{"id":14070,"date":"2020-11-12T11:13:39","date_gmt":"2020-11-12T09:13:39","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070"},"modified":"2021-12-20T11:14:55","modified_gmt":"2021-12-20T09:14:55","slug":"koroonakevad-2020","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070","title":{"rendered":"Koroonakevad 2020"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator.<\/p>\n

Idee koguda lugusid sellest, kuidas koroona m\u00f5jutab inimeste igap\u00e4evaelu, s\u00fcndis p\u00e4rast eriolukorra v\u00e4ljakuulutamist 12. m\u00e4rtsil 2020.<\/p>\n

Taasiseseisvunud Eestis polnud kunagi varem kehtestatud eriolukorda. Ilmselt ei m\u00e4letanud suur hulk inimesi ka aega, mil oleks \u00fclemaailmselt sedav\u00f5rd kardetud \u00fcht nakkushaigust. N\u00fc\u00fcd aga levisid uudised koroonast ja selle toodud surmadest kiiresti ning riigid sulgusid \u00fcksteise j\u00e4rel. Oli selge, et k\u00e4es on ajalooline hetk, mida tuleb kohe j\u00e4\u00e4dvustama hakata. Peale ERMi asusid koroonateemalist p\u00e4rimust koguma veel n\u00e4iteks Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Tervishoiumuuseum, samuti Delfi uudisteportaal.<\/p>\n

Teema osutus populaarseks, meile saabus 63 mitmesuguses vormis kaast\u00f6\u00f6d. Esimene t\u00f6\u00f6 laaditi \u201eRahvalugude\u201c veebiportaali \u00fcles juba 18. m\u00e4rtsil, seega napilt n\u00e4dal p\u00e4rast eriolukorra algust.<\/p>\n

Kaast\u00f6\u00f6d varieerusid nii \u017eanrilt kui ka mahult. M\u00f5ned l\u00e4htusid ERMi koostatud k\u00fcsimuskavast. K\u00fcmme inimest jagas meiega oma koroonaajap\u00e4evikut, mida nad oleksid pidanud ka ilma muuseumi \u00fcleskutseta. Kirjasaatjate seas oli k\u00fcmmekond last, kellele oli antud koolit\u00f6\u00f6ks kirjutada koroonaperioodist. Oli viibeldud videolugu, s\u00f5pradevahelisi e-kirju ning koroonast ning eriolukorrast inspireeritud luuletusi ja karikatuure.<\/p>\n

Peale tekstide saadeti muuseumile \u00fcle 300 foto. Paljud neist on loodud seeriatena ja seega v\u00f5ib neidki k\u00e4sitleda kui visuaalseid jutustusi eriolukorrast.<\/p>\n

M\u00f5ned t\u00f6\u00f6d oli v\u00e4ga mahukad, pikim p\u00e4evik lausa \u00fcle 200 lehek\u00fclje. P\u00e4evikud olidki k\u00f5ige p\u00f5hjalikumad ja mitmek\u00fclgsemad \u2013 vahel ka laialivalguvamad \u2013 \u00fclevaated sellest erilisest ajast: neis lahati epideemiast tingitud m\u00f5tteid-tundeid ja kirjeldati k\u00f5ikv\u00f5imalikke igap\u00e4evaelu tahke argiste pisitegevusteni v\u00e4lja.<\/p>\n

Hulk kaast\u00f6id kirjeldas aga vaid \u00fcksiks\u00fcndmusi, millele eriolukord oma pitseri vajutas, n\u00e4iteks ebatavalisel viisil peetud s\u00fcnnip\u00e4eva, koomilist juhtumist distants\u00f5ppe ajal v\u00f5i koroonateemalist lastem\u00e4ngu.<\/p>\n

Enamik t\u00f6id p\u00e4rines inimestelt, kes olid eriolukorra t\u00f5ttu sunnitud j\u00e4\u00e4ma kodusele re\u017eiimile. V\u00e4ga v\u00e4he kirjutasid oma kogemusest eesliinit\u00f6\u00f6tajad \u2013 arstid-\u00f5ed, poem\u00fc\u00fcjad, kaitseliitlased jt vabatahtlikud abilised. Oli vaid \u00fcks dokumenteerivas stiilis \u00fclevaade Saaremaa valla kriisistaabi tegevusest. V\u00f5ib oletada, et pingeline t\u00f6\u00f6 j\u00e4ttis eesliinil olijatele v\u00e4he mahti oma kogemusse s\u00fcveneda, ent edaspidi oleks siiski huvitav lugeda just nende meenutusi.<\/p>\n

