{"id":12974,"date":"2019-10-10T09:00:26","date_gmt":"2019-10-10T06:00:26","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974"},"modified":"2020-01-24T12:14:52","modified_gmt":"2020-01-24T10:14:52","slug":"uhe-altari-muuseumisse-sattumise-luguja-salaparane-mees-peitliga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974","title":{"rendered":"\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Autor: ERMi konservaator Egle Mikko.<\/p>\n

Kui v\u00f5tta ette jalutusk\u00e4ik l\u00e4bi maalilise Raadi m\u00f5isapargi ja astuda \u00fcle Eesti Rahva Muuseumi puidukonserveerimise osakonna l\u00e4ve, v\u00f5ib leida ennast silmitsi barokkperioodist p\u00e4rineva ehisseinaga. Tegemist on kirikukunsti objektiga, mis on j\u00f5udnud muuseumisse 1939. aastal.[1]<\/a>\u00a0 Kirja pandi see altarina, kuigi pigem v\u00f5iks seda pidada epitaafiks[2]<\/a> v\u00f5i epitaafretaabliks[3]<\/a>. Esimene neist on siiski t\u00f5en\u00e4olisem, kuna epitaafretaabli puhul peaks seina kaunistama ka perekonna vapid.[4]<\/a><\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/td>\n\"\"<\/a><\/td>\n<\/tr>\n
\n

Objekt D 112:11 1-33, pildistatud 1971. aasta peakataloogi kandmisel. Arvatavasti ei mahtunud ehissein kogu suuruses pildile.<\/p>\n<\/td>\n

\n

Objekt D 112: 11 1-33, pildistatud 2019. aastal t\u00e4ielikult kokku panduna. Pildilt puudub Kristuse tipu figuur, mis arvatavasti ei kuulu komplekti. Foto: E. Mikko<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

ERMi endise t\u00f6\u00f6taja, kunstiajaloolase Helmi \u00dcpruse[5]<\/a> m\u00e4lestuste p\u00f5hjal j\u00f5udis ehissein muuseumisse seoses baltisakslaste massilise lahkumisega kusagilt P\u00f5hja-Eesti m\u00f5isast. Kuid millisest m\u00f5isast ja mis p\u00f5hjusel v\u00f5is selline kirikukunsti objekt m\u00f5isa sattuda? Paiga kohta ei ole v\u00f5imalik olemasolevate andmete p\u00f5hjal vastust leida, aga p\u00f5hjusena v\u00f5ib tuua kiriku h\u00e4vimise p\u00f5lengus[6]<\/a>. Sein suudeti p\u00e4\u00e4sta ja viidi selle tellinud aadli perekonna m\u00f5isa hoiule, kuid see on siiski ainult h\u00fcpotees.<\/p>\n

Kuidas see ERMi sattus, on v\u00f5imalik aga andmete p\u00f5hjal oletada. Nimelt sai 1939. aasta oktoobris alguse haridusministeeriumi korraldatud baltisakslastele kuuluvate kunsti ja kultuurivarade hindamine ning vajadusel kinnipidamine. Haridusministeeriumi kunsti ja kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste v\u00e4ljaveo haldamise komisjoni[7]<\/a> liikmed[8]<\/a>, k\u00e4isid l\u00e4bi baltisakslaste linnakorterid ja m\u00f5isad. Otsiti esemeid, mida m\u00f5isnikelt ministeeriumi rahaga \u00e4ra osta v\u00f5i paluda, et need deponeeritaks muuseumitesse.[9]<\/a> Haridusministeeriumi t\u00f6\u00f6tajate koostatud nimekirjadest on t\u00e4naseks rahvusarhiivis s\u00e4ilinud vaid m\u00f5ned lehek\u00fcljed sellistest kunstivaradest[10]<\/a>. Enamik katalooge h\u00e4vis Teises maailmas\u00f5jas tolliladude p\u00f5lengutes, koos suurema osa teiste varadega.[11]<\/a><\/p>\n

