{"id":13826,"date":"2020-06-18T12:04:25","date_gmt":"2020-06-18T09:04:25","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826"},"modified":"2020-06-18T12:04:25","modified_gmt":"2020-06-18T09:04:25","slug":"luudesse-salvestunud-elulood","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826","title":{"rendered":"Luudesse salvestunud elulood"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja.<\/p>\n

ERMi k\u00fclastajad on ehk t\u00e4hele pannud, et aeg-ajalt veereb muuseumis ratastel luukere, kahvatul luisel n\u00e4ol igikestev irve. Koolilastele on selline tegelane v\u00e4ga tuttav Kondi-Robertina, kes aitab bioloogia- ja tervise\u00f5petuse tundides juttu inimluudest selgemaks teha. Aga kuidas on lood ERMis? Siin ei toimu ometi anatoomia tunde? Eesti Rahva Muuseum, ehkki inimestega tihedalt seotud, r\u00e4\u00e4gib ju siseelundite asemel hoopis argielust ja kultuurist!<\/p>\n

Aga vaat, skeletid panustavad igap\u00e4evaselt meie tegemistesse, ehkki me sellele enamasti ei m\u00f5tle. Enamgi veel \u2013 luudele koguneb ainulaadne info meie elus juhtunust, ole ainult osav seda k\u00f5ike neist v\u00e4lja lugema. T\u00e4pselt sellega tegeleb osteoloogia ehk luu-uurimisele p\u00fchendunud teadusharu.<\/p>\n

Inimesed muuseumivitriinis<\/strong><\/h3>\n

P\u00fcsin\u00e4itus \u201eKohtumised\u201c peidab tegelikult nii m\u00f5negi inimese maiseid j\u00e4\u00e4nuseid. Tuntuim neist on kahtlemata Kukruse emand, umbes 800 aastat tagasi Virumaa idaosas elanud naine, kelle terviklik skelett koos rikkaliku ehtekomplekti ja hauda kaasa pandud esemetega puhkab muust n\u00e4itusest eraldatud h\u00e4maras hauakambris. Kuna Kukruse emanda puhul pole tegemist mingi mulaa\u017ei, vaid t\u00f5elise Eestis elanud inimese s\u00e4ilmetega, on temast saanud k\u00fcllap \u00fcks populaarsemaid isikuid, kelle lugu on ERMis kajastatud. Ehkki me ei tea tema tegelikku nime, on uurimismeetodite abil teada saadud mitmeid tahke emanda elust ja surmast. Sealhulgas on oma kaaluka s\u00f5na sekka \u00f6elnud osteoloogia, n\u00e4iteks soo ja vanuse m\u00e4\u00e4ramisel.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kukruse emand<\/p><\/div>\n

\u00dcks skelett on n\u00e4itusel veel, ent mitte ehtsate luude kujul. Ajaraja vanimas, kiviaja osas eksponeeritakse V\u00f5rumaalt Tamula j\u00e4rve kaldalt v\u00e4lja kaevatud naise matust. Ligi 6000 aasta vanuse surnukeha asemel on vitriinis v\u00e4ljakaevamistel visandatud joonise p\u00f5hjal loodud skeleti elusuuruses kujutis. Luud ise on hoiul Tallinna \u00dclikoolis.<\/p>\n

M\u00f5ne ehtsa kehaosa leiab veel siit-sealt \u201eKohtumistelt\u201c. N\u00e4itusel \u201eInimene ja looduskeskkond\u201c nakkushaigustest r\u00e4\u00e4kivasse kuplisse pugedes m\u00e4rkab t\u00e4helepanelik k\u00fclastaja sissek\u00e4igu kohal riiulivahesse asetatud inimluid, mille seas on ka paar koljut. Need p\u00e4rinevad Tartust Jakobi t\u00e4nava orun\u00f5lval asunud ajalooliselt kalmistult. Pikaajaliselt kasutuses olnud surnuaedade pinnas sisaldab rohkelt \u00fcksikuid inimluid, mille puhul pole teada, millise inimese luustikust need p\u00e4rinevad. Varasemad skeletid on tihtipeale hilisema haua kaevamisel labidaga laiali ja segamini aetud.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Inimluud Tartu Jakobi kalmistult<\/p><\/div>\n

