{"id":1422,"date":"2013-02-18T09:22:31","date_gmt":"2013-02-18T07:22:31","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422"},"modified":"2013-10-07T16:25:09","modified_gmt":"2013-10-07T14:25:09","slug":"prantsuse-ratist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422","title":{"rendered":"Prantsuse r\u00e4tist"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: Svetlana Karm, teadur<\/em><\/p>\n

Foto: Arp Karm, fotograaf<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

See lugu algas eelmise aasta novembris, kui \u00fcks udmurditarist Tartu \u00dclikooli doktorant k\u00fcsis, ega ma ei tea midagi Udmurdimaal kunagi levinud nn prantsuse r\u00e4ttidest ja ega neid ei ole juhuslikult Eesti Rahva Muuseumi kogudes tallel (ta oli parajasti valmistumas Pariisi-reisiks, et tutvustada sealsele rahvale oma Ba\u0161kortostani udmurtide kultuuri[1]<\/a>). Ehkki ma muuseumi teadurina oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s esemekogudega kokku ei puutu, olin kunagi ammu (1996) vaadanud \u00fcle k\u00f5ik muuseumi udmurdi esemed (neid on siin 1600 ringis). Nii oli kuskile m\u00e4lusoppidesse j\u00e4\u00e4nud, et n\u00e4gin siis ka nn prantsuse r\u00e4tti ning lubasin muuseumi udmurdi esemete nimekirjad \u00fcle vaadata. Vaadanud neid kohe j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kirjutasin, et jah, on olemas \u00fcks nn prantsuse r\u00e4tt, mis on toodud muuseumisse Ba\u0161kiiriast, ning lisasin juurde muuseumi dokumentides olevad andmed eseme kohta ja k\u00fcsisin, ega r\u00e4ti loovutaja juhuslikult tema sugulane ei ole (sest perekonnanimi oli sama \u2013 Taslima Baidullina).<\/p>\n

\"ak0001\"<\/a><\/p>\n

Kuna j\u00e4rgnev on seotud konkreetsete museaalide sotsiaalse ajalooga (ehk sellega, millise koha nad oma loojate kultuuris omandasid ning millise koha on omandanud kogujate poolt loodud kultuuris \u2013 kuidas neid vormistatakse kogusse, kuidas kasutatakse n\u00e4itustel, teadusuuringutes, publikatsioonides jne), siis toon Anna n\u00f5usolekul meie kirjavahetuse ka lugejate ette (t\u00f5lgitud udmurdi keelest):<\/p>\n

– Oste (Oo, jumal), Sveta! Sa t\u00e4ielikult \u00fcllatasid mind. See on ju mu ema. Ainult et m\u00f5ned andmed valesti kirjutatud \/\u2026\/. Kas ta ka m\u00e4letab veel, et m\u00fc\u00fcs muuseumile prantsuse r\u00e4ti? On k\u00fcll r\u00e4\u00e4kinud, et k\u00e4isid mingid muuseumiinimesed, oli valge habemega mees ja et m\u00fc\u00fcs talle midagi. M\u00f5nikord on ta \u00f6elnud, et kas oli vaja neid m\u00fc\u00fca, kas ta siis esemete m\u00fc\u00fcgist ka rikkaks sai, oleks parem asjad seisnud niisama edasi.<\/i><\/p>\n

– Nagu \u00f6eldakse, maailm on v\u00e4ike. Ekspeditsioon toimus 1984. a., see valge habemik on Aleksei Peterson <\/i>[lisaks Petersonile osalesid v\u00e4lit\u00f6\u00f6l ERMi poolt fotograaf Aldo Luud ja Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli \u00f5pilane Tuuli Puhvel; vt ka Aleksei Petersoni v\u00e4lit\u00f6\u00f6 p\u00e4evik TAp 797]<\/p>\n

\"2067_238\"<\/a>Fk 2067: 238 Eesti ENS Riikliku Etnograafiamuuseumi ja Udmurdi koduloomuuseumi \u00fchisekspeditsiooni liikmed Urazgild\u00f5 k\u00fclas. Ba\u0161kiiri ANSV Tat\u00f5\u0161l\u00f5 rajoon. Foto Aldo Luud, 1984.<\/em><\/p>\n

