{"id":13512,"date":"2020-04-18T10:00:26","date_gmt":"2020-04-18T07:00:26","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512"},"modified":"2020-04-17T16:16:37","modified_gmt":"2020-04-17T13:16:37","slug":"veebituur-naitusel-viinistu-kunstisadam-ermis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512","title":{"rendered":"Ringk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Autor: Reet Mark, n\u00e4ituste produtsent, kuraator. Fotot\u00f6\u00f6tlus: Arp Karm.<\/p>\n

Kujutlege end ERMi, t\u00e4psemalt B-fuajeesse. Istuge unikaalsele Ilja Kabakovi jooniste j\u00e4rgi valminud diivani koopiale ja alustame!<\/em><\/p>\n

P\u00f5hja-Eesti kaunil rannikul Lahemaa rahvuspargis on kaunis v\u00e4ike kalurik\u00fcla Viinistu. Rohkem tuntakse k\u00fcll naabruses asuvat vana kaptenite k\u00fcla K\u00e4smut, aga Viinistu teeb rannak\u00fclade seas eriliseks see, et seal on lisaks hotellile ja restoranile Eesti suurim erakunstimuuseum \u2013 Viinistu kunstimuuseum.<\/span><\/p>\n

Eesti inimestele on meeldinud kunsti koguda juba riigi tekkimisest saadik. Tohutu kunstikogu suutsid enne s\u00f5da luua n\u00e4iteks Gustav Mark ja Alfred R\u00f5ude, kelle eriliseks lemmikuks oli Eduard Wiiralt. M\u00f5lemad p\u00e4randasid oma kogu riiklikele muuseumidele. N\u00f5ukogude ajal oli tuntuim kogu Johannes Mikkelil, kelle p\u00e4randist avati Kadriorus Mikkeli muuseum. Tuntud oli ka skandaalse Matti Miliuse kunstikogu.<\/p>\n

1980. aastate l\u00f5pus, kui Eesti vabanemise m\u00e4rgid olid juba ilmsed, tekkis soodne v\u00f5imalus uute kunstikogude tekkimiseks. Esiteks l\u00e4ks kunst esimest korda p\u00e4rast s\u00f5da hinda. N\u00f5ukogude rubla ei maksnud enam midagi ja rahareformi hirmus oli inimestel vaja s\u00e4\u00e4ste kuhugi paigutada, sama kordus enne eurole \u00fcleminekut. \u00dcks v\u00f5imalus oli osta kunstnike t\u00f6id. P\u00e4rast iseseisvumist l\u00e4bi viidud reformid andsid paljudele inimestele tagasi vara, mis N\u00f5ukogude riik oli neilt v\u00f5\u00f5randanud. N\u00e4iteks kuulutati 1951. aastal n-\u00f6 peremeheta varaks k\u00f5ik kunstiteosed, mis olid enne s\u00f5da v\u00f5i pagulusse minekut kunstimuuseumidesse ametlikult deponeeritud. See vara saadi n\u00fc\u00fcd tagasi. Paraku oli enamik inimesi, kellele taiesed esmaselt kuulusid, juba surnud. Paljud uued omanikud polnud aga piltidega enam emotsionaalselt seotud. Teosega tekib ju hoopis teine side, kui oled selle ise v\u00e4lja valinud v\u00f5i on see sulle kingitud; kui see kujutab sulle kallist inimest ja kohta v\u00f5i kui sellega kaasneb \u00fcksk\u00f5ik milline meeldiv m\u00e4lestus. Uued omanikud m\u00fc\u00fcsid maalid kalli hinna eest maha ja nii tuli turule k\u00fcllaltki palju ka s\u00f5jaeelset head kunsti.<\/p>\n

Esimene oksjon peeti Eestis 1997. aastal Vaal Galeriis. P\u00e4rast seda tekkis veel mitu arvestatavat galeriid, kes korraldasid oksjoneid paar korda aastas. Kuna kunsti hind aina t\u00f5usis, tulid v\u00e4lja nii m\u00f5nedki seni kodus unustatuna seisnud teoseid, mille v\u00e4\u00e4rtust omanikud polnud ettegi kujutanud. Ning l\u00f5puks, 2000. aastate alguseks, kui esimesed rikkused olid kogutud ja esmavajadused rahuldatud, muutus hea kunst kodus varakate inimeste silmis prestii\u017eiasjaks. Kunstiostmise tippaeg oli enne majanduskriisi, aastatel 2002\u20132008.<\/p>\n

\u00a0Viimase 30 aasta jooksul on meil tekkinud viis-kuus arvestatavat kunstikogu, millest m\u00f5ned on j\u00f5udnud juba ka omaniku pankrotistumise t\u00f5ttu hajuda. N\u00e4iteks kuulus suurep\u00e4rane n\u00fc\u00fcdisaegse maalikunsti kogu 2013. aastal surnud Guido Sammelseljale. V\u00e4ga hea kogu oli Rene Kuulmannil. Praegu on Eestis \u00fcks tuntumaid kunstikogujaid Enn Kunila, vana ja auv\u00e4\u00e4rne kogu on Mart Lepal, hea kogu T\u00f5nis Sildm\u00e4el ja Margus Punabil, aga ainus Eesti erakunstimuuseum, mis on aastaringselt avatud ning annab oma kollektsiooniga \u00fclevaate kogu siinsest kunstist, asub Viinistus ja kuulub Jaan Manitskile.<\/p>\n

Jaan Manitski s\u00fcndis 1942. aastal Viinistu kalurik\u00fclas ja oli k\u00f5igest 1,5-aastane, kui pere Vene v\u00e4gede \u00a0eest esmalt Soome ja siis Rootsi p\u00f5genes. Rootsis kasvas ta \u00fcles ja l\u00f5petas G\u00f6teborgi \u00fclikooli, kus \u00f5ppis majandusteadust. Seej\u00e4rel tegutses ta m\u00f5ned aastad panganduses. 1975. aasta paiku, nagu ta ise meenutab, koputas ta aga maalilmakuulsa ansambli ABBA uksele, pakkudes neile \u00fcht rahainvesteerimise ideed. Ettepanek v\u00f5eti vastu ja p\u00e4rast seda sai Manitskist ABBA finantsjuht k\u00fcmnekonnaks aastaks. (Muide, esialgu paigutatud 10 miljonit Rootsi krooni kasvas 10 aastaga 1 miljardiks.) P\u00e4rast pensionile minekut m\u00fc\u00fcs Manitski \u00f5igel ajal enne suuremaid b\u00f6rsi- ja finantskrahhe oma osalused maha ning asus elama Br\u00fcsselisse.<\/p>\n

