{"id":14211,"date":"2020-12-03T09:16:11","date_gmt":"2020-12-03T07:16:11","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211"},"modified":"2020-12-03T10:39:24","modified_gmt":"2020-12-03T08:39:24","slug":"etnograaf-aliise-moora-120-kuidas-saada-teadlaseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211","title":{"rendered":"Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Pille Runnel, ERMi teadusdirektor.<\/p>\n

Proloog<\/strong><\/p>\n

22. juunil ehk paar p\u00e4eva enne jaani saabus mu telefoni s\u00f5num t\u00e4di Maarjalt. Ta k\u00fcsis, mida hakata peale me sugulaselt tulnud teatega, et nende suvekodu kuuris seisab hulk kaste, v\u00f5imalik et vanapaberiga:<\/p>\n

\u201e<\/em>Meil on umbes 300 kg ca 30 kasti k\u00e4sikirju jne. Harri ja Aliise Moora materjale, kas neid oleks kellelgi huvi saada v\u00f5i s\u00e4ilitada? <\/em>\u00a0V\u00f5i oleks pigem m\u00f5istlik need saata vanapaberisse?\u201c <\/em><\/p>\n

\u00dchel \u00f5igel muuseumit\u00f6\u00f6tajal, eriti Eesti Rahva Muuseumis, hakkavad s\u00f5rmed sellise teate peale v\u00e4risema. Vastasin nii kiirelt, kui sain, k\u00e4igult pisikesel telefoniekraanil suuremaid tr\u00fckivigu parandades, et tegemist on t\u00e4htsa kraamiga:<\/p>\n

\u201ePalun mitte mingil juhul vanapaberisse, enne kui k\u00f5ik \u00fcle vaadatud. Alustan ERMi poolt uurimist, kas saaksime \u00fcle vaatama minna. Midagi on vist juba ERMi tulnud, n\u00e4gin kellegi t\u00f6\u00f6\u00fclesannete hulgas teksti \u201eMoora materjalid\u201c, aga ei ole veel k\u00fcsinud.\u201c<\/em><\/p>\n

Vaid loetud n\u00e4dalad hiljem j\u00f5udsidki nimetatud kastid juba Eesti Rahva Muuseumi. Need ootavad n\u00fc\u00fcd, p\u00e4rast esmast l\u00e4bivaatamist, p\u00f5hjalikumat sorteerimist. Selle k\u00e4igus saab otsustada, mis paberitest vajab arhiveerimist ja mis v\u00f5ib minna k\u00f5ige kaduva teed.<\/p>\n

Suvilas ja suvila kuuri all ootasid palju aastaid oma saatust Aliise ja Harri Moora teadust\u00f6\u00f6ga seotud m\u00e4rkmed ja k\u00e4sikirjade esimesed, teised ja kolmandad koopiad, paberid kohalikust teaduskorraldusest, Eesti rahvusteaduste suhtlusest Moskvaga ja rahvusvahelistest kontaktidest teiste maade erialateadlastega. V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral on nende sekka sattunud ka isiklikumat laadi materjale, nagu ka allpool toodud fotod. Kuigi arvatavasti tuleb materjalidele tulevikus veel m\u00f5ningast t\u00e4iendust, sai nende kastide Eesti Rahva Muuseumi j\u00f5udmisega s\u00fcmboolsel kombel ring peale teadlasteedele just sel aastal, kui t\u00e4histame etnograaf Aliise Moora ja tema abikaasa Harri Moora, Eesti esimese p\u00f5lve rahvusteadlaste 120. s\u00fcnniaastap\u00e4eva. Nii kastidest leitud kui ka pere valduses olevate m\u00e4rkmete toel on huvitav tagasi vaadata selle tee algusesse.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Muuseumisse saabunud materjalide puhul on tihtipeale vaja rohkem infot, kui nendega alguses kaasa tuleb. Nii leidus Aliise Moora noorp\u00f5lvepiltide hulgas ka suur foto, millele on taha kirjutatud \u201eTallinna sandarmid umb 1913\u20131914\u201c. Foto: Repro Arp Karm.<\/p><\/div>\n

Tallinna t\u00fcdruk <\/strong><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval m\u00e4letatakse etnograaf Aliise Moorat eelk\u00f5ige rahvap\u00e4rase toidukultuuri uurijana. Tema kahek\u00f6iteline uurimus \u201eEesti talurahva vanem toit\u201c, mis oli tegelikult ta teadlaset\u00f6\u00f6s \u00fcks eraldiseisev etapp ja \u00fchtlasi viimaseid ettev\u00f5tmisi, on seni j\u00e4\u00e4nud k\u00f5ige p\u00f5hjalikumaks \u00fclevaateks meie vanemast toidukultuurist. Uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus t\u00f6\u00f6tas ta aastate jooksul l\u00e4bi k\u00f5ik talurahva toidulauda puudutavad arhiiviallikad, ladudes niiviisi tulevastele toidup\u00e4randi uuringutele vundamendi.<\/p>\n

