{"id":13629,"date":"2020-04-29T09:29:06","date_gmt":"2020-04-29T06:29:06","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13629"},"modified":"2020-06-15T10:45:24","modified_gmt":"2020-06-15T07:45:24","slug":"variatsioonid-variolatsiooni-teemal-ehk-ilusad-tudrukud-saavad-paremini-mehele-kui-rougearmilised","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13629","title":{"rendered":"Variatsioonid variolatsiooni teemal ehk \u201eilusad t\u00fcdrukud saavad paremini mehele kui r\u00f5ugearmilised\u201c"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Alar Karis, ERMi direktor.<\/p>\n

\"\"<\/a>

ERMi p\u00fcsin\u00e4ituse \u201eKohtumised\u201c v\u00e4ljapanek \u201eInimene ja keskkond. H\u00e4dad k\u00e4ivad inimesi m\u00f6\u00f6da\u201c. Foto: Berta J\u00e4nes<\/p><\/div>\n

Ajal, mil uus viirushaigus on alustanud inimkonna proovile panemist, on arusaadavalt huvi selle teema vastu k\u00f5rgendatud. Selles blogiloos ongi jutuks nakkushaigused, t\u00e4psemalt v\u00f5itlus r\u00f5ugete vastu.<\/p>\n

Karmim haigus, mis omal ajal eestlasi maha niitis leetrite, d\u00fcsenteeria, koolera, t\u00fc\u00fcfuse, sarlakite, malaaria ja r\u00f5ugete k\u00f5rval, oli kindlasti katk. R\u00f5uged (lad variola<\/em>) aga on ainuke ohtlik inimeste nakkushaigus, mis on suudetud maailmast likvideerida. Nimelt kinnitas 1979. aastal Maailma Terviseorganisatsioon, et looduslike viiruste tekitatud r\u00f5uged on ilmselt likvideeritud. Kuigi jah, haigustekitajaid hoitakse siiani alles Venemaal Vektori instituudis Koltsovos ja USAs Atlantas Druid Hillsi laboris.<\/p>\n

Enne seda j\u00f5udsid aga r\u00f5uged h\u00e4vitada sadu miljoneid inimelusid ja 18. sajandiks oli see haigus saavutanud Euroopas haripunkti. Baltisaksa kultuuriloolane Friedrich Amelung on v\u00e4itnud, et nimetatud sajandi teisel poolel suri siinkandis sajast r\u00f5ugehaigest 20, paljudes kihelkondades moodustasid r\u00f5uged laste surmap\u00f5hjusena 50\u201375%, k\u00f5nelemata invaliidistumisjuhtudest. Enamikule p\u00f5denutest j\u00e4id suured armid (rahvasuus \u201esea songermaa\u201c), paljud kaotasid n\u00e4gemise.<\/p>\n

\"\"<\/a>

R\u00f5ugehaige mees. T\u00dc Muuseumi fotokogu, nr \u00dcAM F 445:107\/5 F<\/p><\/div>\n

(Sala)katsed Raadil <\/strong><\/h3>\n

Oluline roll t\u00f5vest lahtisaamisel oli aga \u00fchel juhtumil, mis leidis aset Tartu k\u00fclje all asuvas Raadi m\u00f5isas mitusada aastat tagasi. K\u00f5ik algas 1756. aasta jaanip\u00e4eva paiku, mil Raadi m\u00f5isnik rittmeister Karl von Liphart andis kahe talupojast p\u00e4risorja lapsed Tartu linnaarsti August Wilhelm Schulinuse meelevalla alla, et ta katsetaks nende peal r\u00f5ugete inokulatsiooni ehk kaitsepookimist (variolatsiooni). Muidugi p\u00fc\u00fcti seda k\u00f5ike teha salaja ja lastevanemate teadmata. P\u00e4rast seda viidi lapsed v\u00e4idetavalt \u00fchte kaugesse tallu peitu. Ometigi said vanemad haisu ninna ja \u00fche lapse isa ning teise ema tulid koos sinna paika, kus lapsed juba kuivavate r\u00f5ugearmidega vabas \u00f5hus r\u00f5\u00f5msalt ringi jooksid. Mehel oli see ainuke laps ja ta n\u00e4gi hea meelega, et too veel igati seal kosuks, kuid naine, kellel oli kodus veel pooltosinat last, tahtis kindlasti lapse kaasa v\u00f5tta. Naist p\u00fc\u00fcti j\u00f5uga takistada. Enam-v\u00e4hem nii kirjeldas Raadi m\u00f5isamaadel tekkinud olukorda doktor Schulinuse kaasaegne Friedrich Konrad Gadebusch teoses \u201eLivl\u00e4ndische Bibliothek nach Alphabetischer Ordnung\u201c (1777).<\/p>\n

