{"id":13712,"date":"2020-05-15T15:14:44","date_gmt":"2020-05-15T12:14:44","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712"},"modified":"2020-05-15T15:56:34","modified_gmt":"2020-05-15T12:56:34","slug":"jah-raske-on-see-etnograafi-elu-ehk-soomeugrilaste-kulalislahkusest-noukogude-ajal-ja-tanapaeval","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712","title":{"rendered":"\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Autor:\u00a0ERMi teadur <\/span>Svetlana Karm. Fotot\u00f6\u00f6tlus: Arp Karm.<\/span><\/p>\n

Toidukultuuri ja toidup\u00e4randi vastu on etnoloogid alati huvi tundnud. Toitu on koos r\u00f5ivaste ja ehitistega nimetatud ka materiaalse kultuuri (sh n\u00f5ukogude etnograafia) kolmeks tugisambaks. ERMi etnograafilises arhiivis (EA) leidub palju soomeugrilaste toidu kirjeldusi, mille aluseks on kohapeal tehtud k\u00fcsitlused v\u00f5i vaatlused.<\/p>\n

See blogilugu keskendub aga etnoloogide v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikutele, mis pole kirjutatud selleks, et informeerida lugejat mingist kindlast teemast v\u00f5i kultuurivaldkonnast, vaid tuua esile v\u00e4lit\u00f6\u00f6 olustikku, probleeme ja \u00f5nnestumisi. \u00dcldjuhul ei olnud p\u00e4evikud avaldamiseks m\u00f5eldud ja nii talletasid uurijad seal vabamalt oma tundeid ja l\u00e4bielamisi ehk k\u00f5ike seda, mida nad kohapeal n\u00e4gid ja tegid, kogesid. Eriline koht on p\u00e4evikutes kohalikel toitudel ja maitseelamustel, mida saadi k\u00fclast k\u00fclla ja talust tallu k\u00e4ies ning eksponaate kaubeldes.<\/p>\n

Tsitaat loo pealkirjas on p\u00e4rit kunagise Tartu \u00dclikooli kolmanda kursuse geograafiatudengi, hilisema ERMi teaduri Tiia Peedum\u00e4e<\/strong> 1987. aasta Mordvamaa<\/strong> v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikust. Kusjuures noor uurija ei kurda esimesel v\u00e4lit\u00f6\u00f6l mitte kehvade elutingimuste, keeruliste teeolude v\u00f5i keelebarj\u00e4\u00e4ri \u00fcle, nagu tihti saab lugeda reisip\u00e4evikutest, vaid toiduelamuse p\u00e4rast \u00fches k\u00fclalislahkes peres: Meile pakuti putru \u201emordva moodi\u201c. Pudrus oli paksult sibulat ja mina, kes ma mugulsibulat suhugi ei v\u00f5ta, pidin lausa iga suut\u00e4iega end \u00fcletama. J\u00e4rgi j\u00e4tta ei julgenud,<\/em> pole ju viisakas, \u00e4kki panevad pahaks.<\/em> Muidu oli puder p\u00e4ris hea maitsega. Kodune lehmapiim maitses k\u00fcll k\u00f5igile.<\/em>\u201c (Tiia Peedum\u00e4e 1987, TAp 838)<\/p>\n

Sedalaadi m\u00e4rkmeid s\u00f6\u00f6kidest ja jookidest, mille maitse oli harjumatu v\u00f5i isegi vastuv\u00f5etamatu, kuid millest ei saanud v\u00f5\u00f5rsil olles keelduda, leidub ka teiste etnoloogide p\u00e4evikutes. Rohkem on siiski kirjeldusi \u00fcsna tavalistest argip\u00e4evas\u00f6\u00f6kidest, mis uurijatele h\u00e4sti maitsesid.<\/p>\n

L\u00e4bivaks jooneks on paljudes reisikirjades soomeugrilaste k\u00fclalislahkus, mis v\u00e4ljendus selles, et uurijaid, kes ilmusid ootamatult kellegi ukse taha, kutsuti ikka ka s\u00f6\u00f6gilauda. Aegam\u00f6\u00f6da muutusid aga p\u00e4eva jooksul saadud toidu- ja joogipoolise kogused raskesti talutavaks ning isegi k\u00fclalislahkus muutus reisi l\u00f5puks \u201ekuidagi v\u00e4sitavaks\u201c. (Tiina Taela 1991. a Udmurdi p\u00e4evik, TAp 881)<\/p>\n

Siin on m\u00f5ned nopped soomeugrilaste argistest ja pidulikest s\u00f6\u00f6kidest, mida nad eestlastele pakkusid. Peres pakutavat igap\u00e4evast toitu nimetati \u00fcldiselt teejoomiseks, k\u00f5ik muu k\u00e4is selle k\u00f5rvale. Mida head ja paremat aga k\u00fclalistele pakuti?<\/p>\n

Aino Voolmaa<\/strong> 1962. aasta Vepsamaa<\/strong> matkap\u00e4evikust loeme:<\/p>\n

6.VII. Terve p\u00e4eva istusin Kurganovite juures ja joonistasin \u2013 k\u00e4ter\u00e4ti- ja s\u00e4rgikirju. \/\u2026\/ Oli vihmane ilm, nii et Kurganovite juures t\u00f6\u00f6tamine oli v\u00e4ga konti m\u00f6\u00f6da. Seal pakuti koguni 2 x teed. Esimene kord koguni veel bor\u0161i ja mingeid toredaid h\u00f5rgutisi, <\/em>pirgaid \u2013 \u00f5hukest taignast v\u00f5i sees keedetud pirukakujulisi k\u00fcpsiseid. <\/em><\/p>\n

11.VII. Hommikul sai t\u00e4itsa aktiivseid samme astutud toidumajanduse olukorra parandamiseks. S\u00f6\u00f6kla toit ja teevesi, mida siinsetes peredes v\u00e4ga lahkesti pakutakse, oli kogu olemisele j\u00e4tnud siin seesuguse \u00f5\u00f5nsa tunde, et kui selline olukord edasi kestab, siis \u00e4hvardab vaimne ja f\u00fc\u00fcsiline kokkuvarisemine. \u00dcldiselt peab \u00fctlema, et siinne rahvas on k\u00fcll v\u00e4ga lahke, isegi erakordselt lahke v\u00f5rreldes meie eestlastega, kuid paistab, et nende s\u00f6\u00f6gisedel on tunduvalt kehvem meie rahva omast. Samovar pannakse \u00fcles kohe, kui majja minna, kuid paistab, et teevesi ongi nende peatoit, sinna juurde tursk ja leib. P\u00fchadeks k\u00fcpsetatakse <\/em>kalitkasid, pirukaid mille peale k\u00e4ib hirsi, odratangu, kartulipuder, ka kamapuder v\u00f5i kohupiim. Aedviljadest kasvatatakse ainult kartulid, sigu ei peeta. Lehma pole k\u00f5igil ja ka kitse mitte.<\/em><\/p>\n