Veel kaks kehaosa \u2013 mumifitseerunud labak\u00e4si ja labajalg \u2013 paiknevad m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikult ajarajal baltisaksa kultuuri vitriinis. Need kuulusid hoopis kunagi Egiptuses elanud inimestele, kelle keha p\u00e4rast surma palsameeriti. 19. sajandil oli muumia\u00e4ri Euroopa j\u00f5ukates ja haritud ringkondades v\u00e4ga levinud ning k\u00fcllap on ERMigi j\u00f5udnud j\u00e4semed rikastanud m\u00f5ne baltisaksa aadliku kurioosumite kollektsiooni, mida m\u00f5nel seltskondlikul koosviibimisel uhkusega k\u00fclalistele n\u00e4idati. Ilmselt ei osanud muistsed egiptlased oma eluajal uneski n\u00e4ha, kuhu nende k\u00e4si v\u00f5i jalg aastatuhandeid p\u00e4rast surma v\u00e4lja v\u00f5ib j\u00f5uda.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Vanade egiptlaste jalg ja k\u00e4si baltisaksa kollektsioonist<\/p><\/div>\n

Saagem tuttavaks \u2013 Aadu Kadakas! <\/strong><\/h3>\n

Kui juba n\u00e4itusel on inims\u00e4ilmed niiv\u00f5rd mitmek\u00fclgselt esindatud, siis muutub plastikskeleti olemasolu ERMi hariduskeskuses juba p\u00e4ris p\u00f5hjendatuks. Talle on antud ka nimi \u2013 Aadu Kadakas. Filmiklassikaga kursis olevad inimesed teavad kindlasti sellist tegelast linateoses \u201eSiin me oleme\u201c. Meie muuseumi skelett sai filmist tuntud ps\u00fchhiaatrih\u00e4rra nimekaimuks t\u00e4nu \u00fchele m\u00f5ne aasta tagusele aprillinaljale (detailid j\u00e4tan siin meelega saladuseloori alla) ning teda kutsutakse muuseumi\u00f5petajate seas siiani Aadu Kadakaks. T\u00f5epoolest, kuigi skelett ei kopeeri \u00fchtegi konkreetset inimest, n\u00e4ivad tal \u00fclekaalus olevat pigem mehelikud tunnused. Ja muuseumis on ta eelk\u00f5ige sellep\u00e4rast, et aidata meil m\u00f5ista, mida k\u00f5ike toesed ehk luustikud inimeste elu ja tervise kohta avaldavad.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Plastikluustik Aadu Kadakas oma loomulikus t\u00f6\u00f6keskkonnas \u2013 ERMi tegelussaalis<\/p><\/div>\n

Me k\u00f5ik oleme ainulaadsed. Oma vanematelt oleme saanud kordumatu geenide komplekti, mis muu hulgas m\u00e4\u00e4ravad ka luude t\u00e4psema kuju. Aga samav\u00f5rra oluline on ka keskkonna kujundav m\u00f5ju. Isegi identsed mitmikud ja nende luud muutuvad elu jooksul erinevaks.<\/p>\n

Arheoloogilistel kaevamistel mullast v\u00e4ljapuhastatud ja osteoloogi t\u00f6\u00f6lauale toimetatud skeleti puhul p\u00fc\u00fctakse esmalt m\u00e4\u00e4rata selle vanust ja sugu \u2013 need tunnused muudavad anon\u00fc\u00fcmsed luud juba hulga isikup\u00e4rasemaks ning tekitavad konkreetsema ettekujutuse sellest kunagi elanud inimesest.<\/p>\n

Vanust aitavad m\u00e4\u00e4rata mitmed tunnused. V\u00e4ikelastel uuritakse, kui kaugele on j\u00f5udnud nende piima- ja j\u00e4\u00e4vhammaste l\u00f5ikumine. Juba looteeas arenevad l\u00f5ualuudesse nii piima- kui ka j\u00e4\u00e4vhambad, mis ootavad kannatlikult oma aega v\u00e4ljatulekuks. Seet\u00f5ttu n\u00e4eme r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tetel imikute l\u00f5ualuudes kokku nelja rida hambaid, suurem jagu neist k\u00fcll tasakesi luu sees ja igemete all peidus.<\/p>\n

