{"id":13484,"date":"2020-04-02T10:02:18","date_gmt":"2020-04-02T07:02:18","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13484"},"modified":"2020-04-02T10:03:14","modified_gmt":"2020-04-02T07:03:14","slug":"killud-toovad-onne-klaasist-puuviljavaagna-restaureerimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13484","title":{"rendered":"Killud toovad \u00f5nne \u2013 klaasist puuviljavaagna restaureerimine"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst ja restaureerimist\u00f6\u00f6:\u00a0konservaator <\/span>Karoliine Korol.<\/span><\/p>\n

Lapse hooletu sahmimise tulemusena laualt maha l\u00f6\u00f6dud morsiklaas v\u00f5ib marakratile esmajoones hulga pisaraid tuua, kui vanema noomivad s\u00f5nad pea kohal m\u00fcristavad ja h\u00e4bitunne k\u00fclaliste ees k\u00f5rvad ludusse sikutab. Siis aga kostab \u00fcle laua t\u00e4di muretu h\u00f5ige: \u201eEi ole hullu \u2013 killud toovad \u00f5nne!\u201c Midagigi head sellest segadusest! Kohe haaratakse hari ja k\u00fchvel ning asutakse teravaid kilde kokku koguma. Edasi r\u00e4ndab k\u00fchvlit\u00e4is \u00f5nne otsejoones pr\u00fcgikasti. Nii paljuks seda siis oligi.<\/p>\n

Muuseumis ei k\u00e4i k\u00fcll pidu, kuid ka seal v\u00f5ivad klaasesemed hooletuse v\u00f5i juhuse t\u00f5ttu puruneda. See v\u00f5ib juhtuda n\u00e4itusel, kus m\u00f5ni hajameelne k\u00fclastaja postamendi otsa koperdab ja n\u00f5nda sellel seisva eseme kaugush\u00fcppesooritusele saadab. V\u00f5i eseme transpordi k\u00e4igus, kui see pole turvaliselt pakendatud. Vastus k\u00fcsimusele \u201eMis juhtus ERMi kogusse kuuluva puuviljavaagnaga D 10:11?\u201c peidab end kusagil mineviku tolmustel inforiiulitel. \u00d5nne on need killud selle purustajale aga toonud v\u00e4hemalt mituk\u00fcmmend aastat. Nimelt oli vaagen koguhoidja \u00dclle J\u00e4e s\u00f5nul purunenud juba enne 1995. aastat. Teada on vaid see, et ERMi kogusse v\u00f5eti algselt Tartu Suurgildile kuulunud vaagen vastu 1932. aastal valitsuse otsuse p\u00f5hjal.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Puuviljavaagen ERM D 10: 11 enne restaureerimist<\/p><\/div>\n

Klaasi restaureerimiseks sobivad liimid<\/strong><\/h3>\n

Tegelikult on v\u00f5imalik klaasi v\u00e4ga edukalt liimida. T\u00e4nap\u00e4eval on liime, mis on sama l\u00e4bipaistvad kui klaas. Mis m\u00f5ttes?! Nimelt m\u00e4\u00e4ratakse optikas materjalide l\u00e4bipaistvust optilise keskkonna murdumisn\u00e4itaja ehk refraktsiooniindeksi kaudu (n). Lihtsamalt \u00f6eldes n\u00e4itab murdumisn\u00e4itaja, kui palju materjali sisenev valgus selle koostisosakestega kokkup\u00f5rkel murdub. Selleks et liim\u00fchendus l\u00e4bipaistval materjalil m\u00e4rgatavaks ei j\u00e4\u00e4ks, peavad liimi ja materjali refraktsiooniindeksid olema v\u00f5imalikult sarnased (< n = 0,02). Klaase on muidugi erinevaid ja need v\u00f5ivad lisaks olla ka toonitud, aga tavalise l\u00e4bipaistva klaasi (nt aknaklaasi) refraktsiooniindeksiks loetakse 1,52.<\/p>\n

Konserveerimises laialt kasutatava akr\u00fc\u00fclliimi Paraloid B72 indeks on 1,49, nii et see sobib k\u00fcllalt h\u00e4sti. Paraloidi puhul on aga mureks see, et aja jooksul t\u00f5mbab liim endale selga kollaka mantli ehk muudab hapniku ja valguse m\u00f5jul tooni. N\u00f5nda hakkab liim\u00fchendus esemel silma.<\/p>\n

Tunduvalt parema tulemuse annavad klaasi liimimiseks v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud epoksiidliimid. N\u00e4iteks kr\u00fcptilist nime kandev kahekomponentne epoliim HXTAL-NYL-1 on valguse murdumisn\u00e4itajaga 1,52. S\u00e4ilitades pikka aega (stabiilsetes tingimustes otsese p\u00e4ikesevalguse eest varjatuna v\u00e4hemalt 20 aastat) oma selget l\u00e4bipaistvust, sobib see suurep\u00e4raselt muuseumi esemete restaureerimiseks. Lisaks on see vesivedel, tungides peenikestesse m\u00f5radesse, t\u00e4nu millele saab muuta m\u00f5rad stabiilseks ja \u00fchendada purunenud t\u00fckid kapillaarj\u00f5ul. Liimi ainus miinus on pikk kuivamisaeg. Nimelt saavutab \u00fchendus eseme k\u00e4sitsemiseks piisava tugevuse alles kolme p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dudes. Sellest pole midagi paari liimi\u00fchenduse loomise puhul, aga kui ese on purunenud \u00fcheksaks t\u00fckiks, venitab see restaureerimist\u00f6\u00f6 pikaks nagu p\u00f5hjamaade pimedad talve\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

