{"id":14460,"date":"2021-03-04T12:21:35","date_gmt":"2021-03-04T10:21:35","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460"},"modified":"2021-03-04T12:21:35","modified_gmt":"2021-03-04T10:21:35","slug":"algkodust-laanemere-aarde-tagasivaatekatse-tuldud-teele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460","title":{"rendered":"Algkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja.<\/em><\/strong><\/p>\n

Eestlaste p\u00e4ritolu kohta avaldasid varauusaegsed kirjamehed arvamust juba siis, kui meie ise eelistasime end veel maarahvaks kutsuda. Rahvusliku eneseteadvuse t\u00f5usu harjal t\u00f5usid ka eestlaste endi seas k\u00fcsimused selle poolm\u00fc\u00fctilise algjuurika kohta, mida iga v\u00e4\u00e4rika ajalooga rahvas omama pidi. N\u00f5nda on juba 19. sajandist saadik ikka ja j\u00e4lle esitatud uusi seisukohti eestlaste etnogeneesist. Neist k\u00f5ige v\u00e4rskem ilmus alles m\u00f5ni aasta tagasi arheoloog Valter Langi sulest. See kirjutis p\u00f5hinebki Karl Pajusalu intervjuul Valter Langiga 5. novembril 2020 Eesti Rahva Muuseumi raamatukogus.<\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

Valter Langi 2018. aastal ilmunud raamat \u201eL\u00e4\u00e4nemeresoome tulemised\u201c, mis pakub seni k\u00f5ige v\u00e4rskema selgituse eestlaste ja teiste l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvaste kujunemisest, \u00fchendab omavahel arheoloogia, keeleteaduse ja geneetika uurimistulemused. Teos n\u00e4gi ilmavalgust Eesti Vabariigi juubeliaastal, aga m\u00f5tted ja esimesed sammud said alguse juba 2012. aastal. T\u00f5uke sel teemal kirjutada andsid Langile Soome keeleteadlase Petri Kallio uurimused, mis esitasid soome-ugri keelte hargnemiste kohta uue kronoloogia. Seni oli olnud valdav seisukoht, et soomeugrilased j\u00f5udsid L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde nooremal kiviajal, mil kasutusel oli kammkeraamika. Soome foneetikaprofessor Kalevi Wiik pakkus 2000. aastate alguses v\u00e4lja julge idee, et nad tulid oma praegustele asualadele koguni kohe p\u00e4rast j\u00e4\u00e4aja l\u00f5ppu umbes 11\u00a0000 aastat tagasi. Kallio j\u00e4rgi aga ei saanud soome-ugri algkeel jaguneda t\u00fctarkeelteks palju varem kui 2000 eKr. Seega pidid olulised etnogeneetilised protsessid toimuma pronksi- ja vanema rauaaja jooksul \u2013 ehk teisis\u00f5nu Langi enda uuritaval perioodil. See s\u00fctitaski tema huvi.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Valter Langi raamat \u201eL\u00e4\u00e4nemeresoome tulemised\u201c. Foto: Arp Karm<\/p><\/div>\n

2015. aastal Oulus peetud fennougristika kongressil esines Lang ettekandega, kus pakkus v\u00e4lja \u00fche v\u00f5imaliku soomeugrilaste r\u00e4nnutee idapoolsest algkodust Volga ja Kama j\u00f5e piirkonnast L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde. Arheoloogia andmed viitavad marsruudile Volga \u00fclemjooksult \u00dclem-Dnepri kaudu V\u00e4ina j\u00f5ele. See pilt muutis eelk\u00f5ige Soomes levinud arvamust soomeugrilaste liikumisest Volga \u00fclemjooksult m\u00f6\u00f6da P\u00f5hja-Venemaa j\u00f5gesid Karjalasse ja Sise-Soome. N\u00fc\u00fcd liikus l\u00e4\u00e4nemeresoomlaste kujunemise tuumikala l\u00f5una poole, Soomest L\u00e4ti piirkonda.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Soomeugrilaste v\u00f5imalikud \u00fcldised liikumissuunad idast l\u00e4\u00e4nde. Edelav\u00e4ila m\u00f6\u00f6da v\u00f5isid liikuda l\u00e4\u00e4nemeresoomlaste, loodev\u00e4ila kaudu aga saamide esivanemad. (Kaart: Valter Lang \u201eL\u00e4\u00e4nemeresoome tulemised, 2018, lk 204)<\/p><\/div>\n