Kuigi hilisemates m\u00e4lestustes on r\u00f5hutatud Aliise Moora l\u00e4hedast seotust maaeluga, eriti tema vanemate kodukohaga Harju-Jaani kihelkonnas, ja sealt tuletatud ka tema huvi teatud uurimisteemade vastu, s\u00fcndis ja kasvas ta Tallinnas paljulapselise pere vanema t\u00fctrena. Ta isa oli tulnud linna ja hakanud p\u00e4rast esimesi juhut\u00f6id tehaset\u00f6\u00f6liseks, kes p\u00fc\u00fcdis kitsastes oludes oma perele paremat elu pakkuda. Aliise Moora meenutab:<\/p>\n

\u201eEnne minu s\u00fcndimist kolisid isa-ema Vladimiri t\u00e4navasse 55 Ratassepa majasse. Sellel puumajal oli alumisel korral 4 korterit ja \u00fcleval mansardkorrusel maja k\u00fclgedel kumbagil pool 1 tuba ja nende vahel veel kolmas ja peenike. Selles elas oma naisega loots, kes purjus peast alati oli oma toa peale vihane ja p\u00f5lastas, et tuba neil nii kui soolikas.\u201c <\/em><\/p>\n

Seal mansardkorrusel Aliise Moora s\u00fcndiski, vana kalendri j\u00e4rgi 21. novembril 1900. aastal.<\/p>\n

\u201eSee s\u00fcndimine ei l\u00e4inud libedasti. \u00d5nneks oli isa olnud p\u00e4eval kodu, \u00f6\u00f6vahetuses sel korral ja Kandi-mamma anndu kohe k\u00e4ru, et isa jookseks ja tooks kedagi last ristima, sest minuga oli midagi v\u00e4ga halvasti. K\u00f5ige l\u00e4hem kirik, kust ristijat v\u00f5is saada, oli Tartu maanteel Seegi kirik, nagu seda sel korral kutsuti. \/- – -\/\u00a0 Seal oli k\u00f6ster kodus olnud ja sellega tuli isa tagasi k\u00f6ster mind siis ristiski. Nii sama h\u00e4da ristimisega. Kandi-mamma oli soovitanud nimeks Aliise. Temal oli olnud v\u00e4ga ilus ja armas t\u00fctret\u00fctar Aliise ja kaheaastaselt just \u00e4ra surnud enne seda. Ema lisas ruttu veel Johanna teiseks otsa ja nii mind ristiti. Aga Jumalal oli minuga teine arvestus ja j\u00e4ttis mu elama.\u201c<\/em><\/p>\n

Aliise s\u00fcndis ajal, mil talude ostmine ja industrialiseerimine olid k\u00e4ivitanud p\u00f6\u00f6rase kiirendi, mis muutis vaid paari p\u00f5lvkonna jooksul t\u00e4ielikult inimeste ees olevaid v\u00f5imalusi, m\u00e4ngides \u00fcmber elud ja saatused. Sellesse kiirendisse j\u00e4id 20. sajandi alguses s\u00fcndinud lapsed kogu eluks, sest tormilised muutused j\u00e4tkusid aastak\u00fcmneid: ees ootas esimene ja peagi teine maailmas\u00f5da ning vahelduvad riigikorrad.<\/p>\n

Etnoloog Ilmar Talve, kes visandas 1950. aastatel v\u00e4liseesti ajakirjas Tulimuld rahvateaduse ja ideedeajaloo t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid, kirjutab sellest kui \u00e4\u00e4rmiselt liikuvast ajast, mil ringles palju uusi ideid, kontakte ja muutusi. \u201e19. sajandi teisel poolel s\u00fcnnib aga veel \u00fcks protsess, mis mitte ainult rikastab Eesti \u00fchiskonda uue klassiga, vaid kujundab seda ka muudest seisukohtadest \u00fcsna otsustavalt: see on industrialiseerumisprotsess koos raudteede ehitamisega,\u201c kirjutab ta. Industrialiseerimine ei olnud vaid uute tehaste, uute \u00fchendusteede ja tehaseasulate teke, vaid palju enamat. Talve kutsub \u00fcles uurima, kuidas tekkis t\u00f6\u00f6lisklass ehk \u201ekomplekteerumine maarahva hulgast\u201c, mis t\u00f5i kaasa suure rahvastikuliikumise ning majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete olude muutmise kuni Eesti iseseisvumiseni v\u00e4lja.<\/p>\n