L\u00e4ksime siis koos Mariann Tuhkaneniga (V kurs. \u00fcli\u00f5pilane, kes \u00f5petas muuseumirahvast soome keelt r\u00e4\u00e4kima) poodi ja ostsime kumbki suure purgi Moldaavia ploomikompotti, sinna veel lisaks purgi (v\u00e4ikese) hernesuppi. Kui selle \u00e4ra s\u00f5in, oli p\u00e4ris kindel tunne, Mariann r\u00e4\u00e4kis sama juttu. <\/em>(Aino Voolmaa 1962, TAp 534)<\/p>\n

P\u00e4evikutes nimetatud pirukate kohta leiab andmed ka etnograafilisest arhiivist:<\/p>\n

Eriti maiusroaks on aga v\u00e4ikesed \u00f5hukesed saiataignast suhkrut\u00e4idisega v\u00f5is keedetud pirukakesed <\/em>[pirg, pirgad]. Varem oli komme kosjade puhul kostitada nendega kosilast. Ka n\u00fc\u00fcd valmistatakse neid eriti t\u00e4htsateks puhkudeks. <\/em>(Aino Voolmaa 1962, EA 97, lk 117\u2013<\/em>118)<\/p>\n

Pidulikuks toiduks on <\/em>kalitkad [kalitk, kalitkad], meenutavad meie mulgikorpe. Nimelt \u00f5hukeseks voolitud saia- v\u00f5i sepikujahust \u00fcmarale taignale pannakse t\u00e4iteks kas kartuliputru, kohupiima, hirsi- v\u00f5i odratanguputru, lisatakse koort ja m\u00e4\u00e4ritakse pealt v\u00f5i v\u00f5i margariiniga ja k\u00fcpsetatakse ahjus pannil. S\u00fc\u00fcakse kuumalt, kuid ka k\u00fclmalt. <\/em>Kalitkasid k\u00fcpsetatakse p\u00fchap\u00e4evadeks ja \u00fcldse pidulikeks puhkudeks, kuid s\u00fc\u00fcakse ka n\u00e4dala sees.<\/em> (Samas,\u00a0 lk 116\u2013117)<\/p>\n

Mare Piho kirjutab 1989. aastal Isurimaal<\/strong>:<\/p>\n

Pirukaid k\u00fcpsetatakse v\u00e4ga tihti. Igal laup\u00e4eval ja p\u00fchap\u00e4eval peab pirukas laual olema. Suvel on marjapirukad. S\u00fcgisel ja talvel kapsa-, porgandi-, peedi-, \u00f5una- ja kalapirukad. Maitsvam on porgandipirukas,<\/em> porkannalaadikat. (Mare Piho 1989, EA 220)<\/p>\n

\"\"<\/a>

Piruka l\u00f5ikamine t\u00fckkideks. Isurlanna Anastasja Sevastjanova tegi moosi- ja kohupiimavatru\u0161kat jm. Leningradi obl Kingissepa raj Slobotka k\u00fcla. Foto: J\u00fcri Karm 1990. ERM Fk 2384:11.<\/p><\/div>\n

Aleksei Peterson <\/strong>kirjutab 1976. aastal Komimaal: <\/strong><\/p>\n

Poisid \/\u2026\/ kutsuvad teed jooma, aga pererahvas on veelgi lahkem ja kostitab meid seentega, mis on k\u00fcll soolatud, kuid mitte v\u00e4ga, siis samad seened koorega. Siis munad. \/\u2026\/ Siis pakuti kohe tooreid mune, aga siis n\u00e4gid, et ei s\u00f6\u00f6da, keedeti kiiresti \u00e4ra. Supp oli ka m\u00f5nusa olemisega. Siis veel suitsetatud pekki. See oli huvitav, kuid mitte eriti hea, aga maitses k\u00fcll. Pekk ikka pekk. S\u00f6\u00f6maaeg oli t\u00e4ielikult talupoeglik, tervislik. <\/em>(Aleksei Peterson 1976, TAp 679)<\/p>\n

Komide kohta on Eve Randoja <\/strong>kirja pannud:<\/p>\n

16.08.1989.<\/em> Esimeses peres, kuhu me Nade\u017eda [Titova, tollase Komi Koduloomuuseumi teadur] ja Terjega [Anepaio, tollal Alop] sattusime, hakati muidugi kohe teed pakkuma, meie seletusi, et me just lauast t\u00f5usime, ei v\u00f5etud arvesse, n\u00f5uti veel seenesupi, tomatite jmt s\u00f6\u00f6mist. J\u00e4rgmises kohas v\u00f5ttis meid vastu v\u00e4ga s\u00f5bralik t\u00e4di, pani k\u00fclaliste auks selga uue kleidi ja \u00fctles, et keegi noormees fotoaparaadiga olevat teda juba k\u00fclastanud. Kui j\u00e4lle teejoomisest r\u00e4\u00e4kima hakati, lasin ma sealt jalga.<\/em> (Eve Randoja\u00a0 1989, TAp 858)<\/p>\n

\"\"<\/a>

Ekspeditsiooni liikmed Heiki P\u00e4rdi, Terje Alop, Nade\u017eda Titova, Eve Randoja\u00a0 ja Valeri \u0160arapov Anna Kule\u0161ova juures teed joomas. Komi ANSV Ust-Kulomi rajooni V\u00f5lgorti k\u00fcla. Foto: Aldo Luud 1989. ERM Fk 2327:163<\/p><\/div>\n