\"\"<\/a>

“Livl\u00e4ndische Bibliothek nach Alphabetischer Ordnung\u201c, 1777.<\/p><\/div>\n

P\u00e4rast sellist \u00f5nnestunud raviv\u00f5tet lasi m\u00f5isah\u00e4rra Liphart oma lapsedki r\u00f5ugete vastu pookida ja \u00fchtekokku pani Schulinus Liivimaal r\u00f5ugeid 1023 aadlisoost lapsele, kellest vaid \u00fcks suri. Seegi surm ei olnud pookimisest p\u00f5hjustatud, vaid ta toodi r\u00f5ugeid panema haigena ning seda varjati arsti eest. Muide, linnaarst Schulinus sai selle t\u00f6\u00f6 eest kopsaka varanduse, teenides kuni 1768. aastal Liivimaalt lahkumiseni kokku 15\u00a0000 rubla. \u00dche rubla eest sai osta n\u00e4iteks 250 kg rukkijahu, 50 kg nisujahu, 30 kg sinki ja pool peakatet (m\u00fcts maksis kaks rubla).<\/p>\n

August Wilhelm Schulinuse kutsus Tartusse Fabian von Stackelberg 1750. aastal. Schulinus inokuleeris hiljem edukalt ka tema kahte poega ning t\u00fctart (kes abiellus hiljem \u00fchega Katariina II \u00f5ukonna m\u00f5jukast krahv Orlovi viiest vennast). Tuleb meeles pidada, et 18. sajandil oli arste kogu Venemaal v\u00e4ga v\u00e4he. Tartu \u00fclikooli ajalooprofessor Alexander Br\u00fcckneri 1887. aastal ilmunud raamatust \u201eDie \u00c4rzte in Russland bis zum Ja 1800\u201c\u00a0 saame lugeda, et Schulinus oli \u00fcks 76 v\u00e4lismaa arstist, kes t\u00f6\u00f6tasid Tsaari-Venemaal aastatel 1750\u20131760.<\/p>\n

Haiguste vastu elavh\u00f5beda, loitsude ja peterselliseemnetega <\/strong><\/h3>\n

Kuigi juba 18. sajandil n\u00e4hti Tartut sillana l\u00e4\u00e4ne ja ida vahel, j\u00f5udsid need Schulinuse algatatud katsed v\u00e4ltida variolatsiooni abil r\u00f5ugetesse haigestumist siiakanti siiski 30 aastat p\u00e4rast esimesi katsetusi Inglismaal. Vaatamata sellele et mitmed Vene \u00f5ukonna liikmed olid surnud r\u00f5ugetesse (keiser Peeter II lausa 14-aastasena), peeti seda haigust ikkagi Euroopa l\u00e4\u00e4neosa t\u00f5veks, mis Venemaad eriti ei puuduta. Kindlasti oli v\u00e4hese teabe \u00fcheks p\u00f5hjuseks arstide v\u00e4hesus Venemaal (\u00fcks arst 18000 elaniku kohta), neid j\u00e4tkuski peamiselt \u00f5ukonda ja armeesse.<\/p>\n

Ka Eesti aladel, kus aastani 1784 tegutsesid arstid vaid linnades (kuigi Balti provintsides oli neid kordi rohkem kui Venemaal), p\u00f5hines haiguste ravi talurahva hulgas peamiselt omaabil, kohalikel parandajatel ehk rahvaarstidel ning nende praktilistel oskustel, kuid ka uskumustel. Raviti peamiselt loodusest korjatud rohtudega. Sellistel parandajatel oli teadmisi haiguste kohta v\u00e4he, aga seda asendas usk maagilistesse toimingutesse. K. E. von Baer kirjutas 19. sajandi algul, et kusagil mujal ei leiduvat meditsiinis nii palju kahjulikke eelarvamusi kui Eesti- ja Liivimaal. Sageli arstiti piirituse, \u00e4\u00e4dika, v\u00e4\u00e4velhappe, p\u00fcssirohu, elavh\u00f5beda, t\u00e4rpentini\u00f5li ja v\u00e4\u00e4vliga. Aga maarohtude kasutamises olevat eestlased olnud osavad ning toonaste rahvaarstide arsenal oli muidugi laiem: sinna kuulusid loitsud, ussis\u00f5nad ja apteegikaanid, samuti kupupanemine v\u00f5i aadrilaskmine.<\/p>\n