Sellist \u201ekomplekteerumist\u201c kujutab endast ka Moorade pere k\u00e4ek\u00e4ik Tallinnas. Kuigi Aliise pani alguse esimesele p\u00e4ris linnas s\u00fcndinud p\u00f5lvkonnale, on nii tema kui ka ta \u00f5de Leida Tarand oma m\u00e4lestustes meenutanud, et suved veedeti maal: maa oli p\u00e4ris kodu, linnas oli korter, kuhu j\u00e4i suveks vaid l\u00f5putuid tehasevahetusi tegev pereisa. Ometi oli just linnaelu see, mis t\u00f5i kaasa teistsugused v\u00f5imalused, mille kasutamine s\u00f5ltus palju t\u00f5ekspidamistest ja oskustest neid ellu rakendada, mitte ainult inimese \u00f5nnest.<\/p>\n

Aliise vanematel s\u00fcndis kokku seitse t\u00fctart, kellest viis kasvas suureks. Tehaset\u00f6\u00f6ga perele elatist teeninud isa erines teistest t\u00f6\u00f6listest sellepoolest, et hindas \u00fcle k\u00f5ige teadmisi ja leidis, et elus hakkama saamiseks on tema t\u00fctardel vaja omandada haridus. Kuna ta ise ei olnud vallakoolis k\u00e4inud isegi etten\u00e4htud kolme talve, r\u00e4\u00e4kis ta t\u00fctardele \u00f5petuseks kahetseval toonil, et see oli vale valik: \u201eKui ma veel edasi kooli oleks saanud \u2013 kui palju kaugemale ma oma t\u00f6\u00f6s oleks j\u00f5udnud.\u201c Tema isa oli moonamees ja sama head kohta oleks ta kergesti m\u00f5isast saanud, kirjutab Aliise, aga ema oli isale Hindrekule \u00f6elnud, et mingu ta siiski linna ja otsigu midagi, mille eest saab oma elu paremini korraldada.<\/p>\n

Sellest, kui erip\u00e4rane oli toona vabrikut\u00f6\u00f6lisest isa m\u00f5te t\u00fctreid koolitada, saab veelgi selgemalt aimu siis, kui lugeda Helmi M\u00e4elo raamatut \u201eEesti naine l\u00e4bi aegade\u201c, kus ta kirjeldab 19. sajandi l\u00f5pu ja 20. sajandi esimeste k\u00fcmnendite naisharitlaste eluk\u00e4iku: \u201eNaisharitlaste hulk, st nende, kes on omandanud kodukooli\u00f5petajanna diplomi v\u00f5i on selle taotlemise teel, samuti teiste t\u00fctarlaste hulk, kes \u00f5pivad mitmesugustes koolides, on juba nii arvukas, et nende k\u00f5ikide loendamine on v\u00f5imatu. See, \u00fchelt poolt nii r\u00f5\u00f5mustav olukord on ometi teiselt poolt otse traagiline probleem: eesti haritud naine ei leia t\u00f6\u00f6d oma kodumaal.\u201c Esimesed haritud noored naised leidsid kodu\u00f5petajana t\u00f6\u00f6l n\u00e4iteks Venemaal, kus nende saksa keel oli hinnas. Kui venestamissurve selle v\u00f5imaluse tahaplaanile surus, tekitas see taas k\u00fcsimuse karj\u00e4\u00e4riv\u00e4ljavaadetest. Kooli\u00f5petajannade amet vallakoolides? Helmi M\u00e4elo tsiteerib 1903. aasta ajalehte Olevik: \u201eSiiamaani ainult mehed selles ametis olnud. Naisterahvas on harukordselt t\u00f6\u00f6tanud abilisena, t\u00fctar isa v\u00f5i abikaasa oma mehe k\u00f5rval. N\u00e4ib nii, nagu ei v\u00f5iks naised vallakoolis iseseisvalt t\u00f6\u00f6tada. Vist on ka kohalikud maakoolide valitsused niisugusel arvamusel.\u201c<\/p>\n

