{"id":14955,"date":"2021-09-06T09:30:12","date_gmt":"2021-09-06T06:30:12","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955"},"modified":"2021-09-06T09:30:12","modified_gmt":"2021-09-06T06:30:12","slug":"ajalugu-on-elamus-ule-eestiliste-ajarannakute-kogemus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955","title":{"rendered":"Ajalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Kaari Siemer,\u00a0Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja.<\/p>\n

6.\u201316. septembrini toimub juba neljandat korda Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Ajaloo- ja \u00dchiskonna\u00f5petuse Seltsi eestvedamisel \u00fcle-eestiline ajar\u00e4nnaku projekt, mis sel korral viib osalejaid aastasse 1991. Sellega t\u00e4histame Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastap\u00e4eva. <\/strong><\/p>\n

R\u00e4nnaku k\u00e4igus vaatame m\u00e4rgilist ajaloos\u00fcndmust tavainimese silmade kaudu. L\u00e4heme 1991. aasta augustisse, mil taastati Eesti iseseisvus. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud stsenaariumi alusel m\u00e4ngime l\u00e4bi murrangulistel hetked ja peame tuliseid arutelusid, aga tegeleme ka praktiliste igap\u00e4evak\u00fcsimustega, nagu toit (v\u00f5i selle puudumine), riietus ja muusika.<\/p>\n

Time Travel method<\/em> ehk Ajar\u00e4nnaku meetod t\u00f6\u00f6tati 1980. aastatel v\u00e4lja Rootsis, Kalmari muuseumis kohaliku ajaloo ja kultuurip\u00e4randi \u00f5petamiseks ning m\u00f5testamiseks. See on meelik\u00f6itev viis minevikus\u00fcndmustega l\u00e4hemalt tutvuda ning luua seoseid t\u00e4nap\u00e4evaga. Oluline on, et r\u00e4nnatakse tagasi eelnevalt kokku lepitud ajahetke ja ajaloolisesse kohta ning m\u00e4ngitakse minevikus\u00fcndmus rollim\u00e4ngu elementidega l\u00e4bi.<\/p>\n

Minevikku l\u00e4bi m\u00e4ngides \u00f5pime v\u00e4\u00e4rtustama olevikku \u2013 seda, mida me oleme saavutanud ja kes me praegu oleme. Ajar\u00e4nnak on t\u00e4is m\u00f5testatud rollim\u00e4ngu ja h\u00e4id emotsioone, mille k\u00e4igus ei tajugi, et toimub \u00f5ppimine.<\/p>\n

Eellugu<\/strong><\/p>\n

Esimene \u00fcle-eestiline ajar\u00e4nnak algas rahvusvahelisest koost\u00f6\u00f6st. 2016. aastal sai Nordplus Horizontali toetuse Eesti, L\u00e4ti, Leedu ja Soome \u00fchisprojekt Heritage Bridge, mille eesm\u00e4rgiks oli t\u00e4histada ajar\u00e4nnakutega osalevate riikide saabuvat 100. s\u00fcnnip\u00e4eva. Eesti projekt kujunes neist k\u00f5ige laiaulatuslikumaks \u2013 8400 osalejaga tehti ajar\u00e4nnakute maailmarekord!<\/p>\n

Projekti partneriteks Eestis olid Eesti Rahva Muuseum ja Audentese Erakool. \u00dcle-eestiline ajar\u00e4nnak toimus 24. veebruarisse 1918. Leidsime, et vabariigi 100. s\u00fcnnip\u00e4eva eel oleks selle p\u00e4eva l\u00e4bim\u00e4ngimine ja m\u00f5testamine vajalik nii \u00f5pilastele, \u00f5petajatele kui ka muuseumit\u00f6\u00f6tajatele.<\/p>\n

Kuna Eestis ei olnud antud ajaloo\u00f5ppe meetod veel laialt levinud, leidsime, et projekt annab hea v\u00f5imaluse ajar\u00e4nnaku ideed ja praktikat tutvustada ning ergutada koole ja muuseume kaasa l\u00f6\u00f6ma. R\u00e4nnak toimus \u00fcle Eesti \u00fchel ja samal ajal \u2013 7. veebruaril 2018. aastal kell 10. Lootsime, et \u00fchine kuup\u00e4ev ja kellaaeg tekitavad suurema \u00f5hina ja k\u00fc\u00fcnarnukitunde. Koolide vastukaja oli aktiivne \u2013 leiti, et ajar\u00e4nnak on tore ja huvitav v\u00f5imalus Eesti 100. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histamiseks traditsioonilise aktuse asemel.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Ajar\u00e4nnak 1918. Viljandi Muuseumi ning koolide \u00fchine ajar\u00e4nnak Viljandi kohtu\u00achoone ees, kus 24. veebruaril 1918 iseseisvusmanifest ette loeti. Foto: Epp Buht<\/p><\/div>\n