Ja siis saabuski 1989. aasta, mil ta Eestisse tagasi tuli. 1992. aastal tegi v\u00e4lisminister Lennart Meri talle ettepaneku asuda tema kohale, sest ta ise valiti presidendiks. Nii sai Jaan Manitskist iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimene v\u00e4lisminister. Veidi hiljem kandideeris ta presidendiks. Loomulikult oli ta selleks ajaks Eestisse p\u00fcsivalt elama asunud. Koduk\u00fclas Viinistus l\u00fckkas ta k\u00e4ima kalat\u00f6\u00f6stuse. Seal asus kunagi N\u00f5ukogude Eesti kalurikolhooside lipulaeva Kirovi kalurikolhoosi kalasuitsetamise vabrik, mille toodang l\u00e4ks hiigelsuurele Venemaa turule. P\u00e4rast kolhoosikorra l\u00f5ppemist j\u00e4i k\u00fcla virelema ja inimestel polnud t\u00f6\u00f6d. Manitski pani t\u00f6\u00f6stuse j\u00e4lle k\u00e4ima ja see tegutses edukalt kuni Venemaa embargodeni, mis sulges sealse turu Eesti kalale. Taas \u00e4hvardas k\u00fcla v\u00e4ljasuremine, aga nutikas \u00e4rimees leidis uue v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su.<\/p>\n

Viinistu asub ju Lahemaa rahvuspargis keset imeilusat loodust, kus turismindusel on suured v\u00f5imalused. Nii korrastatigi sadam, rajati hotell ja 2002. aastal avati vanas kalasuitsetamise tehases muuseum, kuhu paigutati 300 teosest koosnev kunstikogu, mida Manitski oli Eestisse naasnuna koguma hakanud. 2012. aastaks oli kollektsioon kasvanud peaaegu 1000 teoseni. T\u00e4nu samal aastal tehtud juurdeehitusele oli seinapinda n\u00fc\u00fcd ligi 4000 m\u00b2. Suvel pakub kogu kompleks t\u00f6\u00f6d enam kui 35 inimesele.<\/p>\n

Jaan Manitski kunstihuvi sai alguse just Eestisse tagasi tulles. Rootsis ta kunsti ei kogunud. Kunstikogumise m\u00f5ttes sattus ta aga just \u00f5igesse aega ja tutvusringkonda, kes viis ta kokku mitmete kunstnikega. Esimene t\u00f6\u00f6, mille ta ostis, oli J\u00fcri Arraku \u201ePunane lind\u201c.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

P\u00e4rast seda oli s\u00f5rm kogumiskuradile antud ja pilte kogunes \u00fcha enam. Manitski n\u00e4itas seejuures \u00fcles head vaistu, sest oskas osta kaasaegset maalikunsti ka sellel ajal, kui Eestis r\u00e4\u00e4giti maalikunsti v\u00e4ljasuremisest ning eelistati installatsioone ja videokunsti. Teadaolevalt pole Manitski k\u00f5rval olnud kunstispetsialisti, kes oleks talle soovitusi andnud. K\u00f5ik pildid on ostetud meeldimise j\u00e4rgi. Alles hiljem, kui muuseumi ekspositsiooniga tekkis soov anda \u00fclevaade kogu eesti kunsti ajaloost, on ta teinud m\u00f5ned suunatud ostud. Ja n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib \u00f6elda, et tal ongi olemas k\u00f5ik siinsed p\u00f5hiautorid ja suunad. Ainus, mida veel pole, on sotsialistlik realism. Kuna Manitski ostuj\u00f5ud on tihtipeale suurem kui riigimuuseumidel, pakutakse esmalt talle palju haruldasi teoseid.<\/p>\n

Eesti Rahva Muuseumisse on 1000 pildist valitud ligi 200. Kohal on k\u00f5ik t\u00e4htteosed: Johann K\u00f6leri, Ants Laikmaa, Konrad M\u00e4gi, Aleksander Vardi, Tiit P\u00e4\u00e4sukese, Andres Toltsi ja paljude teiste tippkunstnike t\u00f6\u00f6d. Kui me seni oleme piirdunud n\u00e4itustega ainult galeriis, siis seekord on kaasa haaratud ka B-fuajee ja kohvik. Kujunduses oleme kuraatoritena (Reet Mark ja Emma Eensalu) l\u00e4htunud Viinistu kunstimuuseumi \u00f5hkkonnast. Viinistu muuseumi erip\u00e4raks on v\u00e4ga tihe riputusviis, mis on tekitanud palju vaidlusi nii kunstiteadlaste kui ka tavak\u00fclastajate seas. ERMis on aga p\u00fc\u00fctud seda j\u00e4rgida. Oleme imetlenud Urmas ja S\u00fclli-Reet Vainu tehtud kujundust ja v\u00f5imalusel \u00fcle v\u00f5tnud terveid seinu alates Peeter Alliku maalidest kuni Jaan Elkeni pildini B-fuajees, Jaan Toomiku seina kohvikus ning Burmanite toredad hobused ekspositsiooni vanemas osas. Samuti oleme ERMi toonud suurte valgustatud fotode n\u00e4ol merevaateid, nii nagu need paistavad Viinistu muuseumi akendest. Spetsiaalselt selle n\u00e4ituse jaoks on \u00fcks galerii saal ehitatud kahekordseks, sest Viinistu muuseumis on palju vanu tehasetreppe, millest j\u00e4rgmiste maalideni ronida. Inimeste s\u00f5nul, kes on Viinistu muuseumis k\u00e4inud, on meil \u00a0\u00f5hkkonna loomine \u00f5nnestunud.<\/p>\n

