{"id":11093,"date":"2018-03-01T07:58:04","date_gmt":"2018-03-01T05:58:04","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=11093"},"modified":"2019-05-09T10:50:55","modified_gmt":"2019-05-09T07:50:55","slug":"voitlus-tuuleveskitega-taaskasutuse-ja-disainiga-plastikprugi-vastu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=11093","title":{"rendered":"V\u00f5itlus tuuleveskitega \u2013 taaskasutuse ja disainiga plastikpr\u00fcgi vastu"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Karoliine Korol, konservaator
\n<\/em><\/p>\n

Minu ametinimetus \u201eplastikute konservaator\u201c ja suurmissioon kirjutada plastikute s\u00e4ilitamisest paks raamat on nii m\u00f5negi inimese suunanud m\u00f5tte juurde, et misp\u00e4rast neid igavesti s\u00e4ilivaid materjale konserveerima peab? Segaduseloori alt v\u00f5ib isegi paista pisikene pahameel, justkui oleksin \u201ekurjategija\u201c ehk plastikreostuse pooldaja. Et kas ma siis ei m\u00f5ista, kui palju halba plastik loodusele teeb, ning et k\u00f5ige \u00f5igem oleks \u00fcldse plastikust loobuda, mitte seda s\u00e4ilitada. Sellele k\u00fcsimusele olen vastanud n\u00f5nda, et plastiku degradatsiooni t\u00e4hendus loodusele ja muuseumi jaoks on v\u00e4ga erinevad, kuigi praktilises m\u00f5istes on need t\u00e4pselt samad. Looduses v\u00f5ivad pol\u00fcet\u00fcleenist kilekotid t\u00f5esti aastasadu vastu pidada, ent ei tohi unustada, et need ei s\u00e4ili terve kotina. P\u00e4ikesevalgus, niiskus, temperatuurimuutused ja erinevad orgaanilised \u00fchendid v\u00f5ivad materjali muuta juba v\u00e4hem kui aastaga n\u00f5nda rabedaks, et kotina me seda enam kasutada ei saaks. Selline lagunemine toimub ka muuseumikeskkonnas. Konservaatori \u00fclesanne on aga t\u00e4ide viia muuseumi lubadust s\u00e4ilitada kultuuri lugu jutustavaid esemeid igavesest ajast igavesti sellisena nagu nad algselt on olnud. Metsa all konutav v\u00f5i merevees meduusina h\u00f5ljuv kilekott on v\u00f5\u00f5rkeha, mis on sinna sattunud inimese m\u00f5tlematuse t\u00f5ttu. Muuseumis olev kilekott on osa muuseumikogust. See annab edasi teatud ajastu elevust ja kultuurilist edasiliikumist; p\u00fc\u00fcdlust parema ja mugavama elu poole; see s\u00fcmboliseerib inimese oskust manipuleerida orgaanilise keemiaga \u2013 luua midagi, mida loodus pole suutnud ise valmistada. Inimene leiutas s\u00fcnteetilised pol\u00fcmeerid enda vajadusp\u00f5hiselt. Loodus ei oska nendega seet\u00f5ttu midagi peale hakata. V\u00e4lja arvatud m\u00f5ned krabid, kes pudelikorkidest uued moodsad kojad on saanud…<\/p>\n

J\u00e4rgnev artikkel p\u00fc\u00fcab avada lugeja silmad \u00fchel valusamal ja h\u00e4biv\u00e4\u00e4rsemal teemal \u2013 plastikureostus looduses ja ookeanides. See on valus, sest selle t\u00f5ttu kannatavad eluslooduse esindajad. See on h\u00e4biv\u00e4\u00e4rne, sest me oleme selles ise s\u00fc\u00fcdi. Ja kes teine, kui me ise, peaks oma s\u00fc\u00fcteo heastama?<\/p>\n

Plastikpr\u00fcgi maailmar\u00e4nnak<\/h3>\n

Seiklusjutte sellest, kuidas keegi laeva- v\u00f5i lennu\u00f5nnetusest imega p\u00e4\u00e4seb ning \u00fcksikule inimestest puutumatule saarele satub, on palju. Nii Robinson Crusoe[1]<\/a>, n\u00f5od Richard ja Emmeline[2]<\/a> kui ka FedExi t\u00f6\u00f6taja Chuck Noland[3]<\/a> avasid kaldale uhutuna silmad maailmas, kus sinised lained limpsisid valget kuuma liiva, mille puhtale \u00a0pinnale heitsid sarvilisi varjusid lopsakad palmilehed. Kui aga meie kujutluse kangelased avaks oma silmad sel \u00fcksikul saarel t\u00e4na, v\u00f5ib neile hoopis teistsugune pilt avaneda. Esimese raksuna tundub, et nad on sattunud kuskile, kus on just l\u00f5ppenud eriti raju rannafestival ja koristajad ei ole veel kohale j\u00f5udnud. Pisut ringi uidates saab uueks m\u00f5tteks, et tegemist on ranna\u00e4\u00e4rse pr\u00fcgim\u00e4ega ja metsa taga peab olema suuremat sorti linn. N\u00e4dalate pikkuste otsingute tulemusel ei kohta aga meie elluj\u00e4\u00e4jad \u00fchtki inimest \u2013 nad on asustamata paradiisisaarel keset Vaikset ookeani, mis on reostatud plastikpr\u00fcgiga. Kuidas on see v\u00f5imalik?<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kuvat\u00f5mmis Hendersoni saarest rakenduses Google maps. Foto on tehtud aastal 2013.<\/p><\/div>\n

