{"id":11848,"date":"2018-10-14T03:05:45","date_gmt":"2018-10-14T00:05:45","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11848"},"modified":"2018-10-14T03:14:13","modified_gmt":"2018-10-14T00:14:13","slug":"motteid-ennetava-konserveerimise-teemadel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11848","title":{"rendered":"M\u00f5tteid ennetava konserveerimise teemadel"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Kristiina Piirisild, konserveerimisosakonna juhataja<\/em>
\n<\/strong><\/p>\n

IIC Torino konverents \u201ePreventive Conservation: The State of the Art\u201c<\/strong><\/p>\n

Mida t\u00e4hendab ennetav konserveerimine? Oleme igap\u00e4evases keelekasutuses harjunud kasutama m\u00f5isteid nagu s\u00e4ilitamine, konserveerimine ja restaureerimine, mille definitsioon on kolleegide seas enam-v\u00e4hem \u00fcheselt arusaadav. Ennetava konserveerimise puhul (Termeki muuseumiterminoloogia j\u00e4rgi ka passiivne konserveerimine ja ennetav s\u00e4ilitamine)[1]<\/a> on meie arusaam sisust m\u00e4rksa enam segadusse ajav. Ka \u00fclemaailmselt kasutatakse antud termineid erinevalt. Konserveerimisalaste terminite t\u00e4psele kasutamisele r\u00f5hus konverentsil Ga\u00ebl de Guichen (2006. aasta Forbes Prize’i laureaat). Terminoloogia \u00f5igele kasutamisele tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, kuid sellest olulisem on osapoolte \u00fchene arusaamine sisust.<\/p>\n

Septembris avanes v\u00f5imalus t\u00e4nu Getty Foundation<\/em> grandile osaleda rahvusvahelise organisatsiooni IIC (International Institute for Conservation of Historic and Artistic Works<\/em>) korraldatud ennetava konserveerimise teemalisel konverentsil Torinos. Antud blogijutt p\u00fc\u00fcab koondada konverentsil enim kandma j\u00e4\u00e4nud teemad ning keskendub m\u00f5nele autorit enim k\u00f5netanud ettekandele.<\/p>\n

\"\"

Konverentsi avas\u00f5nad. Toimumiskohaks Polytechnic University of Turin.<\/p><\/div>\n

N\u00e4dala jagu kestnud ettekanded olid \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nevad ja harivad. V\u00f5ib \u00f6elda, et tegemist oli minu jaoks seni enim diskussioone tekitava konverentsiga, mida t\u00f5desid ka mitmed valdkonna nn gurud, kellega \u00fches sai ettekandeid kuulatud. Teemak\u00e4sitlused panid m\u00f5tlema konserveerimise valdkonna hetkeolukorrale muutuvas maailmas. Elame ajas, kus palju k\u00f5neainet pakuvad kliimamuutused ja hoogustunud on kultuurip\u00e4randi turism, mille kulminatsiooniks on selfie<\/em> tegemine ja harvem sisusse s\u00fcvenemine. Oleme sattunud probleemide ette, kus kultuurip\u00e4randi hoiustamiseks ehitatud hooned ei suuda toime tulla ootamatute ilmastikun\u00e4htustega ning n\u00e4eme, kuidas kasvav turistide mass kiirendab kultuurip\u00e4randi erosiooni meid \u00fcmbritsevast loodusest kordades kiiremini. \u00a0Kultuurip\u00e4randi hoidjatena on meie \u00fclesanne l\u00e4heneda probleemidele kaine m\u00f5istuse ja nutikusega. Eesm\u00e4rk on pakkuda tulevastele p\u00f5lvkondadele v\u00f5imalust vaimustuda s\u00e4ilinud kultuurip\u00e4randist ning tagada samal ajal objektide ja esemete v\u00f5imalikult pikk eluiga.<\/p>\n

Ennetav konserveerimine on p\u00e4randi s\u00e4ilitamisel \u00fcks olulistest tegevustest, mille puhul n\u00e4eb h\u00e4id tulemusi ka k\u00f5ige lihtsamate menetlustega. Palju on v\u00f5imalik \u00e4ra teha m\u00f5testatud monitooringu ja eseme keskkonnatingimuste parandamisega, reageerides tekkinud probleemidele \u00f5igeaegselt. Muuseumi sisekliima kontrolli all hoidmine n\u00f5uab kindlasti lisaressursse, kuid igap\u00e4evaselt saame astuda lihtsaid samme esemete eluea pikendamiseks \u2013 k\u00e4sitseda esemeid teadliku ettevaatlikkusega ning kasutada selleks vastavaid abivahendeid ja isikukaitsevahendeid. Iga tegevus esemega kumuleerub ajas, p\u00f5hjustades esemele f\u00fc\u00fcsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi kahjustusi. Seep\u00e4rast on ka meie kui p\u00e4randi hoidjate \u00fclesanne m\u00f5elda esemete hoiustamisel, k\u00e4sitsemisel ja eksponeerimisel kaugemale meile antud eluajast.<\/p>\n