Haridusministeeriumi eestvedamisel v\u00f5tsid baltisakslaste esemete kogumisretkedest osa ka ERMi t\u00f6\u00f6tajad. P\u00f5hja-Eesti m\u00f5isates k\u00e4isid neid kogumas direktor Ferdinand Linnus ja kunstiajaloolane Kara Wilberg[12]<\/a>. Nende v\u00e4lit\u00f6\u00f6p\u00e4evikutes ei leidu infot selle ehisseina kohta, kuigi muud p\u00f5nevat teavet on palju. Arvatavasti saatsid selle seina Tartu poole teele haridusministeeriumi kunstiajaloolased, kuna Linnuse ja Wilbergi kogumisretked kestsid vaid l\u00fchikest aega.[13]<\/a> V\u00f5imalik, et ministeeriumi t\u00f6\u00f6tajatel oli suus\u00f5naline kokkulepe saata ERMi t\u00f6\u00f6tajate kogumisretkedel maha j\u00e4\u00e4nud esemed Raadile j\u00e4rele.<\/p>\n

Sein v\u00f5eti muuseumisse arvele Veski t\u00e4naval asunud muuseumi hoones[14]<\/a> alles 1971. aastal. Mis puudutab selle ajalugu ja p\u00e4ritolu, siis k\u00fcsisid koguhoidjad 1971. aastal konsultatsiooni endiselt t\u00f6\u00f6tajalt Helmi \u00dcpruselt, kes koostas ka selle stiilikriitilise kirjelduse.<\/p>\n

Koguhoidjate ja Helmi \u00dcpruse arvatavas koost\u00f6\u00f6s valminud kirjelduse p\u00f5hjal on tegemist ajavahemikus 1690\u20131700 valminud P\u00f5hja-Eesti arhitektoonilise \u00fclesehitusega nn rankenaltari[15]<\/a> t\u00fc\u00fcpi retaabliga. Oma 1971. aasta kirjas koguhoidjatele avaldas Helmi \u00dcprus arvamust, et tegemist v\u00f5ib-olla ainsa s\u00e4ilinud ovaalse keskmega retaabliga, mis arvatavasti p\u00e4rineb Christian Ackermanni t\u00f6\u00f6kojast. Minu arvates aga ei ole tegemist Ackermanni t\u00f6\u00f6koja t\u00f6\u00f6ga, vaid Ackermanni kaasaegse Joachim Armbrusti teosega.<\/p>\n\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/td>\n<\/tr>\n
M\u00e4rjamaa kiriku epitaafretaabel (h\u00e4vis Teises maailmas\u00f5jas). Christina Ackermanni t\u00f6\u00f6koda 1680. aastate teine pool. Foto: Tartu \u00dclikooli kunstiajalooline fotokogu, C 55-8<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Neist kahest meistrist on t\u00f6\u00f6de rohkuse ja meisterlikkuse poolest rohkem tuntum Christian Ackermann, kelle teoseid uuritakse teadusprojekti \u201eChristian Ackermann \u2013 Tallinna Pheidias, \u00fclbe ja andekas\u201c raames juba neli aastat.[16]<\/a> Kui Ackermann on tuntuks saanud figuuride meisterliku nikerdamise poolest, siis Armbrust on s\u00e4ranud just oma ornamendi l\u00f5ike poolest.[17]<\/a> Kuigi aastate, kogemuse ja oskuste poolest edastab vanem meister nooremat ka selles valdkonnas.<\/p>\n

Kes oli Joachim Armbrust?<\/strong><\/h3>\n\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/td>\n<\/tr>\n
\n

