{"id":12348,"date":"2019-02-07T10:00:33","date_gmt":"2019-02-07T08:00:33","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348"},"modified":"2019-02-11T15:00:13","modified_gmt":"2019-02-11T13:00:13","slug":"ja-siis-huuti-esimene-proosit-sada-aastat-eesti-sunnipaevi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348","title":{"rendered":"Ja siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: Anu Kannike, teadur <\/em><\/p>\n

L\u00f5he, suitsuangerjas,
\n<\/em>terve p\u00f5rsap\u00f5ngerjas.
\n<\/em>Suitsusingid, kanasalat,
\n<\/em>keedusingid, peedisalat,
\n<\/em>v\u00e4hjakaelad, kanasalat.
\n<\/em>Silgud marineeritud,
\n<\/em>v\u00f5rratult garneeritud\u2026
\n<\/em>N\u00f5nda algas naabri s\u00fcnnip\u00e4ev
\n<\/em>(Olaf Kopvillem, \u201eKlunker\u201c)<\/em><\/p>\n

Talurahva elus olid t\u00e4htsad kollektiivsed t\u00e4htp\u00e4evad ja peod, moodsas maailmas aga p\u00f6\u00f6rdus t\u00e4helepanu \u00fcksikinimese elukaarele. 20. sajandi algusest hakati laiemalt t\u00e4histama nii s\u00fcnnip\u00e4evi, pulma-aastap\u00e4evi kui ka t\u00f6\u00f6juubeleid. Veel 1920. aastatel oli s\u00fcnnip\u00e4evade pidamine maarahva hulgas v\u00e4he levinud, seda uhkust lubasid endale vaid j\u00f5ukamad pere- ja ametimehed. 1930. aastatel aga t\u00e4histati juba k\u00f5ikjal kookide ja kingitustega ka laste s\u00fcnnip\u00e4evi. Viimase saja aasta s\u00fcnnip\u00e4evalauad peegeldavad nii toidu- ja peokultuuri muutumist kui ka traditsioonide ning maitsete p\u00fcsivust.<\/p>\n

Eesti riigi juubeliaastal kutsusid ERM ja Maaeluministeerium inimesi \u00fcles saatma muuseumile lugusid, pilte ja retsepte oma pere s\u00fcnnip\u00e4evadest l\u00e4bi aegade. Septembris v\u00e4lja kuulutatud kogumisv\u00f5istlusele tuli kaast\u00f6id nii kodu- kui ka v\u00e4liseestlastelt. Eriti valmistasid r\u00f5\u00f5mu arvukad fotod peolaudadest, mida seni muuseumi kogudes nappis. K\u00f5ige sisukamate kaast\u00f6\u00f6de eest p\u00e4lvisid ERMi auhinnad Helbe Liin, Anne Urbel ja Mailis S\u00fctiste-Gnannt. Tasuta muuseumik\u00fclastuse v\u00f5itsid Epp Remmel ja T\u00f5nis Asson.<\/p>\n

Kirja pandud lood r\u00e4\u00e4givad s\u00fcnnip\u00e4evade pidamisest 1920. aastatest t\u00e4nap\u00e4evani, need ei kirjelda ainult maiuspalasid peolaual, vaid annavad ka edasi ajastu milj\u00f6\u00f6d ja vaimu.<\/p>\n

1920. aastad:<\/h3>\n

Ema ja ta \u00f5e s\u00fcnnip\u00e4evad olid suvel, juunis-juulis. Nende isa saatis teised lapsed v\u00e4lja lilli korjama, et siis s\u00fcnnip\u00e4evalapse tooli \u00fcmber pikk p\u00e4rg punuda ja sellega p\u00e4evakangelast t\u00e4htsustada ja pidulikult esile t\u00f5sta. Kingituste kommet tol ajal eriti polnud. <\/em>(Anneli, s. 1951)<\/p>\n

