{"id":13099,"date":"2019-11-14T09:00:45","date_gmt":"2019-11-14T07:00:45","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099"},"modified":"2019-11-13T16:10:43","modified_gmt":"2019-11-13T14:10:43","slug":"kas-laulupidu-kolab-ka-100-aasta-parast-eesti-keeles","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099","title":{"rendered":"Kas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles?"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Autor: Kristiina Porila, Tartu \u00dclikooli vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetool.<\/p>\n

Sel aastal on \u00fcmmargune t\u00e4htp\u00e4ev kahel eesti kultuuri tugisambal \u2013 m\u00f6\u00f6dunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse \u00fclikooli loomisest. Sel puhul tuli laulupidu s\u00fcmboolselt \u00fclikoolile k\u00fclla ja toimus teema\u00f5htu \u201eKas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles?\u201d. Teema\u00f5htu korraldasid laulu- ja tantsupeo sihtasutus<\/a>, \u201eRahvus\u00fclikool 100\u201d<\/a> ja Tartu \u00dclikooli vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetool<\/a>.\"\"<\/a><\/p>\n

\u201eLaulupeod ajakaarel \u2013 v\u00f5rdlevalt oludest ja inimestest mitmel sajandil<\/strong>\u201d<\/strong><\/h3>\n

Avaettekande pidas Tartu \u00dclikooli kultuuriteaduste professor ja UNESCO \u00f5ppetooli hoidja Kristin Kuutma. Ta anal\u00fc\u00fcsis, kuidas on laulupidude olemus aja jooksul muutunud \u2013 kuidas on eri ajastud laulupidudes peegeldunud. Samas n\u00e4itas ta, millised k\u00fcsimused ja keerulised teemad t\u00f5statuvad laulupeo kontekstis kultuuriuurija jaoks.<\/p>\n

Laulupeod on igal ajastul olnud oma n\u00e4gu. \u00dchislaulmise harjumuse juured on \u00fchest k\u00fcljest juba regilaulutraditsioonis. \u00dclem\u00f6\u00f6dunud sajandil tugevdas seda luterliku kiriku ja kooli valgustuslik ning kasvatuslik tegevus. Iseseisvaks saanud Eestis tegutsesid k\u00f5ikjal rahvamajades laulu-, m\u00e4ngu- ja muusikaseltsid. Laulupidusid asuti korraldama kindlas vormis ja r\u00fctmis. \u00dchiskondlik kandepind laienes t\u00e4nu naiskooride ja ajapikku ka lastekooride lisandumisele. Laulupeotraditsiooni kinnistajaks sai \u00e4raspidiselt n\u00f5ukogude aeg, mida iseloomustavad vastandlikud m\u00e4rks\u00f5nad, nagu mugandumine<\/em> ja vastupanukultuur<\/em>. Koorilaulust kujunes massiharrastus. Niinimetatud \u00fclbetel \u00fcheksak\u00fcmnendatel peeti laulupidu aga kohati iganenud n\u00e4htuseks.<\/p>\n

\u00dcha enam \u00e4ratab laulupidu huvi Eestist v\u00e4ljaspool. Oma roll on siin ka UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi esindusnimekirja kandmisel. Mis juhtub, kui \u00fcks n\u00e4htus saab (rahvusvahelisel tasandil) k\u00fclge kultuurip\u00e4randi sildi?<\/p>\n

Kultuurip\u00e4rand ei eksisteeri niisama, vaid s\u00fcnnibki alles selle kultuuripoliitilise m\u00e4\u00e4ratluse kaudu. Laulupeost saab kultuurip\u00e4rand siis, kui teda n\u00f5nda nimetatakse. Kultuurip\u00e4randiks nimetamine muudab n\u00e4htust ennast. Kui mitte muud, siis selle \u00fchiskondlikku t\u00e4hendust. Kultuurip\u00e4rand on alati seotud identiteediga. Identiteet kujuneb aga vastanduste kaudu. Seega t\u00e4hendab kultuurip\u00e4rand automaatselt ka piiride t\u00f5mbamist ja omandisuhteid \u2013 laulupidu on \u201emeie\u201d kultuurip\u00e4rand ja mitte \u201enende\u201d oma. Massimeedia on loonud mulje, et laulupidu \u00fchendab k\u00f5iki Eesti inimesi. Keda aga laulupidu \u00fchendab ja kes on need, kes j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja?<\/p>\n