Ja n\u00fc\u00fcd on aeg r\u00e4\u00e4kida sellest diivanist, millel te istute \u2013 loodetavasti on teil veel meeles, et te istute. See on tegelikult koopia Viinistus asuvast diivanist \u2013 seal on see kaetud musta sametiga ja p\u00e4rineb kuulsa p\u00f5randaaluse vene kunstniku, kontseptualisti ning\u00a0<\/span>sotspop art<\/em>\u2019i autorilt Ilja Kabakovilt. Temal ja ta abikaasal oli 2004. aastal Tallinna Kunstihoones \u00fchisn\u00e4itus Raul Meelega. Kabakov n\u00f5ustus diivani Viinistusse andma.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Diivan, Jaan Elkeni, J\u00fcri Palmi ja Peeter Alliku pildid.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Peeter Alliku (1966-2020) pildid: Melanhoolia, Merekaldal ja Lumesadu. K\u00f5ik need on maalitud 1996, \u00f5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Liikudes edasi hiljuti lahkunud suurep\u00e4rase absurdimeistri ja v\u00e4ga vaheda huumoriga Peeter Alliku kolme pildi juurest, j\u00f5uame Jaan Elkeni maali juurde.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Jaan Elken (s 1954). Ema l\u00f6\u00f6b mu maha, 1982\/1996. \u00d5li, l\u00f5uend<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Jaan Elken (s 1954).<\/p><\/div>\n

Need on m\u00e4rgilised maalid, mille \u00fcle oleksid uhked k\u00f5ik kunstimuuseumid. Elken maalis need n\u00e4itusele \u201eEesti kui m\u00e4rk\u201d ja need t\u00e4histavad tema loomingus teist suurt murrangut p\u00e4rast h\u00fcperrealismist loobumist. K\u00f5ikv\u00f5imalikke kirju ja tekste kasutas ta juba varasemates, h\u00fcperrealistlikes maalides, seej\u00e4rel keskendus ta aga graffitilaadsete tekstide ja maaliliste abstraktsete pindade \u00fchendamisele. Ta kasutas oma vanu teoseid, maalides neid uues stiilis \u00fcle v\u00f5i lisades nende t\u00fckke mujale kollaa\u017eina. Dipt\u00fchhonil leidub Eesti ajaloo jaoks ja \u00fchtlasi autobiograafiliselt olulisi kohti, n\u00e4iteks kaubajaam, kust inimesi (sh Elkeni vanemad) Siberisse saadeti.<\/p>\n

\"\"<\/a>

J\u00fcri Arrak (s 1936). Punane lend, 1990. \u00d5li, l\u00f5uend<\/p><\/div>\n

See on maal, \u201emillest see k\u00f5ik alguse sai\u201c. J\u00fcri Arrak oli esimene kunstnik, kellega Jaan Manitski Eestis 1990. aasta algul kohtus, ja \u201ePunane lend\u201c on tema esimene Eestis ostetud pilt. ERMi n\u00e4ituse avamisel meenutas Manitski seda ostu endale omaselt muheda muigega: \u201eOlin J\u00fcri Arraku kutsel tema ateljees. Ta n\u00e4itas mulle k\u00fcll \u00fchte ja teist ja kolmandat, aga minu kunstimaitse polnud siis veel nii h\u00e4sti arenenud, et oleksin endale midagi meeldivat leidnud. L\u00f5puks v\u00f5ttis ta v\u00e4lja selle punase linnuga maali ja r\u00e4\u00e4kis, et see v\u00f5tmega \u00fcleskeeratav ja kunstlikult lendama pandud lind on tema kujutluses N\u00f5ukogude Liit, kes lendab ainult nii kaua, kuni v\u00f5ti maha k\u00e4ib. See lugu mulle meeldis ja nii ma selle pildi ostsingi.\u201c<\/p>\n

\"\"<\/a>

Rein Tammik (1947) G. Ernesaks XII \u00fcldlaulupeol 1947. aasta juunis, 1983. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Selle pildi olevat Miljard Kilgi s\u00f5nul tellinud Tammikult Arnold R\u00fc\u00fctel. Rein Tammik on kunstnik, kes liikus h\u00fcperrealismi, slaidimaali ja popkunsti piiridel. Samal ajal aga t\u00f5i ta meie n\u00e4itusesaalidesse m\u00e4ngu vanade meistritega \u2013 ta hakkas julgelt kompileerima kunstimotiive ja -v\u00f5tteid. Ning k\u00f5ike seda v\u00fcrtsitas paras annus absurdlikku pila.<\/p>\n

1970. aastatel kuulus Tammik Eesti ekstreemsemate kunstnike hulka. P\u00e4rast selle pildi maalimist l\u00e4ks ta m\u00f5neks ajaks elama Moskvasse, 1992. aastast elab ta aga Prantsusmaal. \u00c4\u00e4rmiselt p\u00f5nev kunstnik, kelle varasemaid t\u00f6id on suur \u00f5nn omada.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Eduard Wiiralti t\u00f6\u00f6d.<\/p><\/div>\n

N\u00fc\u00fcd oleme j\u00f5udnud galerii uste vahelisse ruumi. Eduard Wiiralti t\u00f6\u00f6dele on Viinistus p\u00fchendatud terve tuba ja nii tegime meiegi, valides tuntud ning v\u00e4hem tuntud Wiiralti teoseid. Neid on Viinistus \u00fcle 100.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Jaak Arro (1957). Soodoma ja Komorra, 1991. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Sisenedes galerii esimesse suurde saali v\u00f5tab meid vastu kaarjalt \u00fcle ukse sirutuv Jaak Arro v\u00f5imas maal.<\/p>\n

1980. aastate l\u00f5pust alates olid paljud eesti kunstnikud haaratud rahvusromantilisest lainest, mis j\u00e4ttis nende loomingusse s\u00fcgava j\u00e4lje. Arro maalid on selle stiili \u00fcheks iseloomulikumaks n\u00e4iteks \u2013 neis on \u00fcrgset v\u00e4ge ja ekspressiivset kirge. Paraku on tema m\u00fctoloogilisi pilte muuseumides v\u00e4he, sest toonane v\u00e4rskelt avanenud v\u00e4lismaine kunstiturg n\u00f5udis enamiku endale. Seega on tegemist j\u00e4rjekordse haruldusega.<\/p>\n