Ettevalmistus<\/strong><\/p>\n

Igale ajar\u00e4nnakule eelneb p\u00f5hjalik uurimist\u00f6\u00f6 \u2013 tutvumine ajalooallikate ja \u2013kirjandusega, samuti toonase ajakirjandusega. Arvestama peab nii seda, mis toimus samal ajal p\u00e4evapoliitikas, kui ka seda, millised olid ajastu normid, reeglid ja v\u00f5imalused.<\/p>\n

Koolid kasutasid ajar\u00e4nnaku ettevalmistust aktiivselt \u00f5ppet\u00f6\u00f6s: \u00f5pilased uurisid oma kodukoha ajalugu, et m\u00f5ista, kuidas seal iseseisvusest teada saadi: kas manifest loeti avalikult ette; kas toimus kogunemisi; millest r\u00e4\u00e4kisid ajalehed. Lisaks tehti uurimist\u00f6id, mis kajastasid v\u00f5tmeisikuid, moodi ja kodulugu. Tulemusi kasutati stsenaariumi rikastamiseks ja oma kodukoha loo loomiseks ning mitmel pool koostati temaatilisi n\u00e4itusi. Ajastu h\u00f5ngu lisamiseks tutvustati koolides toonast kultuuri- ja moelugu ning otsiti ajastukohaseid riideid, detaile ja aksessuaare. Paljudes kohtades kujundati kogu kool ajar\u00e4nnaku vaimus.<\/p>\n

Suurem osa ajar\u00e4nnakuid viidi l\u00e4bi koolitustel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud p\u00f5histsenaariumi alusel, t\u00e4iendades seda oma ideede ning kodukoha faktidega. Kirjeldan ERMi kogemust nelja ajar\u00e4nnakuga aastatesse 1918, 1869, 1920 ja 1991. Kolm esimest viisime l\u00e4bi Audentese Erakooli \u00f5pilaste-\u00f5petajatega ja viimane, k\u00f5ige v\u00e4rskem l\u00e4bim\u00e4ng toimus t\u00e4navu 2. m\u00e4rtsil Tallinna teletornis TL\u00dc \u00f5ppeaine \u201eAjar\u00e4nnak kui \u00f5ppemeetod ajalooteemade l\u00f5imimiseks\u201c tudengitele, kes j\u00e4lgisid meid veebi\u00fclekande vahendusel.<\/p>\n

 <\/p>\n

Ajar\u00e4nnak 1918<\/strong><\/p>\n

7. veebruaril 2018 s\u00f5itis bussit\u00e4is Audentese Erakooli \u00f5pilasi ja \u00f5petajaid ning hulk ERMi t\u00f6\u00f6tajaid s\u00f5sarmuuseumisse Heimtalis, et teha ajar\u00e4nnak aastasse 1918. Asjaosaliste ettevalmistus oli p\u00f5hjalik: v\u00e4rskendatud ajalooteadmised, ajastukohased kost\u00fc\u00fcmid ja oma rolli m\u00e4rgistav ajastukohane nimi rinnas.<\/p>\n

T\u00e4pselt kell 10 helistati vana koolikella ja liiguti k\u00fcmnendite kaupa ajas tagasi p\u00fchap\u00e4eva, 24. veebruarisse 1918. Stsenaariumi j\u00e4rgi olime p\u00fchap\u00e4evakooli \u00f5pilased ja k\u00fclaelanikud, kes kogunesid koolimajja ning ootasid kiriku\u00f5petajat Julius K\u00f6strit. Ajar\u00e4nnakul on alati enne kokku lepitud legend, t\u00e4htsamad osat\u00e4itjad ja s\u00fcndmusi k\u00e4ivitav impulss \u2013 sel korral oli selleks t\u00e4htsa teatega koolimajja saabuv \u00f5petaja.<\/p>\n