– Ma siis \u00fcllatan t\u00e4na ema skype\u2019i vahendusel. Ta ei ole r\u00e4\u00e4kinud, et olid Eesti muuseumiinimesed, on k\u00fcll maininud, et Leningradist. Kas piiterlased olid ka siis kaasas?<\/i><\/p>\n

– Leningradist ei olnud kedagi kaasas, ainult I\u017eevskist <\/i>[Udmurdi vabariiklik koduloomuuseum, praegu Kuzebai Gerdi nimeline Udmurdi Vabariigi Rahvusmuuseum] ja siit. Nii et sul on p\u00f5hjust muuseumisse tulla ja v\u00e4lit\u00f6\u00f6materjalidega tutvuda, ehk leiad ka pilte (Fk 2067, 2076) oma sugulaste-tuttavatega ja muudki huvitavat.<\/i><\/p>\n

– \u2026 Ema r\u00e4\u00e4kis, et ta m\u00fc\u00fcs tollal ka oma vanaema linase kleidi. Algul oli tahtnud ainult n\u00e4idata, aga \u00f6eldi, et anna-anna, ning andiski. Kas esemed on k\u00f5ik \u00fches hoones? Ema n\u00fc\u00fcd iga kord k\u00fcsib, kas ma k\u00e4isin juba muuseumis.<\/i><\/p>\n

– Sinu ema k\u00e4est on ostetud palju asju, kleiti nende seas ei ole (v\u00f5imalik, et see osteti udmurdi muuseumile). Saadan sulle nimekirja esemetest. \/\u2026\/ saad ise neid kohapeal n\u00e4ha.<\/i><\/p>\n

\"2067_95\"<\/a>Fk 2067: 95 K\u00fclarahvas kleiti n\u00e4itamas. Ba\u0161kiiri ANSV Janauli rajooni Barabanovka k\u00fcla. Foto Aldo Luud, 1984.<\/em><\/p>\n

Vahepeal tuli Annal Prantsuse reis, siis j\u00f5ulud ja aastavahetus. Kohtumine ema loovutatud udmurdi esemetega toimus jaanuari l\u00f5pus, samal \u00f5htul oli muuseumi n\u00e4itusemajas algamas udmurdi kirjanik Kuzebai Gerdile p\u00fchendatud teema\u00f5htu. Nii nagu kohalikel (Eestis elavatel) udmurtidel kombeks, olid ka Annal udmurdi \u00f5htule saabudes seljas omakandi vanad rahvariided.<\/p>\n

K\u00f5rvalseisjana j\u00e4lgisin, kuidas segunevad omavahel museoloogiline andmestik ja esemetega seotud praktikad t\u00e4nap\u00e4eva udmurdi kultuuris (kahjuks ei oska vaadata, mis tal hinges samal ajal toimub).<\/p>\n

(Esemed on toodud muuseumisse 1984, vanus on kirja pandud esemete kogumise ajal. Eseme legend korjamise ajast kursiivis ja Anna kommentaarid p\u00fcstkirjas.)<\/p>\n

B 146:78 pear\u00e4tt \u043f\u044b\u0440\u0430\u043d\u0441\u0443\u0437 <\/i>\u04df<\/i>\u0430\u043b\u044b\u043a<\/i>. \u201eR\u00e4tt ostetud 1950. aastatel. Seesugused r\u00e4tid osteti kauplusest, olid n-\u00f6 prantsuse r\u00e4tid\u201c<\/i>. Anna r\u00e4\u00e4gib, et samasugune r\u00e4tt on emal ka praegu kirstus olemas. Huvitav, kuigi puuvillane r\u00e4tt, aga tavaliselt keegi ei pane neid suvel t\u00f6\u00f6tegemise ajaks p\u00e4he. Hoitakse veel t\u00e4nap\u00e4evalgi kui rariteete.<\/p>\n

B 146:79 p\u00f5ll \u0430\u0448\u0435\u0442<\/i>, \u00f5mmeldud 1950-l aastatel.<\/i> Kuna tegemist on tumeda p\u00f5llega, arvab Anna, et see on t\u00f6\u00f6p\u00f5ll. \u00dctleb, et selliseid ei ole ta viimasel ajal kohapeal n\u00e4inud.<\/p>\n