Olevik kirjutab, et naiste lubamine \u00f5petajaks t\u00f5staks selle ameti hariduslikku taset, sest mitmed neist on vallakooli\u00f5petajatega v\u00f5rreldes kaunis hea haridusega. Ometi v\u00f5ttis see muutus kaua aega ja ajaleht kurjustab, et igivana arvamus naise v\u00f5imete piiratusest ja tema sobimatusest avaliku elu areenile on s\u00fcgavalt juurdunud lihtsais maameestes, kes isuvad vallavalitsustes \u00f5petaja valijana. Tundub, et sellistest p\u00f5him\u00f5ttelist laadi takistustest ei lasknud Aliise pere end vaevalt k\u00fcmmekond aastat hiljem t\u00fctardele haridusv\u00f5imalusi otsides tagasi hoida. Aliise Moora kirjutab:<\/p>\n

\u201eIsa oli see, kes otsustas meie saatuse. Kui ma algkooli l\u00f5petama hakkasin (olin 12. aastane) r\u00e4\u00e4kis mulle kord isa. \u201eMa n\u00e4en, et sul k\u00e4sit\u00f6\u00f6tegija k\u00e4si otsas ei ole. \u00d5mblejat sinust ei saa. Teise teenijaks sa ka ei taha saada. Sul ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle kui pead hoolega \u00f5ppima.\u201c \u201eOleksite teie mul poisid,\u201c \u00fctles kord j\u00e4lle meile, v\u00f5taks teid vabrikusse kaasa ja \u00f5petaksin teile ametit. Aga, seda ma \u00fctlen, t\u00fcdrukud, vabrikusse t\u00f6\u00f6le \u00e4rge te kunagi minge. See pole naiste koht. Meil on ainult vana Juuli, paberisorteerija j\u00e4\u00e4nud \u00f5igeks naiseks. Teised seda enam ei ole.\u201c<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>

Foto, millele on alla pressitud \u201eParikas\u2019te fotograifa Tallinn\u201c, peaks kujutama Aliise Moora isa tehase t\u00f6\u00f6tajaskonda. Kas t\u00f6\u00f6meeste vahel eelviimases reas seisab ka paberisorteerija vana Juuli, tehase ainus naist\u00f6\u00f6taja? Foto: Repro Arp Karm.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Tallinna t\u00fctarlaste Maria Feodorovna nimeline algkool Tartu maanteel, 4. klassi l\u00f5petajad 1911. aasta kevadel. Nende neidude hulgast Aliise Moorat ei leia, k\u00fcll aga k\u00e4is ta nimetatud perioodil selles algkoolis. Foto: Repro Arp Karm.<\/p><\/div>\n

Algkooli l\u00f5petamise j\u00e4rel tuligi otsustada, kus kooliteed j\u00e4tkata. 1913. aastal oli Tallinnas asutatud kaubanduskool, kus oli v\u00f5imalik \u00f5ppida kolme aastaga masinakirja, asutuste asjaajamist ja arvepidamist ning saada kantseleiametniku kutse: kaheksatunnised t\u00f6\u00f6p\u00e4evad ja viisakas palk. Aliise ema tahtis, et t\u00fctar sinna \u00f5ppima asuks, ja sinna plaanisid minna ka k\u00f5ik koolikaaslased peale \u00fche. Kui Aliise m\u00f5tles, et kolme aasta p\u00e4rast peab ta p\u00e4evast p\u00e4eva kantseleis laua taga istuma, tundus see v\u00e4ljavaade talle hirmutav:<\/p>\n

\u201eMina olin terve oma elup\u00f5lve m\u00e4rganud oma isa rasket elu \u2013 kellel oli vaba p\u00fchap\u00e4ev ainult iga kahe n\u00e4dala tagant ja kuidas temagi oleks tahtnud kuhugi minna ja ilma n\u00e4ha. Palju kergem oli ema p\u00f5li kes oli iseenda peremees. Kui p\u00e4evat\u00f6\u00f6 oli tehtud, v\u00f5is alati oma aega ka p\u00e4eva sees jagada. S\u00f5itis tihti maale oma kodu vaatama.\u201c\u00a0 <\/em><\/p>\n

Ta m\u00f5tles, mis t\u00f6\u00f6d v\u00f5iks teha, et vabamat elu saada, ja leidis, et selline v\u00f5imalus v\u00f5iks avaneda ehk\u00a0 \u00f5petajatel.<\/p>\n

