{"id":11571,"date":"2018-07-12T02:09:17","date_gmt":"2018-07-11T23:09:17","guid":{"rendered":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11571"},"modified":"2018-07-12T02:10:57","modified_gmt":"2018-07-11T23:10:57","slug":"20-sajandi-koitorjevahendid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11571","title":{"rendered":"20. sajandi koit\u00f5rjevahendid"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Janika Turu, konservaator<\/em><\/p>\n

J\u00e4tkan sealt, kus 2015. aastal\u00a0 \u00fche postitusega \u201eArtefaktide desinfitseerimine ERMi n\u00e4itel\u201c<\/a> pooleli j\u00e4in. Nii nagu juba tookord aimasin, kasvaski konserveerimisosakonna ajaloo uurimisest v\u00e4lja minu magistrit\u00f6\u00f6. Hakkasin uurima ERMi kogude s\u00e4ilitamiseks kasutatud keemilise t\u00f5rje meetodeid ja vahendeid aastatel 1913-1992.<\/p>\n

Kui 20. sajandi alguses alustati materiaalse rahvakultuuri esemete kogumisega Eesti Rahva Muuseumis, tuli seda hakata ka oskuslikult s\u00e4ilitama. Kuna esemete kaudu saab hoida omakultuuri, oli kogumise \u00fcheks p\u00f5hiliseks eesm\u00e4rgiks kasvatada rahvuslikku identiteeti. T\u00e4nu sellele v\u00e4\u00e4rtustunnetusele on p\u00fc\u00fctud objekte s\u00e4ilitada, v\u00f5ttes arvesse oma aja parimaid teadmisi ja oskusi.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Karl Eduard S\u00f6\u00f6t, Kristjan Raud, Gustav Matto ja Edgar Eisenschmidt Vanemuise teatri kolmanda korruse ruumides muuseumi kogude juures. ERM Fk 365:52, foto: Kristjan Jaan<\/p><\/div>\n

Minu uudishimu vanade s\u00e4ilitusmeetodite vastu tekkis tavap\u00e4rase konserveerimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, kui avastasin muuseumi villastel \u00a0vaipadel ja hobuse- v\u00f5i vankritekkidel v\u00e4ga tugevad pleekimise tunnused ning sageli eraldus t\u00f6\u00f6laual olevatest vaipadest spetsiifilist l\u00f5hna, mis muutis nendega t\u00f6\u00f6tamise aegajalt p\u00e4ris ebamugavaks. Kes on k\u00e4inud vanades Veski t\u00e4nava tekstiilihoidlates, v\u00f5ib-olla m\u00e4letavad, mis l\u00f5hnast juttu on. Kolleegide s\u00f5nul on tegemist naftaleeniga (k\u00f5nekeeles naftaliin). Selline probleem tekitas minus kohe palju k\u00fcsimusi: mis aine on selle l\u00f5hna p\u00f5hjustanud?, kas tegu on koit\u00f5rjevahendiga?, kas see on objektile ja inimesele\u00a0 kahjulik ja kas sellel v\u00f5ib olla ka seos pleekimiskahjustustega?, mis ajaperioodil selliseid t\u00f5rjeaineid kasutati?, kuidas ja kus t\u00f5rjet teostati?, kuidas kasutatud aineid tekstiilidelt eemaldada?<\/p>\n