B 146:80 r\u00fc\u00fc, meeste, palvekaftan \u043a\u0443\u0440\u0438\u0441\u044c\u043a\u043e\u043d \u0448\u043e\u0440\u0442\u0434\u044b\u0440\u0435\u043c<\/i>. R\u00fc\u00fc valmistanud T. Baidullina ema ca 50 a. tagasi.<\/i> \u201eSellel on t\u00e4pselt vanaisa n\u00e4gu veel j\u00e4rel\u201c.<\/p>\n

B 146:81 pear\u00e4tt, siidist, \u0431\u0443\u0440\u0442\u0447\u0438\u043d <\/i>\u04df<\/i>\u0430\u043b\u044b\u043a<\/i>. M\u00fc\u00fcja jutu j\u00e4rgi kuulus ese vanaemale, st vanus v\u00f5ib olla ca 50. a. <\/i><\/p>\n

\"ak0004\"<\/a>B146:82 p\u00fcksid, meeste, vanus ca 50. a. Anna uurib neid ja muigab kavalalt.<\/p>\n

B 146:83 istepingi kate, ister\u00e4tt (linik) \u0441\u044d\u0440\u0444\u0438\u0442\u043a\u044d<\/i>, andmed eseme kohta puuduvad. Anna jutu j\u00e4rgi kasutatakse neid linikuid ka t\u00e4nap\u00e4eval \u2013 tavaliselt laotatakse k\u00fclalistele p\u00f5lvedele, kui nad istuvad pingil laua taga, n-\u00f6 salvr\u00e4ti asendajana.<\/p>\n

B 146:84 pealinik \u0447\u0430\u043b\u043c\u0430<\/i>. Valmistanud T. Baidullina vanaema ca 50. a. tagasi. \u201eSelliseid pealinikuid on v\u00e4he s\u00e4ilinud, on ju need eriti olemas L\u00f5una-Udmurtias, kust ka need udmurdid on tulnud. V\u00f5ib kindlalt oletada, et varasemal ajal olid seesugused r\u00e4tikud rohkesti kasutusel<\/i>\u201c. Uurib huviga ja selgitab, et selliseid ei ole sealkandis enam n\u00e4ha.<\/p>\n

\"ak0008\"<\/a>B 146:85 rinnalapp \u043c\u044b\u043b\u0430\u0437\u044c\u0443\u043a\u043e<\/i>. V\u00f5rdleb enda omaga.<\/p>\n

\"ak0014\"<\/a>B 146:88 linik \u0431\u0430\u043d\u043a\u044b\u0448\u0435\u0442<\/i>. Andmed liniku vanuse ja valmistaja kohta puuduvad. \u00dctleb, et nagu tunneks \u00e4ra \u2013 samasugune linik on tal meeles lapsep\u00f5lvest.<\/p>\n

B 146:89 meeste sukk \u043a\u0443\u0442 \u0447\u0443\u0433\u043b\u044d\u0441<\/i>. Valmistatud ca 20 a. tagasi. Uurib huviga ja k\u00fcsib, kas seda kanti viiskudega.<\/p>\n

\"072536_ERM_B_146_96<\/a>B 146:96 patsiehe \u04df<\/i>\u044b\u0440\u0441\u0438\u043a\u0443\u0437\u044f<\/i>. Andmed eseme vanuse ja valmistaja kohta puuduvad, kuid samast kohast toodud teist patsiehet on kirjeldatud nii: \u201eVeel praegu kannavad vanemad naised pikka, seljale ulatuvat patsi, mille otsa on p\u00f5imitud h\u00f5berahadest ehe. T\u00e4nap\u00e4eval on seda siiski harva n\u00e4ha. K\u00fcll on t\u00e4helepandav, et seda kantakse eraldi teistest ehetest\u201c<\/i> . Seda eset Annal seekord k\u00e4es hoida ei \u00f5nnestu, aga n\u00e4itan muuseumite infos\u00fcsteemis MUISis olevat pilti.<\/p>\n