ERMi teadur Piret Koosa, kes on p\u00f5hjalikult uurinud eesti etnoloogide komi p\u00e4evikuid ning osalenud alates 2000. aastate algusest mitmel v\u00e4lit\u00f6\u00f6l Komimaal ja Marimaal, on kirjutanud: Ekspeditsioonip\u00e4evikute p\u00f5hjal tundub, et \u00fcldjuhul s\u00f5bralik vastuv\u00f5tt on midagi, mis k\u00f5igile eri aastak\u00fcmneil komisid k\u00fclastanutele silma on j\u00e4\u00e4nud. Juba esimesed kohtumised komidega j\u00e4tsid ka mulle neist mulje kui v\u00e4ga k\u00fclalislahketest inimestest. Seda omadust peetakse endi puhul ka t\u00e4iesti teadlikult oluliseks. Selle k\u00f5ige tavalisemaks ilmnemiseks on k\u00fclaliste rikkalik kostitamine maitsvate roogadega mitmek\u00e4iguliste einete k\u00e4igus. Seejuures on iseloomulik, et\u00a0 aeg-ajalt \u00f5hutatakse s\u00f6\u00f6jaid manitsusega \u201eku\u0161ate-ku\u0161ate!\u201d (just n\u00f5nda h\u00e4\u00e4ldatuna). Pikad loetelud pakutud toitudest ja kohati ka raskustest nende konsumeerimisel on komide juures k\u00e4inute reisip\u00e4evikutes tavap\u00e4rased. <\/em><\/p>\n

M\u00f5istagi ei t\u00e4henda kogu see k\u00fclalislahkus, et tulija kohe p\u00e4riselt omaks v\u00f5etakse, k\u00fcll aga seda, et komile k\u00fclla minnes tunned end oodatuna, sinu vastu tuntakse siirast huvi ning see teeb suhtlemise\u00a0 lihtsaks. Inimesed p\u00e4rivad nii k\u00fclalise ja tema sugulaste kui laiemalt Eesti elu ja olu kohta.<\/em>\u201c (2008. Auasi. Eesti etnoloogide j\u00e4lgedes<\/em>\u2026 Lk 44)<\/p>\n

\"\"<\/a>

Piret Koosa ja Galina T\u00e4nav. Komi Vabariik, Ust-Kulomi rajoon, Ust-Kulomi alev. Foto: Art Leete 2007. ERM Fk 2914:430<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Klavdia Lipina ja T\u00dc etnoloogiamagistrant Piret Koosa. Komi Vabariik, Ust-Kulomi rajoon, Ust-Kulomi alev. Foto: Art Leete 2008.\u00a0 ERM Fk 2927:114<\/p><\/div>\n

V\u00e4ga tihedad kontaktid kujunesid eesti uurijatel v\u00e4lja udmurtidega <\/strong>1971.\u20131993. aastatel. Udmurdimaale korraldati enam kui 20 ekspeditsiooni, viimati k\u00e4is seal ERMi uurimisgrupp 2010. aastal.<\/p>\n

Udmurdi argip\u00e4eva toitude kohta loeme Kalju Konsini<\/strong> 1973. aasta p\u00e4evikust:<\/p>\n

L\u00f5unas\u00f6\u00f6k serveeritakse kell 13.00. Kohaliku kombe kohaselt s\u00fc\u00fcakse \u00fchistest kaussidest. Maitsev kapsa- ja kartulisupp, r\u00f5\u00f5sa koorega \u00fclekallatud sibulapealsed ja kurgil\u00f5igud, hapupiim ja hobuseliha (selles sain teada alles hiljem) kantakse lauale. <\/em><\/p>\n

Laup\u00e4ev, 25. august. Kuna aeg on nihkunud l\u00f5unasse, siis pannakse lauale aurav samovar, toidu\u00f5liga \u00fcle kallatud seened, kurgil\u00f5igud, tomatid, \u00f5unamoos ja leib, k\u00f5igel sellel lasin hea maitsta.<\/em> (Kalju Konsin 1973, TAp 633)<\/p>\n

Jana Reidla<\/strong> on Marimaa udmurtide juures 1989. aastal kirjutanud:<\/p>\n

Kell neli oli eriliselt maitsev s\u00f6\u00f6giaeg \u041a\u0443\u0448\u043a\u0435\u0442\u2019i koolimaja s\u00f6\u00f6klas. Meisterkokkadeks olid olnud Olga ja Eleanora. Supp oli ilmselt merikapsaga, kartulid gulja\u0161iga. Meile oli eraldatud 12 kg liha \u2192 st. 1 kg igale. Piima lubati 10 l. p\u00e4evaks.<\/em> (Jana Reidla 1989, TAp 863)<\/p>\n

Tiina Taela<\/strong> 1991. aasta reisip\u00e4evikust: Vaevalt t\u00e4navale p\u00e4\u00e4senud, kutsuti meid \u00fcleaedsete poole. Silmapilk t\u00e4itus laud s\u00f6\u00f6gi ja joogiga, ka otse loomulikult kum\u00f5\u0161kaga. \/…\/ Selline teelaud ootamatutele k\u00fclalistele on siin k\u00fclades sarnane ja v\u00e4ga universaalne nagu hiljem selgub: omavalmistatud leib, koduv\u00f5i, moosid, mesi, v\u00e4rske ja hapupiim (valmistamine: piim aetakse keema, sellele lisatakse spl. hapukoort, sellest tuleb koorest paksem mass, s\u00fc\u00fcakse k\u00fclmalt ja lusikaga). K\u00f5ik on v\u00e4ga lihtne, kuid sellegipoolest annab ettekujutuse k\u00fcllusest ja k\u00fclalislahkusest. <\/em>\/\u2026\/ <\/em><\/p>\n

\u00dcldse paistis, et Varklet-Bodjas <\/em>[Tatarstani Agr\u00f5zi rajoon] toitutakse \u00fchetaoliselt, lihtsalt ja samas h\u00e4sti. S\u00fc\u00fcakse seda, mis endal on v\u00f5imalik valmistada. Poe peale loota ei saanud, sest esiteks polnud seal midagi ja kuna see enamasti t\u00fchi seisis, siis olid ka poeuksed valdavalt suletud. Kui leivak\u00e4ru toodi, siis ronis m\u00fc\u00fcja otse k\u00e4rru ning m\u00fc\u00fcs leiba otse sealt, pool tundi ja kogu lugu. Juhtusime k\u00fclas heal ajal olema, juba oli v\u00e4rsket k\u00f6\u00f6givilja, rohkesti marju, tehtud oli v\u00e4rskeid moose, mesi oli alati toidulaual. Piima, v\u00f5id, liha andis oma majapidamine, kodus tehti ka leiba<\/em>. (Tiina Tael 1991, \u0422\u0410\u0440 881)<\/p>\n