R\u00f5ugetele proovisid leevendust leida ka v\u00e4lja\u00f5ppinud arstid. N\u00e4iteks P\u00f5ltsamaal tegutsenud arst ja apteeker Peter Ernst Wilde soovitab oma ajakirjas \u201eLu\u0308hhike o\u0308ppetus…\u201c 1776. aastal r\u00f5ugete raviks m\u00e4dar\u00f5ika juurt, mida ta varasemalt oli soovitanud \u00f5lle sees keedetuna skorbuudivastaseks raviks. Lisaks annab ta n\u00f5u ro\u0303ugetest va\u0308ljatulemiseks juua aedvaagijuure, iisopi ja melissi vesito\u0303mmist, su\u0308u\u0308a peterselliseemneid ning panna jalgadele hapu taigna sisse so\u0303tkutud sinep, kuhu on lisatud a\u0308a\u0308dikat. Kaasa pidi aitama keha puhastamine, mida saavat teha klistiiriga. Johan Willem Ludse kirjutas \u201eTervise Katekismusse Ramatus\u201c 1816. aastal, et kuna talupojad p\u00f6\u00f6rdusid m\u00f5isasse abi saamiseks ainult p\u00fchap\u00e4eviti, sest siis l\u00e4ksid nad nagunii kirikusse ka, v\u00f5is abivajaja selleks ajaks, kui arst linnast kohale j\u00f5udis, juba surnud olla.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Oskar Hoffmann, Surnuvalve. Eskiis. Eesti Kunstimuuseum SA, EKM j 190:741 M 936<\/p><\/div>\n

Istanbulist Inglismaale<\/strong><\/h3>\n

Variolatsioon kui meetod toodi Euroopasse 18. sajandi alguses koos r\u00e4nduritega Istanbulist. Sealt liikus see Ottomani impeeriumisse m\u00e4\u00e4ratud suursaadiku abikaasa Mary Wortley Montague kaudu Inglismaale. Aastal 1715 oli leedi Montague l\u00e4bi p\u00f5denud r\u00f5uged, mis oli j\u00e4tnud tema n\u00e4ole tugevad armid, tema 20-aastane vend suri haigusesse poolteist aastat hiljem. Kuna Ottomani impeeriumi \u00f5ukonnas oli variolatsioon tavapraktika, siis katsetas Mary Montague seda 1718. aastal edukalt oma viieaastasel pojal ning tulnud tagasi Londonisse 1721. aastal, lasi ta saatkonna arstil Charles Maitlandil pookida ka oma nelja-aastast t\u00fctart, seekord juba sealsete \u00f5ukonnaarstide juuresolekul. Paljud \u00f5ukonnaliikmed, kes olid tunnistajaks edukatele katsetusele, lasid ennast samuti haiguse vastu pookida ning 17. aprillil 1722 tehti variolatsioon ka Walesi printsessi kahele t\u00fctrele. Selle tulemusena aktsepteerisid meetodit isegi k\u00f5ige konservatiivsemad Inglismaa arstid, nii et see v\u00f5eti j\u00f5udsalt kasutusse. T\u00f5e huvides tuleb mainida, et enne printsesside peal katsetamist anti Charles Maitlandil luba inokuleerimised l\u00e4bi viia kuuel Newgate\u2019i vangla vangil ja kodututel lastel.<\/p>\n

Esimene avalik variolatsiooni propageerimine Venemaal 1752. aastal \u00e4ratas \u00fcksnes akadeemilist huvi. Ent 1755. aastal, mil Peterburis ilmuvas ajakirjas Ezhemesyachnyya Sochineniya kirjeldas Vene Teaduste Akadeemia president mitmeid protseduure alates Hiinas kasutusel oleva r\u00f5ugekoorikust valmistatud pulbri ninna puhumisest h\u00f5betorukeste abil kuni juba kirjeldatud nn Inglise meetodi kasutamiseni, tekitas see nii m\u00f5nelgi Venemaa arstil soovi variolatsiooni katsetada.<\/p>\n

