{"id":14651,"date":"2021-04-16T15:11:13","date_gmt":"2021-04-16T12:11:13","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651"},"modified":"2021-05-04T11:41:34","modified_gmt":"2021-05-04T08:41:34","slug":"alar-karis-ei-ole-nii-et-poliitik-on-loll-ja-mittepoliitik-on-tark","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651","title":{"rendered":"Poliitikast ja muuseumist"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>
\n
\n
Toomas Sildam intervjueeris ERMi direktorit, Alar Karist. Artikkel ilmus ERR portaalis 16. aprillil 2021. Fotod Priit M\u00fcrk.<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n
Maa\u00fclikooli ja Tartu \u00dclikooli endine rektor, endine riigikontrol\u00f6r Alar Karis on n\u00fc\u00fcd Eesti Rahva Muuseumi direktor. Vaatab Tartu servalt, inimt\u00fchjast suurest muuseumist kuldkala all istudes, \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti peale, kuid ei taha liituda sadade \u00fctlejatega, et eelmine v\u00f5i praegune valitsus pole hakkama saanud.<\/span><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n
\n

 <\/p>\n

Kas k\u00fclastajatest t\u00fchjas muuseumis kummitab?<\/strong><\/p>\n

Ei tea, eks kummitust me otsime ju k\u00f5ik.\u00a0(Muigab)<\/em>\u00a0K\u00f5ige hullem pole siin majas mitte p\u00e4eval, kui valgus paistab \u00fchest aknast sisse ja teisest v\u00e4lja, vaid siis, kui p\u00e4eva l\u00f5pus hakkad koju minema. Siis on k\u00fcll selline tunne, et tegemist on mitte p\u00e4ris eluga, vaid mingi filmimaastikuga.<\/p>\n

Kas ERM j\u00e4tkab inimkatseid?<\/strong><\/p>\n

Kui silmas pidada veebruaris alustatud ideed, et p\u00fcsin\u00e4itus “Kohtumised” oleks k\u00f5igile tasuta, siis j\u00e4tkame kindlasti. Tahaksime katse viia nii kaugele, et see ei oleks enam katse, vaid p\u00fcsin\u00e4itus j\u00e4\u00e4bki tasuta.<\/p>\n

Toona pealkirjastas \u00d5htuleht \u00fche uudisloo t\u00f5esti s\u00f5nadega “Kutse inimkatsetele: ERM proovib tasuta k\u00fclastamise v\u00f5imalikkust”. Lubasite, et j\u00e4rgmised kolm kuud p\u00e4\u00e4sevad k\u00f5ik soovijad ERMi p\u00fcsin\u00e4itusele tasuta. Kolme kuud ei olnud, enne tuli koroona vahele. Kui k\u00f6itev on tasuta kaup?<\/strong><\/p>\n

Olime lahti t\u00e4pselt \u00fcks kuu. Selle ajaga k\u00e4isid m\u00f5ned tuhanded inimesed tasuta n\u00e4itust vaatamas. Aga rohkem kui tasuta piletiga k\u00e4isid inimesed raha eest \u2013 need, kes n\u00e4gid, et siin on ka palju teisi n\u00e4itusi, ostsid pileti.<\/p>\n

Seega muuseum pole nagu riigi poolt tasutud ja reisijale tasuta \u00fchistransport, kus bussid t\u00fchjalt s\u00f5idavad?<\/strong><\/p>\n

Kindlasti mitte. Ja mis veel oluline, \u00fcksjagu inimesi olid need, kes ei olnud varem \u00fcldse muuseumis k\u00e4inud. Mitte \u00fcheski. Ja saades teada, et kuskil on midagi tasuta, tulid nad siia: teil pidi midagi tasuta olema. Kui nad siin k\u00e4isid korra tasuta, ja neile meeldis, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega l\u00e4hevad nad ka m\u00f5nda teise muuseumisse.<\/p>\n

Kas t\u00f5esti on t\u00e4iskasvanuid, kes ei ole k\u00e4inud \u00fcheski muuseumis?<\/strong><\/p>\n

Paraku k\u00fcll. Arvan, et neid ei olegi v\u00e4ga v\u00e4he. V\u00f5in tuua \u00fche numbri \u2013 eelmisel aastal tehti v\u00e4ike uuring Tartu ja selgus, et 43 protsenti tartlastest ei ole Eesti Rahva Muuseumis k\u00e4inud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Teie olite pahane, et valitsus sulges koroonapiirangute ajal ka muuseumid ja p\u00fc\u00fcdsite seda v\u00e4\u00e4rata v\u00e4itega, et muuseumid on viiruse leviku m\u00f5ttes kaks korda turvalisemad kui kaubanduskeskused. Miks teid kuulda ei v\u00f5etud?<\/strong><\/p>\n

Minu v\u00e4ide oli vastupidine: kui muuseumid suletakse, miks kaubanduskeskused lahti j\u00e4etakse? Mina ei saanud aru. T\u00f5in n\u00e4iteks \u00fche teadust\u00f6\u00f6, et muuseumis on mitu korda turvalisem kui kaubanduskeskuses. Ja sealt tuligi minu k\u00fcsimus, et kui muuseumid suletakse, miks siis kaubanduskeskused lahti j\u00e4etakse.<\/p>\n

Selver on lahti, muuseum kinni. Teile eba\u00f5iglane olukord?<\/strong><\/p>\n

Jah, eks me k\u00f5ik otsi \u00f5iglust. Ka l\u00e4bi selle, et kui riik toetab, siis toetaks enam-v\u00e4hem \u00f5iglaselt k\u00f5iki. Kui aga \u00f5iglust sellises v\u00f5tmes ei ole, peaks kindlasti p\u00f5hjendama, miks \u00fcks v\u00f5i teine valdkond saab rohkem toetust.<\/p>\n

Teadlasena te ju m\u00f5istate, et koroonakriisi ohjeldamiseks tuleb valitsusel piiranguid kehtestada, inimeste omavahelisi kontakte v\u00e4hendada?<\/strong><\/p>\n

Olen seda ka r\u00f5hutanud: pigem teha kiiremad otsused, sulgeda muuseumid, kaubanduskeskused, kontserdisaalid ja see annab v\u00f5imaluse neid ka kiiremini avada. Muidu j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik pikaks ajaks vinduma ja m\u00f5nda kaubanduskeskust, poodi v\u00f5i muuseumi ei olegi v\u00f5imalik hiljem avada, sest k\u00f5ik on laiali lagunenud, inimesed l\u00e4inud otsima teisi valdkondi, kus ennast rakendada.<\/p>\n