\u00dcldjuhul ei arutle uurijad oma p\u00e4evikutes soomeugrilaste \u00fche v\u00f5i teise roa p\u00e4ritolu v\u00f5i leviku \u00fcle, vaid lihtsalt kirjeldavad, mida pakuti ja kuidas see maitses. Erandiks on Aleksei Peterson<\/strong>, kes korraldas v\u00e4lit\u00f6id nii vepsa, komi, mari kui ka udmurdi aladel. Tema 1981. udmurdi p\u00e4evikust saame lugeda:<\/p>\n

See huvitav roog <\/em>[udmurdi keeles \u0161anga, perepet\u0161] on levinud vepslastest peale kuni Udmurdimaani v\u00e4lja. Kes selle leiutas? Kus ta veel levinud on, praegu ei oska \u00f6elda. Tehakse lihtsalt: rukkitainas (ka uuemal ajal nisujahust), sellest rulliga tehakse \u00f5hukesed alused, mille sisse pannakse kas kartuliputru v\u00f5i ka muud. Keeratakse taignast aluse \u00e4\u00e4red \u00fcles ja nii saadakse \u00fcmmargused lamedad koogid. Soojalt on need v\u00e4ga head, n-\u00f6 s\u00f6\u00f6 v\u00f5i ise. K\u00fclmalt nagu eriti ei istu, kuid see on ka maitseasi <\/em>(Aleksei Peterson 1981, \u0422\u0410\u0440 756)<\/p>\n

\"\"<\/a>

Jevdokia Punikova teeb pirukat (piroog). Komi ANSV S\u00f5ssola rajooni Zaret\u0161je k\u00fcla. Foto: Vello Kutsar 1976. ERM Fk 1793:25<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Domna Lipina valmistatud moosit\u00e4idisega \u0161angid. Komi Vabariigi Ust-Kulomi rajooni M\u00f5joldino k\u00fcla. Foto: Art Leete 2008. ERM Fk 2927:295<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Udmurdi pirukate valmistamine Ludorvai Udmurdi Vaba\u00f5humuuseumis. Perepet\u0161id ahjutule ees k\u00fcpsemas. Udmurdimaa Zavjalovo rajoon. Foto: Madis Kats 2010. ERM Fk 2946:73<\/p><\/div>\n

Nagu eespool mainitud, said neid pirukaid maitsta uurijad nii Vepsamaal, Karjalas kui ka Komis. J\u00e4\u00e4b silma, et lihakraami uurijatele eriti ei pakutud, pigem k\u00fcpsetisi, pirukaid, moosi, muna, suppi, piimatoite jmt. Sellest loeme j\u00e4llegi Aleksei Petersoni 1985. aasta udmurdi p\u00e4evikust:<\/p>\n

J\u00f5uame varakult k\u00fclla, ca 9 paiku. \/\u2026\/ N\u00fc\u00fcd esimeses majas kostitatakse meid hommikus\u00f6\u00f6giga, pakutakse teed, head leiba, spetsiaalset haput piima \u2013 h\u00e4sti hapu maistega ja vist enne hapendamist kuidagi keedetud. Ka leib on hea. Ja ka mune ja moosi. Nii on pea alati meile laud kaetud, peale m\u00f5ne v\u00e4hese erandi, kus ka kala on pakutud. Liha vist on esinenud \u00fcks kord. Liha ja seesugust neil poes pole, see on omatoode. Poes pole ka muud lihakraami, k\u00fcll on veini-viina, vaatamata seadustele, mis hiljuti v\u00e4lja anti. Viinam\u00fc\u00fck on k\u00fcll alles kella 14-st, aga ikkagi teda j\u00e4tkub<\/em>. (Aleksei Peterson 1985, TAp 803)<\/p>\n

Kuna enamik v\u00e4lit\u00f6id toimus suvel, siis puudus soomeugrilaste laual \u00fcldjuhul lihakraam. Puhtpraktilistel p\u00f5hjustel tapeti loomi s\u00fcgisel v\u00f5i talve hakul, kui sai hoida liha \u00f5ues v\u00f5i k\u00f5rvalruumis k\u00fclma k\u00e4es. Looma veristamise erandjuhtumeid oli ka suvel, siis aga tarvitati esimesena k\u00f5ige kiiremini riknevad osad (siseelundid), muu lihakraam kas soolati v\u00f5i suitsetati. N\u00e4iteks udmurtidel on selline tava, et kui tapetakse loom, siis keedetakse korraga rupskid ning sama puljongit kasutatakse supi v\u00f5i pudru valmistamisel. Tavaliselt kutsutakse sel puhul naabrid ja sugulased ka kohale, et looma\u00f5nn ikka p\u00fcsiks peres.<\/p>\n

Lambalihaga on paljudel n-\u00f6 erilised suhted. Erilist harjumist n\u00f5uab aga lambarupskitest tehtud toit. Petersoni 1977. aasta p\u00e4evikust loeme:<\/p>\n

17. juuli, p\u00fchap\u00e4ev. M\u00e4rkame, et on lammas veristatud. Priit r\u00e4\u00e4gib, et l\u00f5unaks tuleb jumalik toit \u2013 lambaliha. Oleme v\u00e4rskest lihast \u00fcpris eemale j\u00e4\u00e4nud. Liha saamine olevat ka linnas v\u00e4ga raske. 1 kg vorsti m\u00fc\u00fcdavat, aga liha hind on ca 5 rubla ja sedagi turul v\u00e4he. Poodides polevat seda \u00fcldse. Eestlasena raske ette kujutada, kuidas ilma lihata elada. Hommikuks oli supp ja muna. Priit ja Lembit panid \u00e1 4 muna nahka. Ja muidugi teevesi. Edasi j\u00e4tkame uurimist\u00f6\u00f6d samas k\u00fclas, sest kella 4 paiku l\u00e4heb buss, peame sellele j\u00f5udma. \/\u2026\/<\/em><\/p>\n