Teine laste skelettide omap\u00e4ra on luude rohkus. Kui t\u00e4iskasvanud inimesel on umbes 200 luud (vahe tuleneb geneetilisest varieeruvusest ja ka sellest, kas lugeda m\u00f5nda osaliselt \u00fcksteise k\u00fclge liitunud luud kokku v\u00f5i eraldi), siis vasts\u00fcndinul on neid koguni 270. Miks neid siis vananedes v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4b? Nimelt koosnevad teatud luud alguses mitmest eraldi osast ning kasvavad alles ajapikku \u00fcheks kokku. Sellised on n\u00e4iteks pikkade j\u00e4semeluud otstes olevad m\u00fcgarikud ehk epif\u00fc\u00fcsid, samuti puusaluude osad.<\/p>\n

Lapsevanemad teavad h\u00e4sti, kui \u00f5rnalt tuleb hoida beebi pead selle pehmete luustumata osade ehk l\u00f5gemete t\u00f5ttu. Lapse ajukolju osad peavad olema lahtised seep\u00e4rast, et vastasel juhul ei p\u00e4\u00e4seks laps pea suuruse t\u00f5ttu emak\u00f5hust l\u00e4bi s\u00fcnnituskanali v\u00e4lja. See on ka \u00fcks p\u00f5hjusi, miks inimene on v\u00f5rreldes paljude teiste loomadega s\u00fcndides nii abitu \u2013 suur osa arengust, sealhulgas aju ja pealuu kasvamine, saab toimuda alles p\u00e4rast siia ilma tulekut.<\/p>\n

Aga kui kolju osad hakkavad juba omavahel kokku kasvama, siis tekivad pealuule omamoodi siksakid, mida kutsutakse kolju\u00f5mblusteks. Mida vanemaks inimene saab, seda s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kinnisemaks tema pea j\u00e4\u00e4b. Eakatel v\u00f5ivad koljuosad olla omavahel koguni nii tihedalt kokku sulandunud, et kolju\u00f5mblused on paiguti p\u00e4ris \u00e4hmastunud. Luu-uurijatele on see j\u00e4llegi v\u00e4ga oluline teave, mille abil t\u00e4iskasvanud inimeste vanust teatud t\u00e4psusastmega m\u00e4\u00e4rata. Vanuse hindamiseks vaadatakse lisaks hammaste ja liigeste kulumise astet. Kolju\u00f5mbluste ja hammaste kulumise p\u00f5hjal selguski, et Kukruse emand elas v\u00e4hemalt 40\u201345-aasta vanuseks, v\u00f5ib-olla kauemgi. Kui n\u00e4iteks kokku panna k\u00f5ik andmed \u00fchelt kalmistult v\u00e4ljakaevatud indiviidide vanusest, v\u00f5ib juba teha j\u00e4reldusi, kui vanaks keskeltl\u00e4bi inimesed selles paigas \u00fchel v\u00f5i teisel ajaperioodil elasid. Ning siit omakorda saab \u00fcht-teist oletada nende tervise ja \u00fcldise elukvaliteedi kohta.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kolju\u00f5mblused Aadu Kadakal\u2026<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

\u2026 ja Kukruse emandal<\/p><\/div>\n

Kes on eales osalenud m\u00f5ne vanaaegse kalmistu arheoloogilistel uuringutel, teab, kui sageli satutakse nende k\u00e4igus laste v\u00f5i noorukite matustele \u2013 neid v\u00f5is enne 20. sajandit olla peaaegu pool k\u00f5ikidest maetutest. Eriti just imikud olid v\u00e4ga vastuv\u00f5tlikud nakkushaigustele ja regulaarselt kimbutavale toidunappusele. Ka s\u00fcnnitusel tekkinud traumad olid v\u00e4ga ohtlikud. Vaktsiine ja antibiootikume veel ei tuntud ning abielupaarid pidid k\u00fcllap juba ette arvestama, et k\u00f5iki j\u00e4reltulijaid nad t\u00e4isealiseks ei kasvata. Ellu j\u00e4id enamasti visamad ja \u00f5nnelikuma saatusega lapsed. Paljude luustike hambaemailil v\u00f5ib t\u00e4heldada r\u00f5htsaid niinimetatud stressijooni, mis on tekkinud lapseeas, kui hammaste kasv on mingil p\u00f5hjusel ajutiselt pidurdunud. Seda v\u00f5is tekitada toidupuudus v\u00f5i raske haigus, mil kogu energia on kulunud organismi elushoidmisele ning j\u00e4\u00e4vhammaste areng l\u00f5ualuus j\u00e4i seega oma aega ootama. K\u00f5rvutiste joonekeste rohkus n\u00e4itab, et inimene on noorp\u00f5lves \u00fcle elanud mitu rasket aega.<\/p>\n