\"\"<\/a>

Hargnenud l\u00f5ngade vahelt on n\u00e4ha helelillade l\u00f5ngade v\u00e4rvimuutus. Tihedamas piirkonnas, n\u00e4iteks l\u00f5imel\u00f5ngade \u00fcmber, on s\u00e4ilinud algsed kirkad v\u00e4rvitoonid. Vaiba pealmine ja alumine pind on tunduvalt heledamaks muutunud ning bee\u017eina n\u00e4ivad l\u00f5ngad ei ole vaiba algsed v\u00e4rvitoonid. Koepindadel esineb ka voolamisj\u00e4lgi, villaste l\u00f5ngade v\u00e4rvained on mingil p\u00f5hjusel lahustunud. Steromikroskoobiga vaadeldes on n\u00e4ha kiu pleekinud piirkonnad, millelt paistab, et tekstiili v\u00e4rvaine on kiu sisemistest struktuuridest praktiliselt kadunud. Fotod: Anu Ansu, Berta Vosman, Janika Turu<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>\"\"<\/a>\"\"<\/a>\"\"<\/a>Alustasin uurimist ERMi ametiarhiivist, mis sisaldab p\u00e4ris palju informatiivseid dokumente muuseumi tegevusest l\u00e4bi ajaloo. Sealt leidsin ka vastused eelnevalt tekkinud k\u00fcsimustele. Selle uurimist\u00f6\u00f6ga avanes ka v\u00f5imalus esmakordselt koostada ERMi konserveerimisajalugu, mida saab lugeda minu magistrit\u00f6\u00f6st \u201eBiotsiidide kasutamine ja nende m\u00f5ju Eesti Rahva Muuseumi tekstiilide n\u00e4itel\u201c. Erinevatest kassadokumentidest, t\u00f6\u00f6aruannetest ja \u00a0konserveerimisp\u00e4evikutest kogunes infot\u00a0 27 erineva ERMis kasutatud kemikaali koha, mis k\u00f5ik olid m\u00f5eldud kogude s\u00e4ilitamiseks- desinfitseerimiseks, koit\u00f5rjeks ja konserveerimiseks. Arhiiviuuringute p\u00f5hjal avastatud kemikaalide nimekiri on pikk ja toon siinkohal v\u00e4lja m\u00f5ned neist: petrooleum, naftaleen, t\u00e4rpentin, kamper, arseen, Eulan, Zyklon, Xylamon, etanool, eeter, formaliin, elavh\u00f5be(II)kloriid, kloroform, kreosoot, putukam\u00fcrk Kadu, Dust (DDT), fenool, ks\u00fcleen, t\u00fcmool, putukam\u00fcrk Raid, fosfiin jt.<\/p>\n

\"\"<\/a>

ERMis kasutati 20. sajandil mitmeid erinevaid putukat\u00f5rjevahendeid, sealhulgas aineid, mille tootmine on t\u00e4naseks p\u00e4evaks l\u00f5petatud v\u00f5i nende kasutamine tervist ning loodust kahjustava toime t\u00f5ttu keelatud.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

ERMi restauraator Arnold K\u00e4rbo t\u00f5rjub puidukahjureid I. Zarudn\u00f5i loodud ikonostaasilt Issanda Muutmise Peakirikus Tallinnas, 1967. ERM Fk 2794:4. Foto: autor teadmata.<\/p><\/div>\n

Hoolimata teadmistest ja kogemustest, mis olid Eesti Rahva Muuseumis olemas juba 20. sajandi alguses (muuseumi esemete tuulutamine, kahjurit\u00f5rjevahendite kasutamine, j\u00e4rjepidev l\u00e4bivaatamine ja korrastamine), ei \u00f5nnestunud tolleaegsetel t\u00f6\u00f6tajatel olemasolevates tingimustes alati tekstiili- ja puidukahjurite elutegevust l\u00f5petada. Olid olemas ka teadmised stabiilsest keskkonnast, kuivade, k\u00f6etud ja puhaste hoidlaruumide olulisusest, n\u2013\u00f6 ideaalsetest hoiutingimustest. Siiski on objektirohked etnograafilised kogud n\u00f5udnud efektiivsemaid biokahjustuste t\u00f5rjemeetmeid. Biokahjustajate t\u00f5rje p\u00f5him\u00f5tted on samuti ajaloo jooksul muutunud ja arenenud ning reeglina ei ole biokahjustustega toimetulekuks olemas lihtsaid meetodeid ja v\u00f5imalusi. \u00dcle\u00fcldiselt v\u00f5ib biokahjustajate t\u00f5rjemeetodid jagada kaheks: keemilisteks ja mittekeemilisteks. V\u00f5rreldes Eesti Rahva Muuseumi keemilisi t\u00f5rjevahendeid v\u00e4lismaailma suuremate rahvusmuuseumite omadega, v\u00f5ib v\u00e4ita, et tegemist on olnud universaalsete ja sarnaste laialt levinud meetmetega. Muuseumites kasutatud keemilised vahendid on maailmas olnud v\u00e4ga sarnased ja otseselt \u00fcle v\u00f5etud keemia- ning p\u00f5llumajandust\u00f6\u00f6stuste praktikast.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Erinevad s\u00e4ilitustegevused \u2013 puhastamine, tuulutamine, pesemine, desinfitseerimine 1965. aasta t\u00f6\u00f6aruandes.<\/p><\/div>\n