Arro hiiglasliku maali k\u00f5rval n\u00e4eb J\u00fcri Palmi abstraktset haruldust<\/p>\n

\"\"<\/a>

J\u00fcri Palm (1937\u20132002). (Nimeta) 1969.<\/p><\/div>\n

J\u00fcri Palmi on nimetatud Eesti k\u00f5ige macho<\/em>\u2019likumaks kunstnikuks \u2013 igast tema pildist vaatab vastu konflikt. Ta oli s\u00fcnge ja ohtliku linna maalija, kelle piltidel kihutavad \u00f6ised mootorratturid ja hiilivad ringi elusad surnud. Karuse rinna sees peitus aga \u00f5rn s\u00fcda, mis lasi ennast aeg-ajalt ka v\u00e4lja paista, nagu n\u00e4ha siin n\u00e4itusel olevatest t\u00f6\u00f6dest (kaks neist on ka fuajees). See maal on haruldane, sest p\u00e4rineb v\u00e4ga varajasest perioodist, ajast, mil Palm alles hakkas maalima ja mil talle meeldis abstraktsev\u00f5itu s\u00fcrrealism.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Galerii avasaal,<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Andres Toltsi \u201eHommik\u201c ja \u201e\u00d5htu\u201c kuuluvad p\u00e4\u00e4stetud kunstivarade nimistusse, nimelt avastas ta need suurest pr\u00fcgikonteinerist, kuhu ehitajad olid need visanud.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Andres Toltsi \u201eTekk\u201c on ilus n\u00e4ide neopopist ehk ready made l\u00f5bus variant, kus v\u00e4ga lihtsustatult \u00f6eldes loodi kunsti igap\u00e4evaelus kasutatavatest materjalidest.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>

Lola Liivat-Makarova (1928). Nunn, 1958. \u00d5li, paber.<\/p><\/div>\n

Meie ekspressionistliku abstraktsionismi grande dame<\/em>`i v\u00e4ga haruldased varajased t\u00f6\u00f6d ehiksid iga kunstimuuseumi seina. See maal on loodud 1958. aastal, mil Liivat-Makarova hakkas p\u00e4rast action paiting<\/em>\u2019u looja Jackson Pollocki \u00f5pilastega kohtumist Moskvas ja abstraktsionismi n-\u00f6 \u00e4ratundmist \u201eateljees v\u00e4ikesi vallatusi tegema\u201c, nagu ta ise \u00fctles. \u201eSee oli nii suur h\u00fcpe sotsrealismist. \u00dche pildiga ei saanud sellest lahti.\u201c Nii saab n\u00e4ha p\u00f5nevat arengustaadiumit teel t\u00e4ielikku abstraktsionismi.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Siim Tanel Annus (s 1960).<\/p><\/div>\n

Selle pildi puhul on ainulaadne v\u00f5imalus kasutada m\u00f5ningate k\u00e4rbetega kunstniku enda kirjapandud lugu: \u201eMaal valmis isikun\u00e4ituse jaoks Deco Galeriis 1993. Valmimisaastat ei m\u00e4leta, aga see on kirjas tagak\u00fcljel. Seal peaks olema kirjutatud lisaks \u00fcks kolmekohaline number, mis minu tolleaegse arusaama j\u00e4rgi pidi t\u00e4histama teose pealkirja. Mul oli umbes 4-5 aastat selline komme, et nummerdasin teoseid vastavalt nende valmimisele. Olin t\u00fcdinenud v\u00e4lja m\u00f5tlemast pealkirju ja see tundus tollal otstarbekas olevat. S\u00fcsteem oli selline, et nummerdasin k\u00f5ike mida tegin \u2013 postkaardi suuruseid pabert\u00f6id kuni suurte maalide ja performanc<\/em>e\u2019iteni v\u00e4lja. Sellest tingituna t\u00f5usis ka numeratsioon suureks. Hiljem loobusin, kuna pole siiski nii j\u00e4rjekindel. Teos on minu jaoks etapilise t\u00e4hendusega selle poolest, et kui varem olin mingi tuntuse saavutanud tu\u0161ijoonistuste ja graafikaga, siis 91\u201392 hakkasin proovima l\u00f5uendil ja akr\u00fc\u00fclv\u00e4rvidega. Erilisi maalispetsiifilisi tunnuseid seal muidugi eriti ei leia, aga see oli ikkagi p\u00fc\u00fcd maali poole. Olin ligi 15 aastat paberil t\u00f6id teinud ja v\u00e4sinud sellest. Niisiis kuulub see teos minu maaliperioodi algusesse. Deco Galeriis toimunud n\u00e4itus oli esmane \u00fclesastumine maalidega, mis oli omaette julgust\u00fckk. Tollane kunstielu ja suhtumine oli ikka v\u00e4ga j\u00e4ik ja \u201egraafikut\u201c ikka maaliseltskonnas ei aktsepteeritud; eks olin isegi ebakindel ja esialgu esinesin l\u00f5uendil t\u00f6\u00f6dega mitmetel isikun\u00e4itustel Saksamaal ja Soomes. Seega olin kaks aastat \u201esalaja\u201c l\u00f5uendil t\u00f6\u00f6tanud ning sellest ka n\u00e4ituse pealkiri \u201eSalaelud”.<\/p>\n

Teos ise ja ka muu n\u00e4itus oli inspireeritud Lapimaa pimedatest talvemaastikest, kus sai neil aegadel paaril korral k\u00e4idud suusatamas. Seal on tajutavad Lapimaa horisontaalsed laugjad m\u00e4ed ehk vaarad ja maastikus \u00fcksikud p\u00fcsti kuivanud m\u00e4nnid ehk kelopuud.\u201c<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd ronime trepist \u00fcles.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>

