{"id":14996,"date":"2021-09-23T10:15:11","date_gmt":"2021-09-23T07:15:11","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996"},"modified":"2021-09-14T12:47:38","modified_gmt":"2021-09-14T09:47:38","slug":"sulelised-raadi-vetel-ja-vete-kohal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996","title":{"rendered":"Sulelised Raadi vetel ja vete kohal"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Anti Lillak,\u00a0<\/strong>muuseumi\u00f5petaja<\/strong>.<\/p>\n

Eesti Rahva Muuseumi asukoha suhtes Tartu linna piiril on arvamusi avaldatud nii- ja naasuguseid, aga \u00fcks selle vaieldamatuid eeliseid on l\u00e4hedus maailma metsikule poolele. Lisaks inimestele peab Raadit oma koduks terve m\u00fcriaad taime-, seene- ja loomariigi esindajaid, mikroskoopilistest tegelastest k\u00f5nelemata. K\u00f5ik nad panustavad omal moel selle kandi kujundamisse, sestap pole tulemus alati s\u00fcndinud \u00fche konkreetse maastikuarhitekti idee ja k\u00e4e j\u00e4rgi, vaid lugematute osapoolte \u00fchist\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Raadi j\u00e4rv ja selle k\u00f5rvale rajatud tiigid pakuvad v\u00f5imalust heita pilk p\u00f5nevatele veega seotud kooslustele. Selleks ei pea ilmtingimata sukeldumisvarustust otsima hakkama, sest palju sagimist toimub ka veepinnal ja kalda \u00e4\u00e4res. Siin askeldavad ringi kiilid, liuskurid, mudateod, tiigikonnad ja mitut sorti linnud. Viimastest kirjutangi siin veidi l\u00e4hemalt.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Suuresti t\u00e4nu lennuv\u00f5imele ja paindlikule kohastumisv\u00f5imele on linnud maailma \u00fched liikuvaimad olendid, kes on j\u00f5udnud meie koduplaneedi k\u00f5ikv\u00f5imalikesse paikadesse, kaasa arvatud \u00fclikarmi pakasega l\u00f5unapoolusele (nt lumi-tormilind), enam kui 11 kilomeetrit taevastesse k\u00f5rgustesse (k\u00f5nnu-kaeluskotkas) v\u00f5i isegi \u00fcle 500 meetri meres\u00fcgavusse (keiserpingviin). Asi see siis sulelistel ERMi \u00fcmbruski vallutada, kus tingimused m\u00e4rksa mahedamad! Tartu kandi veelinnustiku p\u00f5hibaas asub Emaj\u00f5el ning selle sonnide ja lisaj\u00f5gede k\u00e4\u00e4rudes, kust nad teevad v\u00e4ljalende ja invasioone teistele l\u00e4hikonna veekogudele, sealhulgas Raadi j\u00e4rvele ja tiikidele.<\/p>\n

Iga\u00fchel neist on j\u00e4rvele omad ootused. Kes tunneb kulinaarset huvi siin elutsevate kalade ja konnade vastu, keda t\u00f5mbavad kaldataimestiku varjulised pesitsusv\u00f5imalused ning kes maandub veele lihtsalt korraks hinge t\u00f5mbama, et siis oma teekonda j\u00e4tkata. Linnurahva liikuva loomuse t\u00f5ttu ei saa siinne nimekiri olla sugugi l\u00f5plik, mist\u00f5ttu olen v\u00e4lja valinud vaid m\u00f5ned Raadil m\u00e4rgatud liigid. Kes teab, v\u00f5ib-olla lisandub sellesse seltskonda juba m\u00f5ne aasta jooksul veel mitu huvitavat tegelast.<\/p>\n

Sinikael-part<\/strong> ilmselt p\u00f5hjalikku tutvustamist ei vaja \u2013 Emaj\u00f5el ja teistel Tartu veesilmadel on nad pea sama tavalised kui varblased hekkides. Isalinnud paistavad kaugele silma oma ilusa sinakasrohelise pea ja bee\u017eikashallide k\u00fclgedega, emaste s\u00e4brulist pruuni suler\u00fc\u00fcd ehivad sinimustvalged siilud tiibadel. Raadi j\u00e4rvelgi on sinikael-pardid \u00fched k\u00f5ige tavalisemad veelinnud, kes v\u00e4ikeste gruppidena ringi toimetavad ning toiduks taimi ja v\u00e4ikseid veeloomi otsivad. Sinikaelad kuuluvad nii-\u00f6elda ujupartide sekka. See t\u00e4hendab, et nad ei suuda sukelduda s\u00fcgavamale, kui pea ja kael lubavad \u2013 tagaots j\u00e4\u00e4b ikka pinnale hulpima nagu \u00f5ngekork. N\u00f5nda eelistavad nad s\u00fc\u00fca hankida pigem madalas kaldavees.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kolm sinikael-pardipoega saavad peagi t\u00e4iskasvanuks, aga emapart hoiab neid endiselt oma valvsa pilgu all. Foto: Arp Karm (ERM)<\/p><\/div>\n