\u00dchel eraklikumal saarel meie planeedil, Hendersoni saarel, mis asub keset Vaikset ookeani Uus-Meremaa ja L\u00f5una-Ameerika vahel, leidub rannaliiva igal ruutmeetril 20\u2013650 plastikpr\u00fcgi t\u00fckki. Esindatud on nii pudelid, kalav\u00f5rgud, m\u00e4nguasjad, plastikn\u00f5ud kui ka hiiglaslikud veokirehvid. Igap\u00e4evaselt uhuvad lained saare kaldaile ligikaudu 3750 uut plastikpr\u00fcgi juppi. Hendersoni saar on vaid \u00fcks ookeanide \u201etrappidest\u201c, millele vee peal ulpiv plastikpr\u00fcgi pidama j\u00e4\u00e4b. Hinnanguliselt kannavad ookeanid enda pinnal enam kui viit triljonit plastikut\u00fckikest. Enamuse m\u00f5\u00f5tmed j\u00e4\u00e4vad \u00fche millimeetri kanti, samas leidub rohkesti ka kaugemalt silmatorkavat pr\u00fcgi, n\u00e4iteks kalav\u00f5rgud. Viimased satuvad hoovustesse tihtilugu otsese \u00e4raviskamise teel \u2013 kalamehed j\u00e4tavad rebenenud v\u00f5i liigselt pulsti j\u00e4\u00e4nud v\u00f5rgud lihtsalt maha. Ometi ei viitsita ju nailonv\u00f5rkusid parandada \u2013 lihtsam on uued osta. Mikroplastik satub ookeanidesse l\u00f5viosas suuremate plastikesemete degradatsiooni tulemusena. UV-kiirgus, niiskus ja erosioon l\u00f5huvad plastikeseme \u00fcha v\u00e4iksemateks t\u00fckikesteks.[4]<\/a> Lisaks v\u00f5ivad pisikesed plastikgraanulid p\u00e4rineda kehakoorijatest ja hambapastadest, mida tarbijad pahaaimamatult igap\u00e4evaselt kasutavad (vt Plastikud kehahooldusvahendites (peaosas Pol\u00fcet\u00fcleen), ERMi blogi 18.10.2016, K. Korol<\/a>). Erineval moel on igas suuruses plastikpr\u00fcgi elusloodusele ohtlik. M\u00f5\u00f5tmetelt v\u00e4iksem praht v\u00f5ib meenutada kaladele-lindudele-loomadele s\u00f6\u00f6ki ja p\u00f5hjustada seedeh\u00e4ireid, ummistusi v\u00f5i n\u00e4ljasurma. Suurem pr\u00fcgi v\u00f5ib osutuda f\u00fc\u00fcsiliseks takistuseks.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Mikrograanuleid s\u00f6\u00f6nud haugi maim. Foto: Oona M. L\u00f6nnstedt<\/p><\/div>\n

Ainult tasu eest\u2026<\/h3>\n

Ookeanide puhastamine mikroplastikust on v\u00f5imatu. Suurema pr\u00fcgi eemaldamine on keeruline ja aegan\u00f5udev. Kogu ettev\u00f5tmine on justkui tuuleveskitega v\u00f5itlemine, sest igas sekundis toodetakse \u00fclemaailmselt juurde 8500 kg plastikut[5]<\/a>. Mooduseid, kuidas kasvavat plastikureostust nii merel kui ka maal kontrolli alla saada, on kaks: 1) v\u00e4hendada plastiku tootmist; 2) suurendada plastikute \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemist ja taaskasutust. Toodangu v\u00e4hendamine t\u00f5staks plastiku hinda ja see hinnat\u00f5us, millest r\u00e4\u00e4gin, ei ole 3 senti kilekoti kohta. Selleks et plastikesemeid nii hoolimatult minema ei visataks, peaks nende hind olema h\u00fcppeliselt kallim. Tarbijale ega ka tootjale selline hinnat\u00f5us muidugi ei sobi. Seega j\u00e4\u00e4b teine variant \u2013 \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine ja taaskasutus.<\/p>\n

