{"id":11100,"date":"2018-03-06T19:01:48","date_gmt":"2018-03-06T17:01:48","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100"},"modified":"2018-03-06T19:05:14","modified_gmt":"2018-03-06T17:05:14","slug":"ehe-ja-ehtimine-lugusid-markidest-varvidest-ja-igavikulistest-unistustest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100","title":{"rendered":"Ehe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

K\u00e4rt Summatavet (PhD), ehtekunstnik ja graafik, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige<\/em><\/p>\n

Ehted, m\u00e4rgid ja s\u00fcmbolid kaugete aegade tagant omal kombel justkui k\u00f5nelevad meile lugusid, mida peaksime uuesti lugema \u00f5ppima. Mind paelub see, et vanad kultuuritekstid v\u00f5ivad meid inspireerida enneolematul ja uuel moel. Kui varasem komme v\u00f5i meetod v\u00f5i isegi traditsioon rahvakunsti interpreteerimisel on l\u00e4htunud ornamendi, materjali ja v\u00e4rviga \u201dm\u00e4ngimise\u201d \u2013 stilisatsioon, kompositsioon \u2013 v\u00f5imalustest, siis minu jaoks on huvitav mitte ainult visuaalne \u201dm\u00e4ng\u201d v\u00f5i kopeerimine, vaid pigem uuesti m\u00e4rkide ja v\u00e4rvide keeles \u201dk\u00f5nelemine\u201d, \u00fchendades kaasaegse inimese m\u00f5tterajad esivanemate hingemaastikega, milles on palju \u00f5petlikku kasv\u00f5i selle kohta, kuidas nii karmides loodustingimustes aastaaegade vaheldumine ja loodushoid on harmooniliselt tasakaalustatud.<\/p>\n

Ehted ja r\u00f5ivad on seotud inimese intiimse ruumiga. Nad on k\u00f5ige l\u00e4hemal kandja ihule ja nad on teatud m\u00f5ttes piir isikliku ruumi, kogukonna sees hinnatud v\u00e4\u00e4rtuste ja laiemalt levinud m\u00e4rks\u00fcsteemidega ja ka oluliste kujutelmadega, mis toetuvad m\u00fctoloogilise maailmapildi elementidele. Mind ongi k\u00f5ige enam inspireerinud vanarahva m\u00f5tteilma ja selle kaasaegseid v\u00f5imalusi tundma \u00f5ppima just ehted. Olen n\u00fc\u00fcd omal kombel \u00f5ppinud ehete keeles k\u00f5nelema ja oma teadmisi ka teistele edasi andma.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva ehtemaailm on t\u00e4is ahvatlevaid kaupu ja tooteid, millel pole hinge ega m\u00f5tet. Need on k\u00fcll efektsed ja ilusad, kuid t\u00e4nane ehtekunst otsib uusi materjali-lahendusi, katsetab p\u00f5nevaid tehnoloogiaid ning ehe on eelk\u00f5ige toode, kaup ja aksessuaar, millest trendikamateks kuulutatakse teatud hetke-ehted, mis kiiresti oma v\u00e4\u00e4rtuse ja t\u00e4henduse kaotavad. Ehted lihtsalt kuuluvad naise juurde ning selle \u00fcle argielus ei juurelda.<\/p>\n

Ehtekunstnikuna otsin aga midagi palju s\u00fcgavamat, kui esmapilgul paistab. Kus on ehte juured? Mis on ehe? Millest meie ehted k\u00f5nelevad? <\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

K\u00e4rt Summatavet. Foto\/allikas: Tairo Lutter (Postimees)<\/p><\/div>\n

Varasem eesti ehtekultuur on keerukas s\u00fcsteem. See koosneb nii ehtest, tellijast, valmistajast kui ka kandjast ning ehete valmistamine on tihedalt seotud p\u00e4rimuskogukonna vajaduste ja t\u00f5ekspidamistega. Millised on need p\u00e4rimuskogukonna vajadused, mida kutselised kullassepad ja ehtemeistrid on ehete valmistamisel pidanud 19.\u00a0sajandil arvestama? Kas p\u00e4rimusele \u201ev\u00f5\u00f5ra\u201c kutselise kullassepakultuuri poolt valmistatud talupojaehted edastavad ka tegelikult p\u00e4rimuskultuuri arhailisi tuumv\u00e4\u00e4rtusi?<\/p>\n

