{"id":11975,"date":"2018-11-13T17:57:35","date_gmt":"2018-11-13T15:57:35","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975"},"modified":"2018-11-14T16:42:15","modified_gmt":"2018-11-14T14:42:15","slug":"tule-soojuse-valvamisest-siberis-hantide-tule-austamise-traditsioonist-ja-ahjutuupidest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975","title":{"rendered":"Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tatiana Alybina, teadur<\/em><\/p>\n

Novembrikuus, vastu talve on hea aeg tulest, l\u00f5kkest ja ahjudest r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

ERMi n\u00e4itusel \u201eUurali kaja\u201c on igas saalis ahju teemat m\u00f5nev\u00f5rra puudutatud v\u00f5i n\u00e4idatud, olgu see siis vene ahi komi tares, kiviahi karjala saunas v\u00f5i rahvuslike ornamentidega kaunistatud suur ahi mari maja sees Volga rahvaste saali \u00fches animatsioonis.<\/p>\n

Vaatame t\u00e4psemalt t\u0161uvali ja \u00f5ues kasutatavat leivaahju, mis on p\u00e4rit Siberi metsalaagritest. ERMi k\u00fclalistel on v\u00f5imalik neid ahjusid n\u00e4ha P\u00f5hjarahvaste saalis.<\/p>\n

\"\"

Numsang Joh laste metsalaagris Kaz\u00f5mis. Autori foto<\/p><\/div>\n

\"\"

Numsang Joh laste metsalaagris p\u00e4rast \u00f6\u00f6se vihma t\u0161umi kuivatamine, Kaz\u00f5m<\/p><\/div>\n

\"\"

Lubov\u2019 Aipina n\u00e4itab oma naistek\u00e4sit\u00f6\u00f6 kotti. Megion linn, Jugra \u00f6koloogiline keskus. Pildi autor \u2013 Nikolai Aipin.<\/p><\/div>\n

Tuli<\/h3>\n

Tuli on oma olemuselt sakraalne. Rahvakultuuris t\u00e4idab tuli vahendaja rolli meie ja teiste \/ elavate ja surnute maailma ehk inimeste ja hingede vahel. Seep\u00e4rast t\u00e4histab tuli seda, mis on inimesele k\u00e4ttesaamatu. Usutakse, et tuli n\u00e4itab tulevikku, puhastab inimesi ja asju \u201emustast v\u00f5i r\u00e4mpsust\u201c ning kaitseb kurja vaimu eest. Hantidele m\u00e4rgib tulekoldest v\u00e4lja kargav s\u00f6et\u00fckk v\u00f5\u00f5ra inimeste tulemist. Ka leegi praksumine annab eri piirkondades eri s\u00fcndmustest m\u00e4rku. N\u00e4iteks m\u00f5nes paigas k\u00e4sitletakse tule praginat p\u00e4eval edu ja \u00f5nne, aga \u00f6\u00f6sel mure m\u00e4rgina. M\u00f5nes paigas on tule praksumine alati halb m\u00e4rk.<\/p>\n

Obi-ugrilaste usundis on Tulejumalanna peajumal Torumi \u00f5de. Tuli on sakraalne j\u00f5ud ja inimene peab tuld austama. Tulejumalanna elab igas tules, olgu see l\u00f5ke, tulekolle, t\u0161uval v\u00f5i ahi. Jumalanna ihuks on k\u00fctte- v\u00f5i ahjupuu ning hingeks sinine paiste tuleleegi tipus.<\/p>\n