J\u00e4rsku tormaski veidi \u00e4hmis \u00f5petaja kambrisse ja teatas:<\/p>\n

Kallid \u00f5pilased ja kogudus! P\u00f5ikasin hommikuse jumalateenistuse ja p\u00fchap\u00e4evakooli vahel\u00a0 k\u00e4rmelt Sinialliku raudteejaamast l\u00e4bi, et saada k\u00e4tte P\u00e4rnust saadetud pamp vastsete lauluraamatutega. Ja seal kuulsin rongirahvalt \u00e4revaid uudiseid: P\u00e4rnus olevat eile Eesti iseseisvus v\u00e4lja kuulutatud ja mulle anti rongist kaasa ka hulk manifeste, kus see k\u00f5ik sees seisab. Kiirustasin, kallis ristirahvas, kohe teiega seda uudist jagama…<\/em><\/p>\n

\u00d5petaja luges manifesti ette ja klassiruumi l\u00e4bis sumin \u2013 meie kaua oodatud iseseisvus! Ent samas kerkis ka k\u00fcsimus, kas oleme iseseisvuse suhtes \u00fchtsel meelel.<\/p>\n

Enne ajar\u00e4nnaku algust oli iga osaleja loosinud endale maailmavaate, mida tal sel p\u00e4eval esindas: isamaaline, sotsialist v\u00f5i alalhoidlik pessimist. Isamaalised olid iseseisvuse poolt ning veendunud, et eestlased saavad ainult ise oma rahva saatust juhtides edasi kesta. Sotsialistid arvasid, et eestlased tulevad toime vaid Venemaa kaitse all \u2013 vaesuses ja v\u00f5rdsuses. Alalhoidlikud pessimistid aga ei soovinud midagi muuta \u2013 las olla nii, nagu alati on olnud, mis iseseisvust need eestlased taga ajavad!<\/p>\n

Eri maailmavaadet v\u00e4ljendas kolm juhtrolli: vallakirjutaja Andres Saal, lesestunud saunik Alma Vasar ja talunaine Kadri Ilves. Nende v\u00e4rvikad s\u00f5nav\u00f5tud algatasid arutelu, milline on Eesti Vabariik, kus igal inimesel on ka 100 aasta p\u00e4rast hea on elada. Mida meie saame selle heaks \u00e4ra teha?<\/p>\n

Hoolimata tulistest vaidlustest ja vastakatest arvamustest j\u00f5uti \u00fchisele arusaamisele: vaid iseseisvalt oma saatuse \u00fcle otsustades ehitame \u00fcles riigi, kus iga inimene saab teha t\u00f6\u00f6d ning elada rahulikku ja t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu. Iseseisev riik on selleks ainus v\u00f5imalus.<\/p>\n

R\u00f5\u00f5mus\u00f5numi valguses palus kiriku\u00f5petaja k\u00f5ik pidulikule l\u00f5unas\u00f6\u00f6gile. Ruum kaunistati sinimustvalgete paelte ja paberist l\u00f5igatud tammelehtedega ning kaeti laud. Teed l\u00fckati lumest puhtaks ja kelkudel veeti koolimajja l\u00f5unas\u00f6\u00f6k.<\/p>\n

P\u00e4rast pidus\u00f6\u00f6ki j\u00f5udis ajar\u00e4nnak l\u00f5pule. Koolikell kumises aega k\u00fcmnendite kaupa t\u00e4nasesse p\u00e4eva\u2026<\/p>\n

Ajar\u00e4nnakus 1918. aastasse osales 52 kooli ja muuseumi k\u00fcmnest maakonnast \u00fcle Eesti. 100 aasta tagusesse aega r\u00e4ndas umbes 8400 \u00f5pilast. <\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Ajar\u00e4nnak 1869<\/strong><\/p>\n

2019. aastal t\u00e4histasime ajar\u00e4nnakuga esimese \u00fcldlaulupeo 150. aastap\u00e4eva. \u00dcle-eestiline \u201eAjar\u00e4nnak 1869\u201c toimus 2.\u20134. maini.<\/p>\n