\u201eKui ma hommikul kord kooli l\u00e4ksin selle ema k\u00e4suga, et palvekirja kirjutan ja viin kaubanduskooli nagu teisedki, l\u00e4ks asi teisiti. \u00d5petaja tahtis meile abiks olla palvekirja kirjutamiseks. Minagi v\u00f5tsin siis palvekirjaks m\u00e4\u00e4ratud paberipoogna ja hakkasin kirjutama, aga siis tuli sellest vabaduse kaotusest nii kange kahi peale, et kirjutamise asemel hakkasin nutma. \u00d5petaja n\u00e4gi ja k\u00fcsis, mis mul viga. Seletasin siis, et ma tahan minna hoopis g\u00fcmnaasiumi ja mitte kaubanduskooli.\u201c <\/em><\/p>\n

Kui \u00f5petaja kuulis, et kaubanduskooli minek on ema tahtmine, aga isal ei ole edasi \u00f5ppimise vastu\u00a0 midagi, veenis ta vanemaid lubama t\u00fctart g\u00fcmnaasiumikatsetele. Aliise oli selleks saanud hea ettevalmistuse, sest oli koos kooli\u00f5e Hilda Vaheriga saanud \u00f5petajalt, preili Maurerilt prantsuse keele tunde \u2013 \u201elihtsalt ilma rahata, \u00f5petamise p\u00e4rast\u201c. \u00d5petaja oli nimelt arvanud, et t\u00fcdruk on teiste \u00f5petajaks loodud. Preili Maurer soovitas t\u00fcdrukutel minna kroonug\u00fcmnaasiumi katsetele, sest seal oli odavam \u00f5ppemaks ja v\u00f5imalus \u00f5ppeedukuse eest \u00f5ppemaksuvabastus saada.<\/p>\n

\u201eSee eksamile minek oli j\u00e4lle esimene suur \u00f5nneproov. Klass kuhu viidi eksamit tegema oli sisseastujaid t\u00e4is. Eksam oli k\u00f5igis ainetes. Kui need olid tehtud ja siis teisel p\u00e4eval k\u00e4sti tulla vaatama, nimestikud pidi v\u00e4lja pandama, l\u00e4ksin k\u00fcll kui tulest l\u00e4bi. Ja seda \u00f5nne, l\u00e4bi oli selle klassit\u00e4ie \u00f5pilastest saanud \u00fcks vene t\u00fcdruk O. Vasiljeva ja 2 eestlast Hilda Vaher ja Alisa Karu, nagu sel korral mu nime kirjutatuna leidsin. Seda \u00f5nne! Oleksin heameelega h\u00fcpand ja keksind koju.\u201c <\/em><\/p>\n

Kooli \u00f5ppemaks oli aga suur ja perel tuli aastas t\u00fctre koolirahaks t\u00e4pselt \u00fcks kuupalk kokku hoida. Ent kevadel teenis ta hea \u00f5ppimise eest esimese j\u00e4rgu kiituskirja ja palus teisel aastal koolirahast vabastust. \u00d5ppemaksust \u00f5nnestus vabaks saada ka j\u00e4rgmistel aastatel ja see oli perele suur kokkuhoid. Sellegipoolest peeti t\u00fctarde koolitamist v\u00e4ga kalliks ning isa vabrikumehed vaatasid sellele kahtlevalt. Levisid jutud, et \u00f5ppekulude katmisel toetab meest vabrikudirektor isiklikult, meenutab Aliise Moora:<\/p>\n

\u201eKui vabrikumehed alati isa kallal norisid, mis sa sellest saad, et plikasid koolitad. Isa oli \u00f6elnud: \u201eKas teie ei n\u00e4e kui raske on harimata lesknaistel lapsi toita. Ja kui rasket t\u00f6\u00f6d peavad harimata naised tegema odava palga eest?\u201c Siis oli m\u00f5nigi mees tulnud usutlema, kuidas ta neile kooliraha muretseb ja k\u00fclap see Fahle aitab su t\u00fcdrukuid koolitada. Seepeale oli isa vastanud: \u201eKui palga saad, mine otse koju ja Pirsast m\u00f6\u00f6da.\u201c M\u00e4e all Lubja t\u00e4nava ja Tartu maantee nurgal oli trahter Birza. P\u00e4rast muudeti selle nimi Tartu restoraniks.\u201c<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>

Tallinna Kroonug\u00fcmnaasiumi 4. klass koos \u00f5petajaga 1916. aastal. Sellel pildil on ka koolit\u00fcdruk Aliise, kes seisab eelviimases reas vasakult kolmandana. Foto: Repro Arp Karm.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Tallinna I t\u00fctarlaste g\u00fcmnaasiumi 8. klass 1920. aastal. Aliise Karu (Moora) on viimases reas vasakult viies. Foto: Repro Arp Karm.<\/p><\/div>\n