Tegelikult ei ole see esimene kord, kui Eestisse \u00f5ppima tulnud soomeugrilased avastavad muuseumi kogudest juhuslikult kunagi oma sugulastele kuulunud esemeid v\u00f5i isegi ennast muuseumi v\u00e4lit\u00f6\u00f6de piltidel. Ning ka H\u00f5imup\u00e4evade ja teiste soome-ugri \u00fcrituste esinejad ja k\u00fclalised, kes sattuvad Eesti Rahva Muuseumisse, uurivad aina rohkem, kas eesti muuseumit\u00f6\u00f6tajad kunagi ka nende kandis v\u00e4lit\u00f6\u00f6l on k\u00e4inud ja mida sealt kogumisv\u00e4\u00e4rseks pidanud. Kohtumine muuseumides talletatava kultuurip\u00e4randiga pakub rohkemat kui uurimishuvi, rahuldust v\u00f5i \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu. See on nagu r\u00e4nnak minevikku, aja sisse minek, kokkupuude nende inimestega, kes kunagi tegid, kandsid v\u00f5i kasutasid n\u00fc\u00fcd muuseumis hoolega s\u00e4ilitatud esemeid. See on eriline meeleolu ja emotsioon, mida saab tajuda museaali oma k\u00e4es hoides, katsudes ja igatpidi uurides. See on omamoodi osalus esemega seotud loos ehk midagi taolist, mis ilmekalt n\u00e4idatud ka filmis \u201e\u00d6\u00f6 muuseumis\u201c (Night at the Museum<\/i>). Kuigi selleks ei pea ilmtingimata kaugelt muuseumisse tulema \u2013 ka Eesti inimestel tasub aeg-ajalt sammud kasv\u00f5i niisama muuseumi poole s\u00e4ttida. Kunagi ei tea, mida huvitavat v\u00f5ib leida muuseumide varakambrites.<\/p>\n

\"2067_94\"<\/a>Fk 2067: 94 Esemete ost-m\u00fc\u00fck. Ba\u0161kiiri ANSV Janauli rajooni Barabanovka k\u00fcla. Foto Aldo Luud, 1984.<\/em><\/p>\n

Ehk tulles n\u00fc\u00fcd tagasi loo alguse ehk pear\u00e4ti juurde. Sitsist punased r\u00e4tid, millele on tr\u00fckitud valge (sinine, kollane, roheline) lillemuster, olid eriti populaarsed Venemaal 19. sajandi l\u00f5pus ja 20. sajandi alguses ning rahvakeeli nimetati neid \u201eprantsuse\u201c r\u00e4ttideks (\u0444\u0440\u0430\u043d\u0446\u0443\u0437\u0441\u043a\u0438\u0439,<\/i> \u0445\u0440\u0430\u043d\u0446\u0443\u0437\u0441\u043a\u0438\u0439 \u043f\u043b\u0430\u0442\u043e\u043a<\/i>). Need punased r\u00e4tid ei pleekinud p\u00e4ikese k\u00e4es ega kaotanud oma v\u00e4rvi ka sagedase pesemise j\u00e4rel. Kuid \u201eprantsuse\u201c ei t\u00e4henda siin kindlasti mitte r\u00e4tikute p\u00e4ritolu, sest neid tehti juba 19. sajandil ka Venemaal (eriti tuntud olid Vladimiri kubermangu Aleksandrovi linnas asuva Baranovi vabriku punased sitsid ja tr\u00fckitud mustriga r\u00e4tid). Rahvas ise andis vabrikutootele (vastandina kodukootutele) \u201ev\u00f5\u00f5rad\u201c nimed \u2013 prantsuse r\u00e4tt (=poer\u00e4tt), ka punast sitsi (kumat\u0161) nimetati erinevalt: inglise (agli) sits, prantslane, saksa sits jne.<\/p>\n

Kuigi t\u00e4nap\u00e4eval tuntakse neid r\u00e4tte udmurtide seas prantsuse r\u00e4ti nime all v\u00e4he, on j\u00e4\u00e4nud (t\u0161astu\u0161ka laadis) laulud, mis r\u00e4\u00e4givad r\u00e4tiku kunagisest laiast kasutusest. Udmurdi kultuuris seostub \u201eprantsuse r\u00e4tt\u201c tavaliselt neiup\u00f5lvega, ning Anna tuletas meelde, et ta on isegi laulnud kunagi sellist laulu:<\/p>\n