Osalejad r\u00e4ndasid 15. maisse 1869, mil esimese \u00fcldlaulupeoni oli j\u00e4\u00e4nud umbes kuu aega. Seekord uuriti, kuidas Eestimaa paikades laulupeole minekuks ettevalmistusi tehti, mida arutati, mille \u00fcle vaieldi.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Ajar\u00e4nnak 1869. Palamuse kihelkonnakoolmuuseumis toimunud J\u00f5geva valla 8. klasside \u00f5pilaste ajar\u00e4nnakul m\u00e4ngiti l\u00e4bi, kuidas toimus 150 aastat tagasi minek esimesele laulupeole. Foto: Tiina Kull<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Ajar\u00e4nnak 1869. Foto: Tiina Kull<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Ajar\u00e4nnak 1869. Foto: Tiina Kull<\/p><\/div>\n

Ajar\u00e4nnaku legend:<\/p>\n

On \u00a015. mai 1869. Meie kodukandis on enam kui aasta jagu koos k\u00e4idud ning suvel toimuvaks laulupeoks (30. juuni\u20132. juuli (vkj 18.\u201320. juuni) 1869) ettevalmistusi tehtud. Esialgu harjutasid mehed\u2013naised koos. Ent siis pidid mehed laulud \u00fcmber \u00f5ppima, sest papa Jannsen ei pea naiste osalemist laulupeol s\u00fcndsaks: <\/em>\u201eNeid k\u00f5iki laulupiduks kokku kutsuda ei n\u00e4inud s\u00fcnnis olewat.\u201c<\/em><\/p>\n

Pidu saab olema uhke \u2013 loodud on 17-liikmeline komitee. On \u00a0kuulda, et Jannseni ja Jakobsoni vahel on laulude p\u00e4rast t\u00fcli tekkinud. Jakobson s\u00fc\u00fcdistab Jannsenit, et tulekul on \u201e<\/em>saksa laulupidu eesti keeles\u201d, ning \u00e4hvardanud, et tema sellisele peole ei tule.<\/em><\/p>\n

T\u00e4na on k\u00fclarahvas, nii mehed kui naised, kokku tulnud, et t\u00e4htsad k\u00fcsimused koos l\u00e4bi arutada.<\/em><\/p>\n

ERMi ja Audentese Erakooli ajar\u00e4nnak algas k\u00fclarahva kooriprooviga Erastvere m\u00f5isas Tartumaal. Parasjagu harjutati papa Jannseni laulu \u201eMu isamaa, mu \u00f5nn ja r\u00f5\u00f5m\u201c, kui sisse tormas k\u00fclamees August, k\u00e4es nii Jannseni kui ka Jakobsoni v\u00e4lja antud laulupeo kava. K\u00f5ik vaatasid kahte kava \u00fcllatusega. Kas n\u00fc\u00fcd toimub hoopis kaks pidu? Kas ja kuidas me \u00fcldse laulupeole l\u00e4heme?<\/p>\n

Jaguneti kolme t\u00f6\u00f6tuppa, et k\u00fcsimusi l\u00e4hemalt lahates asjas selgust saada. T\u00f6\u00f6tubade grupid vahetusid iga 20 minuti j\u00e4rel, nii et kokkuv\u00f5ttes said eri t\u00f6\u00f6tubadest osa k\u00f5ik.<\/p>\n

Esimeses t\u00f6\u00f6toas tegeleti praktiliste k\u00fcsimustega: kust saada reisiks hobused ja vankrid; kus teel olles \u00f6\u00f6bitakse; kus Tartus \u00f6\u00f6maja leitakse; mida ja kui palju s\u00f6\u00f6giks kaasa v\u00f5tta. Prooviti selga pidur\u00f5ivaid, m\u00f5\u00f5deti ja kaaluti toidumoona, keedeti suppi, tehti v\u00f5id ja kaeti laud.<\/p>\n

Teises t\u00f6\u00f6toas j\u00e4tkus kooriproov ajastukohaste lauludega. V\u00f5rreldi Jannseni ja Jakobsoni kava, anal\u00fc\u00fcsiti repertuaari ning koori valmisolekut. K\u00f5ige tulisem oli k\u00fcsimus, miks naised laulupeol osaleda ei saa.<\/p>\n

Kolmandas t\u00f6\u00f6toas arutati p\u00e4evapoliitilisi k\u00fcsimusi. Loeti v\u00e4rsket Postimeest, r\u00e4\u00e4giti laulupeo loa saamise kadalipust ning vaieldi Jannseni ja Jakobsoni vaadete \u00fcle. Kas laulupidu on eesti asi v\u00f5i hoopis kadakasakslus? Kas laulupidu m\u00e4letatakse ka 150 aasta p\u00e4rast?<\/p>\n