Selle ja paljude teiste taoliste k\u00fcsimuste kriitiliseks anal\u00fc\u00fcsimiseks on n\u00fc\u00fcd Tartu \u00dclikoolis kandepind avardunud. 2019. aastal allkirjastas Tartu \u00dclikooli rektor Toomas Asser koost\u00f6\u00f6leppe UNESCOga: kultuuriteaduste instituudi juurde loodi vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetool<\/a>, mille keskmes ongi p\u00e4randivaldkonna kultuuripoliitika ning kultuurip\u00e4randi ja identiteedi seosed.<\/p>\n

\u201eBaltisaksa laulupidudest ja \u00fchistundest\u201d<\/strong><\/h3>\n

Tartu \u00dclikooli etnoloogiadoktorant Caroline Haubold uurib baltisaksa lauluseltside tegevust ja nende laulupidusid 19.\u00a0sajandil. Sel ajal tekkis \u00fchiskondlike muutuste tuules baltisakslastelgi vajadus end r\u00fchmana defineerida. Haubold uurib laulupidude ja lauluseltside rolli nende identiteedi konstrueerimisel ja manifesteerimisel.<\/p>\n

Baltisakslased ei moodustanud homogeenset r\u00fchma. Aastatel 1857, 1861, 1866 ja 1880 peetud laulupeod t\u00f5id aga kokku eri paigus elanud ja mitmesuguse taustaga inimesi. Baltisaksa \u00fchistunne s\u00fcndis seal kolmel tasandil: verbaalsel (vennastumisretoorika), visuaalsel (laulupeo lipp ja m\u00e4rk) ning emotsionaalsel (koos laulmisest s\u00fcndiv \u00fchistunne). Lauluseltsidesse kuulusid eelk\u00f5ige linnakodanikud: kaupmehed, k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised, literaadid, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral aadlikud.<\/p>\n

\u201eTartu koorimuusika maastik<\/strong>\u201d<\/strong><\/h3>\n

Etnoloogiamagistrant ja koori\u00fchingu juhatuse liige Triinu Arak alustas t\u00f5demusega, et koorimuusika on Eestis populaarseim hobi ja ka teistes riikides on see massiharrastuseks. Tartust r\u00e4\u00e4kides anal\u00fc\u00fcsis Arak mitmesuguseid kooridega seotud arvandmeid ning nende t\u00f6iseid muresid ja r\u00f5\u00f5me.<\/p>\n

Laulupidudega seoses t\u00f5i ta v\u00e4lja, et tema uuringus osalenud kooriliikmeid h\u00e4irivad nn laulupeoturistid \u2013 lauljad, kes tulevad koori vaid laulupeo ajaks. Muret teevad ka repertuaari keerukus ja maht ning k\u00fcsimusi tekitavad repertuaari ja dirigentide valiku p\u00f5him\u00f5tted. T\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne on, et laulupidudega seoses on tulnud laiemalt k\u00f5ne alla dirigentide tasustamise probleemid.<\/p>\n

\u201eLaulupeo kestlikkusest\u201d<\/strong><\/h3>\n

Professor Marju Lauristin r\u00e4\u00e4kis 2013.\u00a0aastal korraldatud sotsioloogilise uuringu \u201eMinu laulu- ja tantsupidu\u201d tulemustest ning t\u00f5i v\u00f5rdlusi sarnasest uuringust, mille korraldasid l\u00e4tlased 2017.\u00a0aastal k\u00f5igis kolmes Balti riigis. Esimeses k\u00fcsitleti vaid eestikeelset elanikkonda, teises ka venekeelset. Suuri erinevusi kahe uuringu tulemustes Eestit vaadeldes siiski ei ole. K\u00fcll aga saab esile t\u00f5sta, et \u00fcldiselt paistab inimeste side laulupeoga olevat Eestis tugevam kui L\u00e4tis v\u00f5i Leedus.<\/p>\n

Aastal 2013 pidas Eestis 96% k\u00fcsitletutest laulupidu enda jaoks oluliseks. Pooled vastajatest on osalenud peol laulja-tantsijana. Kaks kolmandikku on j\u00e4lginud suurpidu publiku hulgas ja 80% tele- v\u00f5i raadio\u00fclekande vahendusel. Uuringust tuli esile p\u00f5lvkondade erinevus: nooremaid motiveerib laulupeol osalema pigem kaasaelamise ja kokkutulemise r\u00f5\u00f5m. Vanematele on t\u00e4htsam peo rituaalne k\u00fclg. Selgus, et \u00fcldiselt on laulupeoga seotud hoiakud pigem konservatiivsed.<\/p>\n