Tallinna raesaali nikerdfriis. J. Armbrust 1696. Kahe tiibadega inglipea vahel olev mees on arvatavasti meister Joachim Armbrust peitliga. Foto: J. Heinla<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Kunstiteadlase Sten Karlingu andmeil saabus J. Armbrust 1691. aastal Stockholmist Narva, et abistada skulptoril ja kiviraiduril Johann Georg Heroldil[18]<\/a> nikerdada Jaani kiriku pinki. Kuid meistrite t\u00fcli ja kohtus k\u00e4imise t\u00f5ttu ei saanud Armbrust Narva linna vabameistrina j\u00e4\u00e4da.[19]<\/a> T\u00fcli p\u00f5hjuseks oli Armbrusti k\u00f5rge eneseteadlikkus, proklameerides puuskulptuuri mitte lihtsalt k\u00e4sit\u00f6\u00f6ks vaid \u201evabaks kunstiks\u201c.[20]<\/a><\/p>\n

Narvast lahkunud J. Armbrust l\u00e4ks Tallinna ja palus seal luba vabameistrina tegutseda. Tallinna magistraat rahuldas tema palve.[21]<\/a> M\u00f5lemad, nii C. Ackermann kui ka J. Armbrust olid Tallinnas vabameistrid. Ackermann sai vabameistriks aastaid varem, gildide ja all-linna seaduste m\u00f5jupiirkonnast lahkumisega. J. Armbrust aga saavutas oma vabaduse t\u00e4nu tema sissetallatud rajale. \u00a0Ta tegutses Tallinnas v\u00e4hemalt 13 aastat. 1692. aastal sai ta raelt tellimuse l\u00f5petada Elert Thiele alustatud raesaali nikerdfriis.[22]<\/a> T\u00f6\u00f6 l\u00f5petas ta 1696. aastal, kusjuures nikerdfriisi \u00fchel v\u00e4iksemal paneelil on kujutatud peitliga meistrit ennast kahe tiibadega inglipea vahel. Sellist enese kujutamist toetab ka meistri, kohalikes oludes harva esinevat, k\u00f5rkust oma \u201ekunsti\u201c eest seismisel.[23]<\/a><\/p>\n

Juba j\u00e4rgmisel aastal valmis Armbrusti k\u00e4e all ka Rootsi-Mihkli kiriku epitaafretaabel, mis on k\u00f5rgbarokile iseloomuliku suurejoonelise lihtsuse poolest toomkiriku altari k\u00f5rval teine stiilipuhas n\u00e4ide.[24]<\/a> Armbrustile on omistatud ka 1700. aastatel valminud Tallinna Niguliste kiriku ehisseina v\u00e4\u00e4rispaneelid, (h\u00e4vinud), mis j\u00e4i arvatavasti tema \u00fcheks viimaseks t\u00f6\u00f6ks. Armbrusti paneelid olid 17. sajandi Eestis valminud nikerdkunsti tippteoseid.[25]<\/a> N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib autori arvates[26]<\/a> talle omistada ka ERMi kogudesse kuuluva ehisseina. Ornamendi k\u00e4sitluse ja l\u00f5ike poolest v\u00f5ib \u00f6elda, et see valmis Rootsi-Mihkli kiriku epitaafretaabli ja Niguliste kiriku v\u00e4\u00e4rispaneelide valmimise vahel 1697\u20131700. Armbrust on kasutanud Rootsi-Mihkli kiriku epitaafaltarile sarnaseid tisleritehnikaid ja akantuse voluutidega murdviil jagab viimasega sarnast joont. V\u00e4\u00e4rispaneelidega sarnanevad julgemad ornamendi vormid rippuvate taimevanikute ja festoonide \u00f5iekimpude n\u00e4ol, kuigi neil esineb Raesaali nikerfriisile omast \u00f5iekimbumotiivi.<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/td>\n\"\"<\/a><\/td>\n<\/tr>\n
\n

ERMi kogude ehisseina \u00fclemine murdviil. Foto: E. Mikko<\/p>\n<\/td>\n

\n

Rootsi-Mihkli kiriku \u00fclemine murdviil. J. Armbrust 1697. Foto: E. Mikko<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\"\"<\/a><\/td>\n\"\"<\/a><\/td>\n<\/tr>\n
\n

ERMi kogude ehisseina rippuvad taimevanikud ja rippfestoonidel paiknevad \u00f5iekimbud. Foto: E. Mikko<\/p>\n<\/td>\n