19. sajandi l\u00f5pust ja 20.\u00a0sajandi algusest p\u00e4rinevatel eesti ehetel on tihti linnameistrite moodne lillornament ja akantus p\u00f5imunud talupojar\u00f5ivastel leiduvate geomeetriliste ja maagiliste m\u00e4rkidega. Tellijad ja kandjad on olnud p\u00e4rimuskogukonna liikmed ning soovinud ehetel n\u00e4ha ka kogukonna poolt oluliseks peetud detaile. V\u00f5ib vaid oletada, et kaheksakandadel, ristidel ja teistel m\u00e4rkidel oli tellija jaoks mingi v\u00e4\u00e4rtus, mida enam ei m\u00e4letata, kuid otsest t\u00f5estusmaterjali selle kohta on k\u00fcllaltki raske leida. V\u00f5rdluseks v\u00f5ib muidugi tuua tolleaegseid r\u00f5ivaesemete kaunistusi, siirderituaalidega seotud esemeid ning rahvameditsiinis s\u00e4ilinud teateid, mille kohaselt on m\u00f5nele m\u00e4rgile omistatud s\u00fcgavamaid t\u00e4hendusi kui teistele.<\/p>\n

Linnade kutseliste kullasseppade poolt valmistatud ehted on k\u00fcll v\u00e4ljan\u00e4gemiselt luksuslikud, neil leiduvad graveeringud on virtuoossed ning k\u00e4sit\u00f6\u00f6 on teostatud professionaalselt. Kuid tolleaegstetest moevooludest tingitud detailid on osavalt p\u00f5imitud kompositsioonielementidega, mis p\u00e4rinevad p\u00e4rimuskogukonna v\u00e4\u00e4rtusmaailma arhailistest kihistustest. Geomeetriliste m\u00e4rkidega ehete tihe ja kompaktne dekoor sobib paremini kokku tolleaegsete talupojar\u00f5ivaste ornamentidega kui akantused ja voolavad ilusad v\u00e4\u00e4did.<\/p>\n

Geomeetriline kiri moodustab r\u00f5ivastega \u00fchtse ja loomuliku terviku. S\u00f5lgedel leidub peale m\u00e4rkide ka mitmeid lillornamendi detaile, mida linnameistrite osavast tikandist v\u00f5eti \u00fcle ja kujundati oma maitsele vastavaks peamiselt P\u00f5hja-Eesti r\u00f5ivakaunistustes. Ka setu s\u00f5lgedel leidub tekstiilesmetelt p\u00e4rinevaid geomeetrilisi m\u00e4rke k\u00f5rvuti kirikutekstiilide s\u00fcmbolite ja detailidega ning kutseliste kullasseppade poolt lisatud moegraveeringutega.<\/p>\n

Ehete professionaalsed kaunistusv\u00f5tted ja uudsed detailid ei ole kustutanud arhailiste ehete j\u00e4lgi meie suulises p\u00e4rimuses. Meie rikkalikus rahvaluule arhiivis leidub hulgaliselt materjali h\u00f5beehetega ravimisest, ohverdamise kommetest ning ehetega seotud uskumustest.<\/p>\n

Esmakordselt puutusin kokku ehete s\u00fcgavama t\u00e4hendusega Sosva j\u00f5e \u00e4\u00e4rses Lombovo\u017ei k\u00fclas, kus eakas mansi naine Valentina Sainahova \u00fctles, et tema ehted on seotud tema usuga. Kas eesti 19.\u00a0sajandi l\u00f5pul ja 20.\u00a0sajandi alguses valmistatud talupojaehted on seotud usuga? Ildik\u00f3 Lehtineni j\u00e4rgi on ehe sama vana kui inimene ning inimese kaunistamissoov on \u00fcks r\u00f5ivastuse p\u00f5hjustest. Kaunistused ja ehted t\u00e4iendavad \u00fcksteist. Soome-ugri rahvaste ehteid uurinud Lehtinen \u00fctleb, et rahvar\u00f5ivas on justkui pass, millest selguvad inimese isikuandmed. Ehted toimivad teatud m\u00e4rgikeelena, mille s\u00f5numit m\u00f5istavad ainult selle kogukonna liikmed, kelle hulka r\u00f5iva v\u00f5i ehte kandja kuulub.<\/p>\n