Ludmilla Siim (1938). Perroon, 1971. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Ludmilla Siim emigreerus 1977. aastal Soome ja seega pole temast Eestis kuni 1990. aastateni palju r\u00e4\u00e4gitud. Ometi peab Ants Juske teda 1970. aastate esimaalijaks. Midagi hipilikumat meie maalikunstis ilmselt ei ole. Siimu maalid on \u00fcldpildis t\u00e4iesti erilised, ps\u00fchhedeelsed ja metaf\u00fc\u00fcsilised. Haapsalu perrooni on ta kujutanud mitu korda ja selle kohta on ta \u00f6elnud nii: \u201eTahtsin ka selles maalis stereoefekti proovida. Perroon on roosa, aga ka roheline. Maas ja rongis kordub see v\u00e4rvikombinatsioon. P\u00e4rast Tartust lahkumist elasid mu ema ja onu Haapsalus, kus sai tihti rongiga k\u00e4idud. Maalimise ajal oli perroon \u00fcleni halliks v\u00e4rvitud ja nii n\u00f5udis loomingulist m\u00f5tet see roosaks maalida, mis ka hiljem t\u00f5elisuses \u00a0minister Laari etten\u00e4gelikkuse t\u00f5ttu teostus.\u201c Tema t\u00f6\u00f6d on muutunud suureks harulduseks.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Miljard Kilk (1957). \u00a0Let`s go II, 2007. \u00d5li, l\u00f5uend<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>Miljard Kilgi nimi toob naeratuse n\u00e4ole paljudele 1970.\u20131980. aastatel Tartus elanud n\u00e4itusek\u00fclastajatele. Ta on Tartu slaidimaali koolkonna esinumber, kelle t\u00f6\u00f6d pakkusid omal ajal palju k\u00f5neainet ning on t\u00e4naseks muutunud p\u00f5nevaks ajastudokumendiks.<\/p>\n

1979. aastal maalitud \u201eLet`s go\u201c, mis kujutab autorit ennast, Enn Tegovat, Andrus Kasemaad ja Mati Vaitmaad Kunstnike Maja juures kaelakuti hoogsal sammul astumas, on \u00fcks Eesti h\u00fcperrealismi kuulsamaid teoseid. Praegu asub see Eesti Kunstimuuseumis. M\u00f5ned aastad tagasi maalis aga kunstnik sama pildi v\u00e4iksemas formaadis \u00fcmber. Tema kaaslased on kujutatud siin sama noorena kui tookord, ainult tema ise on 25 aastat vanem ja koos oma truu s\u00f5bra koeraga<\/p>\n

\"\"<\/a>

Alo Hoidre (1916\u20131993). Kalevipoja lugu, 1990. aastad. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Kunstiteadlase J\u00fcri Haini s\u00f5nutsi ei t\u00e4hendanud Kristjan Raud Alo Hoidrele minevikku, vaid isiklikku m\u00e4lestust: Hoidre j\u00f5udis Kristjan Rauaga koos esineda lausa kuuel (!) n\u00e4itusel. S\u00f5ja-aastatel sattus ta v\u00e4ga noorena Jaroslavli kunstiansamblisse, kuigi tegutses rohkem rindekunstniku kui tagalamehena. Kuni 1950. aastate l\u00f5puni oli Hoidre sunnitult sotsialistliku realismi k\u00fctkes, t\u00e4nu millele ta sai aga vabamalt v\u00e4lismaal k\u00e4ia. 1964. aasta Veneetsia biennaal t\u00f5i ta loomingusse vapustava muutuse \u2013 vaadake \u201eTallinna madonnat\u201c! Ja sellest peale oli ta \u00fcks p\u00f5nevamaid graafikuid Eesti kunstis. 1986. aastal l\u00f5i ta kolmelehelise sarja \u201eEesti kunstimeistrid,\u201c mis on p\u00fchendatud Kristjan Rauale, Eduard Wiiraltile ja Elmar Kitsele. Elu viimase k\u00fcmnendi lustlikus piiranguteta loomeplangus teeb ta Kr. Raua poole kummarduse veel m\u00f5nel teiselgi korral.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Lembit Sarapuu (1930). Meie leib, 1982. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Lembit Sarapuu (1930). Toidukaupluse m\u00fc\u00fcja, 1979. \u00d5li, l\u00f5uend. EKM<\/p><\/div>\n

Enne kui Sarapuu hakkas 1980. aastatel maalima oma m\u00fc\u00fctiliste kangelastega allegoorilisi lugusid, mis on siin ka esindatud, tegi ta vararenessanslikke portreesid. Malbete, saladuslikult naeratavate Florade k\u00f5rval on tal terve seeria m\u00e4rksa maisematest t\u00f6\u00f6kangelannadest. Kellele siis ei meenuks t\u00fchja leti taga r\u00f5\u00f5msalt naeratav m\u00fc\u00fcjat\u00e4di, suitsetatud seapea k\u00e4es! Nagu n\u00e4ha, on Sarapuu leivam\u00fc\u00fcjasse suurema leebusega suhtunud.<\/p>\n

Enn P\u00f5ldroos on kunagi \u00f6elnud, et \u201egrusiinlastel on Pirosmani, prantslastel on Rousseau, meil on Sarapuu\u201c.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Marko M\u00e4etamm (1965). Auto altar 1995.<\/p><\/div>\n