Teadusringkond hindas \u201eL\u00e4\u00e4nemeresoome tulemisi\u201c v\u00e4ga k\u00f5rgelt, mist\u00f5ttu tehti peagi ettepanek t\u00f5lkida see ka soome keelde. \u201eHomo fennicus. It\u00e4merensuomalaisten etnohistoria<\/em>\u201c tuli v\u00e4lja 2020. aastal. Sinna oli v\u00f5imalik lisada t\u00e4iendusi, mida vahepealse paari aastaga oli pakkunud vana DNA uurimine, samuti sai seal arvesse v\u00f5tta eestikeelse k\u00e4sitluse retsensioonides v\u00e4lja toodud kitsaskohti. \u00d5nneks sobisid v\u00e4rsked teadusandmed kokku juba eestikeelses raamatus esitatud \u00fcldpildiga l\u00e4\u00e4nemeresoomlaste kujunemisest, nii et seda ei pidanud hakkama sisulises m\u00f5ttes \u00fcmber kirjutama.<\/p>\n

\u00d5igupoolest on varemgi proovitud \u00fchendada soome-ugri k\u00fcsimuste lahendamiseks omavahel keeleteadus, arheoloogia ja geneetika. K\u00fcllap tuntuim katse p\u00e4rineb eespool mainitud Kalevi Wiikilt, kes oli seda meelt, et juba esimesed mandrij\u00e4\u00e4 taandudes Kirde-Euroopasse r\u00e4nnanud rahvad k\u00f5nelesid uurali keelkonda kuulunud keelt\/keeli. Arheoloogia poolt vaadatuna oli tema metoodikas siiski mitmeid n\u00f5rku kohti. N\u00e4iteks tavatses ta panna v\u00f5rdusm\u00e4rgi arheoloogiliste kultuuride ning rahvaste ja keelte vahele, eeldades, et \u00fchise ainelise kultuuriga inimesed pidid k\u00f5nelema ka \u00fchte keelt. Samuti oli problemaatiline Wiiki praktika j\u00e4reldada, et ainelise kultuuri muutudes muutus kindlasti ka inimeste k\u00f5neldav keel. Tegelikult v\u00f5ivad materiaalses ja vaimses kultuuris (sh keeles) toimuda muutused eri p\u00f5hjustel ja mitmeid radu m\u00f6\u00f6da. Wiiki ajal oli \u00fcsna lapsekingades ka geenide uurimine \u2013 ta sai kasutada peaasjalikult t\u00e4nap\u00e4evase populatsioonigeneetika andmeid, mis v\u00f5imaldavad paraku \u00fcsna vabu t\u00f5lgendusi s\u00f5ltuvalt uurija maitsest.<\/p>\n

Arheoloogilistest inims\u00e4ilmetest eraldatud DNA uurimine ehk arheogeneetika v\u00f5iduk\u00e4ik sai alguse alles 2010. aastate teisel poolel. Ajalooliste inimeste geenide kohta t\u00e4ienev info on n\u00fc\u00fcd lubanud heita v\u00e4rske pilgu aastak\u00fcmnete jooksul kogutud arheoloogilisele leiumaterjalile. Mingit kultuurin\u00e4htust v\u00f5ib senisest kindlamalt seostada teatud geene kandnud inimestega, samuti j\u00e4lgida geenide (ja j\u00e4relikult neid kandnud inimeste) liikumist \u00fchest kohast teise.<\/p>\n