Mittekeemilised t\u00f5rjemeetmed v\u00f5eti ERMis kasutusele 1980. aastate l\u00f5pus, kui \u00fcritati sisse seada Veski t\u00e4nava hoidlasse k\u00fclmkambrit. Katsetused l\u00f5ppesid edukalt, kui 1992. aastal \u00f5nnestus muuseumil saada v\u00e4liseestlaste abil uus s\u00fcgavk\u00fclmkapp, mis 2002. aastal asendati uuema,\u00a0 spetsiaalselt tekstiilihoidlaruumiga integreeritud k\u00fclmkambriga. Teine k\u00fclmutuskamber puitesemete ja suurem\u00f5\u00f5tmeliste objektide jaoks ehitati Raadi uutesse hoidlatesse 2003. aastal ja see on kasutusel t\u00e4naseni. Nii l\u00f5ppeski 1990. aastate alguses j\u00e4rk-j\u00e4rgult esemete massiline desinfitseerimine biotsiidide ja teiste varem kasutatud kemikaalidega. Edaspidi hakati keemilise t\u00f5rje kasutamisel l\u00e4htuma konkreetse eseme seisundist. Nii hallituste kui ka putukkahjurite v\u00e4ltimiseks hakati keskenduma esemetele sobivamate ja parimate s\u00e4ilitustingimuste loomisele.<\/p>\n

\"\"<\/a>

K\u00fclmkamber Raadi hoidlates. Foto: Janika Turu<\/p><\/div>\n

Kemikaale enam ei kasutata, kuid need on j\u00e4tnud endast l\u00f5hna ja j\u00e4lje muuseumi tekstiilidele ning sellega tuleb tegeleda. Osa t\u00f5rjevahendeid moodustavad kiuga keemilisi sidemeid (sarnaselt happeliste tekstiiliv\u00e4rvidega) ja on seet\u00f5ttu pesukindlad, mis t\u00e4hendab, et kemikaali ei saa hiljem objektilt eemaldada. Kuna t\u00f5rjevahendite kasutamine v\u00f5ib olla p\u00f6\u00f6rdumatu iseloomuga t\u00f6\u00f6tlusprotsess, t\u00f5statab putukam\u00fcrkide kasutamine ajaloolistel tekstiilidel eetilisi k\u00fcsimusi nende sobilikkusest\u00a0 konserveerimisel. Mitmeid varem kasutatud t\u00f5rje- ja desinfitseerimisaineid enam ei kasutata, sest terviseorganisatsioonid on need nimetanud inimese tervist kahjustavateks aineteks,\u00a0 kantserogeenideks. Nende hulka kuuluvad arseen, DDT, elavh\u00f5beda sublimaat, naftaleen, paradiklorobenseen. Euroopa Liidus keelustati\u00a0 naftaleenitoodete m\u00fc\u00fck 2008. aastal.\u00a0 Eestis puuduvad praegu veel terviseameti poolt m\u00e4\u00e4ratud standardid ja normid nende ruumide sise\u00f5hule, kus biotsiididega t\u00f6\u00f6deldud objekte hoiustatakse ja k\u00e4sitsetakse. Nii t\u00f6\u00f6taja tervise kui ka eseme konserveerimise seisukohast on oluline teada, kas kemikaalidega t\u00f6\u00f6deldud objektid v\u00f5ivad sisaldada biotsiidide j\u00e4\u00e4ke. Edasiste anal\u00fc\u00fcside l\u00e4biviimiseks kasutasin muuseumi kogust valitud kahte hobuse- ja vankritekki ERM 3002 ja ERM A 483: 99.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Naftaleeni ja teiste tervisele ohtlike ainete identifitseerimiseks valitud vaibad ERM 3002 ja ERM A 483: 99. Fotod: Anu Ansu ja Berta Vosman.<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Naftaleeni ja teiste tervisele ohtlike ainete identifitseerimiseks valitud vaibad ERM 3002 ja ERM A 483: 99. Fotod: Anu Ansu ja Berta Vosman.<\/p><\/div>\n

