda, ei teadnud, mida nendele pakkuda, mida nad s\u00f6\u00f6vad. L\u00f5puks v\u00f5tsin \u00fcksp\u00e4ev julguse kokku ja kutsusin nad teed jooma. Sellest saadik hakkasime koos s\u00f6\u00f6ma, l\u00f5unatama ja teed jooma. Ja ongi k\u00f5ik, nagu koorem \u00f5lult. Muidu istusime s\u00f6\u00f6mata.<\/em><\/p>\n

Svetlana Nesterova<\/strong>, rahvaloomingu maja t\u00f6\u00f6taja: Meie juures olid nad ka, k\u00fclas, kus vene keelt ei r\u00e4\u00e4gitud ja kultuur oli veel s\u00e4ilinud. Oli eraldi kunstnik, etnograaf, keeleteadlane. Keegi joonistas v\u00f6\u00f6sid ja vanu r\u00f5ivaid, keegi j\u00e4\u00e4dvustas meie keelt, keegi pildistas. Oli terve ekspeditsioon, see oli 1988. aastal. P\u00e4rast saatsid meie perele pildid, saime k\u00e4tte. Ait\u00e4h!<\/em><\/p>\n

Zoja Lozjamova<\/strong>: Vabandage, kas Edgar [Saar] on elus? Tervitage teda! Andke edasi suured tervitused ka tudengitele, kes joonistasid, r\u00e4ndasid koos meiega! Nende k\u00e4si on ka n\u00fc\u00fcd siin m\u00e4ngus [osutab jooniste albumitele], nende meisterlikkus, looming. Oleme t\u00e4nulikud neile k\u00f5igile.<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>

1984. aasta eesti-handi-mansi ekspeditsiooni teejuht ja praegune Torum-Maa Vaba\u00f5humuuseumi t\u00f6\u00f6taja Zoja Lozjamova r\u00e4\u00e4gib v\u00e4lit\u00f6\u00f6dest ja vaba\u00f5humuuseumi loomisest. M\u00f5te rajada Hant\u00f5-Mansiiski l\u00e4hedale handi-mansi arhitektuuri- ja etnograafiamuuseum tuli 1980. aastatel just eestlaste eeskujul. Foto: A. Karm 2019<\/p><\/div>\n

Tatjana Moldanova<\/strong>, etnoloog, Jugra \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5ud: Ja neil on seal, mulle tundub, et… V\u00e4hemalt Anne T\u00fcrnpu, kellega ma tihti suhtlen \u2013 tema v\u00f5i nemad l\u00e4ksid s\u00fcgavalt oma kultuuri sisse; l\u00e4ksid meie kultuuri kaudu \u2013 l\u00e4bi selle, et nad suhtlesid, n\u00e4gid meie loodust, olemust ja elu, mis oli t\u00e4iesti autentne. Arvan, et see andis neile teatud t\u00f5uke. Aga ka meie jaoks muidugi palju\u2026<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>

Emil Kospolov, \u00fcks eestlaste kohalikke abilisi 1980. aasta handi-mansi v\u00e4lit\u00f6\u00f6del, lehitseb \u201eJugra etnograafia albumit\u201c. Rahvaloomingu maja arhiivis on selliseid albumeid kokku 11, kus hoitakse eesti kunstnike 1980. aastatel tehtud jooniseid. Eestlaste etnograafilised joonised n\u00e4gid 2012.\u20132015. aastatel ilmavalgust Hant\u00f5-Mansiiskis kolme raamatuna. Foto: A. Karm 2019<\/p><\/div>\n

Zoja Lozjamova<\/strong>: T\u00f5en\u00e4oliselt me ei m\u00f5tisklenud eriti asjade \u00fcle, olime noored. Ilmselt me ei arvanud, et see k\u00f5ik on nii v\u00e4\u00e4rtuslik; et see on kultuuri s\u00e4ilitamisel nii t\u00e4htis. Noh, nad joonistasid ja joonistasid, tulid… Nagu tol ajal \u00f6eldi: \u201ePartei \u00fctles, et on vaja, ja kommunistlik noor vastas: \u201eSaab tehtud!\u201d. Juhid saadavad meid ja meie l\u00e4heme. Kui aus olla, siis t\u00f5en\u00e4oliselt ei omistanud ma tol ajal sellele suurt t\u00e4hendust. No l\u00e4ksin ja saatsin neid, viisin kokku inimestega, meestest ja naistest k\u00e4sit\u00f6\u00f6meistritega. T\u00e4nap\u00e4eval, tagantj\u00e4rele vaadates hakkan teadvustama, et see k\u00f5ik on hindamatu.<\/em><\/p>\n