Milleks on mulle prantsuse r\u00e4tt,<\/i><\/h6>\n
\u00a0kui ei saa p\u00e4eval peas kanda, <\/i><\/h6>\n
Milleks on vaja oma k\u00fclast peigmeest, <\/i><\/h6>\n
kui ei veeda temaga p\u00e4eva. <\/i>
\n(\u041f\u0440\u0430\u043d\u0441\u044b\u0437 \u04df\u0430\u043b\u044b\u043a \u043c\u0430\u0440\u043b\u044b \u043a\u0443\u043b\u044d,<\/h6>\n
\u043d\u0443\u043d\u0430\u043b \u0438\u0437\u044f\u043c\u0442\u044d \u0431\u0435\u0440\u0435.<\/h6>\n
\u0413\u0443\u0440\u0442\u04e5\u0441\u044c \u04df\u0435\u0433\u044b\u0442 (\u0442\u0443\u0433\u0430\u043d) \u043c\u0430\u0440\u043b\u044b \u043a\u0443\u043b\u044d,<\/h6>\n
\u043d\u0443\u043d\u0430\u043b \u043a\u0435\u043b\u044f\u043c\u0442\u044d \u0431\u0435\u0440\u0435).<\/h6>\n

 <\/p>\n

Udmurdi etnograaf ja rahvaluulekoguja Grigori Veret\u0161agin (1851\u20131930) on pannud kirja sellise laulu:<\/h6>\n
L\u00e4ksin peole, ei leidnud \u00f5iget t\u00fcdrukut; <\/i><\/h6>\n
Tulin taliviljap\u00f5llule, ei n\u00e4inud valget j\u00e4nest, <\/i><\/h6>\n
L\u00e4ksin metsa \u2013 ei leidnud kuivanud puid. <\/i><\/h6>\n
L\u00e4ksin turule \u2013 ei leidnud teravat kirvest. <\/i><\/h6>\n
Astusin poodi \u2013 ei anta prantsuse r\u00e4tti,<\/i><\/h6>\n
annavad j\u00e4rjest kollase \u00e4\u00e4risega pear\u00e4ti. <\/i><\/h6>\n
Astusin k\u00f5rtsi \u2013 ei pakuta punast veini,<\/i><\/h6>\n
Pakuvad ikka tavalist viina. <\/i><\/h6>\n
(\u042e\u043c\u0448\u0430\u043d\u044b \u043f\u043e\u0442\u04e5 \u043d\u043e, \u0430\u0441\u043b\u044b\u043c \u0434\u0443\u0441\u044b\u043c \u04e7\u0439 \u0448\u0435\u0434\u044c\u0442\u044b;<\/h6>\n
\u04de\u0435\u0433\u0443\u0434 \u0432\u044b\u043b\u044d \u043f\u044b\u0440\u0438 \u043d\u043e, \u0442\u04e7\u0434\u044c\u044b \u043a\u0435\u0447\u0435\u0437 \u043e\u0439 \u0430\u0434\u04df\u044b;<\/h6>\n
\u041d\u044e\u043b\u044d\u0441\u043a\u044b \u043c\u044b\u043d\u04e5 \u043d\u043e, \u043a\u04e7\u0441 \u043a\u044b\u0437\u044a\u0451\u0441\u0442\u044b \u04e7\u0439 \u0448\u0435\u0434\u044c\u0442\u044b;<\/h6>\n
\u0411\u0430\u0437\u0430\u0440\u0435 \u043c\u044b\u043d\u04e5 \u043d\u043e, \u043b\u044d\u0447\u044b\u0442 \u0442\u04e5\u0440 \u04e7\u0439 \u0448\u0435\u0434\u044c\u0442\u044b;<\/h6>\n
\u041b\u0430\u0432\u043a\u0430\u0435 \u043f\u044b\u0440\u0438 \u043d\u043e, \u043f\u0440\u0430\u043d\u0446\u0443\u0437 \u043a\u044b\u0448\u0435\u0442 \u0443\u0433 \u0441\u0451\u0442\u043e,<\/h6>\n
\u042f\u043b\u0430\u043c \u04f5\u0443\u0436 \u0434\u0443\u0440\u043e \u043a\u044b\u0448\u0435\u0442\u0441\u044d\u0441 \u0441\u0451\u0442\u043e;<\/h6>\n
\u041a\u0430\u0431\u0430\u043a\u0435 \u043f\u044b\u0440\u0438 \u043d\u043e, \u0433\u043e\u0440\u0434 \u0432\u0438\u043d\u0430\u0437\u044d\u0441 \u04e7\u0437 \u0441\u0451\u0442\u044d,<\/h6>\n
\u042f\u043b\u0430\u043c \u043f\u0440\u043e\u0441\u0442\u043e\u0439 \u0432\u0438\u043d\u0430\u0437\u044d\u0441 \u0441\u0451\u0442\u043e).[2]<\/a><\/h6>\n