Inimese sugu on luude p\u00f5hjal v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata eesk\u00e4tt t\u00e4iskasvanute puhul, kellel on sootunnused v\u00e4lja arenenud. Soo tuvastamiseks heidab osteoloog esimesena pilgu uuritava n\u00e4ole. Naiste silmakoopad on \u00fcmaramad, meestel nelinurksemad; naiste otsmik on p\u00fcstisem, meestel j\u00e4llegi rohkem tahapoole kaldu. Meeste l\u00f5ualuud on nurgelisemad kui naistel ning kulmum\u00f5ikad silmade kohal suuremad. Ka puusaluud erinevad \u2013 naiste puusad on meeste omadest \u00fcldiselt laiemad. Samuti on mehed keskmiselt pikemat kasvu kui naised. Kuid tasub silmas pidada, et alati on leidunud bioloogilises m\u00f5ttes naiselikumaid mehi ja mehelikumaid naisi, mist\u00f5ttu pole sugu alati v\u00f5imalik \u00fcheselt kindlaks teha.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Aadu mehelikult nelinurksed silmakoopad<\/p><\/div>\n

Luustike m\u00f5\u00f5tmine avaldab ka muud p\u00f5nevat. Inimeste keskmine kehapikkus on aja jooksul pidevalt muutunud. T\u00e4nap\u00e4eva Eesti mees on keskmiselt 180 cm ja naine 169 cm pikk. Viimase enam kui 100 aasta jooksul on need numbrid olnud p\u00fcsivalt t\u00f5usuteel. Pole ime, kui teismelised kasvavad tihtipeale pikemaks kui vanemad, vanavanematest r\u00e4\u00e4kimata. Selle kasvu taga on j\u00e4tkuvalt paranenud elutingimused ja tervishoiuv\u00f5imalused. Kuid n\u00e4iteks vahemikus 14.\u201319. sajand, mis oli tuntud ka kui v\u00e4ike j\u00e4\u00e4aeg, oli l\u00fchemate suvede t\u00f5ttu teraviljasaak kasinam ning toidulaud sellev\u00f5rra kesisem ja inimesed isegi seet\u00f5ttu \u00fcsna l\u00fchikesed. N\u00e4iteks Kesk-Eestis T\u00e4\u00e4ksi k\u00fclakalmistule 14.\u201318. sajandil maetud mehed olid keskeltl\u00e4bi 169,3 cm ning naised 157,1 cm pikkused[1]<\/a>, mis on \u00fcle 10 cm v\u00e4hem kui t\u00e4nap\u00e4eva eestlased.<\/p>\n

Muide, kuna t\u00e4iskasvanud inimese kehaosad on enam-v\u00e4hem samade proportsioonidega, siis on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik ainu\u00fcksi \u00fche reieluu p\u00f5hjal v\u00e4lja arvutada kogu tema kehapikkus. See v\u00f5ib kasulikuks osutuda n\u00e4iteks juhul, kui arheoloogilistel kaevamistel leitakse terviklike skelettide asemel \u00fcksikuid segamini paisatud luid.<\/p>\n

Haigus k\u00e4ib ikka m\u00f6\u00f6da inimesi<\/strong><\/h3>\n

Luustikule j\u00e4tavad j\u00e4lgi veel eluviis, haigused ja vigastused. Vana aja inimeste selgrool\u00fclide liitepindadel kohtab v\u00e4ga sageli teatud laadi lohukesi, mida kutsutakse Schmorli s\u00f5lmedeks. Tegemist on selgroo l\u00fclivaheketaste songaga, mida p\u00f5hjustab pikaajaline suur f\u00fc\u00fcsiline koormus. Sel juhul v\u00f5ib \u00fcsna kindlalt v\u00e4ita, et inimene tegi palju rasket t\u00f6\u00f6d v\u00f5i muid korduvaid liigutusi, mis kurnasid tema selga ning p\u00f5hjustasid ilmselt aeg-ajalt ebameeldivaid seljavalusid. Siit ka v\u00e4ike, aga tarvilik meeldetuletus meile, miks on oluline raskeid asju t\u00f5sta \u00f5ige tehnikaga \u2013 selgroog on \u00f5rn ja maksab noorusp\u00f5lve hooletused k\u00fcpsemas eas kuhjaga tagasi.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Skelett Aadu alaselja nimmel\u00fclid<\/p><\/div>\n