Esimene suurem samm plastikpr\u00fcgi \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemiseks astuti 1988. aastal USAs, mil v\u00f5eti kasutusele erinevaid pol\u00fcmeere esindavad s\u00fcmbolid. Sellest ajast saati pressitakse v\u00f5i tr\u00fckitakse plastikesemele s\u00fcmbol, mis koosneb kolmnurgakujuliselt kellaosuti suunas liikuvast noolest, mille keskele on m\u00e4rgitud number 1\u20137 ning alla kasutatud plastiku nime l\u00fchend. Plastikud on nummerdatud vastavalt \u00fcmbert\u00f6\u00f6deldavuse lihtsusele. Pol\u00fcet\u00fcleentereftalaati (PET), millest toodetakse n\u00e4iteks\u00a0 karastusjookide pudeleid, on k\u00f5ige lihtsam \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda \u2013 sellest tulenevalt m\u00e4rgistatakse see numbriga \u201e1\u201c. Pudelite teemal j\u00e4tkates v\u00f5ib nimetada teise sammu, millega on p\u00fc\u00fctud plastikpr\u00fcgi hulka v\u00e4hendada \u2013 taara tasustamine. Viies taara vastuv\u00f5tupunkti, makstakse viijale iga pudeli eest teatud rahasumma. See on t\u00e4itsa tavaline asi meie jaoks. Uuendusena tuli m\u00f5ned aastad tagasi juurde pandi maksmine, kus lisaks ostetava joogi hinnale on n\u00e4idatud summa, mis taara eest tuleb maksta. Panti antud raha tahaks ju ikka tagasi saada! Hea ps\u00fchholoogiline taktika. Ka taara vastuv\u00f5tu masinad aitavad s\u00fcsteemi toimimisele kaasa (kui nad ainult nii tihti rikkis ei oleks!<\/em>). \u00dcmbert\u00f6\u00f6tlemise tulemusena valmivad t\u00fchjadest Coca-<\/em>pudelitest n\u00e4iteks soojad fliiskampsunid v\u00f5i vettpidavad joped.<\/p>\n

Innovatsiooni ja s\u00fcdamega lahingusse<\/h3>\n

Pudelite taaskasutusse viimine toimib enam-v\u00e4hem, kuna seal on m\u00e4ngus tarbija otsene kasutegur \u2013 raha. Aga jogurtitopsid, ket\u0161upipudelid, saiakilekotid, singipakendid\u2026? Ka neid saab ju \u00fcles sulatada ja uuteks toodeteks vormida. Nende jaoks on eraldi pakendipr\u00fcgikastid, mille sisu viiakse pakendipr\u00fcgi t\u00f6\u00f6tlusjaamadesse (nt<\/em> AS<\/em> V\u00e4\u00e4tsa pr\u00fcgila<\/em>). Tean aga omast k\u00e4est, et kraanikausi alusesse kappi on k\u00fcllalt ebamugav \u00e4ra mahutada viit pr\u00fcgikotti (olme-, bio- ja pakendipr\u00fcgi ning taara ja paber-papp) ja siis veel eraldi hakata neid linna teise otsa j\u00e4\u00e4tmekastidesse tassima. Ja eriti veel, kui selle eest midagi ei saa ning see pole seadusega kohustuslikuks tehtud! Lihtsam on k\u00f5ik \u00fchte pr\u00fcgipange visata ja majak\u00f5rval olevasse olmepr\u00fcgi konteinerisse visata\u2026<\/p>\n

\u00d5nneks leidub hulk inimesi, kellele siiski see ebamugavus igap\u00e4eva osaks kujunenud on. Nende vaevatasu on midagi enamat kui 10 senti pudeli pealt. Nende tasuks on teadmine, et nad teevad midagi kasulikku meie maailma jaoks ja on n\u00f5nda kellelegi eeskujuks. Lisaks tublidele kodustele pr\u00fcgisorteerijatele leidub k\u00e4put\u00e4is ettev\u00f5tlikke maailmaparandajaid. N\u00e4iteks MT\u00dc Topsiring p\u00fc\u00fcab juurutada korduvkasutavate plasttopside kasutamist baarides ja festivalidel (klient maksab 1\u20132 eurot panti ja saab selle topsi tagastamisel tagasi); MT\u00dc Rohelabor organiseerib laborit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus tekkivate plastikj\u00e4\u00e4kide kogumist ja valmistab neist 3D printimise filamenti. Suurema mastaabiga plastiku taaskasutusse viija on ettev\u00f5te RexEst Grupp O\u00dc, kes toodab plastpakendij\u00e4\u00e4tmetest kvaliteetseid ja ilmastikutingimustele vastupidavaid plastikprofiile nimetuse all PlastRex. Viimastest saab valmistada terrassipindasid, hobusetallide seinu, m\u00fcrat\u00f5kkeseinasid, lillekaste jpm. V\u00e4lismaal on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud tehnoloogiad, kuidas toota kasutuks muutunud v\u00f5i heakorrat\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kokku kogutud nailonkalav\u00f5rkudest p\u00e4ikseprille (Sea2see<\/em>), kalakujulisi rulasid (Bureo<\/em>), stiilseid jopesid (Ecoalf<\/em>) ja vastupidavaid botaseid (Adidas<\/em>). Plastpudelistest ja muudest plastj\u00e4\u00e4tmetest toodetakse Kolumbias konstruktsioontelliseid, millest saab kiiresti terved majad p\u00fcsti laduda (Conceptos Pl\u00e1sticos<\/em>), L\u00f5una-Aafrikas valmivad neist aga lastele koolilauad.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kalav\u00f5rkudest valmistatud rula Bureo. Foto: Bureo skateboards \/ Kickstarter.com<\/p><\/div>\n

