{"id":12640,"date":"2019-06-13T09:22:48","date_gmt":"2019-06-13T06:22:48","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640"},"modified":"2019-06-13T09:24:15","modified_gmt":"2019-06-13T06:24:15","slug":"laulupidu-ja-rahvaroivad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640","title":{"rendered":"Laulupidu ja rahvar\u00f5ivad"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Ellen V\u00e4rv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja
\nArtikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 13. uudiskirjas<\/a>. <\/em><\/p>\n

Eesti laulupidude 150-aastase traditsiooni jooksul on v\u00e4lja kujunenud tava, et esinejad kannavad rahvar\u00f5ivaid. Juubelilaulupeo eel on paslik heita p\u00f5gus pilk selle tava arengulukku.<\/p>\n

Esimesele \u00fcldlaulupeole 1869. aastal Tartus tulid meeskoorid ja pasunakoorid valdavalt oma kodukoha r\u00f5ivastuses. \u201eIga kihelkond omaette oma nurga rahvar\u00f5ivais. Nii h\u00e4sti on meeles veel mulgid oma toredates mustades pikkades kuubedes, punasega v\u00e4lja \u00f5mmeldud. R\u00e4pinlased hallis, pastlad jalas, k\u00fcbarad peas ja teised ja teised\u2026,\u201c meenutas laulupeo rongk\u00e4iku \u00fcheksa-aastase poisikesena n\u00e4inud Tartu tr\u00fckkal Aleksander Serben (Muusikaleht, 1938, nr 6, lk 125\u2013126).<\/p>\n

Rahvar\u00f5ivastes esinesid esimestel laulupidudel laulukoorid neist paigust, kus nende kandmistraditsioon oli veel s\u00e4ilinud. Kanti ka vanemate v\u00f5i vanavanemate r\u00f5ivaid, mis olid kirstuvarana alles hoitud. Eesti \u00fchiskonna moderniseerudes taandusid rahvar\u00f5ivad igap\u00e4evasest kasutusest ja kadus ka nende kandmine laulupidudel. 20. sajandi alguses esineti peale \u00fcksikute erandite (nt Muhu ja Setumaa koorid) juba valdavalt linnamoelises r\u00f5ivastuses.<\/p>\n

Eesti Vabariigi s\u00fcnniga hakkas huvi rahvar\u00f5ivaste vastu taas t\u00f5usma ja juba 1923. aasta \u00fcldlaulupeo eel propageeriti ajakirjanduse veergudel nende kandmist laulupidudel. Samas suhtus osa loovintelligentsist algavasse rahvar\u00f5ivaste propagandasse lausa eitavalt, n\u00e4hes selles katset pidurdada Eesti \u00fchiskonna arengut. Kunstiteadlane Rasmus Kangro-Pool kirjutas, et \u201erahvariide tarvituselev\u00f5tmise idee tegelik teostumine oleks k\u00f5ige j\u00e4medam dissonans, mis ettekujutatav meie t\u00e4nap\u00e4eva kultuuri tervikus\u201c (P\u00e4evaleht 26.08.1923, nr 225). Eesti Rahva Muuseumi direktor Ilmari Manninen m\u00e4rkis vastuseks, et \u201erahvariie on v\u00e4line m\u00e4rk, mis k\u00f5iki selle kandjaid \u00fchiseks pereks liidab. [\u2026] Selle \u00fchtlase m\u00e4rgi kaudu v\u00f5ib erilistel rahvuslistel pidup\u00e4evadel luua soojema, kenama, isamaalisema meeleolu ja seda paremini kui pidur\u00f5ivis. [\u2026] Milline hullus n\u00e4idelda \u201eeuroopalikkust\u201c seal, kus meil oleks otstarbekohasem esineda iseendana!\u201c (P\u00e4ewaleht 8.09.1923, nr 238).<\/p>\n

Eesti Vabariigi 10. aastap\u00e4eva ja sellele p\u00fchendatud 1928. aasta \u00fcldlaulupeo eel kasvas huvi rahvar\u00f5ivaste kandmise vastu. 1930. aastate keskel l\u00fclitus sellesse ka riigiv\u00f5im. \u00dcle maa tehti suurt rahvar\u00f5ivapropagandat eesm\u00e4rgiga \u201ek\u00f5ik rahvar\u00f5ivaisse Eesti Vabariigi 20. juubeliaasta laulupeoks\u201c. Rahvar\u00f5ivaste kandmisest sai eestlastele rahvuskultuuri \u00fcldise t\u00f5usu taustal midagi p\u00e4rimuslikku ning rahvusele omast.<\/p>\n