On’s piiranguid praegu liiga palju?<\/strong><\/p>\n

Ei ole liiga palju. Piirangutega j\u00e4\u00e4di natuke hiljaks, need pidanuks olema karmimad ja kui suleti muuseumid, tulnuks sulgeda ka kaubanduskeskused.<\/p>\n

Praegu vaieldakse, kas Toompeal v\u00f5ib koroonapiirangute vastu paarisajakesi meelt avaldada v\u00f5i mitte. Mida teie arvate?<\/strong><\/p>\n

Olen ikkagi aastak\u00fcmned olnud arengubioloogia professor ja s\u00fcndmused, mis avalduvad hiljem, saavad alguse kindlasti tunduvalt varem. Ilmselt on keegi kuskil teinud mingid valed otsused, et n\u00fc\u00fcd n\u00e4eme Toompeal inimesi, kes \u00fctlevad, et nad hakkavad uut riiki tegema. Arvan, et see on v\u00e4ga ohtlik tendents.<\/p>\n

Kuidas peaks praegune riik sellises olukorras k\u00e4ituma? Kas vaatama rahulikult pealt v\u00f5i siiski sekkuma?<\/strong><\/p>\n

Ega riigil siin kerge ole. \u00dcksk\u00f5ik kumba pidi riik otsuse teeb, ei rahulda see ju k\u00f5iki. Aga kindlasti eskaleeruvad sellised meeleavaldused tihti nende sisust l\u00e4htuvalt. Nii et v\u00f5ib-olla tulebki vaadata, mida tegelikult tahetakse \u00f6elda. Kui ikkagi tullakse kokku selleks, et hakata riiki kukutama, siis ma ei n\u00e4e p\u00f5hjust mitte sekkuda.<\/p>\n

Jah, tuleb ettevaatlik olla, k\u00e4emurdmisi ja p\u00f5randale maha surumisi ei tohiks praegu k\u00fcll teha.<\/p>\n

Nii et politsei peaks olema pigem vaoshoitud?<\/strong><\/p>\n

Politsei peaks olema igal hetkel vaoshoitud. Isegi siis, kui keegi kiirust \u00fcletab.<\/p>\n

Muuseumin\u00f5ukogu palus m\u00e4rtsi alguses kultuuriministeeriumilt muuseumipedagoogide ja k\u00fclastajate teenindajate eelisj\u00e4rjekorras vaktsineerimist, samuti palusite avada muuseumid piirangute leevendamise esimeses laines. Mida ministeerium teile vastas?<\/strong><\/p>\n

Kohtusin [piirangute] teisel v\u00f5i kolmandal p\u00e4eval siinsamas Eesti Rahva Muuseumis kultuuriministri Anneli Otiga ja r\u00e4\u00e4kisin ka meie kirjast, millega ta siis ei olnud j\u00f5udnud veel tutvuda. Aga kultuuriministeerium ei vasta k\u00fcsimusele, kas saame muuseumipedagoogid vaktsineeritud eelisj\u00e4rjekorras. Need otsused tehakse mujal. Ja otsus oli, et muuseumiinimesed esimesse nimekirja ei l\u00e4he, kuigi nende t\u00f6\u00f6 ei erine v\u00e4ga palju \u00f5petajat\u00f6\u00f6st, kes seal esimeses laines olid.<\/p>\n

Millal muuseum avatakse… Kindlasti on p\u00f5hjust eeldada, et muuseumid v\u00f5iksid olla esimeses j\u00e4rjekorras. Kuigi olen seda meelt, et \u00fcks olulisemaid institutsioone, kes peaks olema kiirelt avatud, on koolid.<\/p>\n

Mul on ka oma lugu, mis puudutab minu ema. T\u00e4na r\u00e4\u00e4gime rasketest aegadest ja rasketest olukordadest, kuid tema p\u00f5genes [1944. aastal] oma isa-emaga N\u00f5ukogude v\u00e4gede eest Saksamaale, kus nad ei saanud \u00fcle Elbe, et minna m\u00f5nda teise riiki. Aga tagasi Eestisse tulid nad seep\u00e4rast, et minu ema, kes oli siis 16-aastane, n\u00f5udis oma isalt ja emalt, et l\u00e4hme tagasi, minu haridus j\u00e4\u00e4b pooleli ja ma tahan edasi \u00f5ppida.<\/p>\n

Kui laps tunnetab, et tal j\u00e4\u00e4b haridus saamata, siis tuleb midagi ette v\u00f5tta.<\/p>\n

Kunstimuuseumi peadirektori Sirje Helme arvates on lihtsam taastada kohvikuk\u00fclastusi ja kontserte kui rahvarohkeid n\u00e4ituste avamisi. Olete n\u00f5us?<\/strong><\/p>\n

M\u00e4rkasime eelmisel aastal, et muuseumisse t\u00f5esti kohe [p\u00e4rast koroonapiirangute kaotamist] tagasi ei tuldud, oldi k\u00f5hklevad. Kuigi juulis taastus meie muuseumi k\u00fclastatavus aasta varasema tasemeni \u2013 ei olnud suurt vahet, kas oli COVID-i eelne v\u00f5i j\u00e4rgne aeg. Samuti k\u00fclastas meid v\u00e4ga palju v\u00e4listuriste, eelk\u00f5ige muidugi Soomest ja L\u00e4tist. Kuid Soome turistide struktuur muutus, meile ei tulnud enam bussidega \u00fcle keskea inimesed, vaid tulid pered autodega.<\/p>\n

Muuseumite puhul arvan, et inimesed tulevad tagasi ja \u00fcsna kiiresti. Eriti nendesse nagu Eesti Rahva Muuseum, kus on \u00f5hku ja piisavalt ruumi, isegi kui rahvast oleks 100 korda rohkem kui praegu, mil siin neljakesi oleme. Eks n\u00e4e\u2026<\/p>\n

Eelmine aasta oli ikkagi esimene kogemus, kus olid teatavad hirmud, kohtumine tundmatuga, me ei teadnud, mis see viirus \u00fcldse on. N\u00fc\u00fcd oleme juba natuke harjunud, kohati isegi julgeks l\u00e4inud. Vaatame, kuidas inimesed k\u00e4ituvad, kui muuseumid j\u00e4lle lahti tehakse.<\/p>\n