Iga t\u00f5bi muidugi luudele m\u00e4rke ei j\u00e4ta ja nii ei suuda me \u00f6elda, mitu korda on k\u00f6ha v\u00f5i nohu m\u00f5nda inimest elu jooksul tabanud. On aga \u00fcks t\u00f5bi, mida \u00e4hvardab meid t\u00e4nap\u00e4eval samamoodi kui vanasti \u2013 hambakaaries. See tekib s\u00fcsivesikuterikka toidu ja suu\u00f5\u00f5nes pesitsevate arvukate mikroobide koostoimel. Alates ajast, mil inimesed hakkasid rohkem toituma p\u00f5llul kasvatatavast teraviljast, l\u00e4ks suuh\u00fcgieen m\u00e4rgatavalt halvemaks, samas kui k\u00fctid-kalurid-korilased v\u00f5isid endiselt r\u00f5\u00f5mu tunda oma v\u00f5rdlemisi tervetest hammastest. Kui kaariese tekitatud hambaauku \u00e4ra ei parandata v\u00f5i hammast v\u00e4lja ei t\u00f5mmata, v\u00f5ib auk kasvada nii suureks, et ulatub l\u00f5ualuussegi. Sel juhul tekib aga reaalne verem\u00fcrgituse risk, mis v\u00f5ib osutuda koguni eluohtlikuks. Kesk- ja varauusaja inimeste seas oli kaaries ja sellega kaasnenud hambavalud v\u00e4ga levinud nuhtlus. Hammaste pesemine hambaharjaga levis laiemalt alles 20. sajandil.<\/p>\n

Hammastel ja l\u00f5ualuudel m\u00e4rkab vahel teisigi probleeme, nagu n\u00e4iteks hambakivi, p\u00f5letik hambajuurtel, viltukasvanud j\u00e4\u00e4vhambad jms.<\/p>\n

\"\"<\/a>

P\u00e4ris elus v\u00f5ivad nii t\u00e4iusliku naeratusega hiilata v\u00e4hesed<\/p><\/div>\n

Luudele j\u00e4tavad j\u00e4lgi enamasti pikalt kulgevad kroonilised haigused. Kiire kuluga \u00e4gedaloomulised t\u00f5ved m\u00f5jutavad pigem pehmemaid kudesid, mis lagunevad pinnases kiiresti \u00e4ra. Kolm vanal ajal miljoneid inimesi vaevanud haigust: leepra ehk pidalit\u00f5bi, luutuberkuloos ja s\u00fc\u00fcfilis, m\u00f5jutavad luid \u00fcsna sarnaselt. Neid haigusi p\u00f5hjustavad omavahel bioloogiliselt l\u00e4hedases suguluses bakterid. Haige inimese kolju muutub teatud kohtadest (nt otsmikul ja silmakoobastes) poorseks, luupinnale tekivad tillukesed augukesed. Leepra m\u00f5jutab ajapikku ka s\u00f5rmi ja varbaid, mis muutuvad tundetuks ja k\u00e4rbuvad. Sealjuures v\u00f5tab leepra s\u00fcmptomite j\u00f5udmine luudeni paiguti aega aastak\u00fcmneid, mis t\u00e4hendab, et arheoloogid ja osteoloogid panevad seda haigust skelettidel t\u00e4hele vaid siis, kui inimene oli sellega elanud juba mituk\u00fcmmend aastat. Nii et isegi kui keegi oli nakatunud pidalit\u00f5ppe, ei pruukinud ta \u00fcldse sellesse haigusesse surra \u2013 saatuslikuks v\u00f5is saada hoopis m\u00f5ni kiiremini m\u00f5juv terviseh\u00e4da (p\u00f5letik, viirusnakkus vms).<\/p>\n