Erinevaid arusaamu tekitas k\u00fcsimus, kas rahvar\u00f5iva kui rahvuss\u00fcmboli kandmisel tuleb l\u00e4htuda ajaloolisest r\u00f5ivast v\u00f5i v\u00f5ib sellesse suhtuda loovamalt. Eesti Vabariigi algaastail p\u00fc\u00fcti rahvar\u00f5ivaid moejoonele ja isiklikule maitsele vastavalt kohandada. Rasmus Kangro-Pooli s\u00f5nul \u201erahvariide osad ei tarvitse surra ja ei sure [\u2026], kui neid vastava ajavaimu kohaselt \u00fcmber luuakse. [\u2026] Nii nagu Mart Saar moodsat muusikat on loonud vanade rahvalaulude p\u00f5hjal, nii v\u00f5ime ka moodsat riiet rahvariide v\u00e4rvide ja kirjade alusel luua.\u201c (P\u00e4evaleht 26.08.1923, nr 225). Rahvar\u00f5ivaste ettevaatlikku moderniseerimist ei v\u00e4listanud ka Ilmari Manninen, kuid ta hoiatas siiski nende liigse ilustamise eest, mis \u201eh\u00e4vitab riide ajaloolise usutavuse kui ka omap\u00e4rasuse\u201d (P\u00e4evaleht 8.09.1923, nr 238). T\u00f5eline poleemika selles k\u00fcsimuses puhkes 1928. aasta \u00fcldlaulupeo eel. Vana rahvariiet aluseks v\u00f5ttes kutsuti seda edasi arendama ja looma t\u00f5elist iseseisvusajale v\u00e4\u00e4rilist eesti rahvusr\u00f5ivast. Oma kergema k\u00e4ttesaadavuse ja odavuse t\u00f5ttu leidis \u201erahvusriie\u201c ja moderniseeritud rahvariie palju toetajaid.<\/p>\n

Rahvar\u00f5ivaste ajalootruud kandmist pooldades r\u00f5hutas kunstnik Ants Laikmaa, et \u201erahvariie on stiil \u2013 rahva tarbe ja maitse j\u00e4rele pika aja jooksul kindlalt v\u00e4ljakujunenud stiil [\u2026]. Seda \u2013 nii v\u00e4ljakujunenud rahvariiet peab oma originaalsuses austama ja hoidma puhta, sest ta on ajalugu, on dokument, mida iga v\u00f5hik oma oskamatuse ja maitsetusega ei tohi narrida!\u201c (P\u00e4evaleht 26.06.1928, nr 170). Alates 1930. aastate teisest poolest astusid traditsioonip\u00e4rase rahvar\u00f5iva kandmise eest v\u00e4lja ka muuseumit\u00f6\u00f6tajad ning 1937. aastal v\u00f5etigi vastu seisukoht, et laulupeol ja muudel rahvapidudel kantav rahvar\u00f5ivas olgu v\u00f5imalikult originaalitruu. II maailmas\u00f5ja j\u00e4rel levis l\u00fchikest aega taas seisukoht, et rahvar\u00f5ivaid tuleb kunstnike loominguna edasi arendada, kuid etnograafide sekkumisel v\u00f5eti 1950. aastate l\u00f5pul ametlikult omaks siiani valitsev seisukoht, et rahvar\u00f5ivaste taaselustamisel tuleb s\u00e4ilitada ajaloolise r\u00f5iva omap\u00e4ra ja stiilipuhtus.<\/p>\n

Ants Laikmaa soovitas n\u00f5u saamiseks p\u00f6\u00f6rduda muuseumide, eelk\u00f5ige Tartus asuva Eesti Rahva Muuseumi poole, et \u201eoma soove rahvariidesse panemisel kontrollida ja saada n\u00e4pun\u00e4iteid, missugused kuski kunagi rahvariided olid ja kuidas neid kanti\u201c (P\u00e4evaleht 26.06.1928). Sama soovitus kehtib ka praegu. Eesti Rahva Muuseumisse on enam kui saja aasta jooksul kogutud suured rahvar\u00f5ivakogud (esemed, fotod, kirjeldused), mis v\u00f5imaldavad igale soovijale panna kokku sobiva kost\u00fc\u00fcmi.<\/p>\n