Uurimisprojekti \u201eSoome-ugri dialoogid:\u00a0N\u00f5ukogude Eesti etnograafid h\u00f5imurahvaid uurimas\u201c toetab Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeeriumi h\u00f5imurahvaste programm.<\/p>\n

\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Svetlana Karm, ERMi teadur, uurimisprojekti juht. Aastatel 2019\u20132021 tegelesid ERMi teadurid s\u00fcvendatult uurimist\u00f6\u00f6ga, mis keskendus n\u00f5ukogudeaegsetele soome-ugri v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele, muuseumikogude ja etnoloogiliste teadmiste loomise protsessile. Eesm\u00e4rgiks oli koguda Eesti uurijate ja kohalike soomeugrilaste m\u00e4lestusi ning k\u00e4sikirjalisi ja audiovisuaalseid dokumente, mis heidavad pilgu 30\u201350 aasta tagustele s\u00fcndmustele ja etnograafilise koost\u00f6\u00f6 ise\u00e4rasustele. Algselt p\u00f5himeetodina kavandatud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d tuli meil…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15072,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[7,30,28,19,10],"tags":[],"class_list":["post-15065","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-naitus","category-osalus","category-soome-ugri","category-sundmus","category-teadus"],"yoast_head":"\nMuuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Muuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Svetlana Karm, ERMi teadur, uurimisprojekti juht. Aastatel 2019\u20132021 tegelesid ERMi teadurid s\u00fcvendatult uurimist\u00f6\u00f6ga, mis keskendus n\u00f5ukogudeaegsetele soome-ugri v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele, muuseumikogude ja etnoloogiliste teadmiste loomise protsessile. Eesm\u00e4rgiks oli koguda Eesti uurijate ja kohalike soomeugrilaste m\u00e4lestusi ning k\u00e4sikirjalisi ja audiovisuaalseid dokumente, mis heidavad pilgu 30\u201350 aasta tagustele s\u00fcndmustele ja etnograafilise koost\u00f6\u00f6 ise\u00e4rasustele. Algselt p\u00f5himeetodina kavandatud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d tuli meil…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2021-10-14T07:00:05+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-10-15T11:53:19+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1480\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"876\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"10 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Muuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku\",\"datePublished\":\"2021-10-14T07:00:05+00:00\",\"dateModified\":\"2021-10-15T11:53:19+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065\"},\"wordCount\":2115,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/10\\\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg\",\"articleSection\":[\"N\u00e4itus\",\"Osalus\",\"Soome-ugri\",\"S\u00fcndmus\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065\",\"name\":\"Muuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/10\\\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg\",\"datePublished\":\"2021-10-14T07:00:05+00:00\",\"dateModified\":\"2021-10-15T11:53:19+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/10\\\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/10\\\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg\",\"width\":1480,\"height\":876},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=15065#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Muuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Muuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Muuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Svetlana Karm, ERMi teadur, uurimisprojekti juht. Aastatel 2019\u20132021 tegelesid ERMi teadurid s\u00fcvendatult uurimist\u00f6\u00f6ga, mis keskendus n\u00f5ukogudeaegsetele soome-ugri v\u00e4lit\u00f6\u00f6dele, muuseumikogude ja etnoloogiliste teadmiste loomise protsessile. Eesm\u00e4rgiks oli koguda Eesti uurijate ja kohalike soomeugrilaste m\u00e4lestusi ning k\u00e4sikirjalisi ja audiovisuaalseid dokumente, mis heidavad pilgu 30\u201350 aasta tagustele s\u00fcndmustele ja etnograafilise koost\u00f6\u00f6 ise\u00e4rasustele. Algselt p\u00f5himeetodina kavandatud v\u00e4lit\u00f6\u00f6d tuli meil…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2021-10-14T07:00:05+00:00","article_modified_time":"2021-10-15T11:53:19+00:00","og_image":[{"width":1480,"height":876,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"10 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Muuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku","datePublished":"2021-10-14T07:00:05+00:00","dateModified":"2021-10-15T11:53:19+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065"},"wordCount":2115,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg","articleSection":["N\u00e4itus","Osalus","Soome-ugri","S\u00fcndmus","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065","name":"Muuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg","datePublished":"2021-10-14T07:00:05+00:00","dateModified":"2021-10-15T11:53:19+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg","width":1480,"height":876},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=15065#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Muuseum ja soomeugrilased n\u00f5ukogude ajal. H\u00f5imlaste tagasivaateid uurimislukku"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/10\/ak_2435_DSC_8726-e1634113403555.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3UZ","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15065","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=15065"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15065\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15078,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/15065\/revisions\/15078"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/15072"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=15065"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=15065"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=15065"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}