Veel kartis Sirje Helme intervjuus Postimehele, et veebielu hakkab \u00fcle v\u00f5tma p\u00e4riselu, j\u00e4ttes kasutajad ilma paljudest emotsionaalsetest naudingutest. Kuidas tuua inimesed p\u00e4rast koroonakriisi tagasi p\u00e4risellu?<\/strong><\/p>\n

Eks nad tulevad ikka tagasi. Arusaadav, koroonaaeg kiirendas digilahenduste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist. Aga meie ei teinud neid digilahendusi koroona p\u00e4rast, vaid seet\u00f5ttu, et neid oleks v\u00f5imalik ka hiljem kasutada, n\u00e4iteks tark pilet, millega saab muuseumi koju kaasa v\u00f5tta v\u00f5i veebituurid, mida kasutada \u00f5ppet\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Kuid keegi kirjutas kuskil L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, et kui inimesed suudavad Netflixi filmi vaadata kaks tundi, ka raamatut lugeda tunde j\u00e4rjest, siis veebituure vaadatakse v\u00f5ib-olla m\u00f5ned minutid ja minnakse klikkides kuhugi edasi. J\u00e4relikult on muuseumitel digilahendustega veel k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n

Hea n\u00e4ide on Brooklyni muuseumist, kes tegi koost\u00f6\u00f6d Netflixiga. Seal jooksid [Briti kuningakojast k\u00f5nelev menusari] “Kroon” ja [USA draamasari] “Lipugambiit”, m\u00f5lemad kost\u00fc\u00fcmidraamad, ning muuseum hakkas n\u00e4itama paralleelselt oma kogudest erinevaid kost\u00fc\u00fcme. Meie magasime maha “T\u00f5e ja \u00f5iguse” ja “Seltsimees lapse”. Aga Eestis tehakse palju filme ja\u00a0 koost\u00f6\u00f6 n\u00e4iteks Allfilmi v\u00f5i m\u00f5ne teisega tuleks v\u00e4ga kasuks, et meie veebituurid oleksid tunduvalt k\u00fclastatavamad.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\n
<\/picture><\/figure>\n

Kas te teate juba, milline on ERMi esimene koroonaj\u00e4rgne n\u00e4itus?<\/strong><\/p>\n

Tean ikka.<\/p>\n

Avasime [enne koroonaaega] n\u00e4ituse, mis sai lahti olla kaks p\u00e4eva. See on koost\u00f6\u00f6s Peterburis asuva Venemaa Etnograafiamuuseumiga fotode n\u00e4itus soome-ugri rahvastest ja seal on v\u00e4ga unikaalsed, v\u00e4ga hea kvaliteediga [enam kui 100-aastased] fotod eestlastest, mida ei ole varem n\u00e4idatud.<\/p>\n

Ja t\u00e4na istume kuldkala all, siin kohe k\u00f5rval on j\u00e4tkuvalt muinasjutun\u00e4itus, mis on olnud v\u00e4ga populaarne ja isegi Tartu linn tunnistas, et see v\u00e4\u00e4rib autasu. See j\u00e4tkub samamoodi ja loodame n\u00e4ituse ka Eestist v\u00e4lja viia, kuna muinasjutumaailm on suhteliselt universaalne.<\/p>\n

On kuldkala t\u00f5esti p\u00e4rit Venemaalt?<\/strong><\/p>\n

Kuldkala ja sissep\u00e4\u00e4su juures olev [\u00fclisuur] karu on Venemaalt.<\/p>\n

Millised on teie kolm soovi siin kuldkala all istudes?<\/strong><\/p>\n

Ei tea, kas julgen neid \u00f6elda\u2026\u00a0(Muigab)<\/em>\u00a0Pigem refereeriks \u00fchte noort t\u00fcdrukut, kes oli j\u00e4tnud oma soovi, mille kirjutas tr\u00fckit\u00e4htedega ja kergelt vigadega: ma tahan, et Mattias mind ikka armastaks.\u00a0(Naeratab)<\/em><\/p>\n

Sellised soovid on k\u00f5ige-k\u00f5ige paremad, mida siia kasti kuldkala alla panna.<\/p>\n

Kas teie olete vaktsineeritud?<\/strong><\/p>\n

Jah, perearst helistas meile koju, \u00fctles, et me olevat riskigrupis ja tuleb minna vaktsineerima. Seda me abikaasaga ka tegime.<\/p>\n

Millist vaktsiini saite?<\/strong><\/p>\n

AstraZenecat. Mina sain v\u00f5ib-olla Astrat ja abikaasa Zenecat, sest minul olid kerged k\u00f5rvaln\u00e4hud, aga abikaasaga polnud h\u00e4da midagi.<\/p>\n

K\u00f5hklesite, kartsite?<\/strong><\/p>\n

Ei, kindlasti mitte. Mind on vaktsineeritud erinevate haiguste vastu, kuna pidin erinevates ametites ringi s\u00f5itma nii Aafrikas kui Aasias, kollane pass on mul vaktsineerimisi t\u00e4is.<\/p>\n

Kas teie arvates on Eesti vaktsineerimisega j\u00e4nni j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i enam-v\u00e4hem hakkama saanud?<\/strong><\/p>\n

Kui vaadata graafikuid, mida meedias iga p\u00e4ev n\u00e4idatakse ja juurde guugeldada, siis vaktsineerimisega oleme v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama saanud, meil on inimesi vaktsineeritud tunduvalt rohkem kui m\u00f5nes teises riigis. Aga see k\u00f5ik v\u00f5ib ajas muutuda. Alles olime koroona kontekstis pailaps, ent siis j\u00e4rsku jooksid k\u00f5ik numbrid lakke.<\/p>\n

Millega me ei ole hakkama saanud, on selle k\u00f5ige kommunikeerimine.<\/p>\n

Saan aru, et teadustulemuste t\u00f5lgendamine ongi raske. Aga siis tulekski selgelt \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd on teadus astunud \u00fche sammu edasi ja meie k\u00e4itume vastavalt sellele teadmisele. Kuid me ei saa lubada, et erinevad ministrid annavad erinevaid signaale, r\u00e4\u00e4givad erinevaid jutte, nagu ka erinevad arstid\u2026 Mida peab siis tavaline kodanik sellest k\u00f5igest arvama ja kuidas k\u00e4ituma?<\/p>\n