S\u00f5tkas <\/strong>on samuti partlane, aga \u00fcsna teist masti. Mustvalge isalinnu roheka helgiga mustal peal paistavad kohe silma lumivalged p\u00f5sed, emalind on \u00fchtlasema tumehalli keha ja tumepruuni peaga. S\u00f5tkas k\u00e4ib Raadil peamiselt igasuguseid j\u00e4rvep\u00f5hjas elutsevaid pisiloomi noolimas. Erinevalt sinikael-pardist pole s\u00fcgavus talle probleemiks \u2013 s\u00f5tkas v\u00f5ib vabalt sukelduda nelja meetri s\u00fcgavusele j\u00e4rvep\u00f5hja. Raadi j\u00e4rve maksimums\u00fcgavus on 6,2 meetrit, kuid enamasti m\u00e4rksa v\u00e4hem, mist\u00f5ttu p\u00f5hjamudas elutsevad olendid ei saa ennast naljalt s\u00f5tka eest varjata. Pesa teeb s\u00f5tkas veekogu l\u00e4histele puu\u00f5\u00f5nde, mis v\u00f5ib asuda maapinnast p\u00e4ris k\u00f5rgel. Seni pole ma ise poegadega s\u00f5tkaid Raadil veel n\u00e4inud, nii et n\u00e4htavasti pole j\u00e4rve\u00e4\u00e4rse dendropargi v\u00f5imalused nende jaoks piisavalt head.<\/p>\n

K\u00fcll aga on Raadi j\u00e4rve heaks kiitnud lauk <\/strong>ehk vesikana, kes t\u00e4navu kevadel kahe paariga siia pesitsema tuli. Lauk on musta sulekuuega paraja pardi suurune lind. Nimetuse on ta saanud oma valge noka ja lauba j\u00e4rgi \u2013 samamoodi on valge laubaga lehmigi ikka kutsutud laukudeks v\u00f5i laukideks. Pesapaiga valisid Raadi laugud hundinuiade vahele, kuhu ehitasid taimevartest ja -lehtedest ujuvad pesad. Laugupojad ei pea sellises paatmajas niiskust kartma, kuna pesa keskel olev lohk kuivab k\u00f5vaks ja siledaks. Lauk on hea ujuja, kuid sukeldumine tal eriti v\u00e4lja ei tule. Pealtn\u00e4ha t\u00f6ntsakas lind suudab siiski p\u00e4ris h\u00e4sti lennata ja nii lahkub lauk igal s\u00fcgisel talvepuhkuseks L\u00f5una-Euroopasse.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Lauk tunneb ennast vees imeh\u00e4sti. Foto: Arp Karm (ERM)<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Nimetuse on lauk saanud oma lumivalge otsmiku ehk laugu j\u00e4rgi. Foto: Arp Karm (ERM)<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Noor lauk pole veel vahetanud oma halli beebikuube t\u00e4isea suler\u00fc\u00fc vastu. Foto: Arp Karm (ERM)<\/p><\/div>\n

Teine t\u00e4navu meile kolinud mustkuub on laugu veidi v\u00e4iksem sugulane tait<\/strong> ehk tiigikana. Laugust eristab teda lisaks suurusele ka kollase tipuga punane nokk ja laup. K\u00f5ige eriskummalisemaks osaks taidi v\u00e4limuses on k\u00fcllap tema v\u00e4ga suured ja pikad varbad. Nagu looduses ikka, on neil v\u00e4ga praktiline eesm\u00e4rk \u2013 varvaste lai pind aitab taidil toetuda madalas vees kahlates pehmele taimestikule justnagu lumer\u00e4\u00e4tsadega. Tavaliselt ei paista taidi pikad varbad kaugemalt v\u00e4ga silma, sest need j\u00e4\u00e4vad tal k\u00f5ndides v\u00f5i ujudes vee alla. Eluviisilt on ta \u00fcsna laugu sarnane.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Tait uurib teraselt \u00fcmbrust \u2013 ehk leidub taimer\u00e4gus midagi maitsvat. Toiduks k\u00f5lbavad talle nii taimed kui ka v\u00e4ikesed loomad. Foto: Arp Karm (ERM)<\/p><\/div>\n