\u00a01940. aastad:<\/h3>\n

Ema (s.1910) r\u00e4\u00e4kis s\u00fcnnip\u00e4evategemistest suure\u00a0 m\u00e4rtsipommitamise ajal. Tal oli hanepraad puupliidi ahju j\u00e4etud kui ta ise\u00a0 t\u00e4naval tulekoldeid aitas kustutada ja \u00f5htul\u00a0 koos s\u00f5brannaperega seda s\u00fc\u00fces ragises liiv hamba all, eks maja sai p\u00f5rutada ja p\u00f6\u00f6ningule kukkus ka s\u00fc\u00fctepomm, mille majaelanikud kustutasid. <\/em>(Helbe, s. 1948)<\/p>\n

Laud oli kaetud, mitte nagu alati k\u00f6\u00f6gis, vaid elutoas valge linaga ja kindlalt lille\u00f5itega vaasis, mida muud s\u00f6\u00f6gikorrad kunagi ei tundnud. Isa s\u00fcnnip\u00e4evalaual olid alati jorjenid\u2026L\u00f5hnas sooja, magusa soodakoogi j\u00e4rgi, mis oli meie s\u00fcnnip\u00e4evade lahutamatu osa. Ja ka viljakohv, mida saigi vaid sellistel juhtudel. S\u00fcnnip\u00e4evadel kaotas elu ka m\u00f5ni \u00fcleliigne kukk\u2026kukest oli k\u00fcllalt tummikas klimbisupp ja keedetud r\u00fcmbast suur pannit\u00e4is kanakastet v\u00e4iksemate kontidega. Ja s\u00fc\u00fca v\u00f5is puhta pannini. <\/em>(V\u00e4ino, s. 1936)<\/p>\n

1950. aastad:<\/h3>\n

Meenub vanaisa Jaani 80. juubel jaanuaris 1956 a. Vaiatu k\u00fclas, Torma vallas, J\u00f5gevamaal. \u00dchte suuremasse talutuppa oli \u00fcles seatud pikk s\u00fcnnip\u00e4evalaud, mis kaetud kodus valmistatud v\u00e4ga erinevate toitudega. Toitude valmistamiseks kutsuti kohale tuntud k\u00fclakokk, keda abistas pererahvas. Selleks puhuks tapeti suur 150- kilone siga, millest oli valmistatud v\u00e4ga erinevaid lihatoite (praad, s\u00fclt, pasteet, verivorst, rulaad, kotlet) Laual olid pohlasalat, hapukurk, \u00e4\u00e4dikas, sinep, m\u00e4dar\u00f5igas. Joogiks valmistati ka kodu\u00f5lut ja morssi. Alkoholiks oli koduvein ja kauplusest ostetud viin. <\/em>(Aare, s. 1938).<\/p>\n

\"\"

S\u00fcnnip\u00e4evalaud. 1951. Helbe Liini erakogu.<\/p><\/div>\n

1960. aastad:<\/h3>\n

Vanaema Amanda 60. juubel 1969. <\/em>Eelnevaid \u00fcmmargusi t\u00e4htp\u00e4evi polnud ta kunagi varem sellises mahus t\u00e4histanud. Neljak\u00fcmnes kui s\u00f5jaj\u00e4rgne oli vaesuse ja viletsuse aeg ning kogu energia kulus lastele ning kollektiviseerimise m\u00f5rude viljade maitsmisele. Viiek\u00fcmnes kui eriti \u00fcmmargune sumbus majandusraskuste ja j\u00e4llegi lastele p\u00fchendumise t\u00f5ttu.<\/em><\/p>\n