Akadeemiline naine<\/strong><\/p>\n

T\u00e4nu pere toele, nutikale peale ja Tallinnas omandatud heale kooliharidusele avanes Aliise Mooral v\u00f5imalus kuuluda esimesse p\u00f5lvkonda, kes sai haridust omandada ka iseseisvunud Eesti rahvus\u00fclikoolis, kus ta asus \u00f5ppima 1920. aastal.<\/p>\n

20. sajandi alguses olid paljud naised omandanud keskhariduse v\u00f5i k\u00e4inud mitmetel kursustel ja omandanud eriala v\u00f5i kutse. Esimesed naised olid omandanud ka k\u00f5rgeima ehk \u00fclikoolihariduse. Eesti naisajaloost kirjutanud Helmi M\u00e4elo on seda ajaj\u00e4rku ja raskusi iseloomustades kirjutanud, et haridusolud olid keerulised: kuigi rahvas hindas haridust, oli ta vaene seda andma ja laste kooli saatmisel arvestati peamiselt poisse. \u201eKui naised l\u00f5puks \u00fclikooli lubati, kogesid nad seal mittem\u00f5istmist. Pealegi olid tuleviku v\u00e4ljavaated v\u00e4ga tumedad. \u00d5petajatel polnud v\u00f5imalik kodumaal kohta saada, riigiteenistuses samuti,\u201c kirjutab ta. Kuigi Aliise Moora enda m\u00e4rkmetes juba pisut r\u00f5\u00f5msamasse perioodi langenud \u00fclikooliaja kohta palju leida ei ole (seda perioodi k\u00e4sitlevad siiski teiste koostatud m\u00e4lestused), siis v\u00f5ib tagasivaates \u00f6elda, et ta esindab p\u00f5lvkonda, kellele \u00fclikooli p\u00e4\u00e4semine ei olnud enesestm\u00f5istetav haridustee j\u00e4tk. \u00dclikooli l\u00f5petamine avas hoopis teistsuguse elu ja perspektiivi, kui oli olnud tema eelk\u00e4ijatel.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Arvatavasti on fotol Tallinnas 1922. aastal asutatud segakoor Raudam, sest teises reas paremal neljandana istub koorijuht Karl Leimus. Tema vasakul k\u00e4el on Aliise Karu (Moora). Foto: Repro Arp Karm.<\/p><\/div>\n

Akadeemilistel pioneeridel tuli see tee ikka ja j\u00e4lle ise sisse tallata, ja seda l\u00e4bi keeruliste \u00fchiskondlike aegade. Siin olid toeks head \u00f5ppej\u00f5ud, aga ka s\u00f5brad ja kaaslased.<\/p>\n

Tulen aga tagasi 2020. aasta suvel \u00fchest Eesti suvekodust muuseumi j\u00f5udnud kastide juurde. Teiste materjalide hulgast tuli minu \u00fcllatuseks v\u00e4lja \u00fcks kohver, mis ei kuulunud Aliisele ega ammugi mitte Harrile. Selles olid hoolikalt tallele pandud Aliise Moora \u00f5pingutekaaslase, hilisema eluaegse kolleegi ja perekonnas\u00f5bra, arheoloog Marta Schmiedehelmi (s 1896 Harjumaal) fotod ja \u00fclikoolidiplomid \u00fches muude dokumentidega. Marta Schmiedehelm omandas keskhariduse Peterburis. P\u00e4rast sealse kroonug\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamist astus ta \u00fclikooli Petrogradis, kus ta \u00f5ppis arheoloogiat. Aastatel 1921\u201323 \u00f5ppis ta Tartu \u00dclikoolis muinasteadust ja omandas filoloogiamagistri kraadi, saades niiviisi esimeseks eesti naiseks, kes Tartu \u00dclikoolis muinasteaduse eriala l\u00f5petas.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli kaudu l\u00f5i Aliise Moora tihedad sidemed ka Eesti Rahva Muuseumiga. Siinkohal on huvitav m\u00e4rkida, et ERM pakkus v\u00e4ljavaateid erialaseks t\u00f6\u00f6ks ka teistele esimese p\u00f5lve naisharitlastele, n\u00e4iteks Helmi Reiman-Neggole (1892\u20131920), kelle vanemad olid saatnud Soome algharidust saama. Ta \u00f5ppis Helsingi \u00dclikoolis ka rahvateadust ja asus \u00fclikooli l\u00f5petamise j\u00e4rel t\u00f6\u00f6le Eesti Rahva Muuseumisse. Eraldi v\u00e4lja toomist v\u00e4\u00e4rib veel Helmi Kurrik (1882\u20131960), kes \u00a0\u00f5ppis 1925\u201335 Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas etnograafiat. Alates 1928. aastast oli temagi ERMi teenistuses, saades noorena lahkunud Helmi Reiman-Neggo poolelij\u00e4\u00e4nud elut\u00f6\u00f6 j\u00e4tkajaks.<\/p>\n