Bioloogilise klassifikatsiooni kohaselt kuuluvad lauk ja tait m\u00f5lemad kureliste seltsi ruiklaste sugukonda. Kurelised on \u00fcks omamoodi selts, kuhu on teinekord liidetud ka selliseid liike, keda kuhugi mujale paigutada ei osata. Kureliste tuntuim esindaja on kindlasti sookurg. Ruiklaste sugukonnas on laugu ja taidi sugulased Eestis rukkir\u00e4\u00e4k, rooruik ja kaks-kolm liiki huikusid. Ruiklased pole \u00fcldiselt kuigi virgad lendajad ning n\u00e4iteks mitmed Vaikse ookeani saartel elavad liigid on lennuv\u00f5ime t\u00e4ielikult kaotanud.<\/p>\n

H\u00f5bekajakas <\/strong>on selles nimekirjas isegi justkui pooleldi tinglikult, sest algselt suurtele veekogudele spetsialiseerunud eluviisiga lind on t\u00e4nap\u00e4eval vallutanud linnaruumi ning v\u00f5ib kalap\u00fc\u00fcgi asemel edukalt jahtida inimese tekitatud toiduj\u00e4\u00e4tmeid. Siiski pole urbanistlik betoond\u017eungel suutnud vaigistada aastamiljonite jooksul juurdunud t\u00f5mmet vee j\u00e4rele ning seep\u00e4rast kohtab h\u00f5bekajakaid sageli Raadi j\u00e4rve \u00f5huruumiski. Teine asi, mis neile siin v\u00e4ga meeldib, on muuseumimaja lai ja tasane katus. Katused imponeerivad h\u00f5bekajakale ise\u00e4ranis sellep\u00e4rast, et seal ei p\u00e4\u00e4se igasugused t\u00fclitekitajad, nagu koerad ja rebased, nende poegadele ligi. H\u00f5bekajakatega on m\u00f5nikord pundis ka kalakajakas<\/strong>, keda kohtab merest kaugemal siiski harvem.<\/p>\n

\"\"<\/a>

H\u00f5bekajakas on suurep\u00e4rane linnakeskkonnas kohaneja. Foto: Arp Karm (ERM)<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Noor kajakas (t\u00f5en\u00e4oliselt kalakajakas) puhkab jalga ja tiiba. Foto: Arp Karm (ERM)<\/p><\/div>\n

J\u00e4rve kohal v\u00f5ib vahel lendamas n\u00e4ha h\u00f5be- ja kalakajaka v\u00e4iksemat sugulast naerukajakat<\/strong>. Tema tunneb enamasti \u00e4ra tumepruuni pea j\u00e4rgi, kuid selline n\u00e4eb ta v\u00e4lja ainult sigimisperioodil. Muul ajal on naerukajakas nii-\u00f6elda puhkesulestikus, tema pea on siis valge ning vaid kummagi k\u00f5rva juures leidub v\u00e4ike tume laik.<\/p>\n

J\u00f5gitiir <\/strong>on usin kalap\u00fc\u00fcdja. Kajaka sugulasena on temagi sulestik alt valge, pealt helehall ning pealagi kuni silmadeni must. Kiirel lennul paistavad tiirust \u00e4ra ka punased jalad ja nokk (ainult nokaots on must). Ent kogult on tiir kajakast palju v\u00e4iksem ja saledam. J\u00f5gitiir teeb alatasa patrull-lende Raadi j\u00e4rve ja tiikide kohal, tuvastades valvsuse kaotanud kalu. Nemad v\u00f5ivad siis oma elup\u00e4evad loetuks lugeda \u2013 nad l\u00f5petavad kiiresti tiiru noka vahel ja seej\u00e4rel juba k\u00f5hus. J\u00f5gitiir ei ole toidu suhtes sugugi peps ega \u00fctle \u00e4ra ka putukatest, v\u00e4hilaadsetest, limustest ja ussikestest.<\/p>\n

\"\"<\/a>

J\u00f5gitiir patrull-lennul, nokk veel eelmisest jahis\u00f6\u00f6stust m\u00e4rg. Foto: Arp Karm (ERM)<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Kala tabamine eeldab kiirust, t\u00e4psust ja ennek\u00f5ike julget pealehakkamist. Tiirul jagub k\u00f5ike. Foto: Arp Karm (ERM)<\/p><\/div>\n