\u2026<\/em> kandsime lauale ETKVL kaubandusv\u00f5rgust soetatud n\u00f5ukogudemaal toodetud naturaalsest materjalist tehtud praetaldrikud, kaheksatahulised maailmakuulsad vene teeklaasid ja paksust klaasist viinapitsid ning noad-kahvlid-lusikad. \u00d5ige aja saabudes j\u00f5udis j\u00e4rg toiduaineteni: kartulisalat, peedisalat, k\u00f5rvitsasalat, hapukurgid, leib-sai, v\u00f5i, sool-sinep, kapsad-kartulid, suitsuliha ja keeduliha, keeduvorst-suitsuvorst-juust-sink ja s\u00fclt. Jookide k\u00f5ige lahjema esindajana toodi lauale punases\u00f5stramahla ja vee segamisel saadud morss, millele lisandus pudelitesse villitud koduvein ning valge poeviin ja vahutav kodu\u00f5lu suuremas kannus.\u2026Mulle maitses eriti h\u00e4sti vanaema tehtud kartulisalat, mille tegi suup\u00e4raseks kodune hapukoor, mille valmistamisel olin osalenud. <\/em><\/p>\n

\u2026<\/em>M\u00f5ne toosti p\u00e4rast t\u00f5usis kogu seltskond ja laulis juubilarile \u201eTa elagu!…\u201c Vastuseks haaras vanaema kandle ning tema esituses k\u00f5las hoogne lugu, mis meenutas reilenderit.<\/em> Toostide asemel k\u00f5lasid j\u00e4rgnevalt seltskondlikud ja rahvalikud laulud: \u201eMa tahaksin kodus olla\u201c; \u201eVaikne kena kohakene\u201c; \u201eMats alati on tubli mees\u201c ja \u201eKui kungla rahvas\u201c Vanaema saatis m\u00f5nel juhul kitarriga ja lisaks esitas paar lugu suupillil.
\n…Onu \u00dclo l\u00fclitas sisse lampidega raadiovastuv\u00f5tja ning masina soojenemise j\u00e4rel m\u00e4ngis aparaadiga integreeritud grammofonil maha paar heliplaati. \u00dchel juhul esitas populaarseid laulukesi Artur Rinne, teisel juhul lauldi rohelistest niitudest kuni keegi soovitas raadio peale \u00fcmber l\u00fclituda ja midagi moodsamat otsida. Parajasti k\u00f5las soovikontsert ja laulis Georg Ots, kuid j\u00e4rgmisena Vello Orumets. Ootamatult teadustas diktor, et kuulajate tungival soovil k\u00f5lab kohe jenka. Siinkohal kargas onu \u00dclo kogu s\u00f5pruskonnaga p\u00fcsti ning r\u00f6\u00f6gatas \u00fcle laua \u201eK\u00f5ik jenkale!\u201c…<\/em> \u00dclo moodustas kolonni ja asus selle ettteotsa.<\/em> Kolonni pea alustas k\u00f6\u00f6gis ja keskosa ja saba ulatusid \u00fcle vaheukse eluruumi kus peolaud….kuni laul otsa l\u00f5ppes seni tiirutati mitu korda k\u00f6\u00f6gi ning elutoa vahel ja isegi \u00fcmber laua. Isegi vaadata oli seda kihvt ning vanaema Amanda naeris s\u00fcdamest kui nooremad kalpsasid p\u00f5randa m\u00fcrtsudes ning kappide k\u00f5ikudes. <\/em>(T\u00f5nis, s. 1960)<\/p>\n

\"\"

S\u00fcnnip\u00e4evatoitude valmistamine. 1965. Helbe Liini erakogu<\/p><\/div>\n

1970. aastad:<\/h3>\n

M\u00e4letan \u00fcht minu s\u00fcnnip\u00e4eva-soolaleivapidu uues korteris Mustam\u00e4el 1977.a veebruaris. M\u00f5tlesime s\u00f5brannaga, et v\u00f5iks proovida kasutada suuri einev\u00f5ileibu. Ta tuligi neid mulle appi valmistama umbes k\u00fcmnele inimesele. Vormileiva terves pikkuses l\u00f5igatud viilule p\u00e4rast v\u00f5id panime \u00fchte otsa veidi paremat ja peeneks l\u00f5igatud kartulisalatit, head suitsuvorsti ja -sinki, keedumunal\u00f5ike ja \u00fchte otsa seenesalatit hapukoore ja sibulaga. Kaunistuseks vist marineeritud kurki ja sibulat. <\/em>(Helbe, s.1948)<\/p>\n