Tulesse on suhtutud ja suhtutakse t\u00e4naseni kui elusolendisse. Kui tuld tehakse marjapuu, liiva v\u00f5i naelaga puuga, siis \u00fctlevad handid ja mansid: \u201e\u0422\u0443\u0442-\u0438\u043c\u0438, \u0442\u0443\u0440\u044d\u043d \u043b\u0430\u0439\u043b\u044b.\u201c (\u201eTule-ema, hoia oma kurku\u201c). Mansi keeles t\u00e4hendab tegus\u00f5na \u201e\u0442\u044d\u043d\u0433\u043a\u0432\u0435\u201c inimese kohta \u00f6elduna \u201es\u00f6\u00f6ma\u201c ja tule kohta \u00f6elduna \u201ep\u00f5lema\u201c. Mansid ei kustuta kunagi l\u00f5ket, vaid valavad tuleaseme \u00fcmber vett ja \u00fctlevad \u201e\u041d\u0430\u043d\u0433\u043a\u0438 \u043d\u0430\u043d\u044b\u043d \u0443\u0440\u0433\u0430\u043b\u044d\u043b\u044b\u043d\u201c (\u201eHoia ennast ise\u201c).<\/p>\n

Tule-ema r\u00f5ivaiks on punane kittel ja punane r\u00e4tik. Punasest kangast kingituse ohverdavad Tule-emale nii naised kui ka mehed. M\u00f5nedes kohtades ohverdab m\u00f5rsja Tulejumalannale punase kitli, kui ta esimest korda p\u00e4rast pulma peigmehe koju j\u00f5uab.<\/p>\n

Inimene s\u00f6\u00f6b igap\u00e4evaelus tihemini kui riideid vahetab, nii on ka jumalatel. Erilistel s\u00fcndmustel kostitab perenaine kleitide ja r\u00e4tikute ohverdamise vahel Tule-ema liha ja rasvat\u00fckkidega v\u00f5i kangaribadega. Mehed annavad enne pidus\u00f6\u00f6ki esimesed viinapiisad tulele.<\/p>\n

Suhted pereliikmete ja koduse tulekolde jumalannaga on isiklikud. Tuli \u201e toitub puust, on \u00e4rkvel p\u00f5leval leegil ja magab jahtuvate s\u00f6et\u00fckkide peal\u201c ning perenaine hoiatab, et tuli \u201e\u00e4ra ei sureks\u201c. V\u00f5\u00f5ras inimene ei tohi ahju tuld alla panna v\u00f5i tulele puid juurde lisada. Varasemalt v\u00f5ttis pererahvas uude majja kolides vanast kodust tuld kaasa. Kaz\u00f5mi handid kutsuvad tuld v\u00e4ljaspool kodu \u201ev\u00f5\u00f5raks tuleks\u201c ning oma kodu tuli elab l\u00f5kkes v\u00f5i ahjus \u2013 t\u0161uvalis.<\/p>\n

\"\"

L\u00f5kke peal taimetee keetmine. Megion linn, Jugra \u00f6koloogiline park. Pildi autor \u2013 Vera Kondratjeva.<\/p><\/div>\n

\"\"

V\u00e4lik\u00f6\u00f6k “put kot”. ERM EJ 453:40<\/p><\/div>\n

\"\"

T\u00e4na kasutatakse t\u0161uvali asemel bur\u017euikat. Mansi ajakirjanik Nikolai Merov Jugra \u00f6kologilises pargis handi tares. Megion linn. Foto: Nikolai Aipin<\/p><\/div>\n

T\u0161uval<\/h3>\n

S\u00f5nal \u201et\u0161uval\u201c on t\u00fcrgi algup\u00e4ra. Mansi keeles \u00f6eldakse \u201es\u2019\u00f6val\u201c, handi keeles \u201es\u2019uhal\u201c, \u201e\u010dugel\u201c, \u201etogol\u201c ja lisaks on veel mitu varianti, mis tulenevad eri dialektidest. See ahjut\u00fc\u00fcp on levinud ka s\u00f6lkuppidel, mansidel ja teistel Siberi r\u00e4ndrahvastel. Ei saa t\u00e4pselt \u00f6elda, millal handi rahvas t\u0161uvali kasutusele v\u00f5ttis, kuid arvatakse, et see v\u00f5is L\u00f5una-Uuralist sellesse piirkonda j\u00f5uda 10. sajandil.<\/p>\n