Hallhaigur<\/strong>, toonekureliste seltsi kuuluv kalastaja, k\u00e4ib aeg-ajalt Raadi p\u00fc\u00fcgivetel. Kui j\u00f5gitiir panustab saagi k\u00e4ttesaamisel kiirusele, siis haigur varitseb vaikselt kaldavees seistes l\u00e4hedale eksinud kalu. Hallhaigur ei piirdu toiduotsinguil ainult Raadi j\u00e4rve kaladega ja lendab siit peagi edasi. Lendava haigru tunneb \u00e4ra S-kujuliselt keha vastu t\u00f5mmatud kaela ja pikalt taha sirutatud jalgade j\u00e4rgi. Olen Raadil korra kohanud ka teist haigruliiki, h\u00f5behaigrut<\/strong>, \u00fchte Emaj\u00f5e vetev\u00f5rgu ilusaimat olendit. S\u00e4rava lumivalge sulestikuga graatsiline lind oleks kohale lennanud justkui m\u00f5nest muinasjutust. Tegemist on \u00fcsnagi uue asukaga meie aviofaunas, kellega kohtumine oli veel paark\u00fcmmend aastat tagasi Eestis v\u00e4ga harukordne s\u00fcndmus. Kuna Emaj\u00f5el \u2013 peaasjalikult Tartust v\u00e4ljas \u2013 kohtab h\u00f5behaigrut praegusel ajal t\u00f5epoolest v\u00f5rdlemisi tihti, siis usun, et ta leiab edaspidigi tee Raadile.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anti Lillak,\u00a0muuseumi\u00f5petaja. Eesti Rahva Muuseumi asukoha suhtes Tartu linna piiril on arvamusi avaldatud nii- ja naasuguseid, aga \u00fcks selle vaieldamatuid eeliseid on l\u00e4hedus maailma metsikule poolele. Lisaks inimestele peab Raadit oma koduks terve m\u00fcriaad taime-, seene- ja loomariigi esindajaid, mikroskoopilistest tegelastest k\u00f5nelemata. K\u00f5ik nad panustavad omal moel selle kandi kujundamisse, sestap pole tulemus alati s\u00fcndinud…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":15009,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1,17],"tags":[],"class_list":["post-14996","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata","category-uus-maja"],"yoast_head":"\nSulelised Raadi vetel ja vete kohal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Sulelised Raadi vetel ja vete kohal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Anti Lillak,\u00a0muuseumi\u00f5petaja. Eesti Rahva Muuseumi asukoha suhtes Tartu linna piiril on arvamusi avaldatud nii- ja naasuguseid, aga \u00fcks selle vaieldamatuid eeliseid on l\u00e4hedus maailma metsikule poolele. Lisaks inimestele peab Raadit oma koduks terve m\u00fcriaad taime-, seene- ja loomariigi esindajaid, mikroskoopilistest tegelastest k\u00f5nelemata. K\u00f5ik nad panustavad omal moel selle kandi kujundamisse, sestap pole tulemus alati s\u00fcndinud…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2021-09-23T07:15:11+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/ak_0019.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1067\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Sulelised Raadi vetel ja vete kohal\",\"datePublished\":\"2021-09-23T07:15:11+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996\"},\"wordCount\":1442,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/09\\\/ak_0019.jpg\",\"articleSection\":{\"1\":\"Uus maja\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996\",\"name\":\"Sulelised Raadi vetel ja vete kohal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/09\\\/ak_0019.jpg\",\"datePublished\":\"2021-09-23T07:15:11+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/09\\\/ak_0019.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/09\\\/ak_0019.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1067},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14996#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Sulelised Raadi vetel ja vete kohal\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Sulelised Raadi vetel ja vete kohal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Sulelised Raadi vetel ja vete kohal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Anti Lillak,\u00a0muuseumi\u00f5petaja. Eesti Rahva Muuseumi asukoha suhtes Tartu linna piiril on arvamusi avaldatud nii- ja naasuguseid, aga \u00fcks selle vaieldamatuid eeliseid on l\u00e4hedus maailma metsikule poolele. Lisaks inimestele peab Raadit oma koduks terve m\u00fcriaad taime-, seene- ja loomariigi esindajaid, mikroskoopilistest tegelastest k\u00f5nelemata. K\u00f5ik nad panustavad omal moel selle kandi kujundamisse, sestap pole tulemus alati s\u00fcndinud…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2021-09-23T07:15:11+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1067,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/ak_0019.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Sulelised Raadi vetel ja vete kohal","datePublished":"2021-09-23T07:15:11+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996"},"wordCount":1442,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/ak_0019.jpg","articleSection":{"1":"Uus maja"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996","name":"Sulelised Raadi vetel ja vete kohal - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/ak_0019.jpg","datePublished":"2021-09-23T07:15:11+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/ak_0019.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/ak_0019.jpg","width":1600,"height":1067},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14996#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Sulelised Raadi vetel ja vete kohal"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/ak_0019.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3TS","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14996","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14996"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14996\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15011,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14996\/revisions\/15011"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/15009"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14996"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14996"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14996"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}