Eelolevaks juubelilaulupeoks enam uut rahvar\u00f5ivakost\u00fc\u00fcmi valmis \u00f5mmelda ei j\u00f5ua, k\u00fcll aga pakub ERM abi ja n\u00f5u olemasolevate r\u00f5ivaste kohendamiseks v\u00f5i t\u00e4iendamiseks. Muuseumi \u00f5pitubades on iga\u00fchel v\u00f5imalik t\u00e4iendada oma rahvar\u00f5ivakomplekti uue kiriv\u00f6\u00f6 v\u00f5i sukapaeltega, teha pastlapaar v\u00f5i kaapk\u00fcbar jm. Soovidest v\u00f5ib julgelt teada anda e-posti aadressil opitoad@erm.ee<\/a> v\u00f5i tutvuda \u00f5pitubade ajakavaga ERMi kodulehel<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Setu laulukoor R\u00e4pinast V \u00fcldlaulupeol 1894. Foto Reinhold Sachker. ERM Fk 375:127<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Kihelkonna laulukoor 1909. Mehed kannavad juba moe\u00fclikondi, naised on veel rahvar\u00f5ivais. Foto: Aleksander Arro. ERM Fk 111:68<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Rahvar\u00f5ivais lauljad VIII \u00fcldlaulupeol 1923. ERM Fk 2668:5<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Laulupeolised 1928. aasta \u00fcldlaulupeol, seljas vastavalt moele ja maitsele kohandatud rahvar\u00f5ivad: suhteliselt l\u00fchike ja kitsas triibuseelik, P\u00f5hja-Eesti k\u00e4iste eeskujul tehtud puusadeni ulatuv pluus, n\u00f6\u00f6ritavate h\u00f5lmadega vest jm. ERM Fk 2977:179<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Rahvar\u00f5ivais lauljad 1950. aasta \u00fcldlaulupeol. Foto Uudo Rips. ERM Fk 1179:48<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Laulupeo rongk\u00e4ik 1950. Foto Uudo Rips. ERM Fk 1179:25<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Segar\u00fchmad 1963. aasta tantsupeol. Foto Viktor Salmre. ERM Fk 2644:1676<\/p><\/div>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ellen V\u00e4rv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja Artikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 13. uudiskirjas. Eesti laulupidude 150-aastase traditsiooni jooksul on v\u00e4lja kujunenud tava, et esinejad kannavad rahvar\u00f5ivaid. Juubelilaulupeo eel on paslik heita p\u00f5gus pilk selle tava arengulukku. Esimesele \u00fcldlaulupeole 1869. aastal Tartus tulid meeskoorid ja pasunakoorid valdavalt oma kodukoha r\u00f5ivastuses. \u201eIga kihelkond omaette oma…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":12650,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_hide_featured_image":false,"_jetpack_featured_image_duplicate_dismissed":0,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[20,19],"tags":[],"class_list":["post-12640","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-muuseumimotted","category-sundmus"],"yoast_head":"\nLaulupidu ja rahvar\u00f5ivad - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Laulupidu ja rahvar\u00f5ivad - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Ellen V\u00e4rv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja Artikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 13. uudiskirjas. Eesti laulupidude 150-aastase traditsiooni jooksul on v\u00e4lja kujunenud tava, et esinejad kannavad rahvar\u00f5ivaid. Juubelilaulupeo eel on paslik heita p\u00f5gus pilk selle tava arengulukku. Esimesele \u00fcldlaulupeole 1869. aastal Tartus tulid meeskoorid ja pasunakoorid valdavalt oma kodukoha r\u00f5ivastuses. \u201eIga kihelkond omaette oma…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2019-06-13T06:22:48+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2019-06-13T06:24:15+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/06\/bv0083-1024x683.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1024\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"683\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Kirjutanud\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Eeldatav lugemisaeg\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"5 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Laulupidu ja rahvar\u00f5ivad\",\"datePublished\":\"2019-06-13T06:22:48+00:00\",\"dateModified\":\"2019-06-13T06:24:15+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640\"},\"wordCount\":940,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/06\\\/bv0083.jpg\",\"articleSection\":[\"Muuseumim\u00f5tted\",\"S\u00fcndmus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640\",\"name\":\"Laulupidu ja rahvar\u00f5ivad - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/06\\\/bv0083.jpg\",\"datePublished\":\"2019-06-13T06:22:48+00:00\",\"dateModified\":\"2019-06-13T06:24:15+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/06\\\/bv0083.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/06\\\/bv0083.jpg\",\"width\":1900,\"height\":1268},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12640#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Laulupidu ja rahvar\u00f5ivad\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Laulupidu ja rahvar\u00f5ivad - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Laulupidu ja rahvar\u00f5ivad - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Ellen V\u00e4rv, ERMi rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse juhataja Artikkel ilmus juubelilaulu- ja tantsupeo 13. uudiskirjas. Eesti laulupidude 150-aastase traditsiooni jooksul on v\u00e4lja kujunenud tava, et esinejad kannavad rahvar\u00f5ivaid. Juubelilaulupeo eel on paslik heita p\u00f5gus pilk selle tava arengulukku. Esimesele \u00fcldlaulupeole 1869. aastal Tartus tulid meeskoorid ja pasunakoorid valdavalt oma kodukoha r\u00f5ivastuses. \u201eIga kihelkond omaette oma…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2019-06-13T06:22:48+00:00","article_modified_time":"2019-06-13T06:24:15+00:00","og_image":[{"width":1024,"height":683,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/06\/bv0083-1024x683.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Kirjutanud":"Eesti Rahva Muuseum","Eeldatav lugemisaeg":"5 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Laulupidu ja rahvar\u00f5ivad","datePublished":"2019-06-13T06:22:48+00:00","dateModified":"2019-06-13T06:24:15+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640"},"wordCount":940,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/06\/bv0083.jpg","articleSection":["Muuseumim\u00f5tted","S\u00fcndmus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640","name":"Laulupidu ja rahvar\u00f5ivad - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/06\/bv0083.jpg","datePublished":"2019-06-13T06:22:48+00:00","dateModified":"2019-06-13T06:24:15+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/06\/bv0083.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/06\/bv0083.jpg","width":1900,"height":1268},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12640#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Laulupidu ja rahvar\u00f5ivad"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3hS","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/06\/bv0083.jpg","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12640","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12640"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12640\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12649,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12640\/revisions\/12649"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/12650"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12640"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12640"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12640"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}