1980. aastad:<\/h3>\n

Alates 1981.aastast lisandus ka poja s\u00fcnnip\u00e4ev lasteaiakaaslastega ning hiljem klassikaaslastega Ainult lastele kaetud\u00a0 laua valmistamiseks n\u00e4gin aegajalt rohkem vaeva. Keeletarrend oli klaaskausis kalatiigina valmistatud (keele l\u00f5igud kalakujulised, rohelise sibulast k\u00f5rkjad kausi servades, rohelised herned p\u00f5hjas kivikesteks, till veekasvudeks), pasteedist vormitud hiired, siin-seal munast k\u00e4rbseseened ja puravikud, pikast Luunja kurgist krokodillid. Pasteet ei puudunud kunagi minu vanema poja s\u00fcnnip\u00e4evalaualt, sest see oli tema lemmiktoit. <\/em>Pasteedi valmistasin ise veisemaksast. <\/em>(Anne, s. 1953).<\/p>\n

\"\"

2. Laste s\u00fcnnip\u00e4evatoidud 1980. aastatel. Anne Urbeli erakogu<\/p><\/div>\n

\u00a01990. aastad:<\/h3>\n

Kui mina olin laps, elas minu vanaema maal. Meie pidulauda ehtisid alati oma p\u00f5llul kasvanud kartulid, vanaema tehtud mulgikapsad, kodused hoidised (marineeritud kurgid, seened, let\u0161od, k\u00f5rvitas). Vanaemal oli alati s\u00fcgavk\u00fclmas suur t\u00fckk liha, millest ta k\u00f5ik osad \u00e4ra kasutas. Mitte kunagi ei puudunud peolaualt tema tehtud s\u00fclt.<\/em><\/p>\n

Tihti oli ka nii, et kui pidu toimus meie juures v\u00f5i minu t\u00e4di juures, siis keetis vanaema kartulid ja mulgikapsad ise valmis ja v\u00f5ttis need suure potiga kaasa. Meie 1990. aastate s\u00fcnnip\u00e4evade ja j\u00f5ulude laual oli alati sealiha ja s\u00fclt ning laste jaoks kas isetehtud lihapallid v\u00f5i viinerid. Joogiks pakuti kodust \u00f5unamahla v\u00f5i punases\u00f5stra morssi. <\/em>(Eveli, s. 1989).<\/p>\n

21. sajand:<\/h3>\n

Elu keerdk\u00e4ikude t\u00f5ttu elan praegu oma perega Prantsusmaal, minu abikaasa on aga sakslane. Seet\u00f5ttu on meie pidulaud t\u00e4na rahvusvahelisem, aga eesti toidud on sellel kindlasti alati esindatud. Tavaline heeringaliud on meie peres asendunud heeringa-mustaleivatordiga, mida s\u00f6\u00f6vad meelsasti nii meie pere liikmed kui ka prantslastest v\u00f5i teistest rahvustest k\u00fclalised. Kindlasti ei puudu j\u00f5uluperioodi s\u00fcnnip\u00e4evalaudadelt verivorstid ega praad, aga seapraad v\u00f5ib olla asendatud prantsuse k\u00f6\u00f6gi m\u00f5jutusel ahjus k\u00fcpsetatud ploomide-aprikooside ja tr\u00fchvlitega t\u00e4idetud gastreeritud pardiga, metskitse- v\u00f5i metsseapraega.Hapukapsaste asemel on teinekord vahelduseks saksap\u00e4rane punane kapsas. <\/em>(Mailis, s. 1965).<\/p>\n

\"\"

S\u00fcnnip\u00e4evalaud. 2013. Anne Urbeli erakogu<\/p><\/div>\n

L\u00f5petuseks jagame igihalja s\u00fcnnip\u00e4evamaiuse – kringli – retsepti, mille saatis J\u00fcri Lepisk Stockholmist:<\/p>\n