Hantide jaoks on ahi Tule-ema elamiskoht, samas Kaz\u00f5mi handid kirjeldavad t\u0161uvali kui \u201etut sah\u201c, mis t\u00e4hendab tule r\u00f5ivast v\u00f5i kasukat.<\/p>\n

Esimese t\u0161uvali loomisest folklooris r\u00e4\u00e4gib legend, mida Art Leete 1991. aastal mansi informandi Anna Konkova (t\u00e4di Anna) jutu p\u00f5hjal oma etnograafiap\u00e4evikutes on maininud:<\/p>\n

\u201eKunagi, kunagi maad ei olnud, k\u00f5ik oli \u00fcle ujutatud, k\u00f5ik. Juba kasvasid puud, juba arenes palju loomi, aga inimest ei olnud. Aga taevas elas jumal, eakas, tal oli seitse poega. K\u00f5ik pojad \u2013 sest taevas on ju samuti kui maa peal \u2013 p\u00fc\u00fcdsid kala ja k\u00fcttisid, elasid samuti kui inimesed. Aga viimane poeg oli selline laisk, halb [\u2026]. Aga isa kannatab ju alati laisa poja p\u00e4rast. Kuidas poeg p\u00e4rast isa surma elama hakkab? Teda oli vaja kuidagi kasvatada [\u2026]. (Ja otsustati), ehk laseks ta maa peale. Las ta olla seal maa peal \u00fcksinda [\u2026]. Las ta k\u00f5nnib seal (ja \u00f5pib k\u00f5ik ise) [\u2026].<\/em><\/p>\n

Poeg k\u00f5ndis ja k\u00f5ndis, kuni tahtis s\u00fc\u00fca. S\u00fc\u00fca tahtis, aga tuld ei olnud. Ei teadnud, kuidas kala leida, midagi ei osanud [\u2026]. Ta tegi endale kahva (p\u00f5imis selle rohust) ja tegi k\u00e4epideme ka k\u00fclge. P\u00fc\u00fcdis kala, aga ei teadnud, kuidas seda toorelt s\u00fc\u00fca. Vaja ahju, vaja kuidagi ahi teha. Ta v\u00f5ttis j\u00e4llegi heina, segas savi ja lasi k\u00e4ia, hakkas ahju tegema. T\u0161uval, see on selline mansi-handi ahi, tegi t\u0161uvali. Tassis sinna puid ja pani k\u00fcdema ja k\u00fcpsetas kala tulel. K\u00fcpsetas kala \u00e4ra ja s\u00f5i. Sellest ajast, r\u00e4\u00e4gitakse, ja temast (jumala pojast) algaski t\u0161uval. See jumala poeg tegi esimese t\u0161uvali ja seep\u00e4rast mansidel ja hantidel olid ainult t\u0161uvalid, vene ahju ei olnud.\u201c<\/em><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval seda pigem vanemasse aega j\u00e4\u00e4nud ahjut\u00fc\u00fcpi nimetatakse ka \u201ehandi kaminaks\u201c.<\/p>\n

K\u00f5ige lihtsam v\u00f5imalus t\u0161uvali tegemiseks on kasutada laia, piisavalt pikka m\u00e4danenud v\u00f5i \u00e4ra l\u00f5igatud s\u00fcdamikuga puupakku v\u00f5i l\u00f5handikku. Seej\u00e4rel tuleb pakku savitada ja asetada see tuleasemele. T\u0161uvali \u00fclemine ots ulatas katusest v\u00e4lja, et l\u00f5kkesuits saaks v\u00e4lja. Oma erip\u00e4ra t\u00f5ttu k\u00e4ib t\u0161uvali kohta handi rahvaluules m\u00f5istatus: \u201eM\u00e4dapuu sees jookseb punane rebane.\u201c.<\/p>\n