Suure t\u00f5en\u00e4osusega sattus see ajakiri Schulinuse k\u00e4tte ja ta viiski selle teadmise aasta hiljem Raadi m\u00f5isas ellu. Viis aastat hiljem hakkas r\u00f5ugevastast kaitsepookimist lastel rakendama ka Tallinna arst Peter Friedrich K\u00f6rber, kuid arvatavasti pani ta r\u00f5ugeid juba enne 1760. aastat Tallinna Toomorbude maja kasvandikele. Peagi tuli variolatsioonientusiastide hulka teisigi arste. 1763. aastal alustas r\u00f5ugepookimist Valga arst Friedrich Ludvig R\u00fchl, kes varioleeris mitu tuhat last ilma, et sellele oleks j\u00e4rgenud t\u00fcsistusi.<\/p>\n

Torked r\u00f5ugelimase<\/strong> \u00f5mblusn\u00f5elaga ehk <\/strong>pookimine Liivimaa talutaredes<\/strong><\/h3>\n

Varioleerimist arutati 1769. aasta Liivimaa r\u00fc\u00fctelkonna maap\u00e4eval. Selle t\u00f5hustamiseks soovitas Liivimaa kindralkuberner v\u00f5tta appi naisi ja mittesakslasi ning alandada pookimise tasu. Seda soovitust v\u00f5tsid kuulda vaid v\u00e4hesed entusiastid, sh mainitud P\u00f5ltsamaa arst ja sealse apteegi rajaja Peter Ernst Wilde ja Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg. Nad leidsid, et variolatsioon saab olla tulemuslik, kui see h\u00f5lmab suuremaid rahvahulki. P. E. Wilde oli \u00fcks esimesi arste, kes alustas tegevust v\u00e4ljaspool linna, andes lubaduse aidata ka naabruses paiknevate m\u00f5isate talurahvast. Pastor Eisen, kes oli kaotanud kolm last r\u00f5ugete t\u00f5ttu 1753. aasta epideemia ajal, lasi linnaarst Schulinusel oma lapsed r\u00f5ugete vastu pookida juba j\u00e4rgmisel talvel p\u00e4rast Raadi m\u00f5isas toimunud edukat varioleerimist. Eisen kirjutas 1757. aastal, et see arstikunst aitab \u00fckskord siinset elanikkonda tohutult, sest pole enam karata, et inimelu h\u00e4viks r\u00f5ugeepideemia t\u00f5ttu.<\/p>\n

Eisen oli veendunud, et mitte ainult aadlike ja rikaste lapsed ei pea kasu saama pookimisest ning \u00a0inokuleeris ise palju lapsi ja \u00f5petas teisigi selleks v\u00e4lja, et kasu oleks v\u00f5imalikult suur. Nii kutsus ta talupoegade naisi enda juurde koju ja \u00f5petas neid varioleerima lapsi alates esimesest elukuust, kasutades kolme \u00f5rna torget m\u00f5lema k\u00e4e p\u00f6idla ja nimetiss\u00f5rme vahele r\u00f5ugelima sisse kastetud \u00f5mblusn\u00f5elaga. Sellise koolituse tulemusena olid talurahvas ise v\u00f5imeline ennast inokuleerima. Tasuks sellise \u00f5petuse eest k\u00fcsis pastor Eisen p\u00e4tsi saia, et anda need lastele, kelle k\u00e4est v\u00f5tta r\u00f5ugelima edaspidiseks pookimiseks. Selleks et iga kord ei peaks \u201eilusate ja suurte\u201d r\u00f5ugevillidega laste otsimisega vaeva n\u00e4gema, hakkas ta r\u00f5ugelima kuivatama, valmistas sellest pulbrit, mida ta siis veeldas vajadusel poole tilga veega. Peter Ernst Wilde v\u00e4itis, et pikemat aega r\u00f5ugelimas hoitud ja seej\u00e4rel kuivatatud niit s\u00e4ilitas oma toime veel poole aasta v\u00e4ltel. Lisaks p\u00e4risorjadest emadele ja talupoegadest pooltohtritele \u00f5ppisid variolatsiooni lihtsat kunsti ka k\u00f6strid, m\u00f5isate kammerteenrid ja aadlidaamid. Eisen kirjutab avalikus kirjas: \u201e\u2026 ja kui m\u00f5elda, et ilusad t\u00fcdrukud saavad paremini mehele kui r\u00f5ugearmilised, aitaks see palju kaasa inimeste arvu suurenemisele\u201c. Arusaadavalt oli inokuleerimise propageerimise taga majanduslikud kaalutlused \u2013 p\u00f5llumajanduse arenedes vajas m\u00f5is rohkem t\u00f6\u00f6k\u00e4si, r\u00f5uged aga niitsid inimesi.<\/p>\n