\u00d5nneks on veel teinegi sobiv epoliim \u2013 Araldite 2020. Selle valguse murdumisn\u00e4itaja on 1,55, mis sobib nibin-nabin klaasi indeksiga. Liimi kuivamisaeg on 48 tundi, aga juba 24 tunni p\u00e4rast on v\u00f5imalik eset k\u00e4sitseda. Ajahambale peab see oma tooni s\u00e4ilitamise poolest veidi kehvemini vastu kui HXTAL, kuid toonimuutus pole eriti m\u00e4rgatav. Ka see on vesivedel, mis lubab m\u00f5rade t\u00e4itmist kapillaarj\u00f5u toimel. Oluline erinevus on aga see, et Araldite 2020 muutub k\u00fcllalt kiiresti viskoosseks (u 40 minutiga katmata anumas) ja seet\u00f5ttu tuleb liimida kohe p\u00e4rast liimi valmistamist.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kahekomponentne epoksiidliim Araldite 2020<\/p><\/div>\n

Puuviljavaagna liimimine<\/strong><\/h3>\n

Eseme liimimisprotsess algab planeerimisest. Epoliimiga loodud \u00fchendust on k\u00fcll v\u00f5imalik eemaldada, kuid see on aegan\u00f5udev protsess, mille k\u00e4igus on oht eset kahjustada. Seep\u00e4rast tuleb k\u00f5ik v\u00e4ga t\u00e4pselt l\u00e4bi m\u00f5elda ja ette valmistada. Selleks et purunenud vaagnast parem terviklik \u00fclevaade saada, loodi sellele unistuste puhkuse tingimused \u2013 vaagen asetati peenele liivarannale lesima! Nimelt v\u00f5imaldas liiv vaagna kumerad killud \u00f5igesse asendisse seada ja n\u00f5nda sai paika panna liimimise j\u00e4rjekorra. Liivale asetati mitu kihti pakkekilet, et see klaasiga kokku ei puutuks. Samas oli kile piisavalt \u00f5huke, et seda sobivasse vormi s\u00e4ttida. Kile nakkumine klaasiga oli samuti abiks kildude paika s\u00e4ttimisel.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Puuviljavaagna killud liivaga t\u00e4idetud kausis. Liiva katab pakkekile.<\/p><\/div>\n

Enne liimimist pesti killud deioniseeritud vee ja pindaktiivse aine (Orvus WA) lahusega \u00fcle. Liimitavad pinnad puhastati atsetooniga. Liimimine viidi l\u00e4bi neljas etapis. Esmalt \u00fchendati pisikestest kildudest koosnev sektor, j\u00e4rgmistes etappides liimiti n\u00f6 kild-killu haaval ja loodi \u00fcks \u00fchendus korraga.<\/p>\n

Esimeses etapis fikseeriti killud \u00f5igesse asendisse peenikeste kleeplindiribade abil ja seati vertikaalselt \u00fcksteise otsa. Nii avaldas nende enda raskus liim\u00fchenduse loomiseks sobivat j\u00f5udu.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Liimimise esimene etapp. Killud fikseeriti kleeplindiga ja seati vertikaalsesse asendisse.<\/p><\/div>\n

Kahekomponentse epoksiidliimi valmistamisel tuleb t\u00e4pselt j\u00e4rgida juhiseid. Kui lisada vaiku v\u00f5i k\u00f5vendit vales koguses, ei tarvitse liim\u00fchendus korralikult taheneda. Liim kanti peenikese pintsliga m\u00f5radele ja lasti kapillaarj\u00f5ul toimida \u2013 m\u00f5ra imas liimi klaasi pinnalt endasse. Kuna liimil on klaasiga sarnane valguse murdumisn\u00e4itaja, siis on kenasti n\u00e4ha, kas liim on pinnad katnud v\u00f5i ei (katmata pind peegeldab valgust).<\/p>\n

\"\"<\/a>

Liimitud pind muudab purunenud koha peaaegu m\u00e4rkamatuks. N\u00e4ha j\u00e4\u00e4vad vaid killu \u00e4\u00e4red.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Vaagna liimimise viimane etapp: k\u00f5ige suurem kild (\u00fclemine) \u00fchendati \u00fclej\u00e4\u00e4nuga. Sarnaselt toimus ka liimimise teine ja kolmas etapp.<\/p><\/div>\n

Araldite 2020 liimij\u00e4lgi on k\u00f5ige parem eemaldada 24 tunni m\u00f6\u00f6dudes ja seda saab edukalt teha atsetooniga. Eemaldatavale liimile asetati puuvillavatt, millele tilgutati lahustit ning kaeti umbes viieks minutiks pakkekilega. Seej\u00e4rel eemaldati liimij\u00e4ljed atsetoonise vatitiku ja mikrofiiberlapiga. Paksemad liimij\u00e4ljed sai klaasilt eraldada skalpelliga.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Liimij\u00e4lgede eemaldamine atsetooniga niisutatud puuvillavati abil.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Liimij\u00e4lgede eemaldamine atsetooniga niisutatud mikrofiiberlapiga.<\/p><\/div>\n

S\u00f5jaeelsest Eesti Vabariigist p\u00e4rit puuviljavaagna restaureerimine \u00f5nnestus v\u00e4ga h\u00e4sti. Need killud, mis olid s\u00e4ilinud, fikseeriti algsesse asukohta. Ese on stabiilne ja selle algup\u00e4rane vorm on ennistatud. Ja need killud, mis on aja jooksul kaotsi l\u00e4inud, toovad vaagna l\u00f5hkujale \u00f5nne edasi!<\/p>\n

\"\"<\/a>

Puuviljavaagen ERM D 10: 11 p\u00e4rast restaureerimist.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Lisalugemist<\/p>\n