Sellises kriisis on m\u00f5eldamatu, et k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad \u00fchel h\u00e4\u00e4lel.<\/strong><\/p>\n

Ei saagi. L\u00f5puks taandub k\u00f5ik sellele, kui haritud meie rahvas \u00fcldse on, kui h\u00e4sti ta suudab sellest informatsioonist midagi v\u00e4lja selekteerida. Mida tuleks elimineerida, on pseudoteaduslikud arvamused, s\u00f5nav\u00f5tud, kirjutised. Need tuleks k\u00fcll k\u00f5rvale heita.<\/p>\n

M\u00f5eldes korraks tagasi teie eelmisse kabinetti, siis kas riigikontrol\u00f6rina saadaksite praeguses olukorras terviseministrile kriitilise kirja v\u00f5i l\u00e4heksite tema kabinetti ja laoksite mure seal lauale?<\/strong><\/p>\n

Jah, muidugi on siin kala all hea istuvale riigikontrol\u00f6rile hinnanguid anda\u2026<\/p>\n

Ma ei k\u00fcsinud n\u00fc\u00fcdse riigikontrol\u00f6ri kohta. K\u00fcsisin, et kui te m\u00f5tlete end korraks tagasi oma eelmisse kabinetti.<\/strong><\/p>\n

Praeguse tarkuse ja teadmise juures oleksin kindlasti l\u00e4inud ja \u00f6elnud ministrile, et asjad on niimoodi. Kuigi kardan, et minister teab seda isegi. Minul on alati ajanud harja punaseks, kui mulle tullakse r\u00e4\u00e4kima asju, mida ma tean ja ka r\u00e4\u00e4kija teab, et ma tean.<\/p>\n

Mina ei taha olla see inimene, kes liitub n\u00fc\u00fcd sadade \u00fctlejatega, et ei ole eelmine valitsus hakkama saanud, ei ole praegune valitsus hakkama saanud. See v\u00e4ga palju juurde ei anna. Pigem tuleks kohe tunnistada neid vigu ja minna siis j\u00e4rgmise otsuse juurde, mis v\u00f5ib olla samuti vigane, aga seda on j\u00e4lle v\u00f5imalik muuta, sest ajad ongi t\u00e4pselt sellised, nagu nad on.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Vaatasin ma halvasti, v\u00f5i pole t\u00f5esti teie allkirja 500 kirjal, kus lugupeetud inimesed toetavad ideed teha Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4rde s\u00fcdalinnaparki kultuurikeskus, kuhu koliksid Tartu Kunstimuuseum ja linna keskraamatukogu?<\/strong><\/p>\n

Olen \u00fcldse sellistele asjadele kehv allkirjade andja. Kunagi \u00fche allkirja andsin ja mulle \u00f6eldi, et \u00e4ra l\u00f6rtsi oma nime. Olen ettevaatlikuks muutunud.<\/p>\n

Aga selle konkreetse allkirjade kogumise puhul on asi, mis mind h\u00e4irib ja \u00fcletab minu teatavat eetilist arusaama. Seesama kultuurikeskus on \u00fcks nendest objektidest, mis on saanud [riigikogu] kultuurikomisjoni heakskiidu ja mille vahel otsustatakse, kes saab Kultuurkapitali riiklikult t\u00e4htsa objekti rahastamise. Kui ma n\u00fc\u00fcd leian sealt [toetusallkirjadest] ka riigikogu kultuurikomisjoni liikme nime, kes tegelikult peaks olema objektiivne ja vaatama riigist l\u00e4htuvalt, millised objektid saavad rahastuse, millised mitte \u2013 siis olen kergelt h\u00e4iritud, et kas aetakse oma asja v\u00f5i aetakse riigi asju.<\/p>\n

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees on tuntud tartlane Aadu Must, oma toetusallkirja andis kultuurikomisjoni liige Signe Kivi. Asi on otsustatud? S\u00fcku, l\u00fchend s\u00fcdalinna kultuurikeskusest, tuleb siis j\u00e4relikult, v\u00f5i\u2026<\/strong><\/p>\n

See on riigi v\u00f5i [parlamendi] kultuurikomisjoni otsustada. Mina ei oska midagi arvata, sest retoorika on aastatega muutunud. Alguses r\u00e4\u00e4giti kultuurikeskusest, konverentsikeskusest,\u00a0black box<\/em>’idest ja mis k\u00f5ik sinna tulema pidi. T\u00e4na on ilmselt keegi n\u00f5u andnud, et tuleb r\u00e4\u00e4kida Tartu Kunstimuuseumist, mis on riigimuuseum ja linna raamatukogust.<\/p>\n

M\u00f5lemad vajavad kindlasti paremaid tingimusi, selles ei ole kahtlust. Aga omavalitsus saab oma otsuseid teha v\u00e4ga lihtsalt: kui rahvas tahab ja soovib, siis on v\u00f5imalik kasv\u00f5i kullast sild \u00fcle Emaj\u00f5e teha. Ent kui tegemist on riigiasutusega, peaks [riik] kindlasti kaaluma erinevaid alternatiive ja vaatama, kas on v\u00f5imalik teha kuidagi odavamalt ja v\u00f5ib-olla isegi paremini.<\/p>\n

Me r\u00e4\u00e4gime ligi 60 miljonist eurost. Teie ettepanek oli tuua Tartu Kunstimuuseum siiasamasse ERMi k\u00f5rvale Raadi m\u00f5isa, praegu varemetes seisvasse h\u00e4\u00e4rberisse. Kas olete oma ideega \u00fcksinda?<\/strong><\/p>\n

Kohalik ajaleht kirjutas, k\u00fcll k\u00fcsim\u00e4rgiga, et kas surnult s\u00fcndinud idee?<\/p>\n

On minul ideid ja on teistel ideid. Olen j\u00e4tkuvalt seda meelt, et idee on v\u00e4ga hea, sest siis tekiks siia n\u00f6 kultuurilinnak, mida n\u00e4eb ette ka Tartu 2030 suur arenguplaan. Aga, kui mingi idee v\u00e4lja k\u00e4iakse, siis tasuks v\u00e4hemalt korraks istuda maha ja arutada. Ja siis v\u00f5ib-olla \u00f6elda, et see ei ole k\u00f5ige parem idee, aga arutelu k\u00e4igus tekib ehk kolmas v\u00f5i neljas idee, mis ongi diskussiooni m\u00f5te. Kuid lihtsalt visata k\u00f5rvale ja \u00f6elda, et ei l\u00e4he mitte, kuna otsus on juba tehtud, siis see ei ole linna arengule k\u00f5ige m\u00f5istlikum tee.<\/p>\n