\n

Niguliste kiriku ehisseina v\u00e4\u00e4rispanellid (h\u00e4vinud). J. Armbrust, 1700. aastad. Rippfestoonid ja neil paiknevad \u00f5iekimbud. Foto: Tartu \u00dclikooli kunstiajalooline fotokogu, B 94-722<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\"\"<\/a><\/td>\n\"\"<\/a><\/td>\n<\/tr>\n
\n

Ovaali \u00fcmbritseva p\u00e4rja fragment ehisseinal. Foto: E. Mikko<\/p>\n<\/td>\n

\n

Tallinna raesaali nikerdfriisi taimeornament. J. Armbrust 1696. Foto: J. Heinla<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Viimased andmed Armbrusti Tallinnas oleku kohta p\u00e4rinevad 1705. aastast. Nagu Christian Ackermann, majutas ka tema sel aastal oma kodus s\u00f5jav\u00e4elasi ja tsiviilisikuid. T\u00f5en\u00e4oliselt jagas J. Armbrust paljude tallinlaste, sealhulgas Ackermanni saatust ning suri 1710. aastal katku. [27]<\/a><\/p>\n

Viited<\/strong><\/h3>\n

[1]<\/a> Peakataloog, D 112:11\/ 1-33.<\/em><\/p>\n

[2]<\/a> Epitaaf- 14. sajandi keskelt alates esinev m\u00e4lestustahvel kiriku seinal v\u00f5i vastava kirjaga v\u00e4iksem hauasammas kiriku vahetus l\u00e4heduses. Barokiajastul olid epitaafid eriti rikkaliku dekoratiivse kujundusega. (E. End, R. Paris. Kunsti Leksikon. Stockholm.1986.)<\/em><\/p>\n

[3]<\/a> Retaabel- Romaani ja gooti ajastul tarvitusele tulnud liikuv altaripealmik [..]. Hiljem dekoratiivne pealeehitus kolmes v\u00f5i enamas osas, k\u00f5rgema keskpartiiga ja rikkalikult kaunistatud maalide ja\/v\u00f5i skulptuuridega. (E. End, R. Paris. Kunsti Leksikon. Stockholm.1986.)<\/em><\/p>\n

[4]<\/a> R. Rast, Eesti kunsti ajalugu 2. 1520-1770, Kirik, Altar- Jumala laud ja esindusobjekt, altari teoloogiline s\u00f5num, Sihtasutus Kultuurileht, 2005, lk 317-318<\/em><\/p>\n

[5]<\/a> Helmi \u00dcprus oli 1939. aasta veebruarist ka muuseumi direktori aset\u00e4itja<\/em><\/p>\n

[6]<\/a> Paljud Eesti kirikud said kannatada P\u00f5hjas\u00f5jas (1700-1721), kuid tegemist v\u00f5is olla ka hilisema 18-19. sajandil toimunud kiriku p\u00f5lenguga.<\/em><\/p>\n

[7]<\/a> Komisjon tegeles baltisakslaste kunsti ja kultuuriv\u00e4\u00e4rtuslike varade v\u00e4ljaveo haldamisega Eestis 1939. ja 1940. aastal.<\/em><\/p>\n

[8]<\/a> Endine ERMi t\u00f6\u00f6taja Ella Vende, ERMi kunsti ja kultuuriloolise osakonna juhataja Aleksander Tassa. Tartu \u00dclikooli Kunstiajaloo \u00f5ppetoolist olid kohal ka professor Sten Karling ja magistrant Woldemar Waga. (ERA.1108.5.969)<\/em><\/p>\n

[9]<\/a> P. \u00d5unapuu, Kara Wilberg Vanavara kogumisretkedelt 11., Eesti Rahva Muuseumi kirjastus, Tartu 2015, lk 5-14<\/em><\/p>\n