L\u00f5unaks kella 2-ks-poole-kolmeks oleme peatuskohas tagasi. Priit k\u00f5neleb suurep\u00e4rasest l\u00f5unast, lambalihast. Ka mina tunnen liha l\u00f5hna. Olen ju suur lambaliha s\u00f5ber. Kutsutaksegi s\u00f6\u00f6ma. \/\u2026\/ Laual on tumedav\u00f5itu leem \u2013 supp,\u00a0 taldrikul ka lihat\u00fckke. Proovin suppi \u2013 suu j\u00e4\u00e4b imestusest avatuks \u2013 niisugust lambas\u00f5nniku maitset pole varem tundnud! Lembit paneb k\u00fcll sellele leemele rohkesti rohelist sibulat, kuid meile k\u00f5igile j\u00e4\u00e4b esmakordne proovimine viimaseks. On alles supil l\u00f5hn ja maitse! Perenaine, n\u00e4hes sibulate lisamist, m\u00e4rgib, et nemad nii toorest sibulat ei s\u00f6\u00f6. Huvitav, kuidas nad seda suppi s\u00f6\u00f6vad. Ei taha k\u00fcll \u00fctelda, et see on meie jaoks spetsiaalselt v\u00e4lja m\u00f5eldud-tehtud. N\u00e4htavasti on siinne komme ja maitse seesugune. Maitsen ka liha kausist \u2013 ikka sama vastuv\u00f5tmatu maitse ja need lihat\u00fckid on ka tegelikult mao-, kopsu- ja kurat-teab-mis t\u00fckid, igatahes mitte harilik liha. Selgub, et on selline komme keeta k\u00f5ikidest rupskitest suppi, esimene supp tehtavat k\u00f5igest sellest, mis kergesti soojas hapnema l\u00e4heb. N\u00f5ndamoodi. On veel tore kruubipuder \u2013 aga j\u00e4llegi sama nali! Pole viga, tuleb harjuda.<\/em> (Aleksei Peterson 1977, TAp 700)<\/p>\n

V\u00e4ike l\u00f5ik ka Ungari<\/strong> k\u00f6\u00f6gist, millest on kirjutanud oma 1983. aasta p\u00e4evikus Merle Lupp<\/strong> Ukraina NSV Taga-Karpaatia Beregovo rajoonis:<\/p>\n

V\u00e4ga huvitavaks kujuneb samuti k\u00fclask\u00e4ik \u00fche andeka k\u00e4sit\u00f6\u00f6meistri majja. Siit leiame nii huvitavat m\u00f6\u00f6blit kui ka omap\u00e4raseid mustrikombinatsioone perenaise valmistatud esemetelt. Meile pakutakse ka maitsvat sarvsaia ploomid\u017eemmiga \u2013 ungari keeles <\/em>pozsonyi kifli. Peale selle pakutakse veel kerget einet ungari moodi \u2013 liha pipraga, juust sibula ja pipraga ning v\u00e4ga maitsev kompott ja \u00f5unakook. N\u00e4ib, et hakkame tasapisi harjuma ungari k\u00f6\u00f6giga, kus kasutatakse meist nii erinevalt v\u00e4ga palju pipart. Selle juures aitab meid kindlasti teadmine, et k\u00fclalislahkusele tuleb ikka v\u00e4hemalt viisakusega vastata<\/em>. (Merle Lupp 1983, TAp 784)<\/p>\n

\"\"<\/a>

Vorstivalmistamine seatapmise p\u00e4eval G\u00f6rbe S\u00e1ndori majapidamises. Vorsti valmistamiseks keedetakse liha ning osa leemest l\u00e4heb riisi, osa t\u00e4idetud vorstide keetmiseks. Ungari Vabariik, Tiszaf\u00fcredi linn. Foto: Aleksei Peterson 1991. ERM Fk 2431:106<\/p><\/div>\n

Kui p\u00f5llumajandusega tegelevate soome-ugri rahvaste toidulaud oli kaetud vastavalt p\u00f5llu, metsa, koduaia ja kodulauda saagiga, siis kalastajatest, jahimeestest ja p\u00f5hjap\u00f5drakasvajatest soome-ugri p\u00f5hjarahvaste juures said uurijad rohkem maitsta ka kala- ja lihatoite. Heiki P\u00e4rdi<\/strong> ja Piret Kalmu<\/strong> (\u00d5unapuu) 1989. aasta materjalidest saame Koola poolsaare saamide<\/strong> kohta teada:<\/p>\n

Saamide peamiseks toiduks on alati olnud liha ja kala, joogiks \u2013 tee. Lihatoite tarvitati talvel, suvel tarvitati kala. Toiduks kasutati p\u00f5draliha. Karuliha saamid iialgi ei s\u00f6\u00f6nud. \/\u2026\/ P\u00f5dralihast keedeti harilikult suppi, seda nim. burduh. Suppi keedeti jahuga, ja s\u00f6\u00f6di k\u00fclmutatud marjadega. \/\u2026\/ Merekala s\u00fc\u00fcakse alati toorelt. K\u00fcpsetatakse ka kalapirukaid. K\u00f5ige maitsvamad on pirukad punase kalaga. Pirukaid k\u00fcpsetatakse ka marjadega, eriti pohlade ja nn. mustade marjadega, sihhaga. Taolisi pirukaid nim. jagodnik. See aga polnud ikkagi t\u00f5eline pirukas, sest taigen valmistati juuretisega. P\u00e4rmi siin kunagi peaaegu pole. Taigen rulliti \u00f5hukeseks ja pandi plaadile. Peale puistati marjad. <\/em>(Piret Kalm, Heiki P\u00e4rdi 1989, EA 220)<\/p>\n

\"\"<\/a>

Fjodor Sergin vestleb ERM-i t\u00f6\u00f6taja Heiki P\u00e4rdiga. Murmanski oblasti Kovdori rajooni Jonski k. Foto: Aado Lintrop 1981. ERM Fk 1942:39<\/p><\/div>\n

Hantide<\/strong> n-\u00f6 veriseid s\u00f6\u00f6ke on oma 1975. p\u00e4evikus kirjeldanud Heno Sarv<\/strong>:<\/p>\n