Kultuurip\u00e4randi uurimiseks kasutatakse reeglina mittedestruktiivseid v\u00f5i v\u00e4hedestruktiivseid\u00a0 meetodeid. Koost\u00f6\u00f6s T\u00dc Keemia Instituudi keemik Signe Vahuriga valisime v\u00e4lja neli meetodit:\u00a0 mikroskoopia-stereomikroskoobid; SEM-EDS-skaneerivelektronmikroskoopia ja r\u00f6ntgenmikroanal\u00fc\u00fcs; pXRF-portatiivne r\u00f6ntgen-fluorestsents-spektromeetria; GC-MS-gaasikromatograafia- massispektromeetria. Nimetatud anal\u00fc\u00fcsimeetodite kasutamise eesm\u00e4rgiks oli uurida tekstiilikiude, tuvastada naftaleeni ja tervisele ohtlike metallide (arseen, elavh\u00f5be) v\u00f5imalik sisaldus uuritavates vaipades.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Vaiba kiudude identifitseerimine stereomikroskoobiga ja polariseeriva valgusega. Fotod: Janika Turu<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Pildid SEM-EDS mikroskoobiga, mis m\u00e4\u00e4ras ka kiudude keemilise koostise: C, O, N, S. Pinnal leidus: Fe, Ca, Si, K ja Al. Sageli esines Cl sisaldus. Uuringuks kasutasin T\u00dc geoloogia instituudi aparaate. Fotod: Janika Turu<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

pXRF- portatiivne r\u00f6ntgen-fluorestsents-spektromeetrilise uuringu eesm\u00e4rgiks oli tuvastada tervisele ohtlike metallide (arseeni ja elavh\u00f5beda) v\u00f5imalik sisaldus uuritavates vaipades. Kummalgi vaibal ei tuvastatud nende ainete sisaldust. Tuvastati aga Cl sisaldus. Uuring viidi l\u00e4bi T\u00dc ajaloo ja arheoloogia instituudis. Foto: Janika Turu<\/p><\/div>\n

SEM-EDS ja pXRF anal\u00fc\u00fcsidega tuvastatud kloorisisaldus anal\u00fc\u00fcsitud l\u00f5ngatoonides ja vaiba pinnal v\u00f5ib viidata kloori sisaldava biotsiidi j\u00e4\u00e4gile. Kuid on oluline teada, et kloori on alates 19. sajandi l\u00f5pust kasutatud ka villaste l\u00f5ngade kloorimiseks ja t\u00f6\u00f6tlemiseks enne v\u00e4rvimisprotsessi. Ka villakiudude soomuskihi siledus ning \u00fchtlus viitab keemilisele t\u00f6\u00f6tlusprotsessile, mille k\u00e4igus kasutati kloori, et parandada materjali omadusi, nagu n\u00e4iteks pehmus ja vildistuvus. Seega ei saa tuvastatud kloori p\u00f5hjal midagi kindlat oletada (v\u00e4ita) biotsiidij\u00e4\u00e4kide sisalduse kohta.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Terviseameti Tartu labor viib l\u00e4bi lenduvate orgaaniliste \u00fchendite m\u00e4\u00e4ramist. V\u00f5tsime \u00f5huproovid kahe vaiba pakendist, mille tulemusel tuvastati pineeni e. t\u00e4rpentini sisaldus. Vaiba ERM 3002 pakendis olevas \u00f5hus oli pineeni sisaldus 3 korda suurem kui vaibal ERM A 483:99. T\u00e4rpentini kasutati suurtes kogustes n\u00f5ukogude perioodil ja sellega puhastati peamiselt hoidlariiuleid, kuid seda kasutati ka puitesemete immutamiseks. Foto: Janika Turu<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>