Kuidas te Tartuga rahul olete?<\/strong><\/p>\n

See on mu s\u00fcnnilinn. Kui olen rahulolematu, siis see tulenebki sellest, et see on minu s\u00fcnnilinn.<\/p>\n

Kindlasti tahan mina n\u00e4ha Tartu linna arengu kaugemat visiooni. Tartu linn on teinud v\u00e4ikseid toredaid asju, nagu n\u00e4iteks rattaringlus, v\u00e4ga tore ettev\u00f5tmine, kuigi h\u00e4id rattateid ei pruugi praegu siin olla, kus s\u00f5ita saaks.<\/p>\n

Aga minu mure on see, et ei arutata, mis on Tartu 2050 v\u00f5i isegi veel edasi. Nii nagu 19. sajandil tegid toonane \u00fclikooli rektor Parrot ja arhitekt Krause, kes leidsid, et \u00fclikool on vaja rajada Toomem\u00e4ele, mis toona oli karjamaa ja t\u00fchermaa. T\u00e4na me n\u00e4eme, et see oli igati \u00f5ige ja m\u00f5istlik otsus.<\/p>\n

Tartu linn on suhteliselt kinnine. Mina olen [siia] kaks korda tagasi tulnud \u2013 esimest korda v\u00e4lismaalt ja teisel korral Tallinnast ning just n\u00fc\u00fcd kogen, et ega siia diskuteerima v\u00e4ga lasta, otsused s\u00fcnnivad seal, kus nad s\u00fcnnivad.<\/p>\n

Raekoja platsil…<\/strong><\/p>\n

… ja selle \u00fcmbruses.\u00a0(Muigab)<\/em><\/p>\n

Kui rahul te Eestiga olete?<\/strong><\/p>\n

Ikka olen rahul. No kuulge, oma riigiga tuleb rahul olla, isegi kui tal l\u00e4heb aeg-ajalt halvasti. Ja kui l\u00e4heb halvasti, siis on lootust, et varsti l\u00e4heb j\u00e4lle paremini. See on meie riik ja seep\u00e4rast ongi mul arusaamatu nende inimeste m\u00f5tteviis, kes hakkavad kuskile teist riiki tegema.<\/p>\n

Aga ega see t\u00e4henda, et peab rahul olema valitsejatega v\u00f5i \u00fche v\u00f5i teise ministriga v\u00f5i rahul olema iseendaga. Kindlasti tuleb p\u00fc\u00fcda paremuse poole, see ongi ju riigi m\u00f5te.<\/p>\n

M\u00e4letate Kumu juubelit 10 aastat tagasi? Siis r\u00e4\u00e4kisite, kuidas teadust ja kunsti on vastandatud ning leitud, et teaduslik maailmapilt on ratsionaalne, kunstis domineerib aga emotsionaalne maailmataju. V\u00f5ib ka teadus olla emotsionaalne ja kunst ratsionaalne?<\/strong><\/p>\n

Muidugi v\u00f5ib. Toona arendasin, kui n\u00fc\u00fcd \u00f5igesti m\u00e4letan, seda m\u00f5tet edasi, et isegi teadlasel nagu Pirogov hakkas k\u00e4si kunstip\u00e4rasemalt liikuma, kui ta hakkas anatoomiat \u00fcks-\u00fchele maha joonistama. Ta p\u00fc\u00fcdis ilustada, ka inimese anatoomiat. Nii et kiusatus loovuse j\u00e4rele on teadlasel olemas.\u00a0(Muigab)<\/em><\/p>\n

Teadlane peab selle kiusatuse alla suruma. Kui vaatad oma tulemusi ja tahad v\u00f5ib-olla teistsuguseid, siis hakkad\u2026 natuke v\u00e4\u00e4nama, et need l\u00e4heksid kokku sinu h\u00fcpoteesiga.<\/p>\n

Kas seda nimetatakse v\u00f5ltsimiseks?<\/strong><\/p>\n

See on v\u00f5ltsimine, puhas teaduslik v\u00f5ltsimine, mitte ilustamine.<\/p>\n

Mida on praeguses Eestis rohkem \u2013 ratsionaalsust v\u00f5i emotsionaalsust?<\/strong><\/p>\n

Usun, et emotsionaalsust. N\u00e4eme ju, mis toimub nii t\u00e4navatel kui ka inimeste v\u00e4lja\u00fctlemistes. Aga see emotsionaalsus on kuidagi sissepoole surutud ja v\u00f5ib-olla isegi alla surutud.<\/p>\n

Kui vaatame koroonaviiruse esimest lainet, siis oli inimestel k\u00fcll see kohtumine tundmatuga, aga samal ajal oldi valmis sellega hakkama saama, midagi uut v\u00e4lja m\u00f5tlema ja midagi tegema. N\u00fc\u00fcd aga on juba harjutud ja v\u00e4lja on tulnud ka negatiivsed k\u00fcljed, et kes ei suuda olla pikka aega kodus oma perega, kes ei suuda oma lastega \u00f5ppida koos jne.<\/p>\n

Pinged on selgelt kasvanud. Paljudel noortel inimestel on arusaadavalt suur emotsionaalne surve, et ei saa minna v\u00e4lja \u2013 pubisse, \u00f6\u00f6klubisse v\u00f5i kus iganes nad k\u00e4ivad. Minuealine istub rahulikult terassil ja vaatab kaugusesse, aga noored tahavad t\u00f5en\u00e4oliselt midagi muud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Aasta alguses pihtisite Tartu Postimehele, et mida vanemaks saate, seda rohkem m\u00f5tlete, kas on m\u00f5tet minna s\u00f5tta, kas see muudab maailma v\u00f5i tekitab lihtsalt vaenlasi ja tulemus ei vii sinna, kuhu tahtsite. Mugav l\u00e4henemine.<\/strong><\/p>\n