P\u00e4ev l\u00f5ppes l\u00f5unalaua taga, kus kinnitati otsus laulupeole minekuks. K\u00f5ige viimaks pandi kirja soovid inimestele, kes 150 aasta p\u00e4rast laulupeole l\u00e4hevad.<\/p>\n

Ajar\u00e4nnakus 1869. aastasse osales <\/em>29 kooli, 11 laulukoori, 9 muuseumi, 2 puhkpilliorkestrit ja 1 noortekeskus. Kokku r\u00e4ndas 6100 inimest \u00fcle Eesti.<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Ajar\u00e4nnak 1920<\/strong><\/p>\n

2020. aastal t\u00e4histasime Tartu rahulepingu 100. aastap\u00e4eva. T\u00f6\u00f6tasime v\u00e4lja kolm stsenaariumi: \u201e\u00d5ppurs\u00f5durite ja \u201e\u00dchist\u00f6\u00f6\u201c t\u00fctarlaste kohtumine\u201c, \u201eMis toimus rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste uste taga?\u201c ning aktuse formaadis \u201eTartu rahu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste keskmes\u201c. \u00dcle-eestiline ajar\u00e4nnak toimus 3.\u201314. veebruarini 2020.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Ajar\u00e4nnak 1920. Tartu rahulepingu 100. aastap\u00e4eva t\u00e4histaval ajar\u00e4nnakul Kilingi-N\u00f5mme G\u00fcmnaasiumis harjutasid noormehed rivimarssi, t\u00fctarlapsed ravitsesid haigeid ja valmistasid ette \u00f5htust kokkusaamist noors\u00f5duritega. Foto: Margit Jaanson<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Ajar\u00e4nnak 1920. Tartu rahulepingu 100. aastap\u00e4eva t\u00e4histav ajar\u00e4nnak Kilingi-N\u00f5mme G\u00fcmnaasiumis. Foto: Margit Jaanson<\/p><\/div>\n

ERMi ja Audentese Erakooli ajar\u00e4nnakul kasutasime esimest stsenaariumi.<\/p>\n

Ajar\u00e4nnaku legend:<\/p>\n

On 2. veebruar 1920. Meie kandi t\u00fctarlastel on r\u00f5\u00f5m s\u00fcdames \u2013 \u201e\u00dchist\u00f6\u00f6\u201c eeskujul oleme tagalas rindele l\u00e4inud noormehi aidanud: riideid ja toitu kogunud, sokke-kindaid kudunud, aidanud hospidalides arstiabiga. Kuu aja eest kuulutati v\u00e4lja relvarahu. Ometi on poisid ikka kasarmutes ootel. Aga t\u00e4na \u00f5htul on v\u00e4lja kuulutatud s\u00f5durpoistega kohtumine! T\u00fcdrukud teevad veel viimaseid ettevalmistusi, k\u00fcllap sedasama teevad noormehedki.<\/em><\/p>\n

Samal ajal ootame \u00e4revusega Tartust teadet \u2013 enam kui kuu aega kestnud rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Eesti Vabariigi ja N\u00f5ukogude Venemaa esindajate vahel on l\u00f5pusirgel. Ajalehed k\u00f5nelevad, et eile \u00f5htul hakati lepingule alla kirjutama. Kas meil on n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti rahu ja m\u00f5istmine Eesti ning N\u00f5ukogude Venemaa vahel? Millised punktid lepingusse kirja said ja mida need meie jaoks t\u00e4hendavad?<\/em><\/p>\n

Erinevalt varasematest r\u00e4nnakutest toimetasid sel korral noormehed ja neiud omaette t\u00f6\u00f6tubades. Stsenaariumi j\u00e4rgi ootasid \u00f5ppurs\u00f5durid kasarmus p\u00e4evak\u00e4sku, harjutades marssimist ning lugedes koduste kirju ja ajalehti. \u201e\u00dchist\u00f6\u00f6\u201c t\u00fctarlapsed valmistasid ette seltskondlikku koosviibimist, tehes v\u00f5ileibu ja meisterdades s\u00f5duritele kinkimiseks kaarte. Lisaks \u00f5piti halastaja\u00f5e tarkusi ja kooti s\u00f5duritele salli. M\u00f5lemas grupis harjutati \u00f5htuseks tantsupeoks reilenderit ning arutleti k\u00fcsimuste \u00fcle, kas s\u00f5lmitav leping toob p\u00e4riselt \u00a0rahu ja on p\u00fcsiv. Kuidas m\u00f5jutab rahuleping meie riigi ja rahva elu tulevikus?<\/p>\n