M\u00f5neti \u00fcllatuslikult puudusid koroonat p\u00f5denute kogemuslood. \u00dcks kirjutaja k\u00fcll kahtlustas endal koroonat, aga kuna ta ei kuulunud riskir\u00fchma, siis j\u00e4i ta koroona suhtes testimata.<\/p>\n

Samuti polnud lugusid koroonapiirangute t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6 kaotanud inimestelt.<\/p>\n

Mis kaast\u00f6\u00f6des k\u00f5lama j\u00e4i?<\/p>\n

K\u00f5igepealt muidugi isolatsioon selle paljudes varjundites. T\u00f6\u00f6d kajastasid eriolukorra aega 12. m\u00e4rtsist 17. maini, mil tuli ootamatult hakkama saada mitmesuguste piirangutega: kaugt\u00f6\u00f6ga, distants\u00f5ppega, eneseisolatsiooniga. J\u00e4rsku polnud soovitatav kohtuda s\u00f5prade ja sugulastega ning k\u00f5ikv\u00f5imalikud kohad, kus seda siiani teha sai, nagu kinod, kohvikud, m\u00e4nguv\u00e4ljakud jne, pandi \u00fcldse kinni.<\/p>\n

K\u00e4ime <\/em>[lapselaste] S\u00f6reni ja Sandraga v\u00e4ljas. Vihma sajab ja peaaegu \u00fchtegi inimest ei ole. Tuul on m\u00e4nguv\u00e4ljaku lindi puu otsa viinud. <\/em>[5-aastane] Sandra: \u201eKas puid ei tohi ka puudutada?\u201c <\/em><\/p>\n

Teeme kolm tiiru \u00fcmber Maxima tiigi. Tiigi \u00e4\u00e4res on silt, mis hoiatab j\u00e4\u00e4lemineku eest. Sandra: \u201eKas tiik on ka suletud?\u201c <\/em>(Naine, 1966)<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kui spordiv\u00e4ljakud on kinni, siis rulatatakse k\u00f5nniteel. Foto: Urve Rukki<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Spordiv\u00e4ljakud on suletud. Foto: Urve Rukki<\/p><\/div>\n

Kohtudes ei tohtinud inimesed minna \u00fcksteisele l\u00e4hemale kui kaks meetrit. Seda valvasid kergliiklusteedel, m\u00e4ngu- ja spordiv\u00e4ljakute juures patrullivad politseiekipaa\u017eid, kuid ka kaaskodanikud ise.<\/p>\n

P\u00e4rast, kui j\u00f5udsime alevikku, l\u00e4ks meist m\u00f6\u00f6da ema v\u00e4ikese pojaga. Ema k\u00f5ndis ees ja poeg s\u00f5itis lastejalgrattaga taga. Korraga haaras mu mees mind \u00f5last ja t\u00f5mbas seisma. Ma ei saanud aru, milles on asi. Mees \u00fctles, et ma olevat astunud liiga kiiresti ja l\u00e4inud poisile liiga l\u00e4hedale ja ema olevat mind vaadanud kurja pilguga. <\/em>(Naine, 1953)<\/p>\n

\"\"<\/a>

Politsei hoiab linlastel silma peal. Foto: Urve Rukki<\/p><\/div>\n

Piirangutega elu tekitas uusi argipraktikaid. T\u00f6\u00f6asju aeti uutmoodi, muutusid viisid, kuidas k\u00e4ia poes, korraldada koguduste elu, pidada s\u00fcnnip\u00e4evi ja matuseid jne. Kaugt\u00f6\u00f6d tehes polnud tarvidust end korralikult riidesse panna v\u00f5i meikida. Vahel tuli k\u00f5rvar\u00f5ngaid k\u00f5rva panna, et k\u00f5rvaaugud kinni ei kasvaks, <\/em>nentis \u00fcks naine (1955).<\/p>\n

Palju muutus koolielu. Koolilapsed algul ehk r\u00f5\u00f5mustasidki distants\u00f5ppe \u00fcle, kuid sunnitud eemalolek s\u00f5pradest, trennist ja m\u00e4nguv\u00e4ljakutest l\u00e4ks kiiresti t\u00fc\u00fctuks.<\/p>\n