R\u00f5ugepanemine andis silmn\u00e4htavaid tulemusi: 1793. aasta andmeil suri varioleerituist r\u00f5ugetesse ainult 2\u20133% ja surma p\u00f5hjusena moodustasid r\u00f5uged vaid 10%. Hoolimata k\u00fcllaltki headest tulemustest kaasnes sellega nii m\u00f5nigi kord aga hoopis r\u00f5ugeepideemia. N\u00f5rgestatud organismi (sageli pidi inimene enne r\u00f5ugetepanekut olema n\u00e4ljale l\u00e4hedasel dieedil) viidud nakatamisv\u00f5imeline materjal kutsus pahatihti esile \u00e4\u00e4rmiselt \u00e4geda, tihti surmaga l\u00f5ppeva reaktsiooni, mist\u00f5ttu enamik riike loobus variolatsioonist 1780. aasta l\u00f5puks.<\/p>\n

Vaktsineerimise v\u00f5iduk\u00e4ik <\/strong><\/h3>\n

Variolatsiooni kui meetodit r\u00f5ugete v\u00e4ltimiseks kasutati v\u00e4hem kui pool sajandit, sest 1796. aasta kevadel otsustas Inglise arst Edward Jenner kontrollida h\u00fcpoteesi, kas veiser\u00f5ugetega nakatunud l\u00fcpsjalt (oli teada, et selle t\u00f6\u00f6 tegijad kalduvad olema r\u00f5ugetele immuunsed) v\u00f5etud materjal tagab immuunsuse r\u00f5ugete vastu. Selguski, et kes kord on lehmar\u00f5ugeid p\u00f5denud, p\u00e4ris r\u00f5ugetesse enam ei nakatu. Veiser\u00f5ugetest kogutud materjali nimetatakse vaktsiiniks (lad vacca<\/em> t\u00e4hendus on \u201elehm\u201c). See on m\u00f5iste, mille v\u00f5ttis aastak\u00fcmneid hiljem kasutusele Louis Pasteur, ja immuniseerimise protsessi hakati nimetama vaktsineerimiseks. Vaatamata sellele et enne Jennerit olid paljud Inglise ja Saksa arstid saanud samu tulemusi, oli Jenner siiski esimene, kes vaktsineerimist uuris ja kirjeldas.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Ernest Board, E. Jenner last vaktsineerimas, 1796. Foto: Wikipedia Commons<\/p><\/div>\n

Peagi levis r\u00f5ugete vaktsineerimine \u00fcle maailma. Eesti aladele j\u00f5udis vaktsineerimine v\u00e4hem kui nelja aastaga. Karl Johann Nyberg tegi 12. m\u00e4rtsil 1800 Tallinnas esimese vaktsineerimise. See oli teadaolevalt esimene taoline ettev\u00f5tmine Vene impeeriumi aladel. Seadusliku aluse sai vaktsineerimine keisri ukaasiga 25. augustil 1802.<\/p>\n

Ro\u0303ugete va\u0308henemisele j\u00e4rgnevatel aastak\u00fcmnetel aitasid kindlasti kaasa kampaaniad ja raamatukesed, mille abil o\u0303petati talurahvast lastele ro\u0303ugeid panema. N\u00e4itena olgu siin toodud\u00a0 \u00d5petatud Eesti Seltsi 1815. aastal Riias v\u00e4lja antud o\u0303petus \u201eWarri-rougetest ja kuida wisi neid pantakse\u201c.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Warri-rougedest ja kuida wisi neid pantakse, 1815, Eesti Kirjandusmuuseum<\/p><\/div>\n

ERMi p\u00fcsin\u00e4itusel “Kohtumised” on filmil\u00f5ik “R\u00f5uged \u2013 Jumala tahe?”, mille aluseks on seesama <\/span>1815. aastal ilmunud r\u00f5ugepanemise \u00f5petus.<\/span> P\u00f5hiline vastuv\u00e4ide vaktsineerimisele oli tollal usk, et surm on Jumala tahe. Selle kummutamisele keskendub ka filmitekst.\u00a0<\/span><\/p>\n