{"id":13887,"date":"2020-09-15T14:44:03","date_gmt":"2020-09-15T11:44:03","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887"},"modified":"2020-09-15T14:49:13","modified_gmt":"2020-09-15T11:49:13","slug":"vaese-inimese-lehmast-gurmaanide-lemmikuks-ehk-kitsepidamisest-eestis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887","title":{"rendered":"Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Autor: Ester Bardone, T\u00dc kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia lektor<\/p>\n

Viimase k\u00fcmnekonna aastaga on kitsepidamise talusid ja kitsetooteid, eriti mitut sorti juustu, Eestis \u00fcha juurde tulnud. Kodukits p\u00e4lvis sel suvel ka muuseumide t\u00e4helepanu: ERMi rahvakultuuri keskuses on \u00fcleval USA p\u00e4ritolu Nichole Michelle (Pono) Weimeri foton\u00e4itus \u201eKitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning k\u00e4sit\u00f6\u00f6na valmivad tooted\u201c, mis kujutab kolme v\u00e4iketaluniku argip\u00e4eva. Augustis korraldas V\u00e4rska Talumuuseum Setomaal kitsep\u00e4eva, kus r\u00e4\u00e4giti kitsepidamisest, samuti toodetest, mida kitsepiimast, -lihast ja -nahast saab valmistada, ning muidugi sai n\u00e4ha eri t\u00f5ugu kitsi.<\/p>\n

Kuidas meil aga ajalooliselt on kitsi kasvatatud ja kitsetoitu tarvitatud?<\/p>\n

Vaese inimese lehm<\/strong><\/h3>\n

Eestis peeti kitsi k\u00fcll, aga nendelt saadud piima ja liha osat\u00e4htsus oli \u00fcsna tagasihoidlik. Esimese aastatuhande teisel poolel oli t\u00e4htsaimaks koduloomaks veis, j\u00e4rgnesid lammas ja kits. 13.\u201316. sajandi arheoloogiliste leidude p\u00f5hjal saab v\u00e4ita, et k\u00f5ige arvukamalt tapeti liha saamiseks sigu ja veiseid, ehkki ka noori kitsi-lambaid j\u00f5udis palju toidulauale. Ajaloolane Inna P\u00f5ltsam-J\u00fcrjo on t\u00e4heldanud, et piima saamiseks peeti keskajal ikkagi veiseid ning kirjalikes allikates pole t\u00f5endust selle kohta, nagu oleks eestlased juustu valmistanud. 17. sajandi l\u00f5pust on s\u00e4ilinud kirjalikke teateid, et P\u00f5hja-Eesti 127 riigim\u00f5isas moodustasid kitsed m\u00f5isakarjade s\u00f5ralistest 8% ja talukarjades 7%, mis on v\u00f5rreldes lammaste-sigadega \u00fcsna marginaalne[i]<\/a>.<\/p>\n

18. sajandi kohta t\u00e4heldab etnoloog Aliise Moora siiski, et kitsepidamine oli eestlastest talupoegade seas v\u00f5rdlemisi laialt levinud, kuna kits ei vajanud suurt karja- v\u00f5i heinamaad, leppides ka kehvema maastikuga. Kitsed olid sageli kevadest s\u00fcgiseni v\u00e4ljas ja hankisid endale ise toitu, talveks tehti neile aga lehtpuudest vihtasid[ii]<\/a>. 18. sajandist on teada, et saartel valmistati rannarootsi peredes sakslastele koormisena lamba- ja kitsejuustu. Laiem juustutootmine Eesti- ja Liivimaal algas k\u00fcll alles 19. sajandi alguses m\u00f5isates ja linnades[iii]<\/a>.<\/p>\n

1850. aastal s\u00fcndinud Anna Alango Hiiumaalt on ERMi korrespondendile vastates meenutanud:<\/p>\n

Vanasti peeti \u00f5ige palju kitsi. Rootsi k\u00fclas oli peres 14\u201315 kitse, Pihlak\u00fclas oli keskmiselt 5 kitse peres. Kitsed olid valged, mustad, hallid ja laigulised. Enamasti peredes pandi kitsepiima \u00fcksnes supile. M\u00f5ned hapendasid ja tegid v\u00f5id. S\u00fcgisel tapeti osa kitsi, liha pandi soola ja s\u00f6\u00f6di kas n\u00f5nda v\u00f5i suitsetati. Talvel said kitsed hommikul ja \u00f5htul peoga heinu. L\u00f5unal anti kuuse- ja kadakaoksi. Metsast toodi koormaga oksi ning aeti \u00f5ues hunniku. Kitsed lasti laudast v\u00e4lja neid s\u00f6\u00f6ma. Kui paruni asemel sai K\u00f5rgessaare m\u00f5isah\u00e4rraks krahv, siis keelati taluinimestel kitsepidamine \u00e4ra, sest kitsed tegid metsadele hirmus palju kurja[iv]<\/strong><\/a>.<\/em><\/p>\n