See oli k\u00fcsimus m\u00f5tlemisest, mitte tegutsemisest. Nagu te ise n\u00e4ete \u2013 ega ma istuks siin, kui tahaksin mugavat elu, ma ei vestleks teiega. Iga selline vestlus, \u00fcksk\u00f5ik, mida sa r\u00e4\u00e4gid, tekitab kuskil vastuseisu. See ei ole v\u00e4ga mugav. Mugav on siis, kui oled t\u00f5esti peidus ja ei suhtle ei ajakirjaniku ega kellegagi.<\/p>\n

Nii et ma ise ei ole seda joont j\u00e4rginud. Aga tean ka, et \u00fckski v\u00e4lja\u00fctlemine ei j\u00e4\u00e4 karistamata.\u00a0(Muigab)<\/em><\/p>\n

Noh, vaatame\u2026 Kusagil arvasite, et ei sobi poliitikasse, sest teil oleks seal raske kohaneda. Mis on poliitikas nii keerulist?<\/strong><\/p>\n

Kohanemine. Olen olnud teadlane, kahe \u00fclikooli juht, riigikontrol\u00f6r. K\u00f5iki neid ameteid \u00fchendab \u00fcks s\u00f5na: autonoomia v\u00f5i s\u00f5ltumatus. Sa oled v\u00e4ga s\u00f5ltumatu oma otsustes, mis ei t\u00e4henda, et sa ei vastuta oma tegude eest, vastutad kindlasti.<\/p>\n

Aga poliitikas pead paratamatult mingit joont ajama, mingi vooluga kaasas k\u00e4ima. Ja minna poliitikasse minu eas, hakata seal oma asju ajama \u2013 see ei ole lihtsalt v\u00f5imalik. Seda v\u00f5ivad lubada endale k\u00fcll minu eas inimesed, aga need, kes on olnud poliitikas juba 20-30 aastat. Kuid mina, kes oleksin sel juhul noorpoliitik, ei saaks seda kindlasti endale lubada ja l\u00f5puks mind kas heidetakse v\u00e4lja v\u00f5i ma astun ise parteist v\u00e4lja.<\/p>\n

Endisel ministril, \u00fclikoolide rektoril ja teadlasel Jaak Aaviksool on seega \u00f5igus, kui ta \u00fctles, et poliitika on palju keerulisem kunst kui teadus.<\/strong><\/p>\n

Kindlasti on. Kui Jaak Aaviksoo peale jutt l\u00e4ks, tema pani ju [Tartu \u00dclikooli] rektori ameti poole pealt maha, tundis, et jookseb kogu aeg vastu seina ja m\u00f5tles, et l\u00e4heb poliitikasse ja seal lahendab k\u00f5ik k\u00fcsimused \u00e4ra\u2026<\/p>\n

Aga need k\u00fcsimused, mida ta lahendama l\u00e4ks, j\u00e4id tegelikult lahendamata, sest poliitikas on omad reeglid ja tarkus, lisaks ka reljeefsus, seda kindlasti ei soosi.<\/p>\n

Milliseid inimesi poliitika soosib?<\/strong><\/p>\n

Arvan, et poliitika soosib inimesi, kes on s\u00fcndinud poliitikuks, nad oskavad selles maailmas toimetada, nad on seal juba suhteliselt varasest noorusest.<\/p>\n

Ma ei taha kedagi vastandada ega j\u00e4tta vale muljet, et poliitik on loll ja mittepoliitik on tark. Kindlasti mitte. Poliitikas on v\u00e4ga palju tarku inimesi ja ilma poliitikata ei saaks \u00fckski riik toimida. Lihtsalt erinevad inimesed sobivad erinevatele elualadele ja minule ei ole poliitika see valdkond. Eriti olles olnud ametis, mis n\u00e4eb poliitikat v\u00e4ga l\u00e4hedalt.<\/p>\n

Ma tunnen ennast, \u00fctleme niimoodi.<\/p>\n

Ometi, 2016. aastal kompasid poliitikud, kas te ei taha m\u00f5elda presidendivalimistele.<\/strong><\/p>\n

Eks need nimed k\u00e4ivad ka praegu l\u00e4bi ja nad v\u00f5ibki jagada tinglikult kolmeks. \u00dched on need, kes\u2026<\/p>\n

Vabandust, te kaugenete kuidagi oma vastuses.<\/strong><\/p>\n

Vastupidi, ma p\u00fc\u00fcan vastuseni j\u00f5uda, k\u00fcll taustainfot jagades, aga v\u00f5in vastata ka otse.<\/p>\n

Minul on presidendile v\u00e4ga k\u00f5rged n\u00f5udmised ja ei n\u00e4e endal neid isikuomadusi, et seda ametit pidada. Olles n\u00e4inud erinevaid presidente, kohtunud kuningate ja \u0161eikidega, ei oska mina leida, et oleksin selle ameti pidaja.<\/p>\n

Kes k\u00e4isid teil 2016 kosjas?<\/strong><\/p>\n

Las need [nimed] j\u00e4\u00e4vad nende teada, kes k\u00e4isid. See oli \u00fcks erakond. Minu nimi jooksis lihtsalt l\u00e4bi, v\u00f5ite ju vaadata neid pealkirju, et Alar Karis on must hobune.<\/p>\n

See on poliitikute otsustada. \u00dcks v\u00f5ib tahta saada presidendiks, teine tahab, aga ei \u00fctle, et tema tahab, mina ei taha saada presidendiks\u2026 L\u00f5puks otsustavad poliitikud, kes presidendiks saab.<\/p>\n

\u00dctlesite hiljem oma loobumist p\u00f5hjendades, et presidendina tekitaksite nii endale kui riigile muresid juurde. Vabandust, mis laadi muresid?<\/strong><\/p>\n

Kui ma ise ei ole selle ametiga rahul\u2026 Lased end \u00e4ra valida ja ei ole ametiga rahul, siis ei saa ka riik olla sellega rahul. Siin oligi selle \u00fctlemise m\u00f5te, et kui sulle endale amet ei sobi, siis sellest saadakse v\u00e4ga ruttu aru. Ja ongi meie riigil probleem.<\/p>\n

N\u00e4eme, et elanikkond l\u00e4heb kogu aeg vanemaks, eeldatavasti ka targemaks, presidendid ja peaministrid l\u00e4hevad nooremaks. President, kes n\u00fc\u00fcd valitakse, kui ta on ka noorem, peab kindlasti otsustama, kuidas rahvaga suhelda. Lennart Meri kombel n\u00e4pu viibutamine ja dotseerimine tekitab t\u00f5en\u00e4oliselt \u00f5lakehituse. Kuigi omal ajal oli see igati \u00f5igustatud, tuligi \u00f5petada noa ja kahvliga s\u00f6\u00f6ma, pintsaku n\u00f6\u00f6pe kinni panema. Aga t\u00e4nap\u00e4eval see ilmselt ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n