Aeg-ajalt astus m\u00f5lemalt poolt l\u00e4bi kohalik ajakirjanik Jaan, kes t\u00f5i Tartust l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste uudiseid, andes nii aruteludele uut hoogu andis. \u00dchisele arutelule ning tantsupeole koguneti r\u00e4nnaku l\u00f5pus.<\/p>\n

Ajar\u00e4nnakul 1920. aastasse k\u00e4is <\/em>19 kooli ja 3 muuseumi umbes 3100 osalejaga \u00fcle Eesti.<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Ajar\u00e4nnak 1991<\/strong><\/p>\n

2. m\u00e4rtsil 2021 kogunes Tallinna teletorni v\u00e4rvikas seltskond ERMist ja Eesti Ajaloo- ja \u00dchiskonna\u00f5petajate Seltsist, et l\u00e4bi m\u00e4ngida esimene stsenaarium ajar\u00e4nnakul 1991. aastasse. Kuna olukord ei lubanud suuremaid kogunemisi, olid kohal vaid nn v\u00f5tmeisikud: kaitseliitlane Jaak, \u00e4rgas koduperenaine Pille, rahvuslikult meelestatud apteeker Virge, \u00e4sja Rootsist saabunud tudeng Enna, \u00e4rimees Urmas ning trenditeadlikud t\u00fctarlapsed Kati, Marju ja Kerly. Teised elasid r\u00e4nnakule kaasa veebi vahendusel.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Ajar\u00e4nnak 1991. 21. augustil esimestel tundidel teletorni tulnud inimesed arutlesid tuliselt, kuidas torni kaitsta, mida tekkinud olukorras karta v\u00f5i loota. Lisaks tegeleti argieluliste k\u00fcsimustega ning vaadati lootusrikkalt tulevikku. Foto: Ave Kikas<\/p><\/div>\n

Ajar\u00e4nnaku legend:<\/p>\n

21. augusti esimestel tundidel (kell 00.30) on raadio \u00fcleskutse peale teletorni juurde kogunenud inimestest \u00f5nnestunud v\u00e4ikesel grupil saada torni esimesele korrusele. Eesti taasiseseisvumise v\u00e4ljakuulutamisest on m\u00f6\u00f6das v\u00e4hem kui tund ning olukord kogu riigis \u00e4rev \u2013 Pihkvast on Eestisse j\u00f5udnud N\u00f5ukogude \u00f5hudessantv\u00e4gede soomuskolonn, et v\u00f5tta oma kontrolli alla strateegiliselt t\u00e4htsad tsiviilobjektid, sealhulgas Tallinna teletorn.<\/em><\/p>\n

Kogunenud seltskond asub tuliselt arutama, kuidas teletorni kaitsta ning mida tekkinud olukorras loota, mida karta. Tegeletakse ka argiste k\u00fcsimustega, nagu toit (v\u00f5i selle puudumine), riietus ning muusika. Arutletakse mineviku \u00fcle ning vaadatakse lootusrikkalt tulevikku.<\/em><\/p>\n

\u00c4revate uudiste valguses arutati \u00fcksteise j\u00e4rgi l\u00e4bi olulised k\u00fcsimused. Mida teha, kui dessantv\u00e4ed r\u00fcndavad teletorni? Kas julgeme vastu hakata, kui teame, mis juhtus jaanuaris Vilniuses? Kui kaua suudame vastu panna? N\u00e4lja peletamiseks valmistasime v\u00f5ileibu ja teed. Varastel \u00f6\u00f6tundidel r\u00e4\u00e4kisime talongidest, turumajandusest, s\u00f5navabadusest ning uuemast moest. Hommikuh\u00e4maruses, kell 4.15 m\u00e4rkasime tanke! Mida \u00f6elda nii kriitilises situatsioonis tulevastele p\u00f5lvedele 30. aasta p\u00e4rast? Kirja pandud m\u00f5tted peitsime kotiga laua alla \u2013 ehk leiab keegi selle ja loeb meie s\u00f5numeid.<\/p>\n

\u00a0\u00d5nneks hakkas aeg just siis kerima t\u00e4nase p\u00e4eva suunas\u2026<\/p>\n