19. sajandi l\u00f5pupoole peeti meie taludes kitsi v\u00e4hem seoses piimakarjanduse arenguga ja sealiha \u00fcha suurema t\u00e4htsusega toidulaual. Siiski v\u00f5ib eraldi esile tuua Peipsimaa rannak\u00fclad, eriti l\u00e4\u00e4neranna vene k\u00fclad, kus kitsepidamine oli laialt levinud ka 19. sajandi l\u00f5pul ja 20. sajandi alguses[v]<\/a>. Sel ajal hakati kitsepidamist seostama maata kehvikute ning teiste vaeste maa- ja linnaelanikega, kes ei v\u00f5inud endale maa puudusel lehma pidamist lubada, aga paar kitse oli j\u00f5ukohane. Suhtumine kitse kui vaese inimese lehma on levinud m\u00f5nel pool mujalgi maailmas.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kitsekari ja kaks lehma v\u00e4ljal. Foto: Heinrich Tiidermann (u 1898). Eesti Ajaloomuuseum<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Liisa kitsedega Antslas 1900. aastate alul. Foto: Mikkelsaar. V\u00f5rumaa Muuseum<\/p><\/div>\n

M\u00fc\u00fca tervislikku kitsepiima!<\/strong><\/h3>\n

20. sajandi alguse ajakirjanduses hakati seoses toitumisteaduse arengu ja info levikuga Eestis kitsepiima propageerima kui tervislikku alternatiivi lehmapiimale, eriti laste ja haigete jaoks. Sellest ajast leidub palju kuulutusi, kus nii Tallinnas kui ka Tartus pakutakse m\u00fc\u00fca kitsepiima. 1923. aastal v\u00f5ib ajalehest Meie Maa lugeda, et eestlastel on kitsepiima suhtes eelarvamused, mis sageli p\u00f5hinevad teadmatusel v\u00f5i hoolimatusel \u2013 hea maitsega piima saamiseks tuleb j\u00e4lgida, mida kits s\u00f6\u00f6b, kitse l\u00fcpsmisel on vaja pidada puhtust ning piim p\u00e4rast l\u00fcpsi kohe jahutada. Artiklis \u00f6eldakse, et kitsepiim on lehmapiimast palju kasulikum, kuna selles on enam rasva ja valku[vi]<\/a>. Samal aastal kirjutatakse \u00dchistegelistes Uudistes kitsepiima kasulikkusest tervisele ja mainitakse, et \u0160veitsis, Itaalias ja Prantsusmaal hinnatakse k\u00f5rgelt kitsepiimast valmistatud juustu, samas kui Eestis on kitsepidamine levinud ainult asjaarmastajate seas[vii]<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kitsed T\u00fcris Aia uulitsal (1920.\u20131930. aastad). Foto: Avelinius T\u00f5nisson. J\u00e4rvamaa Muuseum<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Kitsepiima m\u00fc\u00fcgi kuulutused Postimehes (1929) ja P\u00e4evalehes (1931)<\/p><\/div>\n

1935. aastal nenditi ajalehes Vaba Maa, et kitsekasvatus on v\u00f5rreldes eelmiste k\u00fcmnenditega taandarenenud ja Eestis on umbes 2000 kodukitse. Suure kitsepere omanikuks oli Tartus elav endine vene ohvitser Fadejev oma 50-pealise kitsekarjaga. Samuti oli palju kitsekasvatajaid Elvas ja selle \u00fcmbruses, sest seal k\u00e4idi suvitamas ja tervist taastamas ning kitsepiima peeti heaks n\u00f5rkuse ja kopsuhaiguste ravis. Siiski leiti loos taas, et kitsepidamise ja kitsepiima suhtes valitsevad endiselt eelarvamused[viii]<\/a>.<\/p>\n