Alguses kui ma sain teada, et t\u00e4nu koroonaviiruse levikule suletakse k\u00f5ik koolid, oli mul hea meel. M\u00f5tlesin, et hea on kodus olla ja s\u00f5pradega v\u00e4ljas m\u00e4ngida. Kui aga hakati juba sulgema m\u00e4nguv\u00e4ljakuid ja s\u00f5pradega enam kokku ei saanud, siis sain aru, et tegemist on t\u00f5sise viirusega. Kodus on muidugi hea olla, aga \u00f5ppida oli alguses v\u00e4ga raske. Tavaliselt alustan \u00f5ppimisega kell 9 ja teen alguses need t\u00f6\u00f6d \u00e4ra, mida vaja \u00f5petajaga jagada. Kell 12\u201313 puhkan ja s\u00f6\u00f6n ning siis j\u00e4lle \u00f5ppima. K\u00f5ige p\u00f5nevam kodune \u00fclesanne oli kodunduses pannkookide k\u00fcpsetamine. <\/em>(T\u00fcdruk, 2009)<\/p>\n

Tegelikult on ikkagi m\u00f5nus siin oma toas. Ja mulle hakkab isegi meeldima see olukord, ma saan \u00f5ppida nii, nagu mulle meeldib, vahest p\u00f5randal, vahest laua taga, vahest isegi voodis ja kui on soovi, siis saan isegi s\u00f5pradega lobiseda virtuaalselt. <\/em>(T\u00fcdruk, 2007)<\/p>\n

Minule ei meeldi kodu\u00f5pe. See on minu jaoks liiga palju, mulle ei meeldi ajakava ja kodus, sest mina pean \u00f5ppima, aga vennad l\u00f5butsevad ja m\u00fcravad <\/em>L<\/em>.<\/em> (T\u00fcdruk, 2012)<\/p>\n

\"\"<\/a>

Distants\u00f5pe. Autor: Toomas Mitt<\/p><\/div>\n

Suleti k\u00f5ik teenused, mis polnud eluliselt vajalikud: kaubanduskeskused, raamatukogud, muuseumid, juuksurisalongid. Selle tulemusel oli m\u00f5nel elu pikim habe<\/em> (mees, 1976).<\/p>\n

M\u00e4rkan prouat, kelle k\u00e4tel on silmapaistvalt peen manik\u00fc\u00fcr, imelik, ilusalongid ju ei t\u00f6\u00f6ta. Teisest k\u00fcljest, kohanejatel hakkavad tekkima uued oskused. <\/em>(Naine)<\/p>\n

Raamatuid, t\u00f5si k\u00fcll, sai kontaktivabalt siiski laenutada:<\/p>\n

Laenutan raamatukogust kontaktivabalt raamatuid, st tellin telefoni teel ja raamatud j\u00e4etakse minu nimele raamatukogu ukse taha lauale. Loetud raamatud tagastan k\u00f5rvalolevale toolile. Lihtne.<\/em> (Naine)<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/a>

Distantsihoidmisest sai uus sotsiaalne norm. Foto: Ave M\u00f5istlik<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Koroonapiirangud. Foto Andriela R\u00e4\u00e4bis<\/p><\/div>\n

Toidupoed ja apteegid olid k\u00fcll eriolukorra ajal avatud, aga distantsi hoidmise n\u00f5ude taustal sai tuule tiibadesse e- ja kullerikaubandus. Kaugostlemine kasvas poekettidel kiiresti \u00fcle pea, virtuaalsed j\u00e4rjekorrad venisid n\u00e4dalapikkuseks. Sellegipoolest t\u00f5desid paljud vanemad inimesed, et just eriolukord aitas neil avastada kullerikaubanduse tegeliku v\u00f5lu.<\/p>\n

Teine suur muutus oli see, et l\u00f5petasime \u00fcldse poes ja ka apteegis k\u00e4imise ning tellisime k\u00f5ik vajaliku kulleriga koju. Lagedil on see v\u00f5imalik. See muutus oli r\u00f5\u00f5mustav, sest meile ei meeldi poes k\u00e4imine. Varem lihtsalt ei tulnud selle peale, et v\u00f5iksime toidukauba koju tellida. [\u2026] Kui see hull aeg m\u00f6\u00f6da saab ja elu ja tervist on, hakkangi paljusid asju e-Coopist tellima. Sellega hoiab aega ja energiat kokku. Linnas toidu j\u00e4rel k\u00e4imine v\u00f5tab palju aega ja kurnab vaimu. Meie v\u00e4ikesest erapoest ei saa n\u00e4iteks kaalikat, sellerit, peeti ja m\u00f5ndagi muud veel, mis toidulaua mitmekesisemaks muudab.<\/em> (Naine, 1953)<\/p>\n