Ent sobiva suurusega l\u00f5handikku ei olnud alati leida, mist\u00f5ttu ehitati lihtsam t\u0161uval karkassiga. Esmalt valmistati liivast ase l\u00f5kke jaoks, liiva sisse pandi elavast puust varbu, mis toetusid katuses olevatesse aukudesse. P\u00e4rast karkassi tegemist j\u00e4tkus ahju ehitamine naise k\u00e4e all, nii nagu k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d, mis on seotud kodu hoidmise ja toidu valmistamisega.<\/p>\n

Naine tegi ehitussegu, mille paksendamiseks segas savi sisse kuivatatud rohtu v\u00f5i heina, m\u00e4nnipuuoksi v\u00f5i -raagusid, p\u00f5hjap\u00f5dravilla jm. Seej\u00e4rel perenaine savitas selle seguga karkassi m\u00f5lemalt poolt mitu korda, oodates iga kihi kuivamist. T\u0161uvali seinte paksus oli umbes 10 sentimeetrit ning l\u00f5\u00f5ri laius s\u00f5ltus ahjutegija \u00f5lgade laiusest, sest l\u00f5\u00f5ri siseseina savitamisel pidi naine t\u0161uvali sees seisma.<\/p>\n

Nii nagu oli tule tegemise koht sakraalne ruum, peetakse ka t\u0161uvali elavaks olendiks. Seet\u00f5ttu seostati nii t\u0161uvali kui ka leivaahju osi looma kehaosadega: t\u0161uvalil on \u201ejalad\u201c, \u201eselg\u201c, \u201ekurgualune\/lott\u201c ja \u201cl\u00f5ug\u201c. Selles samas l\u00f5uas, mis on elamu ruumi poole p\u00f6\u00f6ratud, oli nii t\u0161uvali kui ka kogu kodu s\u00fcda \u2013 tuli. Seal asetses ka pennipuu, koht katelde ja teekannude hoiustamiseks.<\/p>\n

T\u0161uvalil oli palju funktsioone: see andis sooja, seal valmistati s\u00fc\u00fca ning kuivatati marju ja riideid. Samal ajal oli t\u0161uval ka ventilatsiooni eest \u2013 hea t\u00f5mbega t\u0161uval \u00f5hutas ruumi h\u00e4sti. Pikkadel \u00f5htutel valgustas t\u0161uvali tuli tuba. Selleks pandi puud mitte pikali, vaid vertikaalselt. P\u00e4rast ahjupuude \u00e4ra p\u00f5lemist pandi l\u00f5\u00f5r kinni spetsiaalse kasetohust ja tarnast tehtud korgiga.<\/p>\n

19. sajandi l\u00f5pus ja 20. sajandi alguses tuli obi-ugrilaste majja t\u0161uvali asemele vene ahi, kuid t\u0161uval ei kadunud kodudest kuhugi. Paljudes majades j\u00e4idki t\u0161uvalid \u201euue\u201c ahju k\u00f5rvale v\u00f5i ehitati vene ahju nurga sisse v\u00e4ike t\u0161uval, kus p\u00f5letati \u00f5htuti m\u00e4nnipuujuuri, mis andsid h\u00e4sti valgust. Tarede ja t\u0161ummide soojendamiseks hakati kasutama bur\u017euikat, mis on t\u00e4nap\u00e4evalgi metsalaagrites populaarsed. T\u0161uvale on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ige rohkem muuseumides ja etnograafilistel ekspositsioonidel.<\/p>\n

\"\"

Numsang Joh laste metsalaagris Kaz\u00f5mis. Autori foto<\/p><\/div>\n

\"\"

Numsang Joh laste metsalaagris t\u0161umis. Autori foto.<\/p><\/div>\n

Nyan’-kor<\/h3>\n

Nyan\u2019-kor on leivaahi, mis on tugevalt seotud Siberi rahvaste leiva (handi keeles \u201e\u043d\u044f\u043d\u044c\u201c) k\u00fcpsetamise traditsiooni levimisega.<\/p>\n