R\u00f5ivad on kultuuri tooted, m\u00e4rgid, kommunikatsioonivahendid, neil on erinevad funktsioonid ning nad peegeldavad erinevaid ealisi r\u00fchmi ja sotsiaalset positsiooni. Lehtineni j\u00e4rgi on r\u00f5ivad m\u00e4rk ja teade kandjalt vaatajale ning n\u00e4itavad, mida kandja tahab vaatajale edastada. Kui r\u00f5ivaid, mineviku h\u00e4\u00e4letuid tunnistajaid, hakatakse uurima, ilmneb, et nad kannavad v\u00e4gagi mitmekesist informatsiooni. Riietusega tahetakse tugevdada minapilti, kuuluvust teatud r\u00fchma ja samas ka erineda muust r\u00fchmast. Kas eesti ehete s\u00f5numeid v\u00f5ib v\u00f5rrelda teiste soome-ugri rahvaste ehetega? Kas t\u00e4nasel uurijal \u00f5nnestub \u201elugeda\u201c meie vanemaid ehteid?<\/p>\n

Kui ma kunstnikuna vaatlen Eesti vanemaid ehteid, siis on nad loomulik osa r\u00f5ivastusest ning neid kantakse kindlate reeglite kohaselt. Ehted ei asetse keha ja r\u00f5ivaelementide suhtes juhuslikult, vaid igal ehtel on kindlate normidega reglementeeritud koht inimese kehal. Kui ei ole enam p\u00e4rimuse asjatundjaid ega kogukonda, kelle hulgas ehete peidetud keele lugejaid ja t\u00f5lkijaid leida, on kadunud ka teadmised ehete ja r\u00f5ivakaunistuste algsetest p\u00f5hjustest.<\/p>\n

K\u00e4sit\u00f6\u00f6lisena v\u00f5in v\u00e4ita, et iga joone ja punktikese asukoht on kompositsioonis kindla eesm\u00e4rgiga ning pisidetailide liitmisel s\u00fcnnib ehte tervikstruktuur. Ehe on \u00fchest k\u00fcljest omaette teos, kuid teisest k\u00fcljest kuulub kokku r\u00f5ivastuse ja kandjaga. Ehted on osake p\u00e4rimuskogukonna poolt pika aja jooksul kujundatud inimese n\u00e4htavast v\u00e4limusest \u2013 tervikust, mis eristab inimest loodusest ning k\u00f5neleb oma looja \u201ekeelt\u201c.<\/p>\n

Ehete vorm, asukoht kehal ja r\u00f5ivastel, arv ja t\u00e4hendusv\u00e4li \u00fchtse tervikuna moodustavad m\u00e4rgi, mille j\u00e4rgi inimest \u00e4ra tunda teda \u00fcmbritsevast ruumist ja kogukonnast.<\/strong><\/p>\n

Ehted ja r\u00f5ivad on piir inimese ja teda \u00fcmbritseva ruumi vahel.<\/strong> Seda piiri taasluuakse p\u00f5lvest p\u00f5lve samade reeglite kohaselt. Kirjutamata seadused ja reeglid l\u00e4htuvad ideedest ning v\u00e4\u00e4rtushinnangutest, mida kogukonna sees arvestatakse ja oluliseks peetakse, mille alusel ehted \u00fcldisesse tervikusse komponeeritakse. Kuidas on v\u00f5imalik suulisest p\u00e4rimusest \u00fcles leida neid ideid, millest ehted k\u00f5nelevad?<\/p>\n

Ehted on teatud liiki m\u00f5tlemine.<\/strong> P\u00e4rimuskogukonna kommunikatsiooniv\u00f5tetega sarnaseid \u201ekirjutamise\u201c v\u00f5tteid on kunstis v\u00f5imalik edukalt kasutada ning edastada oma m\u00f5tteid ja ideid k\u00e4sit\u00f6\u00f6 kaudu. Ehted ja kaunistused on suulise kultuuri kirjutamisoskus, mille visuaalsed tekstid k\u00f5nelevad kogukonna poolt aktsepteeritud koodikeeles. Visuaalse koodi loomine on p\u00f5nev protsess ning kunstnikuna olen seda oma loomingus tihti kasutanud. Professionaalse ehtekunstniku isikup\u00e4rane kood edastab teatud s\u00fcmbolite kaudu oma teadmisi ja v\u00e4\u00e4rtushinnanguid, kuid l\u00e4htub seejuures p\u00e4rimusele omasest k\u00e4sit\u00f6\u00f6 loomeprotsessist. Kuidas t\u00e4nap\u00e4eval lugeda p\u00e4rimuskogukonna liikmete loodud visuaalset koodi?<\/p>\n