N\u00fc\u00fcd siseneme galeriiruumi, kus enamik maale on p\u00e4rit esimese Eesti vabariigi ajast, \u00fclej\u00e4\u00e4nud on aga maalitud vahetult p\u00e4rast s\u00f5da kuni 1960. aastateni.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kristjan Teder (1901\u20131960). Aleksander Vardi maja ehitus Hellenurmes, 1941. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Kristjan Tedre loomingus on huvitav vastuolu. Kui ta maalib nat\u00fc\u00fcrmorte, siis on need nagu hea kunstihariduse saanud kunstnikul ikka. Kui ta v\u00f5tab aga k\u00e4sile figuraalkompositsiooni v\u00f5i linnavaate, on need tugevat naivistlikku laadi, t\u00e4pselt nagu selles Aleksander Vardi Hellenurme maja ehitust kujutava pildi puhul. Vardi ehitas Alliku talu E\u00dcSi suure pannoo maalimise raha eest. P\u00e4rast 1949. aastat, kui ta kodanliku formalistina p\u00f5lu alla sattus, ei julgenud ta oma suvitusmaja ja ateljeed enam kasutada. Praegu on sellest majast j\u00e4rel vaid varemed.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Nigol Espe (1907\u20131970). Parvetajad P\u00e4rnu j\u00f5el, 1942. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Oman\u00e4oline Nigol Espe oli mitmel alal andekas, muu hulgas asutas ta kuulsa Ko-Ko-Ko kohviku ning l\u00f5i suurep\u00e4raseid m\u00f6\u00f6blikavandeid, kutsudes \u00fcles originaalm\u00f6\u00f6blit tegema. Olev Subbi juhtis kunagi eravestluses t\u00e4helepanu Espe maalide suurep\u00e4rasele koloriidile, m\u00e4rkides, et need on alav\u00e4\u00e4rtustatud. See maal toob oma peaaegu \u00fcks \u00fchele klappivate m\u00f5\u00f5tmete ja temaatika t\u00f5ttu silme ette Elmar Kitse kolmikmaali \u201eV\u00f5im Internatsionaali\u201c.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Elmar Kitse kolmikmaal.<\/p><\/div>\n

Kitse maal on loodud 1940. aasta augustis seinamaalide konkursi jaoks, kus see p\u00e4lvis k\u00f5rgeima auhinna. Esimesel N\u00f5ukogude v\u00f5imu aastal 1940\u20131941 kuulutati v\u00e4lja palju konkursse ja enamik kunstnikke tegi sinna kavandeid. M\u00f5nikord l\u00f5petati pooleli j\u00e4\u00e4nud kavandid s\u00f5ja ajal juba teise v\u00f5imu alla kuuludes. V\u00f5ib-olla on nii l\u00e4inud ka selle maaliga.<\/p>\n

V\u00e4ga tore kogu on Viinistul pagulaskunstnikest:<\/p>\n

\"\"<\/a>

Karin Luts (1904\u20131993). Arheoloogiline maastik, 1962. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Karin Luts on meie esimesi edukamaid naismaalikunstnikke ja kindlasti \u00fcks pagulasp\u00f5lve olulisemaid. P\u00e4rast s\u00f5da siirdus ta koos abikaasaga Rootsi ja Eestis polnud tema tegevusest kaua midagi teada. Paguluses oli ta \u00fcks v\u00e4heseid mingitki rahvusvahelist edu saavutanud eesti kunstnikest, kes suutis oma loomingus ka edasi areneda. 2004. aastal toimus Tartu Kunstimuuseumis Karin Lutsu suurn\u00e4itus \u201eKonfliktid ja pihtimused\u201c, kus n\u00e4idati kunstniku p\u00e4randina saadud teoseid. Tookord oli \u201eArheoloogiline maastik\u201c teada vaid \u00fche vana Rootsis tr\u00fckitud postkaardi j\u00e4rgi. R\u00f5\u00f5m on t\u00f5deda, et tasapisi j\u00f5uab meie kunstnike looming eri teid pidi ikkagi koju.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Herman Talvik (1906\u20131984). Helsingi vaade, 1926\u201328. \u00d5li, l\u00f5uend ja abstrakt.<\/p><\/div>\n

Talviku kunstitee on veidi tavap\u00e4ratu. Aastatel 1921\u201326 \u00f5ppis ta Riigi Kunstt\u00f6\u00f6stuskoolis raamatuk\u00f6itmist, aga 1928. aastast j\u00e4tkas \u00f5pinguid Helsingis Ateneumis, Soome Kunsti\u00fchingu koolis. Seal tudeeris ta vaheaegadega kuni 1939. aastani maali ja graafikat. Samal ajal t\u00e4iendas Talvik end Pariisis, Rootsis, Saksamaal, Belgias ja Hollandis. Talves\u00f5ja puhkedes tuli ta Eestisse tagasi, kuid lahkus 1944. aastal j\u00e4\u00e4davalt Rootsi. Talvik oli kahtlemata \u00fcks silmapaistvamaid pagulaskunstnikke. Kuigi 1934. aastast esines ta ka Eesti kunstin\u00e4itustel, on tema varasemaid maale meil suhteliselt v\u00e4he. Viinistu kunstimuuseumis leiduvad Talviku varajased linnavaated on suur haruldus.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Olev Mikiver (1922\u20131994). J\u00f5ulud 1943, 1948. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Olev Mikiveri kunsti\u00f5pingud Eestis katkestas s\u00f5da. Edasi sai ta \u00f5ppida alles 1947. aastal Stockholmis. 1951. aastal t\u00e4iendas ta end Pariisis. Suurema osa elust oli Mikiver seotud Malm\u00f6 linnateatriga, tegutsedes seal teatrikunstniku ja kost\u00fc\u00fcmikujundajana. Ta on \u00fcks j\u00e4rjekindlamatest s\u00fcrrealistidest meie kunstnike seas. Kummalised fantaasiak\u00fcllased m\u00e4lupildid p\u00f5neval abstraktsel taustal tegid temast v\u00e4liseesti kunstis tunnustatud avangardisti. Eesti kunstimaailmas j\u00e4i ta v\u00e4ga kauaks peaaegu tundmatuks.\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>

Andrei Jegorov (1878\u20131954). Narva-J\u00f5esuu, \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Andrei Jegorov s\u00fcndis Konrad M\u00e4ega samal, 1878. aastal. Ta oli lapsest peale kurt, aga see ei takistanud teda saamast h\u00e4sti koolitatud maalikunstnikuks.<\/p>\n

Esmalt astus Jegorov Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi kooli. Aastatel 1901\u20131909 osales ta vabakuulajana Peterburi Kunsti Akadeemia k\u00f5rgemas kunstikoolis, kus tudeeris maailmakuulsa kunstniku Ilja Repini juures. 1919\u201320 oli ta EKBLi andmetel Semjon Budjonn\u00f5i 1. ratsaarmee kunstnik.<\/p>\n