Jahu tuli Siberi rahvaste lauda 18. sajandi k\u00fcnnisel, kuid seda kasutati esialgu putrudes ja lisandina kalasupi tegemisel. Hiljem hakati leiba k\u00fcpsetama l\u00f5kke s\u00f6es ja kuumas tuhas. 19. sajandi l\u00f5pul osteti leiba venelaste laatadelt, kuid m\u00f5ni aeg hiljem hakati ka ise jahust leiba tegema. Leiva tegemiseks sobisid vene ahjud, aga paremini tampsavi-ahjud, mis ehitati \u00f5ue.<\/p>\n

Kala, p\u00e4hklite ja marjade kuivatamiseks ehitati ahjud maha. Sellist t\u00fc\u00fcpi ahju on r\u00e4ndrahvastel mugav nii kasutada kui ka igas peatumiskohas vajadusel uuesti ehitada. Leivaahju on ka suhteliselt lihtne ehitada ning vahel on ahi mobiilne.<\/p>\n

Nyan\u2019-kori karkass on toomingaraagudest, mida ahju kere saamiseks savitatakse. Ahju kuju ja suurus on erinev, s\u00f5ltudes n\u00e4iteks sellest, kui palju leiba korraga perele teha on vajalik. Ahi v\u00f5ib olla ovaalne, kuhikjas, ristk\u00fclikukujuline v\u00f5i kahepoolne. Ahi ehitatakse kas maa peale v\u00f5i sellele pannakse aluseks mugava k\u00f5rgusega rake v\u00f5i neli alustuge. Vahel ehitatakse ahi isegi kelgu peale, et selle saaks r\u00e4ndamise ajal kaasa v\u00f5tta. Ahjul toru ega l\u00f5\u00f5ri ei ole, suitsu ja t\u00f5mbe jaoks j\u00e4etakse ahju peale vaid v\u00e4ikene auk.<\/p>\n

Nyan\u2019-koris k\u00fcpsetakse leiba ja pirukaid, kuivatakse ka leiba, marju, liha, kala ja seedri-p\u00e4hkleid. Selliseid ahje kasutatakse tihti nii tarede juures hoovides kui ka metsalaagrites, aga ka vaba\u00f5humuuseumides.<\/p>\n

Suvistel v\u00e4lit\u00f6\u00f6del oli mul v\u00f5imalus handi kultuuriga l\u00e4hemalt tutvuda ning ka leivaahju ehitamise ja kasutamise kogemust saada. Kogutud materialist j\u00f5uab \u00fcks video nyan\u2019-kori ehitamisest l\u00e4hiajal ka ERMi n\u00e4ituse \u201eUurali kaja\u201c videoekraanile.<\/em><\/p>\n

\"\"

Nyan\u2019-kori k\u00f6etakse, vormides kerkib leiva tainas. Megion linn, Jugra \u00f6koloogiline keskus. Foto: Nikolai Aipin<\/p><\/div>\n

\"\"

Leiva panemine nyan\u2019-korisse. Autori foto.<\/p><\/div>\n

\"\"

V\u00e4rske leib. Foto: Vera Kondratjeva<\/p><\/div>\n

\"\"

Vladimir Tarlin ja tema poeg Oleg valmistavad nyan\u2019-kori alust. Numsang Joh laste metsalaager Kaz\u00f5mis. Autori foto.<\/p><\/div>\n

\"\"

Leivaahju tegemine. \u201eNumsang Joh\u201c laste metsalaager Kaz\u00f5mis. Autori foto.<\/p><\/div>\n

\"\"

Ahju karkassi savitamine. \u201eNumsang Joh\u201c laste metsalaager Kaz\u00f5mis. Autori foto.<\/p><\/div>\n

\"\"

Nyan’-kori toomingast karkass on savitamiseks valmis. \u201eNumsang Joh\u201c laste metsalaager Kaz\u00f5mis. Autori foto.<\/p><\/div>\n

\"\"

Leivaahju karkassi t\u00e4itmine heinaga segatud saviga . \u201eNumsang Joh\u201c laste metsalaager Kaz\u00f5mis. Foto: Erakogu<\/p><\/div>\n