Nii m\u00f5nelgi juhul on selge, et kaugele arenenud haigusega inimest on aidatud, tema eest hoolitsetud ning teda on p\u00fc\u00fctud vastavalt teadmistele-v\u00f5imalustele ravida. Kuid alati pole inimesed osav\u00f5tlikud ja abivalmid. V\u00e4givalda on esinenud inimajaloos palju sagedamini, kui sooviksime. Ajalootunnis on iga j\u00e4rjekordse s\u00f5ja algus- ja l\u00f5puaastate p\u00e4hetuupimine halvimal juhul t\u00fc\u00fctu, ent nende jaoks, kes pidid need ajad ise l\u00e4bi elama, k\u00e4tkesid s\u00f5jad endas lugematul hulgal ohte, hirmu ja kannatusi. Aeg-ajalt leitakse v\u00e4ljakaevamistel s\u00f5jaohvrite massihaudu ja sealt skelette, millel on n\u00e4ha relvahoopidest p\u00f5hjustatud l\u00f5ike- ja torkehaavu. Kui haava servadele pole j\u00f5udnud kasvada uut luukudet, siis v\u00f5ib arvata, et sellest vigastusest inimene enam ei paranenud. Aga on ette tulnud ka \u00f5nnelikumaid juhuseid, mil uus luukude on katnud haava ning kannatanu on traumast paranenud. Sagedamini esineb vigastusi k\u00fc\u00fcnar- ja kodarluul, sest relvaga p\u00e4he sihitud l\u00f6\u00f6gi puhul paneb ohver ikka enesekaitseks instinktiivselt k\u00e4e ette. Samuti p\u00f5hjustab k\u00e4eluumurde kukkumine.<\/p>\n

Kaelaluudel t\u00e4heldatavad l\u00f5ikej\u00e4ljed v\u00f5ivad viidata sellele, et inimesel on pea maha l\u00f6\u00f6dud. Pea maharaiumine oli keskajal tavaline hukkamisviis, kuid sel moel oma eluga h\u00fcvasti j\u00e4tnud inimeste s\u00e4ilmeid pole seni veel kuigi palju leitud. Praeguseks on selliste isikute luid teada n\u00e4iteks Tallinnast, Tartust, Vastseliinast, Kuressaarest ja Rakverest[2]<\/a>.<\/p>\n

Lisaks luudele p\u00f6\u00f6ratakse kaevamistel t\u00e4helepanu surnukeha juures olevale r\u00f5ivastusele v\u00f5i riidedetailidele ning ehted ja hauapanused annavad vihjeid ajaperioodist, millal inimene elas ja suri. Ka luudest endast on v\u00f5imalik eraldada kollageeni, mille vanust anal\u00fc\u00fcsitakse m\u00f5nes spetsiaalse tehnikaga laboris, kuid selle k\u00f5rge hinna t\u00f5ttu ei tehta seda tegelikult kaugeltki iga maa seest leitud luustikuga. Viimastel aastatel on osutunud v\u00f5imalikuks ka vanadest inimluudest DNA eraldamine ning selle uurimine on andnud juba Eestiski p\u00f5nevat teadmist muistsete inimeste p\u00e4ritolu, muu hulgas t\u00e4nap\u00e4eva eestlaste juurte kohta. N\u00e4iteks Kukruse emanda DNA uurimisel selgus, et tal olid helehallid silmad.<\/p>\n

* * *<\/p>\n

Loetelu sellest, milliseid n\u00fcansse v\u00f5ivad inimluud kunagi elanud inimeste elu ja tervise kohta paljastada, v\u00f5iks veel pikalt j\u00e4tkata. Pole sugugi v\u00f5imatu, et tulevikus suudetakse arenenud laboratoorsete meetoditega luua skeleti p\u00f5hjal inimese tervisest peaaegu terviklik portree, mis aitab meil paremini m\u00f5ista esivanemate eluolu. Ajalooraamatud kipuvad tihtipeale m\u00f6\u00f6da minema argielu kirjeldamisest, aga uurimismeetodite t\u00e4iustumisel avarduvad meie teadmised teemadest, mida kunagi ei peetud \u00fcldse olulisekski \u00fcles t\u00e4hendada. Nii k\u00f5neleme meiegi Eesti Rahva Muuseumis siinmail elanud inimeste elust ja saatustest k\u00f5igi olemasolevate vahenditega, ka nende kolletunud luude abil.<\/p>\n