Koostisosad<\/strong><\/p>\n

    \n
  • 75 g p\u00e4rmi<\/li>\n
  • 3 dl piima<\/li>\n
  • ca 650 g nisujahu<\/li>\n
  • 200 g v\u00f5id + natuke v\u00f5id pintseldamiseks<\/li>\n
  • 2-3 munakollast<\/li>\n
  • \u00dcks vispeldatud muna pintseldamiseks<\/li>\n
  • 1 dl suhkrut<\/li>\n
  • \u00bd tl soola<\/li>\n
  • 1-2 kotti safranit (1 g), v\u00f5ib veel lisada natuke kurkumit, et rohkem v\u00e4rvi saada (mitte liiga palju, kurkum on kibe)<\/li>\n
  • 1 \u00bd tl vaniljesuhkrut<\/li>\n
  • 1 tl jahvatatud kardemoni<\/li>\n
  • \u00bd riivitud sidruni koort<\/li>\n
  • 1 dl rosinaid<\/li>\n
  • 1 dl mandleid<\/li>\n
  • <\/li>\n<\/ul>\n

    Valmistamine<\/strong><\/p>\n

    Pudista p\u00e4rmi valmistamisn\u00f5usse ja sega kokku natukese k\u00fclma piimaga. Soenda \u00fclej\u00e4\u00e4nud piim s\u00f5rmesoojuseks ja lisa p\u00e4rmisegu. Lisa pea k\u00f5ik jahu ja t\u00f6\u00f6tle kokku taignaks. Lase r\u00e4tiku all kerkida topeltsuuruseks. Kerkimisajal sega v\u00f5i suhkruga. Lisa munakollased ja maitseained. Lisa k\u00f5ik kerkinud taignasse ning t\u00f6\u00f6tle kuni taigen n\u00f5u seintest lahti tuleb. Puista jahu peale ja lase soojas (25 kraadi) umbes poolteist tundi kerkida<\/p>\n

    Aseta taigen lauale ja s\u00f5tku k\u00f5vasti umbes viis minutit. Vormi kringliks v\u00f5itatud plaadil. Pintselda vispeldatud munaga. Puista peale hakitud mandlid. Pane kaks kokku keeratud fooliumkera kringli \u201daukudesse\u201d, et tainas kokku ei l\u00e4heks ja lase viis minutit kerkida. K\u00fcpseta ahjus soojusega 200-225 kraadi umbes 25 minutit. Viimased k\u00fcmme minutit pane \u00fcks plaat kaitseks, et kringel \u00fclaltpoolt \u00e4ra ei k\u00f5rbeks. V\u00f5ta valmis kringel ahjust ja pintselda sulatud v\u00f5iga. Serveerimisel s\u00f5elu tuhksuhkrut \u00fcle kringli.<\/p>\n

    \"\"

    Kringel, mille J\u00fcri Lepisk k\u00fcpsetas Eesti Vabariigi 100. s\u00fcnnip\u00e4evaks. 2018. J\u00fcri Lepiski erakogu<\/p><\/div>\n