 <\/p>\n

Folklorist Tatjana Vlad\u00f5kina on kommenteerinud, et laul kuulub oma \u017eanrilt pulmalaulude hulka, kus prantsuse r\u00e4tt s\u00fcmboliseerib neiup\u00f5lve, vastandiks \u00e4\u00e4ristatud peakattele sjulyk<\/i>\u2019ile ehk naiste peakattele, mis pannakse noorikule p\u00e4he pulmap\u00e4eval peigmehe kodus. Pulmarituaalist eraldatuna v\u00f5iks see olla ka noormehe laul, kelle armastatu anti naiseks teisele mehele. [3]<\/a><\/p>\n

Samasuguseid r\u00e4tte on eesti uurijad kogunud ka bessermanide juures \u2013 nad elavad P\u00f5hja-Udmurtias ja Kirovi oblasti Slobodskoi rajoonis ning r\u00e4\u00e4givad udmurdi keelt. N\u00f5ukogude ajal neid eraldi rahvaks ei peetud ja arvestati udmurtide hulka. Alates 1993. aastast eksisteerivad bessermanid taas ka ametlikult rahvusena. Ja mis on huvitav, nii Ba\u0161kiiria udmurdid kui ka bessermanid kannavad neid r\u00e4tte \u00fcsna sarnaselt. Kui bessermanid seovad nelinurkse r\u00e4ti p\u00e4he nii, et \u00fcks serv, tavaliselt kardpaelaga \u00e4\u00e4ristatud, j\u00e4\u00e4b otsmikule ja teine ripub toruna seljal, p\u00f5llepaelaga kehale kinnitatud, siis kaamataguste (nii nimetakse Ba\u0161kortostanis ja Permi oblastis elavaid udmurte) noorikute kahest punasest r\u00e4tist peakatete otsad ripuvad vabalt, kattes noore naise selja, \u00f5lad, k\u00e4ed ja pea k\u00fclgedelt.[4]<\/a><\/p>\n

Seekord j\u00f5udsime Annaga \u00fche museaali j\u00e4lgedes siis nii kaugele. Millised esemed ja seosed meid tulevikus ees ootavad, n\u00e4itab juba homne p\u00e4ev.<\/p>\n

 <\/p>\n

\n
\n
\n

[1]<\/a> Udmurdi kultuuri p\u00e4evad Pariisis, detsember 2012, korraldajaks Ida keelte ja kultuuride uurimise instituut (INALCO).<\/p>\n<\/div>\n

\n

[2]<\/a> \u0412\u0435\u0440\u0435\u0449\u0430\u0433\u0438\u043d \u0413. \u0415. \u0412\u043e\u0442\u044f\u043a\u0438 \u0421\u0430\u0440\u0430\u043f\u0443\u043b\u044c\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u0443\u0435\u0437\u0434\u0430 \u0412\u044f\u0442\u0441\u043a\u043e\u0439 \u0433\u0443\u0431\u0435\u0440\u043d\u0438\u0438. \u2013 \u0421\u043e\u0431\u0440\u0430\u043d\u0438\u0435 \u0441\u043e\u0447\u0438\u043d\u0435\u043d\u0438\u0439 \u0432 \u0448\u0435\u0441\u0442\u0438 \u0442\u043e\u043c\u0430\u0445<\/i>. \u0422\u043e\u043c \u0432\u0442\u043e\u0440\u043e\u0439. \u0418\u0436\u0435\u0432\u0441\u043a 1996. \u0421. 142.<\/p>\n<\/div>\n