10. august. \/\u2026\/ Kui olime l\u00f5petanud \u00f5htuse teejoomise, kostis v\u00e4ljast veidraid h\u00f5iskeid ja jurtasse astus Pjotr koos teiste kalalk\u00e4inutega, seljas suur kotit\u00e4is kalu. Naised asusid kohe kalu puhastama. Pjotr kutsus mind toorest kala s\u00f6\u00f6ma. Kuigi olin end handi leiba nautides juba t\u00e4is kostitanud, asusin siiski laua taha, l\u00f5ikasin tyki kala, kastsin soola sisse ja s\u00f5in. H\u00e4\u00e4 oli ta kyll. Peagi sai ka keedetud kala valmis. Seda aga ei olnud ma harjunud ilma kahvlita s\u00f6\u00f6ma, ei osanud luudest puhastada. Pjotr arvas, et mulle ei maitse, kuid tunnistasin kohe ausalt yles, et ei oska syya. Kala k\u00f5rvale anti ryypata kalapuljongit, k\u00f5ige l\u00f5pus joodi j\u00e4lle teed.<\/em><\/p>\n

11. august. \/\u2026\/ Laual oli kaks suurt kausit\u00e4it auravat tapasooja liha. Igayhele anti s\u00f6\u00f6miseks nuga ja m\u00e4nnipuust l\u00f5igatud \u00f5hukestest kiududest naturaalse k\u00e4sna taoline pehme pundar k\u00e4te verest puhastamiseks.<\/em><\/p>\n

Algatuseks kallas majaperemees Jegor igayhele pool klaasikest piiritust. See olevat tal kevadest alles hoitud viimane pudel \u2013 s\u00e4h sulle, ytle siis, et handid jt. v\u00e4ikerahvad on hullud joodikud, kelle k\u00e4es viin ei s\u00e4ili. V\u00e4ga maitsvad olid aju ja maks, samuti pehmemad lihased kaela ymber. M\u00f5istsin, et nii maitsev on see liha ainult tapasoojalt. <\/em><\/p>\n

Kysisin, kas silma ka syyakse. Vastati \u2013 ja, palun, see on v\u00e4ga maitsev. Kui aga palusin, et keegi n\u00e4itaks, kuidas syya, millegip\u00e4rast (v\u00f5ib-olla lihtsalt t\u00e4is k\u00f5hu parast) ei tahetud. S\u00f5in siis nii, nagu oskasin \u2013 l\u00f5ikasin silmatera kohale noaga augu ja pigistasin sisu suhu. See oli t\u00f5esti \u00fclimalt maitsev. <\/em><\/p>\n

P\u00e4rast toorest liha (st. \u201ek\u00fclmlauda\u201c) anti keedetud liha. Seda s\u00f6\u00f6di ilma igasuguste s\u00f6\u00f6giriistadeta. Ka keedetud liha (nagu p\u00f5hjap\u00f5draliha eestlasele yldse) oli maitsev, kuid tapasoe toores liha oli siiski parem.<\/em> (Heno Sarv 1975, TAp 678)<\/p>\n

Art Leete<\/strong> 1992. aasta handi<\/strong> materjalidest loeme:<\/p>\n

Juilskis viibides s\u00f5in mitmeid asju, n\u00e4iteks \u2013<\/em><\/p>\n

    \n
  1. Kuivatatud ahven.<\/em><\/li>\n
  2. Soolatud ahven, Pjotr Kaksin s\u00f5i teda nii \u2013 asetas kala peaga enda poole, selg paremale, l\u00f5ikas selja peale vao. Siis keeras ta kala n\u00f5nda \u2013 pea vasakule, k\u00f5ht enda poole ja l\u00f5ikas otsast pea. Aga ei l\u00f5iganud p\u00e4ris l\u00f5puni. Rookis koos peaga v\u00e4lja sisikonna st. eraldas pea alles koos sisikonnaga. Siis kooris ta k\u00e4tega kalalt soomused ja naha. Teiselt k\u00fcljelt soomuste ja naha rookimiseks v\u00f5ttis Pjotr kinni kala endise pea tagant, t\u00f5stis kala \u00f5hku ja kraapis soomused maha. Siis asetas Pjotr kala lauale, saba vasakule, k\u00f5ht enda poole ja l\u00f5ikas allesj\u00e4\u00e4nu kolmeks, j\u00e4ttes tagumise t\u00fcki k\u00fclge saba. T\u00fckid asetas taldrikule \u00fcldiseks s\u00f6\u00f6miseks.<\/em><\/li>\n
  3. Pohlamoos<\/em><\/li>\n
  4. Valge leib<\/em><\/li>\n
  5. Kalaleib \u2013 l\u00e4bim\u00f5\u00f5t um. 20 cm. Sees s\u00e4inas koos pea, soomuste ja uimedega. Ilma sisikonnata.<\/em><\/li>\n
  6. Keedetud kala (ahven, haug)<\/em><\/li>\n
  7. Toores kala (s\u00e4inas) \u2013 t\u00fckkidele raputati peale soola. Nuga v\u00f5etakse pihku, verine kalat\u00fckk asetatakse leivale, l\u00f5igatakse suut\u00e4ie jagu kala ja hammustatakse. Pjotril kuulus poolikule leivak\u00e4\u00e4rule 2 kalat\u00fckki, minul \u00fchele t\u00fckile kalale terve leivak\u00e4\u00e4r.<\/em><\/li>\n
  8. Pardisupp kartulitega (piilupart)<\/em><\/li>\n
  9. Tee<\/em><\/li>\n
  10. Kalaleib \u2013 \u0445\u044b\u043b\u044f\u0440 \u043d\u044f\u043d\u044c \u2013 l\u00e4bim\u00f5\u00f5t 20 cm, paksus 4 cm, sees s\u00e4inas, aga ilma pea ja soomusteta. Leib l\u00f5igatakse noaga lahti nagu tort (leib on \u00fcmara kujuga). S\u00fc\u00fcakse kahes jaos \u2013 k\u00f5igepealt v\u00f5etakse \u00fclemine kiht koos osa kalaga, hiljem, kui \u00fclemine s\u00f6\u00f6dud, v\u00f5etakse k\u00e4sile ka alumine. Kalaleib on v\u00e4ga soolane. Pjotr raputas talle suhkrut peale.<\/em><\/li>\n
  11. Ondatra supp \u2013 kartulite ja mannaga. Mina olin s\u00f6\u00f6gi ajal metsas ja mulle j\u00e4eti keskne t\u00fckk \u2013 s\u00fcdamega.<\/em><\/li>\n
  12. Metsiseleib \u2013 vongen njan(?) \u2013 samasuguse kujuga nagu kalaleib, ainult, et sees metsis.<\/em><\/li>\n
  13. Sulatatud rasv<\/em><\/li>\n
  14. Metsisesupp kartulitega<\/em><\/li>\n
  15. Moosipirukad<\/em><\/li>\n<\/ol>\n