Ometi ei \u00fctle ei luudest eraldatav p\u00e4rilikkuseaine ega arheoloogilised esemed ise veel midagi nende inimeste kasutatud keele kohta, mist\u00f5ttu on uurijatel endiselt piisavalt t\u00f5lgendusruumi. Milline siis on Valter Langi loodud t\u00f5lgendus eestlaste ja teiste l\u00e4\u00e4nemeresoomlaste varaajaloost? P\u00fc\u00fcame selle siin l\u00fchidalt kokku v\u00f5tta.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4nemeresoomlaste esivanemad j\u00f5udsid P\u00f5hja-L\u00e4ti, Eesti ja Edela-Soome aladele umbes alates 1000 eKr, st pronksiajal, mitmes laines. Enne soomeugrilaste tulekut elasid siin mitmed kiviaegse taustaga kogukonnad, kelle keelest me praeguseks midagi ei tea, ning Ranniku-Eestis n\u00e4htavasti siia veidi varem tulnud germaani p\u00e4ritolu inimesed, kes matsid oma surnuid uhketesse kivikirstkalmetesse. \u00dcks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemaid soome-ugri uustulnukate sisser\u00e4ndelaineid leidis aset umbes 800\u2013700 aastat eKr, mil mitmel pool L\u00e4tis ja Eestis, aga ka Soomes ja isegi Kesk-Rootsis rajati kindlustatud asulad. Elupaikade kindlustamine viitab \u00fcldiselt mingitele pingetele \u00fchiskonnas, kuid praeguses uurimisseisus on veel vara \u00f6elda, kas pinged v\u00f5isid tekkida n\u00e4iteks uustulnukate ja varem piirkonnas elanud kohalike vahel. Kuna kindlustatud asulates elanud inimeste matmispaiku pole seni leitud, siis pole meil ka otsest infot nende geenide kohta.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Eesti tuntuim pronksiaja kindlustatud asula on Saaremaal Asvas. Arheoloogilised kaevamised muistisel 2013. aastal. Foto: Andres Kimber<\/p><\/div>\n

J\u00e4rgmine sisser\u00e4nnulaine toimus millalgi vahemikus 700\u2013500 eKr ja kuna sellal tulnud inimesed matsid oma surnuid kivikalmetesse (arheoloogias nimetatud varasteks tarandkalmeteks), siis on neis luud h\u00e4sti s\u00e4ilinud. Luudest eraldatud DNA-s on tuvastatud spetsiifiline Y-kromosoomi haplogrupp N3a. See p\u00e4rines kindlasti kuskilt ida poolt. T\u00e4nap\u00e4eval on haplogrupp N3a k\u00fcllaltki levinud eestlaste, soomlaste ja karjalaste, aga ka l\u00e4tlaste ja leedulaste seas, kuid selle puudumine siinkandis kiviajal elanud inimeste p\u00e4rilikkuseaines on kindlaks t\u00f5endiks vanemal metalliajal toimunud sisser\u00e4ndest.<\/p>\n

\"\"<\/a>

I aastatuhandel eKr rajatud varased tarandkalmed v\u00f5ivad kuuluda L\u00e4\u00e4nemeremaadesse sisser\u00e4nnanud soomeugrilastele. \u00dcheks selliseks on Poanse kalme L\u00e4\u00e4ne-Eestis. Foto: Anti Lillak<\/p><\/div>\n

L\u00e4\u00e4nemeresoome ja balti rahvaste suur geneetiline sarnasus n\u00e4itab ilmekalt omavahelist tihedat suhtlust, mis v\u00f5is alguse saada juba esimeste soomeugrilaste l\u00e4\u00e4ne poole liikumisega. Baltlased elasid sellal v\u00e4ga laial maa-alal alates L\u00e4\u00e4nemerest kuni Volgani, nii et nendega puututi tahes-tahtmata kokku. Baltlaste ja l\u00e4\u00e4nde asunud soomeugrilaste pikka aega kestnud kooselu on j\u00e4tnud tugevad balti j\u00e4ljed ka t\u00e4nap\u00e4evastesse l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltesse.<\/p>\n