\n

[3]<\/a> samas, lk. 188.<\/p>\n<\/div>\n

\n

[4]<\/a> \u041a\u043e\u0441\u0430\u0440\u0435\u0432\u0430 \u0418. \u0410. \u0422\u0440\u0430\u0434\u0438\u0446\u0438\u043e\u043d\u043d\u0430\u044f \u0436\u0435\u043d\u0441\u043a\u0430\u044f \u043e\u0434\u0435\u0436\u0434\u0430 \u043f\u0435\u0440\u0438\u0444\u0435\u0440\u0438\u0439\u043d\u044b\u0445 \u0433\u0440\u0443\u043f\u043f \u0443\u0434\u043c\u0443\u0440\u0442\u043e\u0432<\/i>. \u0418\u0436\u0435\u0432\u0441\u043a, 2000. \u0421.176\u2013178.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tekst: Svetlana Karm, teadur Foto: Arp Karm, fotograaf   See lugu algas eelmise aasta novembris, kui \u00fcks udmurditarist Tartu \u00dclikooli doktorant k\u00fcsis, ega ma ei tea midagi Udmurdimaal kunagi levinud nn prantsuse r\u00e4ttidest ja ega neid ei ole juhuslikult Eesti Rahva Muuseumi kogudes tallel (ta oli parajasti valmistumas Pariisi-reisiks, et tutvustada sealsele rahvale oma Ba\u0161kortostani…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1423,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-1422","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri"],"yoast_head":"\nPrantsuse r\u00e4tist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Prantsuse r\u00e4tist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tekst: Svetlana Karm, teadur Foto: Arp Karm, fotograaf   See lugu algas eelmise aasta novembris, kui \u00fcks udmurditarist Tartu \u00dclikooli doktorant k\u00fcsis, ega ma ei tea midagi Udmurdimaal kunagi levinud nn prantsuse r\u00e4ttidest ja ega neid ei ole juhuslikult Eesti Rahva Muuseumi kogudes tallel (ta oli parajasti valmistumas Pariisi-reisiks, et tutvustada sealsele rahvale oma Ba\u0161kortostani…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2013-02-18T07:22:31+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2013-10-07T14:25:09+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/ak0001.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1024\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"684\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Prantsuse r\u00e4tist\",\"datePublished\":\"2013-02-18T07:22:31+00:00\",\"dateModified\":\"2013-10-07T14:25:09+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422\"},\"wordCount\":1785,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2013\\\/02\\\/ak0001.jpg\",\"articleSection\":[\"Soome-ugri\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422\",\"name\":\"Prantsuse r\u00e4tist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2013\\\/02\\\/ak0001.jpg\",\"datePublished\":\"2013-02-18T07:22:31+00:00\",\"dateModified\":\"2013-10-07T14:25:09+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2013\\\/02\\\/ak0001.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2013\\\/02\\\/ak0001.jpg\",\"width\":1024,\"height\":684},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=1422#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Prantsuse r\u00e4tist\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Prantsuse r\u00e4tist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Prantsuse r\u00e4tist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tekst: Svetlana Karm, teadur Foto: Arp Karm, fotograaf   See lugu algas eelmise aasta novembris, kui \u00fcks udmurditarist Tartu \u00dclikooli doktorant k\u00fcsis, ega ma ei tea midagi Udmurdimaal kunagi levinud nn prantsuse r\u00e4ttidest ja ega neid ei ole juhuslikult Eesti Rahva Muuseumi kogudes tallel (ta oli parajasti valmistumas Pariisi-reisiks, et tutvustada sealsele rahvale oma Ba\u0161kortostani…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2013-02-18T07:22:31+00:00","article_modified_time":"2013-10-07T14:25:09+00:00","og_image":[{"width":1024,"height":684,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/ak0001.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Prantsuse r\u00e4tist","datePublished":"2013-02-18T07:22:31+00:00","dateModified":"2013-10-07T14:25:09+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422"},"wordCount":1785,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/ak0001.jpg","articleSection":["Soome-ugri"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422","name":"Prantsuse r\u00e4tist - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/ak0001.jpg","datePublished":"2013-02-18T07:22:31+00:00","dateModified":"2013-10-07T14:25:09+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/ak0001.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/ak0001.jpg","width":1024,"height":684},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=1422#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Prantsuse r\u00e4tist"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2013\/02\/ak0001.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-mW","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1422","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1422"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1422\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3131,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1422\/revisions\/3131"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1423"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1422"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1422"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1422"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}