Keskkonnatingimuste v\u00f5ta v\u00f5i j\u00e4ta<\/h3>\n

Suhtelise \u00f5huniiskuse (RH) ja temperatuuri (T) olulisusele muuseumides hakati t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama juba 20. sajandi alguses. Soovituslikud RH parameetrid on riigiti m\u00f5nev\u00f5rra erinevad, s\u00f5ltuvalt\u00a0 piirkondliku kliima erip\u00e4radest ja varieerudes keskmiselt 30\u201370% piires. Eesti kontekstis l\u00e4htuvad n\u00e4iteks raamatukogu ja arhiivide soovituslikud kliimatingimused rahvusvahelisest ISO standardist, mille viimane versioon on j\u00f5ustunud Eesti standardina inglise keeles 2016. aastal. M\u00f6\u00f6dunud aastaga on k\u00e4ttesaadav ka ISO 11799:2015 standard eestikeelsena. ISO standardi j\u00e4rgi peab hoidlate suhteline \u00f5huniiskus olema madalam tasemest, kus tekib mikrobioloogiline elutegevus (rohkem kui RH 60% juures suureneb mikrobioloogilise elutegevuse risk. \u00dcldine kokkulepe niiskuse ja temperatuuri kohta puudub). ERMi uue hoone kliimatingimusi luues on l\u00e4htutud K. Konsa raamatust \u201eArtefaktide s\u00e4ilitamine\u201c ja ICOM-CC soovituslikest keskkonnatingimustest. Mida aeg edasi, seda t\u00e4psemaks on muutunud soovituslikud kliima parameetrid just eri t\u00fc\u00fcpi materjalide osas. Reaalne olukord n\u00e4itab, et v\u00e4ga kulukas ja keeruline on saavutada iga eseme materjali arvesse v\u00f5ttes sobivad kliimatingimused, seda nii hoidlates kui ka n\u00e4itusesaalis. Tagaplaanile on tihti j\u00e4etud ka temperatuuri soovituslikud parameetrid ning keskendutud peamiselt suhtelisele \u00f5huniiskusele. Seni on v\u00e4he anal\u00fc\u00fcsitud keskkonna m\u00f5ju materjalidele, kui soovituslikud parameetrid \u00fcletatakse. Ennetava konserveerimise valdkonna uurimist\u00f6\u00f6d liiguvad suunas, et uurida millised l\u00fchiajalised fluktuatsioonid on esemetele turvalised ja millisest RH protsendist muutub keskkond esemele ohtlikuks.<\/p>\n

Sageli on esemele sobiva keskkonna hindamisel j\u00e4etud arvesse v\u00f5tmata lenduvate orgaaniliste \u00fchendite (VOC) ja peenete osakeste (PM) sisaldus \u00f5hus, mis v\u00f5ivad eseme keskkonna hindamisel osutuda temperatuurist ja suhtelisest \u00f5huniiskusest m\u00e4\u00e4ravamaks.<\/p>\n

David Thickett juhtis oma ettekandes \u201eFrontiers of Preventive Conservation\u201c t\u00e4helepanu just PM ja VOC olulisusele keskkonnatingimuste hindamisel. Uuringu eesm\u00e4rk oli leida \u00fchele vasest skulptuurile parim v\u00f5imalik keskkond eksponeerimiseks. Vasesulamist esemetele soovitab D. Thickett keskkonda, mille RH j\u00e4\u00e4b alla 38%. Uurimise alla v\u00f5eti 2 n\u00e4itusesaali (A ja B), kus teostati T, RH m\u00f5\u00f5tmised ning hinnati \u00f5hu VOC ja PM hulgast tingitud vasekupongidele tekkinud kahjustusi, eelk\u00f5ige korrosiooni. Tulemused olid \u00fcllatavad. Ruumis B (k\u00f5rgem RH, madalam T) on sobivamad tingimused eseme eksponeerimiseks kui ruumis A (madalam RH ja k\u00f5rgem T), kuna vasekupongidele tekkinud korrosioon on ruumis B oluliselt v\u00e4iksem. Antud uuring n\u00e4itab selgelt, et \u00f5hus leiduvatele saasteainetele tuleb varasemast enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata, seda nii hoidlates, ekspositsioonisaalides kui ka suletud vitriinides. Museaale kahjustavaid \u00f5hus leiduvaid saasteained saab v\u00e4hendada valides ruumi stabiilsed ehitusmaterjalid, paigaldades ventilatsioonis\u00fcsteemidesse lisafiltrid ning minimeerides l\u00e4bi hoone avade v\u00e4liskeskkonnast siseruumi tungivat \u00f5husaastet.<\/p>\n

\"\"