    Toiduga seotud tavad<\/em><\/strong><\/p>\n

    Pjotri ema viis toidud k\u00f5rvaltuppa akna alla lauale, kus nad m\u00f5nda aega seisid, enne kui k\u00f6\u00f6ki laua peale inimestele s\u00f6\u00f6miseks toodi. <\/em><\/p>\n

    Esimene pits viina visati ahju \u2013 tulle \u2013 esivanematele. <\/em><\/p>\n

    Juues ei l\u00f6\u00f6 handid klaase kokku.<\/em><\/p>\n

    Kala s\u00f6\u00f6misest (keedetud ahven)<\/em><\/strong><\/p>\n

    Kala s\u00f6\u00f6misel tuleb j\u00e4rgida kindlat j\u00e4rjekorda tegutsemise l\u00e4biviimisel: <\/em><\/p>\n

    Kala asetatakse taldrikule, pea s\u00f6\u00f6ja poole. S\u00f5rmega eemaldatakse seljauimed. Eemaldatakse k\u00f5huuimed.<\/em><\/p>\n

    V\u00f5ib eemaldada ka pea. Eemaldatakse soomused.<\/em><\/p>\n

    Seej\u00e4rel algab s\u00f6\u00f6mine. S\u00f6\u00f6ma hakatakse saba poolt.<\/em><\/p>\n

    \u00a0(Art Leete 1992, EA 234)<\/p>\n

    Pildid:<\/p>\n

    \"\"<\/a>

    Kala puhastamine ja k\u00fcpsetamine. Hant\u00f5-Mansiiski rahvusringkonna Surguti rajoon. Foto: Toomas Kalve, 1998. ERM Fk 2672:51<\/p><\/div>\n

    \"\"<\/a>

    Kala puhastamine ja k\u00fcpsetamine. Hant\u00f5-Mansiiski rahvusringkonna Surguti rajoon. Foto: Toomas Kalve, 1998. ERM Fk 2672:49<\/p><\/div>\n

    \"\"<\/a>

    Kala puhastamine ja k\u00fcpsetamine. Hant\u00f5-Mansiiski rahvusringkonna Surguti rajoon. Foto: Toomas Kalve, 1998. ERM Fk 2672:47<\/p><\/div>\n

    \"\"<\/a>

    \u00d5htune teejoomine handi peres. Hant\u00f5-Mansiiski rahvusringkonna Surguti rajoon. Foto: Toomas Kalve 1998. ERM Fk 2672:27.<\/p><\/div>\n

    Neenetsite <\/strong>teejoomisest saame lugeda Laur Vallikivi <\/strong>2000. aasta materjalidest:<\/p>\n

    Keskne on alati nn tee joomine (<\/em>sjai), mille k\u00f5rvale s\u00fc\u00fcakse. Tee valatakse tassist alustassile, et see kiiremini jahtuks. K\u00fclalistele pakutakse alati k\u00f5ige paremat, mis hetkel olemas on. Kui soovitakse teed juurde, pannakse tass alustassile, siis valab perenaine tassi t\u00e4is \u2013 keegi ei lausu midagi seejuures. Kui enam ei soovi teed, siis pannakse kas lusikas risti tassi peale v\u00f5i j\u00e4etakse tass alustassi k\u00f5rvale v\u00f5i keeratakse tass tagurpidi. <\/em><\/p>\n

    Neenetsi keeles pole s\u00f5nu \u201eait\u00e4h\u201c, \u201epalun\u201c, \u201etervitusi saatma\u201c. Ei t\u00e4nata kunagi. Kui k\u00fclalised \u00e4ra l\u00e4hevad, siis kojas ei \u00f6elda midagi, vaid kogu pererahvas l\u00e4heb v\u00e4lja ja siis k\u00e4teldakse ja \u00f6eldakse \u201e<\/em>lakamboi\u201c, aga mitte alati. Elementaarne on kutsuda k\u00fclalisi teed jooma, kostitatakse k\u00f5ige paremaga (nt tuuakse kala, kui kellelgi on suvest veel omulit, siis pakutakse seda).<\/em> (Laur Vallikivi 2000, EA 249)<\/p>\n

    Eesti uurijate p\u00e4evikutes on rohkesti kirjeldatud soomeugrilaste argip\u00e4evased toite. Erandiks on Marimaa<\/strong> v\u00e4lit\u00f6\u00f6d, kus etnoloogid said osaleda mitmel aastal nii pulmas kui ka palvustel. Pulma- ja teisi pidulikke mari s\u00f6\u00f6ke-jooke on kirjeldanud ja j\u00e4\u00e4dvustanud pildile paljud uurijad. Nii n\u00e4iteks kirjutab 1975. aastal pulmas\u00f6\u00f6kidest ja -kommetest Kadri Tammur<\/strong>:<\/p>\n

    \u00d5ue on kaetud laud. Traditsiooni kohaselt peab laual olema seitse toitu. Laual on rukkileib, nisujahust leib, kartulist ja munast valmistatud pirukas <\/em>\u043f\u0435\u0440\u0435\u043c\u0435\u0447, nisujahust v\u00e4ikesed saiakesed, mis on ahjus k\u00fcpsetatud ja hiljem sulav\u00f5iga \u00fcle valatud <\/em>\u00ff\u0430\u0442\u0447\u0430; nisujahust pliinid <\/em>\u043c\u0435\u043b\u044c\u043d\u0430, lihasupp <\/em>\u043b\u044b\u043c, munaroog <\/em>\u043c\u0443\u043d\u043e\u0432\u0430\u0440\u0447\u0435\u043d<\/em>. Jookidest kali <\/em>\u043f\u0443\u0440\u0430 ja <\/em>samagonn.<\/p>\n