Eriolukorra esimestel p\u00e4evadel vallandus l\u00fchiajaliselt ostupaanika. Varuti toitu ja muid esmatarbeid, et umbes n\u00e4dal vastu pidada <\/em>(naine, 1955). Nagu mujal maailmas, osteti Eestiski poed WC-paberist t\u00fchjaks. Kuigi kevadel oli internet WC-paberi naljadest ja meemidest pungil, ei saadetud ERMi \u00fcllatuslikult ainsatki sellist. Vaid \u00fcks kirjutaja m\u00f6\u00f6nis tavatu hulga WC-paberi ostmist ja selgitas sealsamas oma teo tagamaid:<\/p>\n

WC paberit v\u00f5tsin ka kaks pakki, igaks juhuks, p\u00e4rast kuulsin, et normaalsed inimesed ostsid ikka kahek\u00fcmne paki kaupa. Ja hakkas teda kuluma k\u00fcll rohkem kui varem, sest n\u00fc\u00fcd mina omaenese kodus ka enam ei aevasta ega k\u00f6hi, kuidas juhtub, vaid kraban kohe jupi paberit, kui k\u00f6ha peale tuleb, ja see nutsak p\u00e4rast lendab kohe pliidi alla. Ning k\u00f5iksugu pindasid on hea p\u00fchkida kloorivees niisutatud paberi, mitte lapiga, aga p\u00fchin ma neid kindlasti k\u00fcmme korda sagedamini kui varem. <\/em>(Naine, 1958)<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kodused varud. Foto: Diana Loot<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

T\u00fchjus poes. Foto Mona T\u00e4rk<\/p><\/div>\n

Paljudes kirjutistes k\u00f5las \u00e4revus. Koroonastress ja hirm haigeks j\u00e4\u00e4da kimbutas enam vanemaid inimesi, kellele loeti ajakirjanduse vahendusel lakkamatult s\u00f5nu peale, et nad p\u00fcsiksid kodus ega seaks end ohtu. Hirmu v\u00f5imendasid ka meedias avaldatud diagnooside ja surmajuhtumite numbrid.<\/p>\n

Koroonastress tuli peale, l\u00e4ksin endast v\u00e4lja. Stress ei tulnud mitte sellep\u00e4rast, et ma tahaks ellu mingit vaheldust, mida eriolukord ei v\u00f5imalda. Hoopiski sellep\u00e4rast l\u00e4ksin endast v\u00e4lja, et igalt poolt tuleb hoiatusi, et minusugune inimene on riskir\u00fchmas ja ei tohiks kuhugi minna. Aga mul on ju vaja s\u00fc\u00fca ja ma ei taha v\u00f5\u00f5raid inimesi kerjata, et nad mulle s\u00fc\u00fca tooksid. <\/em>(Naine, 1953)<\/p>\n

Inimeste toimetulek nn koroonastressiga oli erinev: oli sulaselget surmahirmu, aga ka humoorikat k\u00f5rvalpilku oma \u00e4revusele. Neil, kel oli lisaks k\u00f5rgele vanusele kroonilisi haigusi, oli m\u00f5istagi ka suurem hirm.<\/p>\n

    \n
  1. aprillil k\u00e4isin uuesti poes ja viisin toidukraami ja kogunenud ajalehti elukaaslasele. Mees oli nii hirmul, et tuppa ei kutsunud. Pani kindad k\u00e4tte ja oli ainult k\u00f6\u00f6gi aknal. Noomis, et olin toitu toonud, kuid ise ta pole poodi l\u00e4inud. Andis kinnastes autov\u00f5tme l\u00e4bi akna, et paneksin toidukraami akna all seisnud auto pagasiruumi tallele. Helistasin talle p\u00fchap\u00e4eval ja ta \u00fctles, et oli juba kaks korda piilumas k\u00e4inud auto pagasis olevat toidukotti, kas v\u00f5imalik juba viirus on hingusele l\u00e4inud. <\/em>(Naine, 1955)<\/li>\n<\/ol>\n