    <\/fb:like><\/div>
    <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Tekst: Anu Kannike, teadur L\u00f5he, suitsuangerjas, terve p\u00f5rsap\u00f5ngerjas. Suitsusingid, kanasalat, keedusingid, peedisalat, v\u00e4hjakaelad, kanasalat. Silgud marineeritud, v\u00f5rratult garneeritud\u2026 N\u00f5nda algas naabri s\u00fcnnip\u00e4ev (Olaf Kopvillem, \u201eKlunker\u201c) Talurahva elus olid t\u00e4htsad kollektiivsed t\u00e4htp\u00e4evad ja peod, moodsas maailmas aga p\u00f6\u00f6rdus t\u00e4helepanu \u00fcksikinimese elukaarele. 20. sajandi algusest hakati laiemalt t\u00e4histama nii s\u00fcnnip\u00e4evi, pulma-aastap\u00e4evi kui ka t\u00f6\u00f6juubeleid. Veel 1920. aastatel…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":12352,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-12348","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-osalus"],"yoast_head":"\nJa siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ja siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tekst: Anu Kannike, teadur L\u00f5he, suitsuangerjas, terve p\u00f5rsap\u00f5ngerjas. Suitsusingid, kanasalat, keedusingid, peedisalat, v\u00e4hjakaelad, kanasalat. Silgud marineeritud, v\u00f5rratult garneeritud\u2026 N\u00f5nda algas naabri s\u00fcnnip\u00e4ev (Olaf Kopvillem, \u201eKlunker\u201c) Talurahva elus olid t\u00e4htsad kollektiivsed t\u00e4htp\u00e4evad ja peod, moodsas maailmas aga p\u00f6\u00f6rdus t\u00e4helepanu \u00fcksikinimese elukaarele. 20. sajandi algusest hakati laiemalt t\u00e4histama nii s\u00fcnnip\u00e4evi, pulma-aastap\u00e4evi kui ka t\u00f6\u00f6juubeleid. Veel 1920. aastatel…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2019-02-07T08:00:33+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2019-02-11T13:00:13+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"872\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/png\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"8 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Ja siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi\",\"datePublished\":\"2019-02-07T08:00:33+00:00\",\"dateModified\":\"2019-02-11T13:00:13+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348\"},\"wordCount\":1584,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/02\\\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png\",\"articleSection\":[\"Osalus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348\",\"name\":\"Ja siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/02\\\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png\",\"datePublished\":\"2019-02-07T08:00:33+00:00\",\"dateModified\":\"2019-02-11T13:00:13+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/02\\\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2019\\\/02\\\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png\",\"width\":1200,\"height\":872,\"caption\":\"S\u00fcnnip\u00e4evalaud. 1951. Helbe Liini erakogu.\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=12348#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Ja siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ja siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ja siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tekst: Anu Kannike, teadur L\u00f5he, suitsuangerjas, terve p\u00f5rsap\u00f5ngerjas. Suitsusingid, kanasalat, keedusingid, peedisalat, v\u00e4hjakaelad, kanasalat. Silgud marineeritud, v\u00f5rratult garneeritud\u2026 N\u00f5nda algas naabri s\u00fcnnip\u00e4ev (Olaf Kopvillem, \u201eKlunker\u201c) Talurahva elus olid t\u00e4htsad kollektiivsed t\u00e4htp\u00e4evad ja peod, moodsas maailmas aga p\u00f6\u00f6rdus t\u00e4helepanu \u00fcksikinimese elukaarele. 20. sajandi algusest hakati laiemalt t\u00e4histama nii s\u00fcnnip\u00e4evi, pulma-aastap\u00e4evi kui ka t\u00f6\u00f6juubeleid. Veel 1920. aastatel…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2019-02-07T08:00:33+00:00","article_modified_time":"2019-02-11T13:00:13+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":872,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png","type":"image\/png"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"8 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Ja siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi","datePublished":"2019-02-07T08:00:33+00:00","dateModified":"2019-02-11T13:00:13+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348"},"wordCount":1584,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png","articleSection":["Osalus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348","name":"Ja siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png","datePublished":"2019-02-07T08:00:33+00:00","dateModified":"2019-02-11T13:00:13+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png","width":1200,"height":872,"caption":"S\u00fcnnip\u00e4evalaud. 1951. Helbe Liini erakogu."},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=12348#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Ja siis h\u00fc\u00fcti esimene proosit! Sada aastat Eesti s\u00fcnnip\u00e4evi"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/02\/S\u00fcnnip\u00e4evalaud-1951-e1549526319350.png","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-3da","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12348","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=12348"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12348\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12358,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/12348\/revisions\/12358"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/12352"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=12348"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=12348"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=12348"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}