\"\"

Olga Tasmanova r\u00e4\u00e4gib leivaahju kasutamisest. Autori foto.<\/p><\/div>\n

\"\"

Ahjust v\u00e4rsket leiba! Kaz\u00f5mi muuseum. Foto: Erakogu<\/p><\/div>\n

\"\"

Kaz\u00f5mi muuseumi kahepoolne leivaahi. Autori foto.<\/p><\/div>\n

Kasutatud kirjandus<\/h3>\n

1. \u041a\u0443\u043b\u0435\u043c\u0437\u0438\u043d \u0412.\u041c., \u041b\u0443\u043a\u0438\u043d\u0430 \u041d.\u0412. \u0412\u0430\u0441\u044e\u0433\u0430\u043d\u0441\u043a\u043e-\u0412\u0430\u0445\u043e\u0432\u0441\u043a\u0438\u0435 \u0445\u0430\u043d\u0442\u044b \u0432 \u043a\u043e\u043d\u0446\u0435 XIX \u2013 \u043d\u0430\u0447\u0430\u043b\u0435 XX \u0432\u0432. \u042d\u0442\u043d\u043e\u0433\u0440\u0430\u0444\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u0438\u0435 \u043e\u0447\u0435\u0440\u043a\u0438. \u0418\u0437\u0434\u0430\u0442\u0435\u043b\u044c\u0441\u0442\u0432\u043e \u0422\u043e\u043c\u0441\u043a\u043e\u0433\u043e \u0443\u043d\u0438\u0432\u0435\u0440\u0441\u0442\u0438\u0442\u0435\u0442\u0430. \u0422\u043e\u043c\u0441\u043a \u2013 1997.
\n2. Leete, Art. Teatmeid handidest ja mansidest. EAp 7951991-1992, , lk.77-78.
\n3. \u0422\u0443\u0447\u043a\u043e\u0432 \u0410 .\u0413. \u041c\u0443\u043a\u0430 \u0438 \u0445\u043b\u0435\u0431 \u0432 \u043a\u0443\u043b\u044c\u0442\u0443\u0440\u0435 \u0441\u0435\u043b\u044c\u043a\u0443\u043f\u043e\u0432 \/\/ \u0422\u043e\u043c\u0441\u043a\u0438\u0439 \u0436\u0443\u0440\u043d\u0430\u043b \u043b\u0438\u043d\u0433\u0432\u0438\u0441\u0442\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u0438\u0445 \u0438 \u0430\u043d\u0442\u0440\u043e\u043f\u043e\u043b\u043e\u0433\u0438\u0447\u0435\u0441\u043a\u0438\u0445 \u0438\u0441\u0441\u043b\u0435\u0434\u043e\u0432\u0430\u043d\u0438\u0439. \u0412\u044b\u043f. 4 (10) 2015, \u0441\u0442\u0440. 99 \u2013 108.
\n4. \u042f\u043a\u043e\u0432\u043b\u0435\u0432 \u042f.\u0410. \u041d\u0430 \u0441\u0442\u043e\u043b\u0435 \u0438 \u0432\u043e\u043a\u0440\u0443\u0433 \u043d\u0435\u0433\u043e. \u2013 [\u0421\u0435\u0440. \u00ab\u0416\u0438\u0437\u043d\u044c \u043e\u0431\u0441\u043a\u0438\u0445 \u0443\u0433\u0440\u043e\u0432: \u0432\u0437\u0433\u043b\u044f\u0434 \u0438\u0437\u043d\u0443\u0442\u0440\u0438\u00bb \u0422.1]. \u2013 \u0422\u043e\u043c\u0441\u043a: \u0418\u0437\u0434-\u0432\u043e \u0422\u043e\u043c. \u0443\u043d-\u0442\u0430, 2011<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tatiana Alybina, teadur Novembrikuus, vastu talve on hea aeg tulest, l\u00f5kkest ja ahjudest r\u00e4\u00e4kida. ERMi n\u00e4itusel \u201eUurali kaja\u201c on igas saalis ahju teemat m\u00f5nev\u00f5rra puudutatud v\u00f5i n\u00e4idatud, olgu see siis vene ahi komi tares, kiviahi karjala saunas v\u00f5i rahvuslike ornamentidega kaunistatud suur ahi mari maja sees Volga rahvaste saali \u00fches animatsioonis. Vaatame t\u00e4psemalt t\u0161uvali ja…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":11996,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[28,10],"tags":[],"class_list":["post-11975","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri","category-teadus"],"yoast_head":"\nTule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Tatiana Alybina, teadur Novembrikuus, vastu talve on hea aeg tulest, l\u00f5kkest ja ahjudest r\u00e4\u00e4kida. ERMi n\u00e4itusel \u201eUurali kaja\u201c on igas saalis ahju teemat m\u00f5nev\u00f5rra puudutatud v\u00f5i n\u00e4idatud, olgu see siis vene ahi komi tares, kiviahi karjala saunas v\u00f5i rahvuslike ornamentidega kaunistatud suur ahi mari maja sees Volga rahvaste saali \u00fches animatsioonis. Vaatame t\u00e4psemalt t\u0161uvali ja…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2018-11-13T15:57:35+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2018-11-14T14:42:15+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/2c-e1542124263806.