Terviklikku v\u00f5tit ehete ja ehtimise koodi lugemiseks ei ole v\u00f5imalik rekonstrueerida, kuid kaudseid vihjeid v\u00f5ib selle olemasolust leida muuseumide esemekogudest. Eesti 19.\u00a0sajandi l\u00f5pu ja 20.\u00a0sajandi alguse ehetel esinevad tihti samad m\u00e4rgid, mida leidub rikkalikult r\u00f5ivaste ornamentidel, v\u00f6\u00f6kirjadel v\u00f5i kindakirjades. Samu m\u00e4rke leidub ka siirderituaalide atribuutide hulka kuuluvatel puidust esemetel (nt vaali- ja pesukurikad, koonlalauad, pulmakapad, veimevakad ja kirstud). Kas \u00fcks ja sama m\u00e4rk eri esemetel ja p\u00e4rimuskogukondades v\u00f5ib olla sama t\u00e4hendusega?<\/p>\n

Tegelikult annab m\u00e4rgile t\u00e4henduse konkreetne kogukond. Kogukonna sisemiste reeglite kohaselt antakse m\u00e4rgile teatud t\u00e4hendusv\u00e4li, mis naaberkogukonna p\u00e4rimuses ei pruugi esineda samal kujul ega t\u00e4histada samu asju. Olen t\u00e4hele pannud, et \u00fchel ja samal m\u00e4rgil v\u00f5ib olla ka kogukonna sees mitmeid erinevaid t\u00e4hendusi v\u00f5i funktsioone, kus m\u00e4rgile omistatud v\u00e4rvid, m\u00e4rgi asukoht kehal\/kompositsioonis ja hierarhilised suhted teiste m\u00e4rkidega loovad iga juhtumi puhul uue s\u00f5numi. See t\u00e4hendab, et ei saa \u00fcheselt m\u00e4\u00e4ratleda m\u00e4rgi kindlat ja muutumatut t\u00e4hendust, vaid tuleb arvestada, millise t\u00e4henduse annab m\u00e4rgile tema asukoht p\u00e4rimusega seotud ruumis ning suhetes teiste kompositsioonielementidega.<\/p>\n

N\u00e4iteks ringikujuline s\u00f5lg eeldab radiaalset ja kontsentrilist kompositsioonilist \u00fclesehitust, mida teistsuguse vormiga esemete kaunistustes sama s\u00fcsteemi alusel ei kasutata. M\u00e4rk, mis \u00fche esemet\u00fc\u00fcbi kompositsioonis on vaid ringikujuline detail, v\u00f5ib teises saada m\u00f5ne ehte alusp\u00f5hjaks. N\u00e4iteks teatud ringikujuliste m\u00e4rkide modifikatsioone puu- ja tekstiilesemetel leidub nii m\u00f5negi ehtet\u00fc\u00fcbi vormi ja ornamendi alusp\u00f5hjas (nt preeside 4-, 5-, 6-, 7-, 8-, 9-kiireline struktuurijaotus, mis sarnaneb puitesemete kaunistuselementidega).<\/strong><\/p>\n

Kompositsiooniloogikat on ilma p\u00e4rimuse kandjata v\u00e4ga raske v\u00e4lja selgitada, kuid selle olemasolu ja reeglip\u00e4rasust suudab tabada kunstniku professionaalne vaatlusoskus. K\u00f5ik katsed seletada m\u00e4rkide t\u00e4hendusi on ilma p\u00e4rimuse asjatundja teadmiste-kommentaarideta spekulatiivsed ning need ei vasta olemasolevale p\u00e4rimust\u00f5elisusele. Kuid professionaalne ehtekunstnik on visuaalse kommunikatsiooni asjatundja ning teiste esemeuurijatega v\u00f5rreldes eelisolukorras, kuna ta valdab visuaalse komponeerimise loogika alust\u00f5desid ja omab nn treenitud silma.<\/p>\n