    Teisel n\u00e4dalal peale eriolukorra algust \u00e4rkasin \u00fchel \u00f6\u00f6l juhusliku k\u00f6hahoo peale, kargasin voodist v\u00e4lja, jooksin k\u00f6\u00f6ki, keetsin kuuma kasulikkudest rohtudest teed, valasin k\u00f5vasti Carmolist ka sinna peale, vahetasin kogu voodipesu \u00e4ra, k\u00e4isin ise pesus, panin puhta \u00f6\u00f6s\u00e4rgi, j\u00f5in tee \u00e4ra ja hommikul lajatasin leiva peale topeltportsu k\u00fc\u00fcslauku. Endal hakkas ka naljakas juba l\u00f5puks. Eriolukorra algusest peale \u2013 kolme n\u00e4dala jooksul \u2013 olen aevastanud umbes viisteist korda. Vanasti k\u00fcll niisuguse asja \u00fcle arvestust ei pidanud.<\/em> (Naine, 1958)<\/p>\n

    Homme p\u00fc\u00fcan hoiduda igasugustest pressikonverentsidest ja muidu jututundidest. [\u2026] Ma tahan elada, ma tahan elada, ma tahan, et mu mees ja t\u00fctar ja k\u00f5ik inimesed, kes veel elus on, j\u00e4\u00e4ksid ellu, et nad ei sureks selle viiruse k\u00e4tte. [\u2026] T\u00e4na suri Eestis esimene koroonahaige. Eile just r\u00e4\u00e4giti ametite pressikonverentsil, et varsti v\u00f5ib oodata surmajuhtumeid. Nii poleks tohtinud \u00f6elda. Selliseid ennustusi ei tohi teha. [\u2026] Kardan haigeks j\u00e4\u00e4da ja haiglasse sattuda. 2018. a haiglas olemine poleks midagi selle k\u00f5rval, mis oleks hingamisaparaadi k\u00fcljes olla. Arstid oma kaitseriietuses oleksid nagu kummitused. Ja suur surmahirm oleks haiglas. Haiglas v\u00f5ib ju koroonaviirusele lisanduda veel halbu viiruseid ja baktereid. [\u2026] P\u00e4evasel r\u00e4nnakul olin isegi r\u00f5\u00f5mus, aga praegu on tahtmine nutta nende inimeste p\u00e4rast, kes on surnud koroonaviiruse tekitatud haigusse, on tahtmine nutta nende kannatuste ja surma\u00fcksinduse p\u00e4rast. <\/em>(Naine, 1953)<\/p>\n

    \u00dcldiselt ei tehtud surmast palju juttu \u2013 seda ehk teema tundlikkuse t\u00f5ttu. \u00dcks kirjutaja m\u00e4rkis oma muutunud suhtumist surma teemal naljatamisse, saadeti ka \u00fcks pildiseeria eriolukorraaegsest matusest.<\/p>\n

    Vaatan aastataguseid pilte Haapsalu H\u00d5FF-ilt, hauatagused kost\u00fc\u00fcmid, ratastel kirst ning poseerimised surnuaia taustal m\u00f5juvad t\u00e4nases muutunud maailmas imelikult. <\/em>(Naine)<\/p>\n

    \u00c4revust v\u00f5imendasid vastuk\u00e4ivad s\u00f5numid neilt, kelle asi oli otsuseid vastu v\u00f5tta. Vahel erines valitsuse jutt teadusn\u00f5uandjate ja vastutavate ametite omast, vahel ei klappinud meedias avaldatud haigete, haiglaravil olijate ja surnute arvud kirjutajate koduse arvepidamisega. Kes t\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana v\u00f5i kel oli pereliikmete seas p\u00f5hikooli v\u00f5i g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petavaid lapsi, ootas \u00e4revusega teateid sellest, kas l\u00f5pueksamid siis ikkagi toimuvad v\u00f5i mitte.<\/p>\n

    Eile oli koroonapositiivsete arvuga mingi segadus. See ajas n\u00e4rvi. Tundus, et olukord hakkab kontrolli alt v\u00e4ljuma. [\u2026] Lugesin taas uudiseid, kuulasin uudiseid ja arutlusi, vestlesin mehega koroonav\u00e4rgist. See tekitas suurt t\u00fcdimust, tiris minu s\u00fcgavast olemusest esile agressiivsuse. Mulle hakkab vastu keerutamine ja vassimine koroonav\u00e4rgi \u00fcmber, hakkavad vastu igasugused l\u00e4bim\u00f5tlemata prognoosid, mis minus ja kindlasti paljudes inimestes hirmu tekitavad. <\/em>(Naine, 1953)<\/p>\n