[10]<\/a> ERA.1108.5.969. Kirjavahetus v\u00e4lisministeeriumiga Saksamaale \u00fcmberasujatele kuuluvate muinasvarade v\u00e4ljaviimisloa asjus koos komisjoni protokollidega; sakslaste \u00fcmberasumisel Eestist koostatud vallasmuististe ajutised registreerimislehed ja kirjavahetus esemete omanikega nende annetamise ja m\u00fc\u00fcgi asjus.<\/em><\/p>\n

[11]<\/a> E. Vende, Idamissiooni l\u00f5pp. Tuna 4\/2003 [WWW] http:\/\/www.ra.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/03\/VendeElla_Idamissiooni_TUNA2003_4.pdf<\/em><\/p>\n

[12]<\/a> P. \u00d5unapuu, Kara Wilberg Vanavara kogumisretkedelt 11., Eesti Rahva Muuseumi kirjastus, Tartu 2015, lk 5-14<\/em><\/p>\n

[13]<\/a> P. \u00d5unapuu, Kara Wilberg Vanavara kogumisretkedelt 11., Eesti Rahva Muuseumi kirjastus, Tartu 2015, lk 5-14<\/em><\/p>\n

[14]<\/a> M\u00f5isa peahoone h\u00e4vis 1944. aastal pommitamisel tekkinud tulekahju tagaj\u00e4rjel.<\/em><\/p>\n

[15]<\/a> Rankenaltar \u2013 rohkete akantuse ornamendi motiividega rentaabel.<\/em><\/p>\n

[16]<\/a> [WWW] https:\/\/www.ackermann.ee\/projekt\/<\/em><\/p>\n

[17]<\/a> K. Kodres, Eesti kunsti ajalugu 2. 1520-1770, raesaali nikerdfriis ja selle programm, Sihtasutus Kultuurileht, 2005, lk 79<\/em><\/p>\n

[18]<\/a> Johann Georg Herold oli kiviraidur ja skulptor, kelle puunikerdus oskused olid v\u00f5rreldes Armbrustiga tagasi hoidlikud. (S. Karling, Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, \u00d5petatud Eesti Seltsi Toimetused XXXIV, 1943.)<\/em><\/p>\n

[19]<\/a> S. Karling, Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, \u00d5petatud Eesti Seltsi Toimetused XXXIV, 1943.<\/em><\/p>\n

[20]<\/a> K. Kodres, Eesti kunsti ajalugu 2. 1520-1770, raesaali nikerdfriis ja selle programm, Sihtasutus Kultuurileht, 2005, lk 79<\/em><\/p>\n

[21]<\/a> S. Karling, Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, \u00d5petatud Eesti Seltsi Toimetused XXXIV, 1943.<\/em><\/p>\n

[22]<\/a> T-M. Kreem, magistrit\u00f6\u00f6, puunikerdaja Chr. Ackermann. Puunikerdus-ja tislerikunst Tallinnas aastatel 1674-1710, Kunstiajaloo \u00f5ppetool, Tartu \u00dclikool, 1999<\/em><\/p>\n

[23]<\/a> K. Kodres, Eesti kunsti ajalugu 2. 1520-1770, raesaali nikerdfriis ja selle programm, Sihtasutus Kultuurileht, 2005, lk 79<\/em><\/p>\n

[24]<\/a> R. Rast, Eesti kunsti ajalugu 2. 1520-1770, Rootsi-Mihkli kiriku altar, monument Kristuse ohvrisurmale, Sihtasutus Kultuurileht, 2005, lk 338-339<\/em><\/p>\n

[25]<\/a> R. Rast, Eesti kunsti ajalugu 2. 1520-1770, Taevased helid, Sihtasutus Kultuurileht, 2005, lk 370<\/em><\/p>\n

[26]<\/a> Visuaalne ja stiili-kriitiline anal\u00fc\u00fcs Eesti barokk perioodi meistrite teostest.<\/em><\/p>\n

[27]<\/a> T-M. Kreem, magistrit\u00f6\u00f6, puunikerdaja Chr. Ackermann. Puunikerdus-ja tislerikunst Tallinnas aastatel 1674-1710, Kunstiajaloo \u00f5ppetool, Tartu \u00dclikool, 1999<\/em><\/p>\n