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"800\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest\",\"datePublished\":\"2018-11-13T15:57:35+00:00\",\"dateModified\":\"2018-11-14T14:42:15+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975\"},\"wordCount\":1961,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2018\\\/11\\\/2c-e1542124263806.jpg\",\"articleSection\":[\"Soome-ugri\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975\",\"name\":\"Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2018\\\/11\\\/2c-e1542124263806.jpg\",\"datePublished\":\"2018-11-13T15:57:35+00:00\",\"dateModified\":\"2018-11-14T14:42:15+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2018\\\/11\\\/2c-e1542124263806.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2018\\\/11\\\/2c-e1542124263806.jpg\",\"width\":1200,\"height\":800,\"caption\":\"Ahju karkassisavitamine. \u201eNumsang Joh\u201c laste metsalaager, Kaz\u00f5m\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11975#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Tatiana Alybina, teadur Novembrikuus, vastu talve on hea aeg tulest, l\u00f5kkest ja ahjudest r\u00e4\u00e4kida. ERMi n\u00e4itusel \u201eUurali kaja\u201c on igas saalis ahju teemat m\u00f5nev\u00f5rra puudutatud v\u00f5i n\u00e4idatud, olgu see siis vene ahi komi tares, kiviahi karjala saunas v\u00f5i rahvuslike ornamentidega kaunistatud suur ahi mari maja sees Volga rahvaste saali \u00fches animatsioonis. Vaatame t\u00e4psemalt t\u0161uvali ja…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2018-11-13T15:57:35+00:00","article_modified_time":"2018-11-14T14:42:15+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":800,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/2c-e1542124263806.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest","datePublished":"2018-11-13T15:57:35+00:00","dateModified":"2018-11-14T14:42:15+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975"},"wordCount":1961,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/2c-e1542124263806.jpg","articleSection":["Soome-ugri","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975","name":"Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/2c-e1542124263806.jpg","datePublished":"2018-11-13T15:57:35+00:00","dateModified":"2018-11-14T14:42:15+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/2c-e1542124263806.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/2c-e1542124263806.jpg","width":1200,"height":800,"caption":"Ahju karkassisavitamine. \u201eNumsang Joh\u201c laste metsalaager, Kaz\u00f5m"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11975#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Tule soojuse valvamisest Siberis: hantide tule austamise traditsioonist ja ahjut\u00fc\u00fcpidest"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/11\/2c-e1542124263806.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-379","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11975","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=11975"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11975\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12004,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11975\/revisions\/12004"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/11996"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=11975"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=11975"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=11975"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}