    Kas p\u00f5hikooli l\u00f5pueksamid toimuvad v\u00f5i mitte? Kuidas korraldada g\u00fcmnaasiumi ja k\u00f5rgkoolide sisseastumiskatseid? Kas riigieksamid toimuvad? 18. maist v\u00f5ib koolides \u00f5ppet\u00f6\u00f6 j\u00e4tkuda kuni 10 lapsega gruppides. Mida see suures koolis reaalselt t\u00e4hendab? <\/em>(Naine, 1966)<\/p>\n

    Oli palju segadust viiruse levikuviiside ning maskide t\u00f5hususe \u00fcmber \u2013 ja ega vastuseid sellal ju t\u00f5esti polnud.<\/p>\n

    Kanda maski v\u00f5i mitte, karta viiruse levikut \u00f5hus ning kontaktpindadel v\u00f5i mitte. Igal arvamusliidril tundub olema oma arvamus, iga uurimus j\u00f5uab erinevatele j\u00e4reldustele. <\/em>(Naine)<\/p>\n

    Desinfitseerimise t\u00e4htsust r\u00f5hutati eriolukorra algusest saadik, sest kardeti viiruse levikut pindade kaudu. K\u00f5ikv\u00f5imalike esemete ja pindade desinfitseerimisest kujunes t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne uus argirutiin, milles muuseas kajavad m\u00f5jukalt vastu materjaliteadlase Marek Strandbergi YouTube\u2019is ja paljudes meie meediakanalites avaldatud n\u00e4pun\u00e4ited.<\/p>\n

    Kui huvi rohkem, vaata:<\/p>\n

    https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=fW-mCZA7AO0<\/a>;<\/p>\n

    https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=RxJVNW-_PMU<\/a><\/p>\n

    \u00dcks kord n\u00e4dalas k\u00e4in poes. [\u2026] Koostan nimekirja, mida poest osta ja sammume koos abikaasaga poe ette. Tema j\u00e4\u00e4b v\u00e4lja ootama, mina maskiga marsin poodi, desinfitseerin k\u00e4ed, panen k\u00e4tte kilekindad. Kui ostud tehtud, tulen v\u00e4lja ja abikaasaga koos laome toiduained kottide sisse. Abikaasa kannab toidukotte, mina v\u00f5tan eest maski, kindad ja asetan need kilekotti, mille viskan maja ees asuvasse pr\u00fcgikonteinerisse. Tulen koju, panen kotid ja hakkan neid lahti v\u00f5tma. Desinfitseerin kogu aeg k\u00e4si\u2026 <\/em>(Naine, 1949)<\/p>\n

    Kodus desinfitseerimine j\u00e4tkus:<\/p>\n

    Jahupaki desinfitseerin viinaga, piserdades viina sinna peale. Juur- ja puuviljad pesen sooja kraanivee all puhtaks ja piserdan neile peale viinalahust, mis on 80-protsendiline. Riidest kotid asetan kohe pesumasinasse ja nad seisavad seal kuni koguneb pesu. Tavaliselt kasutan pesumasinat \u00fcks kord n\u00e4dalas. Desinfitseerin ka esikus koha, kus asusid riidest kotid. N\u00fc\u00fcd v\u00e4risen n\u00e4dal aega hirmust, loodan, et l\u00e4ks \u00f5nneks ja et ei saanud nakkust. N\u00e4dala p\u00e4rast kordub poesk\u00e4imine j\u00e4lle ja hirm on ikka sees.<\/em> (Naine, 1949)<\/p>\n

    Palju segadust tekitas maskikandmine. Kanda neid v\u00f5i mitte? Millist kaitset v\u00f5is maskidest loota? Siingi ei j\u00f5udnud riigivalitsejad ja nende n\u00f5uandjad \u00fcksmeelele. Eestis maskid eriolukorra jooksul ega j\u00e4rel kohustuslikuks ei muutunud. Kuid mitmed kirjutajad kasutasid neid siiski, sest nii tundus turvalisem, isegi kui see oli vaid enesesisendus.<\/p>\n

    Katsetasin Tallinnas poes maskiga k\u00e4imist, andis k\u00fcll turvatunnet juurde<\/em>. (Naine)<\/p>\n

    Eaka inimese jaoks v\u00f5is mask olla p\u00e4\u00e4setee isolatsioonist v\u00e4lja:<\/p>\n