T\u00e4nan Tartu \u00dclikooli luu-uurijat Martin Malvet v\u00e4\u00e4rtuslike kommentaaride eest.<\/em><\/p>\n

[1] <\/a>Raili Allm\u00e4e \u201eT\u00e4\u00e4ksi 14.\u201318. sajandi populatsiooni demograafiline anal\u00fc\u00fcs ja kehapikkuse rekonstrueerimine\u201c. Loodus, inimene ja tehnoloogia. Interdistsiplinaarseid uurimusi arheoloogias. Muinasaja teadus, 5. Tallinn, 1998, lk 163\u2013187.<\/em><\/p>\n

[2]<\/a> Martin Malve \u201eHukatute skeletid asfaldi all\u201c. Tutulus. Eesti arheoloogia aastakiri, 2019, lk 32\u201333.<\/em><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja. ERMi k\u00fclastajad on ehk t\u00e4hele pannud, et aeg-ajalt veereb muuseumis ratastel luukere, kahvatul luisel n\u00e4ol igikestev irve. Koolilastele on selline tegelane v\u00e4ga tuttav Kondi-Robertina, kes aitab bioloogia- ja tervise\u00f5petuse tundides juttu inimluudest selgemaks teha. Aga kuidas on lood ERMis? Siin ei toimu ometi anatoomia tunde? Eesti Rahva Muuseum, ehkki inimestega tihedalt…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":13827,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[5,7,10],"tags":[],"class_list":["post-13826","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-museaal","category-naitus","category-teadus"],"yoast_head":"\nLuudesse salvestunud elulood - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Luudesse salvestunud elulood - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja. ERMi k\u00fclastajad on ehk t\u00e4hele pannud, et aeg-ajalt veereb muuseumis ratastel luukere, kahvatul luisel n\u00e4ol igikestev irve. Koolilastele on selline tegelane v\u00e4ga tuttav Kondi-Robertina, kes aitab bioloogia- ja tervise\u00f5petuse tundides juttu inimluudest selgemaks teha. Aga kuidas on lood ERMis? Siin ei toimu ometi anatoomia tunde? Eesti Rahva Muuseum, ehkki inimestega tihedalt…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2020-06-18T09:04:25+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/aa0012.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1067\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"12 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Luudesse salvestunud elulood\",\"datePublished\":\"2020-06-18T09:04:25+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826\"},\"wordCount\":2487,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/06\\\/aa0012.jpg\",\"articleSection\":[\"Museaal\",\"N\u00e4itus\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826\",\"name\":\"Luudesse salvestunud elulood - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/06\\\/aa0012.jpg\",\"datePublished\":\"2020-06-18T09:04:25+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/06\\\/aa0012.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/06\\\/aa0012.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1067},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13826#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Luudesse salvestunud elulood\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Luudesse salvestunud elulood - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Luudesse salvestunud elulood - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Anti Lillak, ERMi muuseumi\u00f5petaja. ERMi k\u00fclastajad on ehk t\u00e4hele pannud, et aeg-ajalt veereb muuseumis ratastel luukere, kahvatul luisel n\u00e4ol igikestev irve. Koolilastele on selline tegelane v\u00e4ga tuttav Kondi-Robertina, kes aitab bioloogia- ja tervise\u00f5petuse tundides juttu inimluudest selgemaks teha. Aga kuidas on lood ERMis? Siin ei toimu ometi anatoomia tunde? Eesti Rahva Muuseum, ehkki inimestega tihedalt…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2020-06-18T09:04:25+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1067,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/aa0012.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"12 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Luudesse salvestunud elulood","datePublished":"2020-06-18T09:04:25+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826"},"wordCount":2487,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/aa0012.jpg","articleSection":["Museaal","N\u00e4itus","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826","name":"Luudesse salvestunud elulood - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/aa0012.jpg","datePublished":"2020-06-18T09:04:25+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/aa0012.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/aa0012.jpg","width":1600,"height":1067},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13826#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Luudesse salvestunud elulood"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/aa0012.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3B0","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13826","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13826"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13826\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13840,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13826\/revisions\/13840"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/13827"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13826"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13826"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13826"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}