Maalikunstnikuna oli Jegorov Venemaal edukas ja kui ta 1921. aastal perega Eestisse elama tuli, v\u00f5eti tema maaliliselt realistlikud t\u00f6\u00f6d ka siin h\u00e4sti vastu. V\u00e4ga tuntud on tema talvemaastikud ja seep\u00e4rast on r\u00f5\u00f5m n\u00e4ha p\u00e4ikeselisi suvitusstseene, eriti seda id\u00fcllilist pilti kunagisest luksuslikust kuurordist Narva-J\u00f5esuus.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Jaan Koort (1883\u20131935). Linnavaade, 1910. aastad. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Jaan Koort on tuntud suurep\u00e4rase kujurina. Veidi v\u00e4hem on teada, et ta oli ka hea maalikunstnik. Maali ja skulptuuri vahel jagas ta end kahjuks vaid k\u00fcmmekond aastat, p\u00fchendudes p\u00e4rast Pariisist naasmist peamiselt skulptuurile. Nii tegi ta \u00fcsna v\u00e4he maale ja neidki pole palju s\u00e4ilinud. Aga seda erilisem on kohata \u00fcht neist erakogus. Kas tegemist on Pariisi v\u00f5i m\u00f5ne muu linna vaatega, j\u00e4\u00e4b iga vaataja enda otsustada.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Juhan N\u00f5mmik (1902\u20131975). P\u00f5hjarannik, 1943. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Juhan N\u00f5mmik \u00f5ppis Pallases v\u00e4ikeste vaheaegadega aastatel 1920\u201329. P\u00e4rast l\u00f5petamist elas ta Tartus ja t\u00f6\u00f6tas joonistus\u00f5petajana. Alates 1937. aastast l\u00e4ks N\u00f5mmik Pallasesse \u00f5petajaks ja oli selle (\u00fcsna n\u00f5ukogudemeelne) direktor 1940.\u201341. Aastal 1944 p\u00f5genes ta Rootsi. N\u00f5mmik maalis peamiselt maastikku ja tegi suurep\u00e4raseid akvarelle. Riiklikes kunstimuuseumides on tema varaseid, Eestis tehtud t\u00f6id \u00fcpris v\u00e4he, peamiselt L\u00f5una-Eesti talvemaastikud ja \u00fcksikud rannikuvaated. Seep\u00e4rast on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et Viinistu kogus leidub lausa kaks suvist p\u00f5hjaranniku vaadet.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Rudolf Paris (1896\u20131973). Tallinn, (aasta teadmata). \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Rudolf Paris \u00f5ppis aastatel 1913\u201316 Konrad M\u00e4gi ateljees ning 1919\u201322 Pallases maalimist ja anal\u00fc\u00fctilist joonistamist. 1922. aastal astus ta Bauhausi kunstikooli Weimaris ja l\u00f5petas sealse seinamaali osakonna. Ta oli \u00fcks v\u00e4hestest eestlastest, kes on Bauhausis \u00f5ppinud. Pigem tunneme teda hoopis kunstiajaloolasena, kelleks ta \u00f5ppis vaheaegadega aastatel 1919\u201331 Tartu ja Helsingi \u00dclikoolis. 1932. aastal kirjutas Paris esimese Konrad M\u00e4gi monograafia. 1941. aastal lahkus ta aga Eestist ja s\u00e4ttis elu sisse Saksamaal Freudenstadtis. Kokku \u00fcllitas ta \u00fcle 20 teadust\u00f6\u00f6, millest on ehk tuntuim 1986. aastal koost\u00f6\u00f6s Evi Endiga v\u00e4lja antud \u201eKunsti leksikon\u201c. Kunstnik Parisest on maha j\u00e4\u00e4nud v\u00e4ga v\u00e4he maale, Eesti kunstimuuseumides neid ei ole.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Johann K\u00f6ler (1826\u20131899). Mashatka m\u00f5is Baidari v\u00e4ravatega, u 1875. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

M\u00f5ned aastad tagasi \u00fctles Jaan Manitski \u00fches intervjuus, et ta igatseb kogusse \u00fcht K\u00f6lerit. N\u00fc\u00fcd on tal see olemas. K\u00f6ler erakogus on v\u00e4ga suur asi, sest isegi Tartu Kunstimuuseumis on ainult paar tema pilti.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Alfred Hirv (1880\u20131918). Akt roosiga, 1900. aastad. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

Suurt huvi pakub ka visuaalselt K\u00f6leriga peaaegu kaasaegsena tunduv maal, mille autor on aga hoopis Konrad M\u00e4giga \u00fcheealine. Alfred Aleksander Hirv on siinmail v\u00e4he tuntud kunstnik, kuna ta elas ja tegutses peamiselt Peterburis. Kuigi p\u00f5lvkonna poolest kuulub ta kokku Konrad M\u00e4gi, Jaan Koorti v\u00f5i Nikolai Triigiga, on tema maalide ilme hoopis teine, j\u00e4\u00e4des pigem baltisaksa ehk akadeemilise maali leeri. Stieglitzi kunstikoolis k\u00e4is ta l\u00fchikest aega, sest sealne \u00f5ppemeetod ei meeldinud talle. 1895. aastal v\u00f5eti Hirv aga vastu Julius von Kleveri ateljeesse, kus ta \u00f5ppis maalikunsti aluseid ja kus tema lemmik\u017eanriks kujunes nat\u00fc\u00fcrmort. Aastatel 1898\u20131899 t\u00e4iendas Hirv end Rooma Kunstiakadeemias ning 1900. aastal koos hulga vanema Kristjan Rauaga ka Anton A\u017ebe kunstikoolis M\u00fcnchenis. Kr. Raud m\u00e4letas teda lisaks kui suurep\u00e4rast viiulim\u00e4ngijat.<\/span><\/p>\n