Me ei p\u00e4ri maailma oma esivanematelt, vaid laename seda oma j\u00e4rglastelt<\/h3>\n

Mugavus, laiskus ja plastikesemete odav hind on loonud olukorra, kus inimese imeline suursaavutus surutakse kurjategijate auku. Korraga on pol\u00fcet\u00fcleen tapja, kes l\u00e4mmatab kalamaimusid, nailon m\u00f5rtsukas, kes k\u00e4gistab kilpkonnasid ning pol\u00fcpropeen retsidivist, kes haagib end kalade l\u00f5puste vahele. Sellise kuvandi varjus kipub ununema, mida need kolm meile andnud on. Juhtmete isolatsioonid, kemikaalidele vastupidavad anumad ja torus\u00fcsteemid, toidus\u00e4ilituskarbid, mitteroostetavad pr\u00fcgikonteinerid, sukkp\u00fcksid, langevarjud jpm. Palun v\u00e4ga \u2013 proovige hambaid pesta metsseakarvadest hambaharjaga! Kurjategija on siin loos ikka see, kes teise peale n\u00e4puga n\u00e4itab.<\/p>\n

See, et prognoosikohaselt ujub aastaks 2050 maailma ookeanides massi poolest plastikpr\u00fcgi enam kui kalu[6]<\/a>, m\u00f5jub uskumatuna. Uuringute tulemusena kirja pandud v\u00f5rdlus toob seda \u201euskumatust\u201c kahjuks liiga selgelt reaalsusesse: ookeanidesse satub keskmiselt n\u00f5nda palju pr\u00fcgi nagu igas minutis kallutaks \u00fcks pr\u00fcgiauto oma lasti vette. 24 h jooksul teeb see 1440 kastit\u00e4it, aastas 525\u00a0600, mis v\u00f5rdub 8 miljoni tonniga! S\u00fcsteemi muutmata t\u00f5useb kirjeldatud pr\u00fcgi mass k\u00fcmne aasta p\u00e4rast kahekordseks, kolmek\u00fcmne aasta p\u00e4rast neljakordseks.<\/p>\n

Liiga kaua on priiskav tarbija\u00fchiskond kestnud. On aeg m\u00f5elda sellele, et maailm, kus elame ei ole esivanemate p\u00e4rand, vaid laenatud meie laste k\u00e4est. Peast tuleb v\u00e4lja visata m\u00f5tted, et \u201eah, mis mina ikka siin \u00fcksi \u00fcritan…\u201c. Kalav\u00f5rkudest botased, prillid v\u00f5i rulad eeldavad muidugi suuremat ettev\u00f5tlikkust. Alustada v\u00f5ib pakendipr\u00fcgi sorteerimisest. See v\u00e4ike kodustehtav maailmaparandusoperatsioon on abiks kahel moel. Esiteks v\u00e4listame n\u00f5nda selle, et taaskasutatav materjal muutub pr\u00fcgiks ja kuhjub pr\u00fcgilatesse, kust see tuulega loodusesse kandub. Teiseks viime juba loodud materjali uuesti ringlusesse, v\u00e4hendades n\u00f5nda uue materjali s\u00fcnteesimisvajadust. Tundub v\u00e4gagi loogiline tegevus. Miks seda siis nii v\u00e4hesed teevad? Kas t\u00f5esti on vaja\u00a0 tegutsema hakkamiseks oodata riigipoolset trahvipoliitikat?<\/p>\n

Toon siinkohal v\u00e4lja V\u00e4\u00e4tsa pr\u00fcgila lehelt leitava juhendi, missugust pakendipr\u00fcgi spetsiaalsetesse kollastesse pr\u00fcgikonteinerisse visata v\u00f5ib:<\/p>\n