Treenitud silm m\u00e4rkab v\u00e4ga v\u00e4ikesi kompositsiooniosakesi. Kootud ornamendi igat v\u00e4iksematki detaili on naised tegemise k\u00e4igus hoolega valvanud ja t\u00e4hele pannud. \u00dckski osake ei tohi vahele j\u00e4\u00e4da, sest muidu ei tule \u201e\u00f5ige\u201c muster v\u00e4lja. Kindakiri ei moodustu v\u00f5i moondub, kui kas v\u00f5i \u00fcks silm on t\u00e4helepanematusest valesti kootud. V\u00f5i n\u00e4iteks kanga \u00fclespanekul kangastelgedele v\u00f5i kudumisel tekkiv v\u00e4ike lohakusviga rikub kogu mustri. Ka \u00fche ehte valmistamiseks kulub suur hulk t\u00f6\u00f6d, j\u00f5udu, t\u00e4psust ja hoolikust.<\/p>\n

Eri aegade k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisi \u00fchendabki sarnane kogemus, sest ka n\u00fc\u00fcdisaegset ehet tuleb valmistada hoolega \u2013 hinge kinni pidades \u2013 ning iga j\u00e4rgmine t\u00f6\u00f6v\u00f5te peab juba enne sooritamist vaimusilmas ette teada olema. <\/strong><\/p>\n

Ehte s\u00fcnd on pikk protsess. See n\u00f5uab s\u00fcvenemist ja eraldumist muust maailmast.<\/p>\n

Ehe ise ongi protsess,<\/strong> mitte selle valmistamiseks kulunud k\u00e4sit\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Ehte tegemiseks vajab kunstnik v\u00e4ljal\u00fclitumist k\u00f5igist argielu toimetustest ja inimsuhetest. <\/strong><\/p>\n

Ehte valmistamine on nii loominguline kui ka tehnoloogiline s\u00fcvenemist n\u00f5udev tegevus ning v\u00e4ljaspool olev argine maailm muutub sel ajal t\u00e4htsusetuks. See on n\u00e4htamatu rada, mida m\u00f6\u00f6da k\u00e4ies kunstniku n\u00e4gemisv\u00f5ime, k\u00e4eosavus, tehniline vilumus ja tahe muudavad n\u00e4htamatu n\u00e4htavaks. <\/strong><\/p>\n

Rahvaluules on peamised metallid kuld, h\u00f5be, vask ja raud ning neil on kindel koht selles hierarhias. Kuld on ihaldusv\u00e4\u00e4rne, k\u00f5rgemaid vaimseid v\u00e4\u00e4rtusi esindav metall, mis on k\u00e4ttesaadav vaid kangelastele ja v\u00f5luj\u00f5udu tundvatele surelikele. Kuld on \u00fcleloomulik, p\u00e4ikesele ja tarkusele k\u00f5ige l\u00e4hemal olev metall.<\/p>\n

H\u00f5be on pehme, naiselik, heleda l\u00e4ike ja helinaga metall, mida on seostatud kuuga ning kasutatud rahvap\u00e4rastes raviv\u00f5tetes. H\u00f5be aitab ja puhastab, ta on vahendaja \u00fcleloomuliku ja argitegelikkuse vahel, vaheetapp madalamalt metallilt k\u00f5rgemale. H\u00f5beehetel on oluline roll siirderituaalides ning nad on inimese poolt loodud piir ja \u00fchendus korra ning kaose vahel.<\/p>\n

Vask on metallidest k\u00f5ige salap\u00e4rasem ning tema kuma kohta on v\u00e4he seletusi. Minu jaoks s\u00fcmboliseerib vask naise elukaare algetappi, sest t\u00fcdruku esimesi metallehteid on m\u00f5nikord valmistatud vasest kui v\u00e4hem v\u00e4\u00e4rtuslikust materjalist. Vask on punerdav maa, pehmuse ja helluse kehastus.<\/p>\n