Aliise Moora, kes asus samuti ajale iseloomulikult rahvusteadusi \u00f5ppima, omandas erialase v\u00e4lja\u00f5ppe professor Ilmari Mannineni (1894\u20131935) k\u00e4e all. 1969. aastaga dateeritud ettekande k\u00e4sikirjas meenutab ta, et kui Manninen 1924. aastal Tartu \u00dclikooli esimeseks rahvateaduse dotsendiks nimetati, asus ta kohe ette valmistama eesti nooremat p\u00f5lve oma t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkajaks:<\/p>\n

\u201eIlmari Manninen oli kohe Raadile t\u00f6\u00f6le tulles v\u00f5tnud t\u00f6\u00f6le kas koosseisuliste v\u00f5i abit\u00f6\u00f6j\u00f5ududena \u00fcli\u00f5pilasi, kelle huvid olid juba oma \u00f5pingutega seotud eesti rahva ajaloo ja kultuuri tundma \u00f5ppimisega. Neile \u00fcli\u00f5pilastele andis ta tegelikus muuseumit\u00f6\u00f6s \u00f5petust rikkalike muuseumikogude keskel, avardades nende m\u00f5istmist ja huvi oma rahva endisaja t\u00f6\u00f6 ja elu vastu. Ilmari Manninen koolitas neid nagu teisigi muuseumis t\u00f6\u00f6tajaid elukutselistele muuseumit\u00f6\u00f6tajatele seatud n\u00f5uete, oskuste ja arusaamiste kohaselt.\u201c <\/em><\/p>\n

Aliise Moora kirjutab, et tal oli \u00f5nn t\u00f6\u00f6tada Ilmari Mannineni k\u00e4e all nii muuseumi kogude korraldust\u00f6\u00f6del kui ka \u00fcli\u00f5pilasena temalt rahvateaduse uurimist\u00f6\u00f6s \u00f5petust saades:<\/p>\n

\u201eOli \u00f5nn noor olla kahek\u00fcmnendate aastate algul, sest see aeg oli rahva elus \u00fcks s\u00f5jaj\u00e4rgsetest \u00fclesehitamisaegadest. \/—\/ Selle \u00fcli\u00f5pilasaja eksamite ja parimate t\u00f6\u00f6m\u00e4lestustese kuuluvad suvised v\u00e4lit\u00f6\u00f6d, mil k\u00e4idi arheoloogilistel kaevamistel, koguti rahvateaduslikku teatmematerjali, ajaloolist traditsiooni v\u00f5i registreeriti m\u00e4lestusm\u00e4rke. Nendega liitub \u00f5pingute aegne t\u00f6\u00f6 Raadil. Varased hommikused k\u00e4igud Raadile t\u00f6\u00f6le l\u00e4bi kogu Tartu linna, \u00fcle Toomem\u00e4e ja Emaj\u00f5e m\u00f6\u00f6da Narva maanted \u00fcles Peetri m\u00e4ele ja sealt l\u00e4bi p\u00f5ldude ja Raadi iluse pargi \u2013 Raadi lossi.\u201c<\/em><\/p>\n

Aliise Moora aitas rahvateaduslikus osakonnas kataloogida ja korrastada esemeid ning t\u00e4iendada valmivat ekspositsiooni. Kuigi \u00fcli\u00f5pilasp\u00f5lvele j\u00e4rgnesid pikad aastad peamiselt suure pere emana, kutsuti ta 1945. aastal taas muuseumi, kus ta sai osaleda selle s\u00f5ja ajal katkenud tegevuse taastamisel. Ta j\u00f5udis uuesti k\u00e4ima panna ERMi kirjasaatjate v\u00f5rgustiku tegevuse ja teha pikki kogumisretki. 1947. aastal sai temast ka muuseumi teadussekret\u00e4r, ent kuna pere sai s\u00fc\u00fcdistuse kodanlikus natsionalismis, tuli vahetada ametikohta ja nii j\u00e4tkas ta muuseumit\u00f6\u00f6d nooremteaduri kohustes. 1952. aastal j\u00e4tkus tema teadust\u00f6\u00f6 Tallinnas TA Ajaloo Instituudis. Aliise Mooral oli \u00f5nne tegeleda uurimist\u00f6\u00f6ga veel kuni k\u00f5rge eani, kujunedes elu l\u00f5puk\u00fcmnenditel ka Eesti tuntuimaks toidup\u00e4randi uurijaks.<\/p>\n