Juba tugeva balti v\u00e4rvinguga rikastatud soomeugrilased sulandasid endasse peagi siinsed vanema kiviaegse p\u00f5hjaga kogukonnad ning rannikupiirkondades germaani taustaga rahva, kellelt nad said oma keelde uue, germaanilaenulise kihistuse. Arheoloogia andmete p\u00f5hjal v\u00f5ib hilisel pronksiajal ja varasel rauaajal j\u00e4lgida Eestis ja Soome rannikualadel, P\u00f5hja-L\u00e4tis ja kohati Kesk-Rootsis levinud \u00fchisosa ainelises kultuuris \u2013 seda v\u00f5ib pidada varajaste l\u00e4\u00e4nemeresoomlaste \u00fchiseks kultuuriks.<\/p>\n

J\u00e4rgmiste sajandite v\u00e4ltel toimus uus r\u00e4ndelaine, kus eelk\u00f5ige P\u00f5hja-Eestist liikusid l\u00e4\u00e4nemeresoomekeelsed asunikud \u00fcmberkaudsetele maadele \u2013 mujale Eestisse ja P\u00f5hja-L\u00e4tti, samuti l\u00f5unapoolsesse Soome, Karjalasse, Vadja-\/Ingerimaale ja Vepsamaale. Alates rooma rauaajast (u 50\u2013450 pKr), aga eriti rahvaster\u00e4nnu ajast (u 450\u2013550\/600 pKr) ja eelviikingi- ehk merovingiajast (u 550\/600\u2013800 pKr) hakkasid seni \u00fcsna \u00fchetaolises kultuuris ilmnema lokaalsed omap\u00e4rad ning v\u00e4lja joonistuma l\u00e4\u00e4nemeresoome etniliste r\u00fchmade kultuurid. Siiski v\u00f5ib l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvaste seas n\u00e4ha ainelises kultuuris sarnasusi isegi veel aastasadu hiljem, 12.\u201313. sajandini v\u00e4lja.<\/p>\n

\"\"<\/a>

L\u00e4\u00e4nemeresoomlaste teine, P\u00f5hja-Eestist l\u00e4htuv ekspansioon rauaajal. (Kaart: Valter Lang \u201eL\u00e4\u00e4nemeresoome tulemised, 2018, lk 221)<\/p><\/div>\n

Selliselt on l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvaste etnogeneesi laiades joontes kirjeldanud Valter Lang oma 2018. ja 2020. aasta raamatutes, kuid muidugi on j\u00e4\u00e4nud veel hulgaliselt valgeid laike, mis v\u00e4\u00e4riksid edaspidi suuremat t\u00e4helepanu. Uutena on ta nimetanud n\u00e4iteks k\u00fcsimusi, kuidas toimus eri rahvar\u00fchmade kohtumine L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4res ja milliseks kujunesid nende omavahelised suhted v\u00f5i miks j\u00e4i siinses keeleliselt kirevas keskkonnas peale just soome-ugri keel. Eraldi p\u00f5nev teemadering seostub rooma rauaajaga, mil suur osa Baltikumi ning L\u00f5una-Soome omandas L\u00e4\u00e4nemere l\u00f5unaranniku, eelk\u00f5ige Visla j\u00f5e suudmeala rahvale iseloomuliku materiaalse kultuuri. S\u00f5ltuvalt parasjagu valitsenud eelistustest ja poliitilistest tuultest on uurijad pidanud Visla alamjooksu elanikke kord gootideks, kord l\u00e4\u00e4nebaltlasteks, aga v\u00f5ib-olla pole antud k\u00fcsimuse seisukohast juhus, et umbes \u00fcheaegselt Visla piirkonna m\u00f5juga meie ainelisele kultuurile suurenes rooma rauaajal l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltele germaani keelte m\u00f5ju. Visla-\u00e4\u00e4rseid elanikke on antiikautorid nimetanud aestii<\/em> \u2013 see on rahva nimi, mis on hiljem kinnistunud eestlastele. K\u00f5ik see ja palju muudki etnogeneesiga seotut j\u00e4\u00e4b tulevikus uurimiseks.<\/p>\n