Stalini lehmad ja abimajapidamine<\/strong><\/h3>\n

N\u00f5ukogude ajal ei kuulunud kitsepidamine Eestis riikliku loomapidamise alla ja kolhoosidel-sovhoosidel polnud plaani kitsekasvatussaaduste realiseerimiseks, seega neis kitsi ei peetud[ix]<\/a>. Samas sai kitsest rasketel 1940.\u20131950. aastatel oluline loom isiklikus abimajapidamises. Tollal kutsuti kitsi rahvasuus irooniliselt Stalini lehmadeks \u2013 erinevalt n-\u00f6 kulaklikest lehmapidajatest kitseomanikke ei maksustatud ja kitsepiimast ei pidanud osa riigile andma.<\/p>\n

1946. aastal ilmus hariv bro\u0161\u00fc\u00fcr \u201eN\u00f5uandeid individuaalsele kitsepidajale\u201c. Seal soovitatakse, et s\u00f5jaj\u00e4rgsel raskel ajal on piimapuudust t\u00f6\u00f6liste ja teenistujate individuaalmajapidamistes v\u00f5imalik k\u00f5rvaldada just kitsepidamisega ning kits on vahel\u00fcli linna ja maa vahel. Kitse v\u00f5ivad edukalt pidada ka linna\u00e4\u00e4rsete kruntide omanikud ja alevite elanikud, kuna selleks pole vaja palju maad ja neid v\u00f5ib karjatada ka kraavikallastel ja tee\u00e4\u00e4rtes, metsast v\u00f5ib neile aga korjata lehtpuuoksi ja aias kasvatada juurikaid. Siingi r\u00f5hutatakse, et puhtamaitselise piima saamiseks tuleks kitse l\u00fcpsta eraldi ruumis v\u00f5i v\u00e4ljas v\u00e4rske \u00f5hu k\u00e4es, sest piim v\u00f5tab laudas kergesti ebameeldiva kitse l\u00f5hna juurde, eriti kui seal ka sikke peetakse.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Meditsiini\u00f5de Asta Vainoja kitsetallega V\u00e4ikem\u00f5isa lastekodu \u00f5uel (1954). Foto autor teadmata. Viljandi Muuseum<\/p><\/div>\n

Oskar Lutsu slaavi p\u00e4ritolu kaasa Valentina pidas 1940.\u20131950. aastatel Tartus kitsi oma koduaias Tammelinnas. Kirjanikuh\u00e4rra on oma p\u00e4evikus kurtnud:<\/p>\n

V\u00e4\u00e4l\u00e4 <\/em>[Valja] on hommikust \u00f5htuni kibedasti ametis oma kitsedega. Neid on viis. Piima saab rohkesti, aga nende puputamine l\u00e4heb liiale. V. tassib neile kaugelt rohtu ja rikub oma tervist[x]<\/strong><\/a>. <\/em><\/p>\n

Rohtu tuli kitsedele koguda aovalgel linnaparkidest, sest kuulsa kirjaniku abikaasal ei sobinud p\u00e4evavalges seda teha.[xi]<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>

Valentina Luts oma kitsedega Tartus Riia tn 38 (1950. aastate alguses). Foto: Oskar Lutsu majamuuseumi kogu<\/p><\/div>\n

N\u00f5ukogude ajal p\u00fc\u00fcdis riik isiklikuks tarbeks peetavate loomade arvu reguleerida. 1963. aastal oli Kanepi kolhoosniku peres lubatud teiste loomade seas pidada \u00fchte-kahte kitse[xii]<\/a>. Loomapidamise tegi keerukaks seegi, et isiklikuks tarbeks kasutada antud maa oli v\u00e4ike (kolhoosnikel 0,5\u20130,6 ha, linnaelanikel aianduskooperatiivides 0,25). Selleks et oma pere jaoks piima saada, peeti kitsi veel ka 1980. aastatel.<\/p>\n

\"\"<\/a>

All-Igali talu perenaine Leena Luukas (s 1895) lauda ees koos kitsedega (1982). Foto: Vello Laanemaa. Eesti Vaba\u00f5humuuseum<\/p><\/div>\n