P\u00e4rast M\u00fcnchenit reisis Hirv Pariisi ja Hispaaniasse. Revolutsioonieelsel Venemaal oli Hirv tuntud ja oma ringkonnas menukas nat\u00fc\u00fcrmordimeister, kes maalis ka portreesid. Eestisse sattusid tema t\u00f6\u00f6d peamiselt Peterburis elanud eestlaste ja vene pagulaste k\u00e4est. Alfred Hirv suri varakevadel 1918. aastal ja maeti Pihkva luteri usu kalmistule. Veel 1944. aastal t\u00f5deb J\u00e4rva Postimees, et andekast kunstnikust pole palju teada, ja nii j\u00e4i ka n\u00f5ukogude ajal. Tuntumaks on ta saanud alates 90. aastatest, mil oksjonitele hakkas ilmuma tema t\u00f6id.<\/p>\n

Meie tuur l\u00f5peb Peet Areni haruldustega<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a>

Peet Aren (1889\u20131970). Liiklus maismaal 1927. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Peet Aren (1889\u20131970). Liiklus merel 1927. \u00d5li, l\u00f5uend.<\/p><\/div>\n

1870. aastal valmis Tallinna Toompea n\u00f5lva alla Otto Rudolf von Kn\u00fcpfferi projekteeritud esimese klassi vaksal, mis sai nimeks Balti jaam. 1926. aastal leppisid Sihtkapitali ja Raudteede Valitsus kokku, et seda hakkavad ehtima pannood, ja juba j\u00e4rgmisel aastal esitatigi see tellimus Peet Arenile ja Roman Nymanile.<\/p>\n

Areni kaks kaheksa meetri pikkust ja \u00fche meetri k\u00f5rgust pannood paigutati Balti jaama peasaali vastakuti. N\u00f5ukogude h\u00e4vituspataljon s\u00fc\u00fctas aga jaamahoone 1941. aasta 27. augustil p\u00f5lema ning koos muuga h\u00e4visid ka pannood. T\u00f5siseid kahjustusi saanud hoone taastati 1945. aastal. Sama saatus tabas teisigi Areni arvukaid pannoosid nii Tallinnas, P\u00e4rnus kui ka Tartus ja seega on need pannookavandid harukordse v\u00e4\u00e4rtusega. Avalikkuse ette ilmusid need alles 90. aastate keskel Viinistu kunstimuuseumis.<\/p>\n

See oli meie l\u00fchike veebituur, mis h\u00f5lmas umbes 40 pilti ERMi n\u00e4itusel. Loodetavasti j\u00f5udsite ka k\u00f5ik teised 145 \u00e4ra n\u00e4ha. Kui ei j\u00f5udnud, siis seadke p\u00e4rast eriolukorra m\u00f6\u00f6dumist sammud kindlasti Viinistu kunstimuuseumisse.<\/p>\n

\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Autor: Reet Mark, n\u00e4ituste produtsent, kuraator. Fotot\u00f6\u00f6tlus: Arp Karm. Kujutlege end ERMi, t\u00e4psemalt B-fuajeesse. Istuge unikaalsele Ilja Kabakovi jooniste j\u00e4rgi valminud diivani koopiale ja alustame! P\u00f5hja-Eesti kaunil rannikul Lahemaa rahvuspargis on kaunis v\u00e4ike kalurik\u00fcla Viinistu. Rohkem tuntakse k\u00fcll naabruses asuvat vana kaptenite k\u00fcla K\u00e4smut, aga Viinistu teeb rannak\u00fclade seas eriliseks see, et seal on lisaks…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":13519,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[6,7],"tags":[],"class_list":["post-13512","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-foto","category-naitus"],"yoast_head":"\nRingk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ringk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Autor: Reet Mark, n\u00e4ituste produtsent, kuraator. Fotot\u00f6\u00f6tlus: Arp Karm. Kujutlege end ERMi, t\u00e4psemalt B-fuajeesse. Istuge unikaalsele Ilja Kabakovi jooniste j\u00e4rgi valminud diivani koopiale ja alustame! P\u00f5hja-Eesti kaunil rannikul Lahemaa rahvuspargis on kaunis v\u00e4ike kalurik\u00fcla Viinistu. Rohkem tuntakse k\u00fcll naabruses asuvat vana kaptenite k\u00fcla K\u00e4smut, aga Viinistu teeb rannak\u00fclade seas eriliseks see, et seal on lisaks…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2020-04-18T07:00:26+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/5.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1067\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Kirjutanud\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Eeldatav lugemisaeg\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"22 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Ringk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c\",\"datePublished\":\"2020-04-18T07:00:26+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512\"},\"wordCount\":4405,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/04\\\/5.jpg\",\"articleSection\":[\"Foto\",\"N\u00e4itus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512\",\"name\":\"Ringk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/04\\\/5.jpg\",\"datePublished\":\"2020-04-18T07:00:26+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/04\\\/5.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2020\\\/04\\\/5.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1067},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13512#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Ringk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ringk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ringk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Autor: Reet Mark, n\u00e4ituste produtsent, kuraator. Fotot\u00f6\u00f6tlus: Arp Karm. Kujutlege end ERMi, t\u00e4psemalt B-fuajeesse. Istuge unikaalsele Ilja Kabakovi jooniste j\u00e4rgi valminud diivani koopiale ja alustame! P\u00f5hja-Eesti kaunil rannikul Lahemaa rahvuspargis on kaunis v\u00e4ike kalurik\u00fcla Viinistu. Rohkem tuntakse k\u00fcll naabruses asuvat vana kaptenite k\u00fcla K\u00e4smut, aga Viinistu teeb rannak\u00fclade seas eriliseks see, et seal on lisaks…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2020-04-18T07:00:26+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1067,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/5.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Kirjutanud":"Eesti Rahva Muuseum","Eeldatav lugemisaeg":"22 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Ringk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c","datePublished":"2020-04-18T07:00:26+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512"},"wordCount":4405,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/5.jpg","articleSection":["Foto","N\u00e4itus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512","name":"Ringk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/5.jpg","datePublished":"2020-04-18T07:00:26+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/5.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/5.jpg","width":1600,"height":1067},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13512#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Ringk\u00e4ik n\u00e4itusel \u201eViinistu kunstisadam ERMis\u201c"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/5.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3vW","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13512","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13512"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13512\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13583,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13512\/revisions\/13583"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/13519"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13512"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13512"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13512"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}