Ja me kogu aeg eeldame, et president peaks olema v\u00e4ga hea v\u00e4lissuhtleja, juba enne presidendiks saamist peaksid tal olema mobiilis teiste presidentide telefoninumbrid. Ma ei ole seda meelt. Kui saad Eesti riigi presidendiks, on see piisavalt v\u00e4\u00e4rikas positsioon, et suhelda v\u00e4ljapoole ja l\u00f5puks kujunevad ikkagi need presidendid, kellega sul on parem keemia.<\/p>\n

K\u00fcsimus on pigem presidendi institutsioonis ja tema sissepoole vaatamises, et kuidas oma rahvaga suhelda, et sa ei tundu k\u00f5rgina, et oled oma, mida ka Lennart Meri ju oskas, ta v\u00f5is k\u00fclapoe juures kohalikuga \u00f5lut juua.<\/p>\n

Kurvastasite n\u00fc\u00fcd k\u00f5iki neid, kes nimetasid teie nime, kui endine peaminister ja n\u00fc\u00fcdne riigikogu esimees J\u00fcri Ratas kutsus veebruaris inimesi pakkuma, kes v\u00f5iks olla tulevane Eesti president. P\u00e4rast t\u00f5i ta avalikkuse ette 20 enim mainitud nime. Kes oli neist esimene?<\/strong><\/p>\n

Vaatasin seda nimekirja ja sain aru, miks mina esimene olen. Sest minu eesnimi algab A-t\u00e4hega.<\/p>\n

T\u00e4pselt, Ratas reastas need eesnimede j\u00e4rgi.<\/strong><\/p>\n

Just. Te \u00fctlete, et 20 inimest, v\u00f5iksin veel 20 sinna k\u00f5rvale panna ja saame suhteliselt pika\u2026 sellise pesumaja nimekirja.\u00a0(Muigab)<\/em><\/p>\n

Seep\u00e4rast tahangi \u00f6elda, et see ei ole kerge \u00fclesanne. Esiteks valida president. Ja kes selleks hakkab, peab [seda ametit] soovima, sest vastu tahtmist ei saa hakata presidendiks. Ta peab ka v\u00e4ga selgelt tunnetama, mida see amet t\u00e4hendab Eesti riigi jaoks.<\/p>\n

Millised omadused peaksid inimesel olema, et ta sobiks presidendiks?<\/strong><\/p>\n

J\u00f5uamegi selleni, kes on ideaalne president Eesti riigis. Toon \u00fche teise n\u00e4ite. Kui mind valiti Tartu \u00dclikooli rektoriks, \u00fctles hea s\u00f5ber, et rektoriks ei valita kunagi k\u00f5ige paremat kandidaati.<\/p>\n

Tundsin, et olen nagu solvatud, sest mind ju \u00e4sja valiti ja suhteliselt korralike h\u00e4\u00e4ltega. Aga siis hakkasin m\u00f5tlema, et t\u00f5si, ongi niimoodi: need, kes sobiksid, ei taha ise v\u00f5i neid ei esitata ja l\u00f5puks tuleb valida nende hulgast, kes on valmis seda vastutust v\u00f5tma.<\/p>\n

Nii ongi, tuleb sealt parim v\u00e4lja valida, loota ja uskuda, et ta on parim v\u00f5imalik, kes hetkel on.<\/p>\n

Pikaaegne peaminister Andrus Ansip soovitas sarnases intervjuus, et j\u00e4rgmine president ei peaks tulema poliitikute seast. On see m\u00f5istlik soov?<\/strong><\/p>\n

Ta ei v\u00f5iks tulla poliitikute seast, aga teadmata poliitikat, teadmata, kuidas seda poliitikat tehakse, on v\u00e4ga raske olla president. Sa pead ju suhtlema ka poliitikutega, mitte ainult rahvaga ja v\u00e4lisilmaga. Poliitika tegemise tundmine, selle tundmise oskus peab olema. Poliitikasse on inimesi tulnud ja sealt l\u00e4inud, on ka \u00fcksjagu inimesi, kes enam ei ole poliitikas, aga nad teavad, kuidas seda tehakse.<\/p>\n

Tahate \u00f6elda, et presidendil peaks olema sisepoliitilist kuulmist?<\/strong><\/p>\n

Jah, kindlasti. Aga see ei t\u00e4henda, et ta peaks sisepoliitiliselt sekkuma p\u00e4evapoliitikasse.<\/p>\n

Just ilma sisepoliitilise kuulmiseta v\u00f5ib ta m\u00f5ne sisepoliitilise kriisi ajal muutuda elevandiks portselanipoes.<\/strong><\/p>\n

Presidentide ja kuningatega ongi nii, et rahulikel aegadel neid v\u00e4ga palju vaja ei olekski. Nende olulisus \u2013 eriti veel, kui on \u00f5ige president \u2013 tuleb v\u00e4lja just siis, kui on keerulised ajad.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\n

Kuidas on Eestil presidentidega vedanud?<\/strong><\/p>\n

Kuidas ma n\u00fc\u00fcd vastan, et mitte lasta ennast p\u00e4ris \u00e4ra s\u00fc\u00fca\u2026<\/p>\n

Nii nagu tunnete.<\/strong><\/p>\n

Iga president on omas ajas. N\u00e4iteks ma ei kujuta Lennart Merit t\u00e4na presidendina Eesti riigis. Kuigi intelligentse inimesena ta kindlasti kohaneks ka praeguste oludega, aga oma iseloomult ta t\u00f5en\u00e4oliselt ei sobiks.<\/p>\n

Nagu enne \u00fctlesin, president ju valitakse nende v\u00f5imalike hulgast, kes on andnud n\u00f5usoleku v\u00f5i keda siis poliitikud soovivad presidendiks saada. Meil k\u00f5igil on oma ideaalpresident, aga me ei saa iialgi seda inimest endale riigi etteotsa.<\/p>\n

\u00d6elge nimi.<\/strong><\/p>\n

See ideaal j\u00e4\u00e4bki sinna, m\u00f5tetesse\u2026<\/p>\n

Ma ei oska vastata sellele k\u00fcsimusele ja see ei ole midagi, millele igap\u00e4evaselt m\u00f5tlen, et kes v\u00f5iks olla Eesti riigi president, kes on see ideaalne inimene.<\/p>\n