Moodne kitsepidamine ja kitsejuustud<\/strong><\/h3>\n

1990. aastatel oli kitsepidamine Eestis siiski v\u00f5rdlemisi tagasihoidlik (u 1000\u20131500 looma) ja piirdus samuti enamasti pere vajadustega. 2010. aastal loendati aga juba 3700 kitse ja 2018. aastal umbes 5200[xiii]<\/a>. Praegu on siinsed kitsepidajad spetsialiseerunud peamiselt kitsepiimatoodete valmistamisele. Kitsepiima populaarsuse taga on \u00fcha sagenenud toiduallergia. Nagu mujalgi maailmas, v\u00f5imaldab suurimat sissetulekut just kitsepiimajuustu tegemine. Eri t\u00fc\u00fcpi kitsejuustu v\u00f5ib leida peamiselt v\u00e4ikestest pereettev\u00f5tetest. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on sealjuures, et paljude kitsetalude omanikud on varem pikalt linnas elanud ja maale j\u00f5udnud alles viimase 10\u201315 aasta jooksul.<\/p>\n

V\u00e4rska Talumuuseumis kitsepidamise tarkusi jaganud \u00dcvasi Talu perenaine Anne Gr\u00fcnberg peab v\u00e4ga oluliseks t\u00f5uparandust ja on kogenud, et kitsepiima maitse suhtes kirtsutavad nina pigem vanema p\u00f5lvkonna inimesed, kuna neil on sellega olnud ebameeldivaid kogemusi \u2013 ju on nad saanud piima, mis pole v\u00e4ga puhtalt l\u00fcpstud.<\/p>\n

Kohalike kitsejuustude populaarsuse taga on nii tootjate kui ka tarbijate v\u00e4\u00e4rtushoiakud \u2013 k\u00e4sit\u00f6\u00f6, v\u00e4ikesemahuline ja oman\u00e4oline tootmine eristub suurt\u00f6\u00f6stuse standardiseeritud masstoodangust. Kitsetalude juustudel on iga\u00fchel oma lugu. \u00dchte neist on v\u00f5imalik vaadata ERMi visuaalantropoloogi Karin Leivategija valminud filmis Kolotsi talust<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kolotsi talu pere juustumeister Mart Leibur talu m\u00fc\u00fcgileti \u00e4\u00e4res. Foto: Heikki Avent<\/p><\/div>\n

Juustu tegemise kunsti on siinsed ettev\u00f5tjad k\u00e4inud \u00f5ppimas sellistes pika kitsejuustu valmistamise traditsiooniga riikides nagu Itaalia, Prantsusmaa, Holland, \u0160veits, aga oskusi on omandatud ka omal k\u00e4el. Kuna praktikat on veel v\u00e4he, siis on veel vara \u00f6elda, et kitsejuustu valmistamine on juba kohalik traditsioon. Selleks oleks vaja v\u00e4hemalt \u00fchte p\u00f5lvkonda, kes need oskused teisele p\u00e4randab. Kahtlemata on k\u00e4sit\u00f6\u00f6-kitsejuustude valmistamine aga n\u00fc\u00fcdseks siinsetele oludele kohandatud ja leidnud oma turuni\u0161i.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Andre-Peedo Talu kitsejuust<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

H\u00f5beda Kitsefarmi kitsejuust<\/p><\/div>\n

[i]<\/a> Kahk, J., Tarvel, E., Ligi, H., T\u00f5nisson, E., Vassar, A., Viires, A. 1992. Eesti talurahva ajalugu, I k\u00f6ide. Tallinn, 344.<\/p>\n

[ii]<\/a> Moora, Aliise 2007. Eesti talurahva vahem toit. Tartu: Ilmamaa, 372.<\/p>\n

[iii]<\/a> Bardone, Ester; Kannike, Anu; P\u00f5ltsam-J\u00fcrjo, Inna; Plath, Ulrike 2016. 101 Eesti toitu ja toiduainet. Tallinn: Varrak, 30.<\/p>\n

[iv]<\/a> ERM EA, 18 kd, 1933, <\/em>416.<\/p>\n

[v]<\/a> Moora, Aliise. Peipsimaa Etnilisest Ajaloost<\/em>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 154.<\/p>\n

[vi]<\/a> Meie Maa 1923, 20.<\/p>\n

[vii]<\/a> \u00dchistegelised Uudised 1923, 4.<\/p>\n

[viii]<\/a> Waba Maa 1935, 5.<\/p>\n

[ix]<\/a> Piirsalu, Peep. Kitsekasvatus: https:\/\/www.pikk.ee\/valdkonnad\/loomakasvatus\/kitsekasvatus\/<\/a>.<\/p>\n

[x]<\/a> Oskar Luts. Viimane p\u00e4evik (1944\u20131952). Tartu: Virgela, lk 48.<\/p>\n