Allikad<\/strong><\/p>\n

\u201eMeie ema Aliise Moora 100\u201c. koostanud Ann Marksoo. Nordon, 2000.<\/p>\n

Leida Tarand \u201eM\u00e4lestused\u201c. Ilmamaa, 2010.<\/p>\n

Ilmar Talve \u201eEesti kultuuriajaloo probleeme\u201c. Tulimuld, 1952 (nr 4\u20135).<\/p>\n

Helmi M\u00e4elo \u201eEesti naine l\u00e4bi aegade\u201c. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957.<\/p>\n

Aliise Moora m\u00e4rkmeid ja m\u00e4lestusi, materjal perekonna valduses.<\/p>\n

 <\/p>\n

\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pille Runnel, ERMi teadusdirektor. Proloog 22. juunil ehk paar p\u00e4eva enne jaani saabus mu telefoni s\u00f5num t\u00e4di Maarjalt. Ta k\u00fcsis, mida hakata peale me sugulaselt tulnud teatega, et nende suvekodu kuuris seisab hulk kaste, v\u00f5imalik et vanapaberiga: \u201eMeil on umbes 300 kg ca 30 kasti k\u00e4sikirju jne. Harri ja Aliise Moora materjale, kas neid oleks…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":14223,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[19,10],"tags":[],"class_list":["post-14211","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sundmus","category-teadus"],"yoast_head":"\nEtnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Pille Runnel, ERMi teadusdirektor. Proloog 22. juunil ehk paar p\u00e4eva enne jaani saabus mu telefoni s\u00f5num t\u00e4di Maarjalt. Ta k\u00fcsis, mida hakata peale me sugulaselt tulnud teatega, et nende suvekodu kuuris seisab hulk kaste, v\u00f5imalik et vanapaberiga: \u201eMeil on umbes 300 kg ca 30 kasti k\u00e4sikirju jne. Harri ja Aliise Moora materjale, kas neid oleks…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2020-12-03T07:16:11+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-12-03T08:39:24+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/OK_Aliise_Moora_original.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"983\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"15 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks\",\"datePublished\":\"2020-12-03T07:16:11+00:00\",\"dateModified\":\"2020-12-03T08:39:24+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211\"},\"wordCount\":3051,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/12\\\/OK_Aliise_Moora_original.jpg\",\"articleSection\":[\"S\u00fcndmus\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211\",\"name\":\"Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/12\\\/OK_Aliise_Moora_original.jpg\",\"datePublished\":\"2020-12-03T07:16:11+00:00\",\"dateModified\":\"2020-12-03T08:39:24+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/12\\\/OK_Aliise_Moora_original.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/12\\\/OK_Aliise_Moora_original.jpg\",\"width\":983,\"height\":1600},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14211#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Pille Runnel, ERMi teadusdirektor. Proloog 22. juunil ehk paar p\u00e4eva enne jaani saabus mu telefoni s\u00f5num t\u00e4di Maarjalt. Ta k\u00fcsis, mida hakata peale me sugulaselt tulnud teatega, et nende suvekodu kuuris seisab hulk kaste, v\u00f5imalik et vanapaberiga: \u201eMeil on umbes 300 kg ca 30 kasti k\u00e4sikirju jne. Harri ja Aliise Moora materjale, kas neid oleks…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2020-12-03T07:16:11+00:00","article_modified_time":"2020-12-03T08:39:24+00:00","og_image":[{"width":983,"height":1600,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/OK_Aliise_Moora_original.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"15 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks","datePublished":"2020-12-03T07:16:11+00:00","dateModified":"2020-12-03T08:39:24+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211"},"wordCount":3051,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/OK_Aliise_Moora_original.jpg","articleSection":["S\u00fcndmus","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211","name":"Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/OK_Aliise_Moora_original.jpg","datePublished":"2020-12-03T07:16:11+00:00","dateModified":"2020-12-03T08:39:24+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/OK_Aliise_Moora_original.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/OK_Aliise_Moora_original.jpg","width":983,"height":1600},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14211#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Etnograaf Aliise Moora 120. Kuidas saada teadlaseks"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/12\/OK_Aliise_Moora_original.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3Hd","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14211","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14211"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14211\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14228,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14211\/revisions\/14228"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/14223"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14211"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14211"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14211"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}