\"\"<\/a>

Ajar\u00e4nnak 1991. Foto: Ave Kikas<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Ajar\u00e4nnak 1991. Foto: Ave Kikas<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Ajar\u00e4nnak 1991. Foto: Ave Kikas<\/p><\/div>\n

6.-16. septembrini 2021 toimuvas \u00fcle-eestilises ajar\u00e4nnakus 1991. aastasse ootame osalema tuhandeid \u00f5pilasi, \u00f5petajaid, muuseumit\u00f6\u00f6tajaid ja teisi huvilisi. Ajar\u00e4nnaku p\u00f5hip\u00e4ev on 15. september.<\/em><\/p>\n

    \n
  1. aasta \u00fcle-eestilise ajar\u00e4nnaku teema kuulutatakse v\u00e4lja peagi.<\/li>\n<\/ol>\n
    <\/fb:like><\/div>
    <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kaari Siemer,\u00a0Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja. 6.\u201316. septembrini toimub juba neljandat korda Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Ajaloo- ja \u00dchiskonna\u00f5petuse Seltsi eestvedamisel \u00fcle-eestiline ajar\u00e4nnaku projekt, mis sel korral viib osalejaid aastasse 1991. Sellega t\u00e4histame Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastap\u00e4eva. R\u00e4nnaku k\u00e4igus vaatame m\u00e4rgilist ajaloos\u00fcndmust tavainimese silmade kaudu. L\u00e4heme 1991. aasta augustisse, mil taastati Eesti iseseisvus.…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":14961,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[39,1,30,19,40],"tags":[],"class_list":["post-14955","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalooga-asjad","category-maaratlemata","category-osalus","category-sundmus","category-taasiseseisvumine"],"yoast_head":"\nAjalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ajalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kaari Siemer,\u00a0Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja. 6.\u201316. septembrini toimub juba neljandat korda Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Ajaloo- ja \u00dchiskonna\u00f5petuse Seltsi eestvedamisel \u00fcle-eestiline ajar\u00e4nnaku projekt, mis sel korral viib osalejaid aastasse 1991. Sellega t\u00e4histame Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastap\u00e4eva. R\u00e4nnaku k\u00e4igus vaatame m\u00e4rgilist ajaloos\u00fcndmust tavainimese silmade kaudu. L\u00e4heme 1991. aasta augustisse, mil taastati Eesti iseseisvus.…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2021-09-06T06:30:12+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"870\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"672\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"11 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Ajalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus\",\"datePublished\":\"2021-09-06T06:30:12+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955\"},\"wordCount\":2281,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/08\\\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg\",\"articleSection\":{\"0\":\"Ajalooga asjad\",\"2\":\"Osalus\",\"3\":\"S\u00fcndmus\",\"4\":\"Taasiseseisvumine\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955\",\"name\":\"Ajalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/08\\\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg\",\"datePublished\":\"2021-09-06T06:30:12+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/08\\\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/08\\\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg\",\"width\":870,\"height\":672},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14955#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Ajalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ajalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ajalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Kaari Siemer,\u00a0Eesti Rahva Muuseumi hariduskeskuse juhataja. 6.\u201316. septembrini toimub juba neljandat korda Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Ajaloo- ja \u00dchiskonna\u00f5petuse Seltsi eestvedamisel \u00fcle-eestiline ajar\u00e4nnaku projekt, mis sel korral viib osalejaid aastasse 1991. Sellega t\u00e4histame Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastap\u00e4eva. R\u00e4nnaku k\u00e4igus vaatame m\u00e4rgilist ajaloos\u00fcndmust tavainimese silmade kaudu. L\u00e4heme 1991. aasta augustisse, mil taastati Eesti iseseisvus.…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2021-09-06T06:30:12+00:00","og_image":[{"width":870,"height":672,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"11 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Ajalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus","datePublished":"2021-09-06T06:30:12+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955"},"wordCount":2281,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg","articleSection":{"0":"Ajalooga asjad","2":"Osalus","3":"S\u00fcndmus","4":"Taasiseseisvumine"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955","name":"Ajalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg","datePublished":"2021-09-06T06:30:12+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg","width":870,"height":672},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14955#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Ajalugu on elamus! \u00dcle-eestiliste ajar\u00e4nnakute kogemus"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/1920.-K_Nomme2-e1630419270877.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3Td","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14955","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14955"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14955\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14968,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14955\/revisions\/14968"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/14961"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14955"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14955"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14955"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}