[xi]<\/a> Pau, Martin. Kui lehm oli linnas veel p\u00e4ris tavaline. Tartu Postimees, 17.04.2012. https:\/\/tartu.postimees.ee\/811152\/kui-lehm-oli-linnas-veel-paris-tavaline<\/a>.<\/p>\n

[xii]<\/a> P\u00f5der, Helvi 2001. The Historical Background of the Kolkhoz and the Municipality of Kanepi. Toim. Ruutsoo, R.; Alanen, I.; P\u00f5der, H.; Nikula, J. Decollectivisation, Destruction and Dissillusionment: A Community Study in Southern Estonia. Aldershot: Ashgate Publishing Ldt, pp. 23\u201355.<\/p>\n

[xiii]<\/a> Piirsalu jt. Eesti statistika andmebaas, Statistikaamet: http:\/\/andmebaas.stat.ee\/Index.aspx?lang=et<\/a>.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Autor: Ester Bardone, T\u00dc kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia lektor Viimase k\u00fcmnekonna aastaga on kitsepidamise talusid ja kitsetooteid, eriti mitut sorti juustu, Eestis \u00fcha juurde tulnud. Kodukits p\u00e4lvis sel suvel ka muuseumide t\u00e4helepanu: ERMi rahvakultuuri keskuses on \u00fcleval USA p\u00e4ritolu Nichole Michelle (Pono) Weimeri foton\u00e4itus \u201eKitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning k\u00e4sit\u00f6\u00f6na valmivad tooted\u201c, mis kujutab…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":13892,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[7,30,10],"tags":[],"class_list":["post-13887","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-naitus","category-osalus","category-teadus"],"yoast_head":"\nVaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Autor: Ester Bardone, T\u00dc kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia lektor Viimase k\u00fcmnekonna aastaga on kitsepidamise talusid ja kitsetooteid, eriti mitut sorti juustu, Eestis \u00fcha juurde tulnud. Kodukits p\u00e4lvis sel suvel ka muuseumide t\u00e4helepanu: ERMi rahvakultuuri keskuses on \u00fcleval USA p\u00e4ritolu Nichole Michelle (Pono) Weimeri foton\u00e4itus \u201eKitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning k\u00e4sit\u00f6\u00f6na valmivad tooted\u201c, mis kujutab…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2020-09-15T11:44:03+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-09-15T11:49:13+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"717\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis\",\"datePublished\":\"2020-09-15T11:44:03+00:00\",\"dateModified\":\"2020-09-15T11:49:13+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887\"},\"wordCount\":1625,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/09\\\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg\",\"articleSection\":[\"N\u00e4itus\",\"Osalus\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887\",\"name\":\"Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/09\\\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg\",\"datePublished\":\"2020-09-15T11:44:03+00:00\",\"dateModified\":\"2020-09-15T11:49:13+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/09\\\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/09\\\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg\",\"width\":1200,\"height\":717},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13887#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Autor: Ester Bardone, T\u00dc kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia lektor Viimase k\u00fcmnekonna aastaga on kitsepidamise talusid ja kitsetooteid, eriti mitut sorti juustu, Eestis \u00fcha juurde tulnud. Kodukits p\u00e4lvis sel suvel ka muuseumide t\u00e4helepanu: ERMi rahvakultuuri keskuses on \u00fcleval USA p\u00e4ritolu Nichole Michelle (Pono) Weimeri foton\u00e4itus \u201eKitsepiimakultuur: Eesti kitsepiima tootmine ning k\u00e4sit\u00f6\u00f6na valmivad tooted\u201c, mis kujutab…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2020-09-15T11:44:03+00:00","article_modified_time":"2020-09-15T11:49:13+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":717,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis","datePublished":"2020-09-15T11:44:03+00:00","dateModified":"2020-09-15T11:49:13+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887"},"wordCount":1625,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg","articleSection":["N\u00e4itus","Osalus","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887","name":"Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg","datePublished":"2020-09-15T11:44:03+00:00","dateModified":"2020-09-15T11:49:13+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg","width":1200,"height":717},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13887#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Vaese inimese lehmast gurmaanide lemmikuks ehk kitsepidamisest Eestis"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/09\/Foto-5_Meditsiinio\u0303de-Asta-Vainoja-kitsetallega.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3BZ","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13887","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13887"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13887\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13901,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13887\/revisions\/13901"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/13892"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13887"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13887"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13887"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}