Ruumi A ja B suhtelise \u00f5huniiskuse, temperatuuri ja vase korrosiooni graafikud.<\/p><\/div>\n

Suletud keskkonnaga vitriinidest on v\u00f5imalik saasteaineid eemaldada sinna paigaldatud \u00f5hupuhastuss\u00fcsteemidega, mis suunavad vitriini sise\u00f5hu ringlusse l\u00e4bi spetsiaalsete filtrite. Ekstreemse stabiilse RH hoidmiseks on nutikas kasutada topelt vitriine, kus v\u00e4limises vitriinis viiakse RH n\u00e4iteks 50% juurde ning sisemises vitriinis on juba v\u00e4iksema kuluga v\u00f5imalik hoida stabiilset RH 20% juures. Minimeerimaks v\u00f5imalikku bioloogilist elutegevust, kasutatakse vitriinides ka l\u00e4mmastikku.<\/p>\n

Muuseumikahjurite v\u00f5iduk\u00e4ik<\/h3>\n

English Heritage Trust (EH), kelle hoole all olevad esemed on paigutatud 113 ajaloolisesse hoonesse, muuseumisse ja hoidlasse, viis l\u00e4bi pikaajalise riidekoi monitoorimise aktsiooni Inglismaal. \u00a0Seoses kliima muutumisega, on kleepuv- ja feromoonp\u00fc\u00fcnistesse sattunud Tineola bisselliella<\/em> arv tuntavalt kasvanud. 2012. aastal p\u00fc\u00fcti 1142 isendit ja 2016. aastal 2469 isendit. Seoses kahjurite populatsiooni t\u00f5usuga loetakse riidekoid \u00fcheks enim EH kogusid kahjustavaks riskiks, eelk\u00f5ige ajalooliste hoonete kollektsioonidele.<\/p>\n

English Heritage koide monitoorimise aktsioon sai suurejoonelist kajastust ka riigi meediakanalites, olles esimene harrastusteaduslik (ingl k. citizen science<\/em>) projekt ennetava konserveerimise vallas. Kodanikele jagati umbkaudu 4500 p\u00fc\u00fcnist, millest p\u00e4rast kolme kuud tagastati 4,7%. V\u00f5imalik, et tagastamata j\u00e4eti ka need p\u00fc\u00fcnised, kuhu riidekoid ei p\u00fc\u00fctud.\u00a0 Kokku p\u00fc\u00fcti aktsiooni k\u00e4igus 3607 T. bisselliella<\/em> isendit, mis teeb ligi 17 isendit p\u00fc\u00fcnise kohta. P\u00fc\u00fcnistest leiti ka ootamatult suur hulk riidekoid M crocicapitella<\/em>. English Heritage Trust j\u00e4tkab kindlasti harrastusteaduslike uuringutega, mis on antud projekti n\u00e4ol olnud \u00e4\u00e4rmiselt hea vahend tutvustamaks ka ennetava konserveerimise valdkonda laiemale publikule. Kas soodsad kliimatingimused on suurendanud ka Eestis riidekoide arvukust, on k\u00fcsimus meie spetsialistidele.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Metallica muuseumis<\/h3>\n

Vibratsioon on eset kahjustav arvestatav risk, mis v\u00f5ib kaasneda maav\u00e4rina, ehitustegevuse, \u00fchiskondliku transpordi v\u00f5i eseme enda transpordi tagaj\u00e4rjel. P\u00f5hjuseid on mitmeid, kuid on \u00fcks riskitegur, mida ei ole alati seostatud muuseumidega. Paljude m\u00e4luasutuste programmides on juba t\u00e4nap\u00e4eval teatri- ja muusikas\u00fcndmused, mille puhul tuleb arvesse v\u00f5tta helivibratsiooni ja miks mitte ka tantsimisest tingitud vibratsiooni m\u00f5ju esemetele. Kuigi antud konverentsil ei esitatud \u00fchtegi helivibratsiooni k\u00e4sitlevat ettekannet, keskendun siinkohal ehitustegevusest tulenevale vibratsioonile.<\/p>\n

Hea n\u00e4ide vibratsiooniga toime tulemisest p\u00e4rineb Liverpooli Walkeri kunstigaleriist ja Maailmamuuseumist, kui nende k\u00f5rval renoveeriti Liverpooli keskraamatukogu. Oluline on mainida, et m\u00f5lema muuseumi \u00fcks seintest puutus kokku keskraamatukogu hoonega ning muuseumide soov oli ehitust\u00f6\u00f6de ajal j\u00e4\u00e4da publikule avatuks.<\/p>\n

Esmaseks eesm\u00e4rgiks oli saavutada usaldusv\u00e4\u00e4rne koost\u00f6\u00f6 ehitusfirmaga. Muuseumide poolt kaaluti omakorda nelja v\u00f5imalikku tegevust riskide minimeerimiseks, v\u00f5ttes arvesse maksumust ja tulemuslikkust:<\/p>\n