Ka minu esimene ehe oli vaskne prees.<\/strong> Seda k\u00e4es hoides ja vaadates lendasin lapsep\u00f5lves tihti oma unistustemaale. Miks? Sest muinasjutus \u201eMurueide t\u00fctar\u201c puhub vaeslaps preesi v\u00f5i s\u00f5le keskel olevale augule, kui soovib saada abi ja n\u00f5u. Puhumise peale ilmutab talle end Murueit, kes on varem olnud ka tema ema kaitsja ja \u00f5petaja. Ehe on sild vaeslapse ning talle abi ja kaitset pakkuva \u00fcleloomuliku maailma vahel.<\/p>\n

Muinasjutus \u201eMurueide t\u00fctar\u201c \u00f5petab Murueit n\u00e4gema neid salajasi vihjeid, mida leiame p\u00e4rimusega seotud esemetes. Selles muinasjutus on ehe nagu e-kiri, SMS v\u00f5i mobiili-helin, et tule mulle appi.<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4rt Summatavet (PhD), ehtekunstnik ja graafik, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Ehted, m\u00e4rgid ja s\u00fcmbolid kaugete aegade tagant omal kombel justkui k\u00f5nelevad meile lugusid, mida peaksime uuesti lugema \u00f5ppima. Mind paelub see, et vanad kultuuritekstid v\u00f5ivad meid inspireerida enneolematul ja uuel moel. Kui varasem komme v\u00f5i meetod v\u00f5i isegi traditsioon rahvakunsti interpreteerimisel on l\u00e4htunud ornamendi,…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":11101,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[10],"tags":[],"class_list":["post-11100","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-teadus"],"yoast_head":"\nEhe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ehe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"K\u00e4rt Summatavet (PhD), ehtekunstnik ja graafik, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Ehted, m\u00e4rgid ja s\u00fcmbolid kaugete aegade tagant omal kombel justkui k\u00f5nelevad meile lugusid, mida peaksime uuesti lugema \u00f5ppima. Mind paelub see, et vanad kultuuritekstid v\u00f5ivad meid inspireerida enneolematul ja uuel moel. Kui varasem komme v\u00f5i meetod v\u00f5i isegi traditsioon rahvakunsti interpreteerimisel on l\u00e4htunud ornamendi,…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2018-03-06T17:01:48+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2018-03-06T17:05:14+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"800\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"10 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Ehe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest\",\"datePublished\":\"2018-03-06T17:01:48+00:00\",\"dateModified\":\"2018-03-06T17:05:14+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100\"},\"wordCount\":1997,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2018\\\/03\\\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg\",\"articleSection\":[\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100\",\"name\":\"Ehe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2018\\\/03\\\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg\",\"datePublished\":\"2018-03-06T17:01:48+00:00\",\"dateModified\":\"2018-03-06T17:05:14+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2018\\\/03\\\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2018\\\/03\\\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg\",\"width\":1200,\"height\":800,\"caption\":\"Foto\\\/allikas: Tairo Lutter\"},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=11100#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Ehe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ehe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ehe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"K\u00e4rt Summatavet (PhD), ehtekunstnik ja graafik, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Ehted, m\u00e4rgid ja s\u00fcmbolid kaugete aegade tagant omal kombel justkui k\u00f5nelevad meile lugusid, mida peaksime uuesti lugema \u00f5ppima. Mind paelub see, et vanad kultuuritekstid v\u00f5ivad meid inspireerida enneolematul ja uuel moel. Kui varasem komme v\u00f5i meetod v\u00f5i isegi traditsioon rahvakunsti interpreteerimisel on l\u00e4htunud ornamendi,…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2018-03-06T17:01:48+00:00","article_modified_time":"2018-03-06T17:05:14+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":800,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"10 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Ehe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest","datePublished":"2018-03-06T17:01:48+00:00","dateModified":"2018-03-06T17:05:14+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100"},"wordCount":1997,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg","articleSection":["Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100","name":"Ehe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg","datePublished":"2018-03-06T17:01:48+00:00","dateModified":"2018-03-06T17:05:14+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg","width":1200,"height":800,"caption":"Foto\/allikas: Tairo Lutter"},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11100#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Ehe ja ehtimine \u2013 lugusid m\u00e4rkidest, v\u00e4rvidest ja igavikulistest unistustest"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/7366187t1h09da-e1520355851520.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-2T2","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=11100"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11100\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11106,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/11100\/revisions\/11106"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/11101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=11100"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=11100"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=11100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}