\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Autor: ERMi konservaator Egle Mikko. Kui v\u00f5tta ette jalutusk\u00e4ik l\u00e4bi maalilise Raadi m\u00f5isapargi ja astuda \u00fcle Eesti Rahva Muuseumi puidukonserveerimise osakonna l\u00e4ve, v\u00f5ib leida ennast silmitsi barokkperioodist p\u00e4rineva ehisseinaga. Tegemist on kirikukunsti objektiga, mis on j\u00f5udnud muuseumisse 1939. aastal.[1]\u00a0 Kirja pandi see altarina, kuigi pigem v\u00f5iks seda pidada epitaafiks[2] v\u00f5i epitaafretaabliks[3]. Esimene neist on siiski…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":13007,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[9,5],"tags":[],"class_list":["post-12974","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-konserveerimine","category-museaal"],"yoast_head":"\n\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Autor: ERMi konservaator Egle Mikko. Kui v\u00f5tta ette jalutusk\u00e4ik l\u00e4bi maalilise Raadi m\u00f5isapargi ja astuda \u00fcle Eesti Rahva Muuseumi puidukonserveerimise osakonna l\u00e4ve, v\u00f5ib leida ennast silmitsi barokkperioodist p\u00e4rineva ehisseinaga. Tegemist on kirikukunsti objektiga, mis on j\u00f5udnud muuseumisse 1939. aastal.[1]\u00a0 Kirja pandi see altarina, kuigi pigem v\u00f5iks seda pidada epitaafiks[2] v\u00f5i epitaafretaabliks[3]. Esimene neist on siiski…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2019-10-10T06:00:26+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2020-01-24T10:14:52+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/10\/ak_0036.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1067\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga\",\"datePublished\":\"2019-10-10T06:00:26+00:00\",\"dateModified\":\"2020-01-24T10:14:52+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974\"},\"wordCount\":1463,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/10\\\/ak_0036.jpg\",\"articleSection\":[\"Konserveerimine\",\"Museaal\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974\",\"name\":\"\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/10\\\/ak_0036.jpg\",\"datePublished\":\"2019-10-10T06:00:26+00:00\",\"dateModified\":\"2020-01-24T10:14:52+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/10\\\/ak_0036.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/10\\\/ak_0036.jpg\",\"width\":1067,\"height\":1600},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12974#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Autor: ERMi konservaator Egle Mikko. Kui v\u00f5tta ette jalutusk\u00e4ik l\u00e4bi maalilise Raadi m\u00f5isapargi ja astuda \u00fcle Eesti Rahva Muuseumi puidukonserveerimise osakonna l\u00e4ve, v\u00f5ib leida ennast silmitsi barokkperioodist p\u00e4rineva ehisseinaga. Tegemist on kirikukunsti objektiga, mis on j\u00f5udnud muuseumisse 1939. aastal.[1]\u00a0 Kirja pandi see altarina, kuigi pigem v\u00f5iks seda pidada epitaafiks[2] v\u00f5i epitaafretaabliks[3]. Esimene neist on siiski…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2019-10-10T06:00:26+00:00","article_modified_time":"2020-01-24T10:14:52+00:00","og_image":[{"width":1067,"height":1600,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/10\/ak_0036.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga","datePublished":"2019-10-10T06:00:26+00:00","dateModified":"2020-01-24T10:14:52+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974"},"wordCount":1463,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/10\/ak_0036.jpg","articleSection":["Konserveerimine","Museaal"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974","name":"\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/10\/ak_0036.jpg","datePublished":"2019-10-10T06:00:26+00:00","dateModified":"2020-01-24T10:14:52+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/10\/ak_0036.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/10\/ak_0036.jpg","width":1067,"height":1600},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12974#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00dche altari muuseumisse sattumise lugu\u2026ja salap\u00e4rane mees peitliga"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/10\/ak_0036.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3ng","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12974","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12974"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12974\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13017,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12974\/revisions\/13017"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/13007"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12974"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12974"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12974"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}