\u00a0<\/em>Valter Lang \u201eL\u00e4\u00e4nemeresoome tulemised\u201c (Muinasaja teadus, 28)<\/em><\/p>\n

Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2018<\/em><\/p>\n

\u201eHomo fennicus. It\u00e4merensuomalaisten etnohistoria\u201c. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2020<\/em><\/p>\n

\u00a0<\/strong><\/p>\n

\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja. Eestlaste p\u00e4ritolu kohta avaldasid varauusaegsed kirjamehed arvamust juba siis, kui meie ise eelistasime end veel maarahvaks kutsuda. Rahvusliku eneseteadvuse t\u00f5usu harjal t\u00f5usid ka eestlaste endi seas k\u00fcsimused selle poolm\u00fc\u00fctilise algjuurika kohta, mida iga v\u00e4\u00e4rika ajalooga rahvas omama pidi. N\u00f5nda on juba 19. sajandist saadik ikka ja j\u00e4lle esitatud uusi seisukohti eestlaste…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":14468,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[32,1,28,10,34],"tags":[],"class_list":["post-14460","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kaardid","category-maaratlemata","category-soome-ugri","category-teadus","category-trukis"],"yoast_head":"\nAlgkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Algkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja. Eestlaste p\u00e4ritolu kohta avaldasid varauusaegsed kirjamehed arvamust juba siis, kui meie ise eelistasime end veel maarahvaks kutsuda. Rahvusliku eneseteadvuse t\u00f5usu harjal t\u00f5usid ka eestlaste endi seas k\u00fcsimused selle poolm\u00fc\u00fctilise algjuurika kohta, mida iga v\u00e4\u00e4rika ajalooga rahvas omama pidi. N\u00f5nda on juba 19. sajandist saadik ikka ja j\u00e4lle esitatud uusi seisukohti eestlaste…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2021-03-04T10:21:35+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/laanemeresoome-tulemised.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"900\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Algkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele\",\"datePublished\":\"2021-03-04T10:21:35+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460\"},\"wordCount\":1431,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/03\\\/laanemeresoome-tulemised.jpg\",\"articleSection\":{\"0\":\"Kaardid\",\"2\":\"Soome-ugri\",\"3\":\"Teadus\",\"4\":\"Tr\u00fckis\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460\",\"name\":\"Algkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/03\\\/laanemeresoome-tulemised.jpg\",\"datePublished\":\"2021-03-04T10:21:35+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/03\\\/laanemeresoome-tulemised.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2021\\\/03\\\/laanemeresoome-tulemised.jpg\",\"width\":900,\"height\":600},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14460#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Algkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Algkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Algkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja. Eestlaste p\u00e4ritolu kohta avaldasid varauusaegsed kirjamehed arvamust juba siis, kui meie ise eelistasime end veel maarahvaks kutsuda. Rahvusliku eneseteadvuse t\u00f5usu harjal t\u00f5usid ka eestlaste endi seas k\u00fcsimused selle poolm\u00fc\u00fctilise algjuurika kohta, mida iga v\u00e4\u00e4rika ajalooga rahvas omama pidi. N\u00f5nda on juba 19. sajandist saadik ikka ja j\u00e4lle esitatud uusi seisukohti eestlaste…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2021-03-04T10:21:35+00:00","og_image":[{"width":900,"height":600,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/laanemeresoome-tulemised.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Algkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele","datePublished":"2021-03-04T10:21:35+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460"},"wordCount":1431,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/laanemeresoome-tulemised.jpg","articleSection":{"0":"Kaardid","2":"Soome-ugri","3":"Teadus","4":"Tr\u00fckis"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460","name":"Algkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/laanemeresoome-tulemised.jpg","datePublished":"2021-03-04T10:21:35+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/laanemeresoome-tulemised.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/laanemeresoome-tulemised.jpg","width":900,"height":600},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14460#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Algkodust L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rde \u2013 tagasivaatekatse tuldud teele"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/03\/laanemeresoome-tulemised.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3Le","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14460","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14460"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14460\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14467,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14460\/revisions\/14467"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/14468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14460"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14460"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14460"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}