Teine gaasikromatograafia anal\u00fc\u00fcs viidi l\u00e4bi T\u00dc keemia instituudi kromatograafialaboris anal\u00fc\u00fctilise keemia dotsendi Koit Herodese ja labori juhataja Signe Vahuri juhendamisel. Katsetasime injekteerimise teel m\u00e4\u00e4rata naftaleeni sisaldust vaiba pakendis. Fotod: Signe Vahur<\/p><\/div>\n

\"\"<\/a>Gaasikromatograafiliste katsete tulemusena v\u00f5ib v\u00e4ita, et naftaleeni sisaldus vaiba pakendites on v\u00e4ga v\u00e4ikev\u00f5i ei suuda masina detektorid aine kogust uuritavas \u00f5huproovis injekteerimise meetodil m\u00f5\u00f5ta. Kuid v\u00f5rreldes puhta naftaleeni ja uuritavate vaipade l\u00f5hna aistiliselt, v\u00f5iks usaldada haistmismeelt ja j\u00e4reldada, et vaipu on t\u00f6\u00f6deldud naftaleeniga. Spetsiifiline l\u00f5hn v\u00f5ib olla moodustunud ka aja jooksul mitme erineva kasutatud aine koostoimel.<\/p>\n

Biotsiidij\u00e4\u00e4kide identifitseerimine vajab edasist uurimist ja katsetada tuleks ka erinevaid proovide ettevalmistamise v\u00f5imalusi. Nende v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks on vaja luua standardid, mille alusel teha naftaleeniaurude anal\u00fc\u00fcse. T\u00f5rjeainete j\u00e4\u00e4ke on lihtsam identifitseerida niisketel tekstiilidel.\u00a0 Selleks soovitatakse kasutada tahke faasi mikroekstaktsiooni meetodit (spetsiaalne proovide ettevalmistamise viis) koos gaasikromatograafi massispektromeetriga (SPME GC-MS). Niisketelt tekstiilidelt eralduvaid naftaleeniaure saab m\u00e4\u00e4rata ka Raman spektroskoobiga (SERS).<\/p>\n

Kuigi naftaleeni ja ka teiste biotsiidide j\u00e4\u00e4kide sisalduse m\u00e4\u00e4ramine tekstiilides on keeruline, tuleb keemiliselt t\u00f6\u00f6deldud objektidega siiski tegelda. Nagu teada, ei kahjusta naftaleeniga t\u00f6\u00f6deldud objektide m\u00e4rgmenetlus villaseid tekstiile. K\u00f5ige suuremat riski kujutab see inimese tervisele. Arhiiviallikatele toetudes on teada, et ERMis kasutati biotsiidina paradiklorobenseeni (pDCB) ja teisi kloori\u00fchendeid sisaldavaid tooteid ning SEM-EDS anal\u00fc\u00fcsidega tuvastati uuritavatel vaipadel kloorisisaldus. Sellest tulenevalt peaks enne konserveerimismenetluste l\u00e4biviimist nimetatud asjaoludega arvestama.<\/p>\n

Paljud muuseumid on viimase k\u00fcmne aasta jooksul otsinud lahendusi, kuidas naftaleeni- ja paradiklorobenseenij\u00e4\u00e4ke (pDCB) tekstiilides tuvastada ja eemaldada. Biotsiidij\u00e4\u00e4kide eemaldamiseks on katsetatud j\u00e4rgmisi meetodeid:<\/p>\n