Ettekannetele j\u00e4rgnenud arutelus osalesid lisaks Kristin Kuutmale ja Marju Lauristinile laulupidude korraldaja Aet Maatee ja Tartu \u00dclikooli humanitaarvaldkonna dekaan Margit Sutrop.<\/p>\n

Aet Maatee t\u00f5des, et 2004.\u00a0aasta laulupeost v\u00f5ttis osa rohkem lauljaid kui publikut. Alates 2007.\u00a0aastast tuli publikut tasapisi juurde. Pidude korraldamisel hakati p\u00f6\u00f6rama rohkem t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rtuss\u00f5numitele, millest mitmed, nagu \u00fcheshingamine<\/em>, on l\u00e4inud lausa keelendina k\u00e4ibele.<\/p>\n

Margit Sutrop lisas, et laulupeod muutuvad paratamatult, aga kuidas teha nii, et nad oleksid veelgi enam kaasavad ja liitvad, mitte ei eraldaks inimesi. Kristin Kuutma t\u00e4hendas, et kultuuriuurimise vaatepunktist ongi keerukaim kaasamise k\u00fcsimus. Kes on need, kes laulupeole ei tule ja miks? \u00dchiskonna sidususe huvides v\u00f5iks laulupeoliikumine ulatuslikumalt haarata ka Eesti venekeelset kogukonda.<\/p>\n

\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Autor: Kristiina Porila, Tartu \u00dclikooli vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetool. Sel aastal on \u00fcmmargune t\u00e4htp\u00e4ev kahel eesti kultuuri tugisambal \u2013 m\u00f6\u00f6dunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse \u00fclikooli loomisest. Sel puhul tuli laulupidu s\u00fcmboolselt \u00fclikoolile k\u00fclla ja toimus teema\u00f5htu \u201eKas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles?\u201d. Teema\u00f5htu korraldasid laulu- ja…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":13101,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[19],"tags":[],"class_list":["post-13099","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sundmus"],"yoast_head":"\nKas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles? - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles? - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Autor: Kristiina Porila, Tartu \u00dclikooli vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetool. Sel aastal on \u00fcmmargune t\u00e4htp\u00e4ev kahel eesti kultuuri tugisambal \u2013 m\u00f6\u00f6dunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse \u00fclikooli loomisest. Sel puhul tuli laulupidu s\u00fcmboolselt \u00fclikoolile k\u00fclla ja toimus teema\u00f5htu \u201eKas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles?\u201d. Teema\u00f5htu korraldasid laulu- ja…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2019-11-14T07:00:45+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/laulupidu.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1060\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"707\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Kas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles?\",\"datePublished\":\"2019-11-14T07:00:45+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099\"},\"wordCount\":863,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/11\\\/laulupidu.jpg\",\"articleSection\":[\"S\u00fcndmus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099\",\"name\":\"Kas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles? - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/11\\\/laulupidu.jpg\",\"datePublished\":\"2019-11-14T07:00:45+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/11\\\/laulupidu.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/11\\\/laulupidu.jpg\",\"width\":1060,\"height\":707,\"caption\":\"Autor: Sven Zacek\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=13099#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Kas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles?\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles? - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles? - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Autor: Kristiina Porila, Tartu \u00dclikooli vaimse kultuurip\u00e4randi rakendusuuringute UNESCO \u00f5ppetool. Sel aastal on \u00fcmmargune t\u00e4htp\u00e4ev kahel eesti kultuuri tugisambal \u2013 m\u00f6\u00f6dunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse \u00fclikooli loomisest. Sel puhul tuli laulupidu s\u00fcmboolselt \u00fclikoolile k\u00fclla ja toimus teema\u00f5htu \u201eKas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles?\u201d. Teema\u00f5htu korraldasid laulu- ja…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2019-11-14T07:00:45+00:00","og_image":[{"width":1060,"height":707,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/laulupidu.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Kas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles?","datePublished":"2019-11-14T07:00:45+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099"},"wordCount":863,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/laulupidu.jpg","articleSection":["S\u00fcndmus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099","name":"Kas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles? - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/laulupidu.jpg","datePublished":"2019-11-14T07:00:45+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/laulupidu.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/laulupidu.jpg","width":1060,"height":707,"caption":"Autor: Sven Zacek"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=13099#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Kas laulupidu k\u00f5lab ka 100 aasta p\u00e4rast eesti keeles?"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/laulupidu.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3ph","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13099","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=13099"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13099\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13103,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/13099\/revisions\/13103"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/13101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=13099"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=13099"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=13099"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}