    Aga minu jaoks tekkis justkui valgus tunneli l\u00f5pus, kui noorem t\u00fctar Eva t\u00f5i suure pataka n\u00e4omaske ja andis mulle loa ise toidupoes k\u00e4ia.<\/strong> \u201eSee mask ei kaitse sind viiruse eest, aga hoiab teised sinust eemal,\u201c seletas ta. Nii ongi. [\u2026] Elagu iseseisvus! Ei saa \u00f6elda, et see mask oleks mugav, sellega hakkab palav, aga ta tekitab kandjale t\u00f5esti tema isikliku karantiiniaegse distantsi. Ja sunnib k\u00e4hku tegutsema, et v\u00f5imalikult kiiresti v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda ja mask pr\u00fcgikorvi poetada.<\/em> (Naine, 1934)<\/p>\n

    Kuid mitte k\u00f5igile polnud \u00fchiskonna sulgumine ebameeldiv kogemus. Osa kirjutajaid hoopis nautis seda aeglustunud elu kui ootamatut puhkepausi ja tundis heameelt olukorrast, mil j\u00e4rsku oli palju rohkem aega tegeleda pere ja lastega, spordi ja matkamisega.<\/p>\n

    Sel aastal tundub kevad v\u00e4ga pikk. Niimoodi kolasin metsades vist lapsep\u00f5lves. [\u2026] Elu on ootere\u017eiimil nii rahulik, t\u00e4nased toimetused v\u00f5ib muretsemata homse kaela visata.<\/em> (Naine)<\/p>\n

    Oleme eriolukorra elur\u00fctmiga ilusasti harjunud. Ja kuigi m\u00f5nest keelatud asjast tunneme puudust, meile see t\u00e4itsa meeldib. Seejuures on oluline, et terved inimesed v\u00f5ivad turvaliselt \u00f5ues liikuda. Muidu oleks piin. <\/em>[…] Viimase pooleteise kuuga oleme teinud t\u00e4is RMK matkaradade k\u00fclastamise mitme aasta plaani. <\/em>(Mees, 1976)<\/p>\n

    Matkaradadel k\u00e4imine oligi koroonakevadel linnaeestlaste meelisharrastus.<\/p>\n

    Vaba p\u00e4ev <\/em>[1. mai], ha-haa. Tiirutame noorema lapse perega ringi ja otsime sobivat RMK grillimiskohta, loomulikult \u00fcritab t\u00e4nasel p\u00e4eval seda veel umbes pool Eesti rahvast. <\/em>(Naine)<\/p>\n

    Saabus suvi ja uusi nakatunuid lisandus iga p\u00e4evaga \u00fcha v\u00e4hem. Tekkis usk, et ohtlik aeg on n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks m\u00f6\u00f6das, iga t\u00f5bine tuttav ei tundunudki enam killerina <\/em>(naine). P\u00f6\u00f6rduti tagasi t\u00f6\u00f6le, arvutati kokku, mitu liitrit piiritust oli kulunud toidukauba ja ukselinkide desinfitseerimiseks, ning tunti kergendust piirangute l\u00f5ppemisest:<\/p>\n

    Sattusime peale ka r\u00f5\u00f5msale hetkele, kui r\u00fchm lasteaialapsi tormas h\u00f5isates ERMi m\u00e4nguv\u00e4ljaku poole, sest oli antud luba neid j\u00e4lle kasutada.<\/em> (Naine, 1948)<\/p>\n

    Enamikult ei n\u00f5udnud see 67 p\u00e4eva kestnud eriolukord enneolematut pingutust, nagu valitsuse p\u00f6\u00f6rdumistes tavatseti r\u00f5hutada. Paljude jaoks oli asi pigem vastupidine:<\/p>\n

    Need enam kui kaks kuud vaikuseaega on andnud v\u00f5imaluse olla koos oma perega, teha koos toredaid matkasid, avastada Eestimaad. Aga ka aega iseendale. Lihtsalt olemiseks, m\u00f5tete kogumiseks, kirjutamiseks. On olnud ajalugu meie silme all.<\/em> (Mees, 1976)<\/p>\n

    N\u00fc\u00fcd s\u00fcgisel on k\u00e4es epideemia uus laine. Pole teada, millal muutub koroona tavaliseks haiguseks nagu iga-aastane gripp, millega me lihtsalt peame koos elama, nagu leiavad viroloogid. Kuni kestab ebatavaliste reeglite ja piirangutega aeg, j\u00e4tkub ERMis koroonalugude koguminegi, sest meile pakub endiselt huvi, kuidas inimesed oma igap\u00e4evaeluga toime tulevad, mida tunnevad ja m\u00f5tlevad.<\/p>\n