Niisiis on teie arvates eba\u00f5iglane, et presidente m\u00f5\u00f5detakse meil ikka iseseisvuse taastanud Eesti esimese riigipea Lennart Meri j\u00e4rgi, kuigi aeg ja olud olid totaalselt teised.<\/strong><\/p>\n

See pidev v\u00f5rdlemine Lennart Meriga ei ole kohati kohane.<\/p>\n

S\u00fcgav kummardus Lennart Merile, sest kui toona ei oleks meil teda olnud, siis arvan, et see [Eesti] oleks teistsugune riik. Neid teeneid ei saa iialgi temalt \u00e4ra v\u00f5tta ja need olid v\u00e4ga-v\u00e4ga suured.<\/p>\n

Aga see pidev v\u00f5rdlemine v\u00f5ibolla isegi solvab istuvaid presidente, et nad peaksidki olema Lennart Meri. Aga ei pea. Vastupidi.<\/p>\n

Lennart Meri ajal oli naljakas, isegi uljas, sodida Valges Majas USA presidendi gloobusele rist, et siin on head kalastuskohad. Huvitav, milliseid tundeid see praegu tekitaks?<\/strong><\/p>\n

Kindlasti teistsuguseid. Need olid toredad omas ajas, aga kui te kujutate praegu ette, et meie riigi president l\u00e4heks sodima kellegi kabinetti, siis ta ei leiaks kindlasti m\u00f5istmist ega sellist vastuv\u00f5ttu, kui omal ajal, mil Eesti riik oli noor.<\/p>\n

Mida sellest j\u00e4reldada? Iga asi omal ajal?<\/strong><\/p>\n

Iga asi omal ajal\u2026<\/p>\n

Teine omadus, mis presidendil peab olema, on lastetuba. Seda ei \u00f5pi, lastetuba sul kas on v\u00f5i seda sul ei ole. Kui presidendil on lastetuba, siis ta suudab ka orienteeruda v\u00e4ga erinevates oludes ja tunnetab h\u00e4sti, kus v\u00f5ib mida \u00f6elda, kellele v\u00f5ib mida \u00f6elda ja kus peaks p\u00e4ris vait olema.<\/p>\n

Suur t\u00e4nu selle intervjuu eest absoluutselt t\u00fchjas Eesti suurimas muuseumis.<\/strong><\/p>\n

T\u00e4nan tulemast ja kindlasti on j\u00e4rgmisel korral muuseum rahvast t\u00e4is.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n

 <\/p>\n

Intervjuud saab kuulata ERR portaalist<\/a>.<\/p>\n

\n
\n

\n<\/div>\n

\n
<\/picture><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Toomas Sildam intervjueeris ERMi direktorit, Alar Karist. Artikkel ilmus ERR portaalis 16. aprillil 2021. Fotod Priit M\u00fcrk. Maa\u00fclikooli ja Tartu \u00dclikooli endine rektor, endine riigikontrol\u00f6r Alar Karis on n\u00fc\u00fcd Eesti Rahva Muuseumi direktor. Vaatab Tartu servalt, inimt\u00fchjast suurest muuseumist kuldkala all istudes, \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti peale, kuid ei taha liituda sadade \u00fctlejatega, et eelmine v\u00f5i praegune…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":14673,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[38],"tags":[],"class_list":["post-14651","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-varat"],"yoast_head":"\nPoliitikast ja muuseumist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Poliitikast ja muuseumist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Toomas Sildam intervjueeris ERMi direktorit, Alar Karist. Artikkel ilmus ERR portaalis 16. aprillil 2021. Fotod Priit M\u00fcrk. Maa\u00fclikooli ja Tartu \u00dclikooli endine rektor, endine riigikontrol\u00f6r Alar Karis on n\u00fc\u00fcd Eesti Rahva Muuseumi direktor. Vaatab Tartu servalt, inimt\u00fchjast suurest muuseumist kuldkala all istudes, \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti peale, kuid ei taha liituda sadade \u00fctlejatega, et eelmine v\u00f5i praegune…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2021-04-16T12:11:13+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-05-04T08:41:34+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"672\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"448\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"19 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Poliitikast ja muuseumist\",\"datePublished\":\"2021-04-16T12:11:13+00:00\",\"dateModified\":\"2021-05-04T08:41:34+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651\"},\"wordCount\":4622,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/04\\\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg\",\"articleSection\":[\"V\u00e4rat\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651\",\"name\":\"Poliitikast ja muuseumist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/04\\\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg\",\"datePublished\":\"2021-04-16T12:11:13+00:00\",\"dateModified\":\"2021-05-04T08:41:34+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/04\\\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/04\\\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg\",\"width\":672,\"height\":448},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14651#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Poliitikast ja muuseumist\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Poliitikast ja muuseumist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Poliitikast ja muuseumist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Toomas Sildam intervjueeris ERMi direktorit, Alar Karist. Artikkel ilmus ERR portaalis 16. aprillil 2021. Fotod Priit M\u00fcrk. Maa\u00fclikooli ja Tartu \u00dclikooli endine rektor, endine riigikontrol\u00f6r Alar Karis on n\u00fc\u00fcd Eesti Rahva Muuseumi direktor. Vaatab Tartu servalt, inimt\u00fchjast suurest muuseumist kuldkala all istudes, \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eesti peale, kuid ei taha liituda sadade \u00fctlejatega, et eelmine v\u00f5i praegune…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2021-04-16T12:11:13+00:00","article_modified_time":"2021-05-04T08:41:34+00:00","og_image":[{"width":672,"height":448,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"19 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Poliitikast ja muuseumist","datePublished":"2021-04-16T12:11:13+00:00","dateModified":"2021-05-04T08:41:34+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651"},"wordCount":4622,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg","articleSection":["V\u00e4rat"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651","name":"Poliitikast ja muuseumist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg","datePublished":"2021-04-16T12:11:13+00:00","dateModified":"2021-05-04T08:41:34+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg","width":672,"height":448},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14651#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Poliitikast ja muuseumist"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/04\/Karis-ja-Sildam.-Foto-Priit-Murk.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3Oj","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14651","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14651"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14651\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14684,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14651\/revisions\/14684"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/14673"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14651"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14651"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14651"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}