{"id":12705,"date":"2019-08-01T09:14:46","date_gmt":"2019-08-01T06:14:46","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12705"},"modified":"2019-08-01T09:11:36","modified_gmt":"2019-08-01T06:11:36","slug":"anton-priimae-klaasnegatiivid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12705","title":{"rendered":"Anton Priim\u00e4e klaasnegatiivid"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Kogude osakonna videoblogi
\nTekst: Kairi Kaelep, fotokogu arhivaar<\/em>
\nVideo ja montaa\u017e: Ange Nimeta, vanemkoguhoidja<\/em><\/p>\n

Selle aasta kevadel v\u00f5ttis Eesti Rahva Muuseumiga \u00fchendust tartlane Tarmo Annok, kelle valdusesse oli umbes 15 aastat tagasi j\u00f5udnud Karksi-Nuiast suurem kogus klaasnegatiive, mille autoriks sealne k\u00f6ster-kooli\u00f5petaja Anton Priim\u00e4gi (snd 20.02.1880, surn 1939), ja kes oli n\u00f5us need muuseumile loovutama. ERMile pakkus loomulikult selline kollektsioon huvi. Peagi sai muuseumi peavarahoidja kontakti pildimeistri lapselapsega. Selgus, et Anton Priim\u00e4e negatiive on perekonna valduses veelgi ja et neid on liikunud ka teiste eraisikute k\u00e4tte. ERMil on fotograafi lapselapsega kokkulepe, et ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud pere valduses olevad negatiivid j\u00f5uavad ERMi.<\/p>\n

Esialgu negatiivide kohta eriti palju infot ei ole, suurem t\u00f6\u00f6 selles vallas seisab alles ees. Loodetavasti \u00f5nnestub perekonna, kohalike elanike ja teiste ajaloohuviliste abiga t\u00e4psustada negatiividele j\u00e4\u00e4dvustatud kohti, inimesi ja s\u00fcndmusi.<\/p>\n

Anton Priim\u00e4gi olla olnud edumeelne ja moodsate vaadetega mees, tema fotoateljee asus keset Karksi-Nuiat. Antoni isa Margus Priim\u00e4gi oli samuti \u00f5igeusu k\u00f6ster-kooli\u00f5petaja. 1906. aastal abiellus Anton Priim\u00e4gi Elisabethiga ja neil s\u00fcndis neli last. Anton Priim\u00e4gi pildistas Karksi-Nuias ja Pollis aastatel 1928-1939, tema vend Juhan Priim\u00e4gi oli j\u00e4tkanud kohaliku elu j\u00e4\u00e4dvustamist.<\/p>\n

ERMi j\u00f5udnud negatiivide seisukord polnud pehmelt \u00f6eldes k\u00f5ige parem. Kas p\u00f6\u00f6ningul v\u00f5i kuuris aastak\u00fcmneid seisnud klaas oli ilma \u00fcmbristeta karpides, karpide kaaned lagunenud, osa negatiive \u00fcldse lahtiselt, \u00fcksteise vastu h\u00f5\u00f5rdumas, korduvalt huviliste poolt l\u00e4bisorteeritud, tolm, heinapuru ja k\u00e4rbsemustus vahel ja peal. Konservaator Karoliine Korol puhastas ja pakendas negatiivid ning need j\u00f5udsid digiteerimisele. Esimesest sajast \u201etaas ilmutatud\u201c negatiivist tehtud valik on teie ees. Vaadake ja otsustage ise\u2026<\/p>\n

Kuigi klaasile pildistamine on j\u00e4\u00e4nud kaugele minevikku, j\u00f5uab igal aastal muuseumisse v\u00e4iksemaid v\u00f5i suuremaid klaasnegatiivide kollektsioone. Taas on \u00fcks k\u00fclafotograaf oma kollektsiooniga ERMi fotokogu esindamas ja \u00fcks valge laiguke j\u00e4lle kaetud. N\u00e4iteid varasematest \u00fclevaadetest on k\u00fcllaga, v\u00f5tame kasv\u00f5i Jakob Bockmanni Amblat ja selle \u00fcmbrust kajastava fotoseeria v\u00f5i Oskar Kivisilla T\u00e4\u00e4ksi klaasnegatiivide kogu v\u00f5i Oskar T\u00f5rva Pala k\u00fcla j\u00e4\u00e4dvustused. On tore, kui sellised kogud muuseumisse j\u00f5uavad ja loodetavasti \u00f5nnestub need fotod legendeerida, kui k\u00f5ik negatiivid digiteeritud saavad.<\/p>\n