    Kui pruut on v\u00e4lja ilmunud, istutakse lauda. K\u00f5igepealt istuvad nais-, siis meessaatjad ja seej\u00e4rel l\u00e4hemad sugulased ja tuttavad. Pruudi k\u00f5rval seisab tema \u00f5de v\u00f5i s\u00f5branna, kelle k\u00e4es on taldrik, kuhu k\u00f5ik panevad raha. Peigmehe saatjad j\u00e4tkavad pidevalt laulmist ja tantsimist. Pruudi kodust minnakse edasi teistesse k\u00fcla majadesse, kus on kaetud laud pulmatoitudega. Majast majja liigutakse kuni keskp\u00e4evani, mil j\u00f5utakse tagasi pruudi koju. Seal lauldakse ja tantsitakse. Laulu saatel kantakse majast v\u00e4lja pruudi kirst ja suur sulgpadi. Seej\u00e4rel toimub pruudi n\u00f5utamine. Lavastatakse v\u00e4ike kaklus peigmehe s\u00f5prade ja pruudi k\u00fcla noormeeste vahel. Ka pruudi \u00f5de osutab peigmehe s\u00f5pradele vastupanu, kui pruut majast v\u00e4lja tuuakse. P\u00e4rast seda s\u00f5idetakse taas peigmehe koju.<\/em> (Kadri Tammur 1975, EA 140)<\/p>\n

    Samamoodi j\u00e4tkub n\u00fc\u00fcd pidu peigmehe koduk\u00fclas, j\u00e4llegi liigutakse laulude ja tantsude saatel majast majja, kus pakutakse pulmalistele head ja paremat.<\/p>\n

    \"\"<\/a>

    Pulmalaud. Laual traditsiooniline pulmatoit, mis peab olema igas pulmas peigmehe vastuv\u00f5tuks. Mari ANSV Morki rajoon. Foto: Aleksei Peterson 1975. ERM Fk 1740:123<\/p><\/div>\n

    ERMi uurijatel Piret Koosal, Arp Karmil, Maido Selgm\u00e4el ja Svetlana Karmil \u00f5nnestus kontv\u00f5\u00f5rana osa v\u00f5tta \u00fchest mari pulmapeost Marimaa Morki rajoonis ka 2012. aastal. Mida k\u00f5ike me seal maitsesime, saab n\u00e4ha Arp Karmi piltidelt:\"\"<\/a>\"\"<\/a>\"\"<\/a>\"\"<\/a>\"\"<\/a>\"\"<\/a>Artikkel on valminud h\u00f5imurahvaste programmi toetatud uurimisprojekti \u201e<\/em>Soome-ugri dialoogid:\u00a0N\u00f5ukogude Eesti etnograafid h\u00f5imurahvaid uurimas\u201c raames.<\/em><\/p>\n

    \u00a0<\/strong><\/p>\n

    \n

    <\/fb:like><\/div>
    <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Autor:\u00a0ERMi teadur Svetlana Karm. Fotot\u00f6\u00f6tlus: Arp Karm. Toidukultuuri ja toidup\u00e4randi vastu on etnoloogid alati huvi tundnud. Toitu on koos r\u00f5ivaste ja ehitistega nimetatud ka materiaalse kultuuri (sh n\u00f5ukogude etnograafia) kolmeks tugisambaks. ERMi etnograafilises arhiivis (EA) leidub palju soomeugrilaste toidu kirjeldusi, mille aluseks on kohapeal tehtud k\u00fcsitlused v\u00f5i vaatlused. See blogilugu keskendub aga etnoloogide v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikutele, mis…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":13715,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[30,28],"tags":[],"class_list":["post-13712","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-osalus","category-soome-ugri"],"yoast_head":"\n\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Autor:\u00a0ERMi teadur Svetlana Karm. Fotot\u00f6\u00f6tlus: Arp Karm. Toidukultuuri ja toidup\u00e4randi vastu on etnoloogid alati huvi tundnud. Toitu on koos r\u00f5ivaste ja ehitistega nimetatud ka materiaalse kultuuri (sh n\u00f5ukogude etnograafia) kolmeks tugisambaks. ERMi etnograafilises arhiivis (EA) leidub palju soomeugrilaste toidu kirjeldusi, mille aluseks on kohapeal tehtud k\u00fcsitlused v\u00f5i vaatlused. See blogilugu keskendub aga etnoloogide v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikutele, mis…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2020-05-15T12:14:44+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-05-15T12:56:34+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/0801.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1071\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"20 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval\",\"datePublished\":\"2020-05-15T12:14:44+00:00\",\"dateModified\":\"2020-05-15T12:56:34+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712\"},\"wordCount\":4050,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/05\\\/0801.jpg\",\"articleSection\":[\"Osalus\",\"Soome-ugri\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712\",\"name\":\"\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/05\\\/0801.jpg\",\"datePublished\":\"2020-05-15T12:14:44+00:00\",\"dateModified\":\"2020-05-15T12:56:34+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/05\\\/0801.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/05\\\/0801.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1071},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13712#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Autor:\u00a0ERMi teadur Svetlana Karm. Fotot\u00f6\u00f6tlus: Arp Karm. Toidukultuuri ja toidup\u00e4randi vastu on etnoloogid alati huvi tundnud. Toitu on koos r\u00f5ivaste ja ehitistega nimetatud ka materiaalse kultuuri (sh n\u00f5ukogude etnograafia) kolmeks tugisambaks. ERMi etnograafilises arhiivis (EA) leidub palju soomeugrilaste toidu kirjeldusi, mille aluseks on kohapeal tehtud k\u00fcsitlused v\u00f5i vaatlused. See blogilugu keskendub aga etnoloogide v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikutele, mis…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2020-05-15T12:14:44+00:00","article_modified_time":"2020-05-15T12:56:34+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1071,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/0801.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"20 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval","datePublished":"2020-05-15T12:14:44+00:00","dateModified":"2020-05-15T12:56:34+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712"},"wordCount":4050,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/0801.jpg","articleSection":["Osalus","Soome-ugri"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712","name":"\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/0801.jpg","datePublished":"2020-05-15T12:14:44+00:00","dateModified":"2020-05-15T12:56:34+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/0801.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/0801.jpg","width":1600,"height":1071},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13712#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u201eJah, raske on see etnograafi elu!\u201c ehk soomeugrilaste k\u00fclalislahkusest n\u00f5ukogude ajal ja t\u00e4nap\u00e4eval"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/05\/0801.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3za","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13712","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13712"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13712\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13739,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13712\/revisions\/13739"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/13715"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13712"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13712"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13712"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}