    Mida ja kuidas talletada ning kuhu info saata<\/a>, vaata l\u00e4hemalt ERMi kodulehelt.<\/p>\n

    <\/fb:like><\/div>
    <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator. Idee koguda lugusid sellest, kuidas koroona m\u00f5jutab inimeste igap\u00e4evaelu, s\u00fcndis p\u00e4rast eriolukorra v\u00e4ljakuulutamist 12. m\u00e4rtsil 2020. Taasiseseisvunud Eestis polnud kunagi varem kehtestatud eriolukorda. Ilmselt ei m\u00e4letanud suur hulk inimesi ka aega, mil oleks \u00fclemaailmselt sedav\u00f5rd kardetud \u00fcht nakkushaigust. N\u00fc\u00fcd aga levisid uudised koroonast ja selle toodud surmadest kiiresti ning…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":14079,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[30,19,10],"tags":[],"class_list":["post-14070","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-osalus","category-sundmus","category-teadus"],"yoast_head":"\nKoroonakevad 2020 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Koroonakevad 2020 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator. Idee koguda lugusid sellest, kuidas koroona m\u00f5jutab inimeste igap\u00e4evaelu, s\u00fcndis p\u00e4rast eriolukorra v\u00e4ljakuulutamist 12. m\u00e4rtsil 2020. Taasiseseisvunud Eestis polnud kunagi varem kehtestatud eriolukorda. Ilmselt ei m\u00e4letanud suur hulk inimesi ka aega, mil oleks \u00fclemaailmselt sedav\u00f5rd kardetud \u00fcht nakkushaigust. N\u00fc\u00fcd aga levisid uudised koroonast ja selle toodud surmadest kiiresti ning…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2020-11-12T09:13:39+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2021-12-20T09:14:55+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/3_IMG_20200329.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"16 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Koroonakevad 2020\",\"datePublished\":\"2020-11-12T09:13:39+00:00\",\"dateModified\":\"2021-12-20T09:14:55+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070\"},\"wordCount\":2868,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/11\\\/3_IMG_20200329.jpg\",\"articleSection\":[\"Osalus\",\"S\u00fcndmus\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070\",\"name\":\"Koroonakevad 2020 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/11\\\/3_IMG_20200329.jpg\",\"datePublished\":\"2020-11-12T09:13:39+00:00\",\"dateModified\":\"2021-12-20T09:14:55+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/11\\\/3_IMG_20200329.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/11\\\/3_IMG_20200329.jpg\",\"width\":1200,\"height\":1600,\"caption\":\"dav\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=14070#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Koroonakevad 2020\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Koroonakevad 2020 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Koroonakevad 2020 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator. Idee koguda lugusid sellest, kuidas koroona m\u00f5jutab inimeste igap\u00e4evaelu, s\u00fcndis p\u00e4rast eriolukorra v\u00e4ljakuulutamist 12. m\u00e4rtsil 2020. Taasiseseisvunud Eestis polnud kunagi varem kehtestatud eriolukorda. Ilmselt ei m\u00e4letanud suur hulk inimesi ka aega, mil oleks \u00fclemaailmselt sedav\u00f5rd kardetud \u00fcht nakkushaigust. N\u00fc\u00fcd aga levisid uudised koroonast ja selle toodud surmadest kiiresti ning…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2020-11-12T09:13:39+00:00","article_modified_time":"2021-12-20T09:14:55+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":1600,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/3_IMG_20200329.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"16 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Koroonakevad 2020","datePublished":"2020-11-12T09:13:39+00:00","dateModified":"2021-12-20T09:14:55+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070"},"wordCount":2868,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/3_IMG_20200329.jpg","articleSection":["Osalus","S\u00fcndmus","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070","name":"Koroonakevad 2020 - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/3_IMG_20200329.jpg","datePublished":"2020-11-12T09:13:39+00:00","dateModified":"2021-12-20T09:14:55+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/3_IMG_20200329.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/3_IMG_20200329.jpg","width":1200,"height":1600,"caption":"dav"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=14070#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Koroonakevad 2020"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/3_IMG_20200329.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3EW","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14070","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=14070"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14070\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":15250,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/14070\/revisions\/15250"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/14079"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=14070"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=14070"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=14070"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}