{"id":10684,"date":"2017-11-21T08:14:03","date_gmt":"2017-11-21T06:14:03","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=10684"},"modified":"2017-11-21T08:14:03","modified_gmt":"2017-11-21T06:14:03","slug":"tihvini-jumalaema-ikooni-uuringud-teine-osa-ikooni-konserveerimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10684","title":{"rendered":"“Tihvini jumalaema” ikooni uuringud, teine osa. Ikooni konserveerimine"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Egle Mikko, Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli vilistlane<\/em><\/p>\n

Kui eelmises loos (https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10619<\/a>) v\u00f5idutses jutt, siis siin annan konserveerimist\u00f6\u00f6 k\u00e4iku edasi fotodega, et saaksite nautida seda imelist ikooni. Nagu mainitud, oli eesm\u00e4rgiks ikoon konserveerida ja tagada selle s\u00e4ilimine, mis oli omakorda m\u00e4\u00e4rav konserveerimiskontseptsiooni paikapanekul. Eeldades, et ikoon paikneb edaspidi kontrollitud keskkonnas, l\u00e4htusin konserveerimisel minimaalse sekkumise p\u00f5him\u00f5ttest. Seega tegin ainult vajalikke parandusi puidu struktuuris ja maalingupinna puhastamisel. Kuna ikooni kahjustused on osa selle loost, ei parandanud ma sellel olevaid l\u00f5hesid ega kadusid.<\/p>\n

Ikoon on valmistatud 19.\u201320. sajandi vahetusel. See on lepapuidust, mis on pehkinud, habras ning tugevate bioloogiliste kahjustustega. Traditsiooni kohaselt kasutavad ikoonimaalijad maali alusena kaua hoitud ja kuivatatud puitu \u2013 sellest s\u00f5ltub maali s\u00e4ilimine ebastabiilsetes keskkonnatingimustes. Selle uueaegse kirikumaali puhul on aga puit olnud toores ning pole saanud eelnevalt kuivada. Puidu suur niiskusesisaldus on loonud sobivad tingimused m\u00e4dandavatele seentele ja sellisele kahjustavale mardikale nagu m\u00f6\u00f6bli-toonesepp (Anobium punctatum<\/em>).<\/p>\n

Maaling on teostatud temperatehnikas gesso<\/em>\u2019ga kaetud puuvillast l\u00f5uendile (traditsiooniline on linane), mis on enne liimis immutatud ja pingutatud puitaluse k\u00fclge. T\u00f5en\u00e4oliselt on liimimisel kasutatud loomset liimi (traditsiooniline on kalaliim, mis keedeti kokku tuuraliste ujup\u00f5itest). Ikoon kujutab Jumalaema (Theodokost), kes hoiab Jeesuslast oma vasakul k\u00fcljel, osutades parema k\u00e4ega Jeesuse poole, mis on s\u00fcmboolse t\u00e4hendusega religioosses tekstis: \u201eMina olen tee ja t\u00f5de ja elu\u201c (Johannese evangeelium 14:6).<\/p>\n

\"\"<\/a>Kaks figuuri. Kanutifotolabor<\/em><\/p>\n

Neitsi Maarja pruunikasmust loor on kaunistatud peenete kuldsete joontega (kullaefekti annavad lakitud h\u00f5belehed). Looril on kolm t\u00e4hte: neitsi m\u00e4rgid otsaesisel ja \u00f5lgadel. Jeesuslaps \u00f5nnistab parema k\u00e4e kolme . Vasakus k\u00e4es peaks Jeesuslaps hoidma rullitud p\u00e4rgamenti, kuid sellel ikoonil ei ole seda k\u00e4e juures oleva kahjustuse t\u00f5ttu n\u00e4ha v\u00f5i ei ole seda \u00fcldse. Nii nagu neitsi Maarjal, on ka Jeesuslapse r\u00fc\u00fcl kullajoontele efekti andmiseks h\u00f5belehed lakitud. Ikoon on maalitud \u00fclima t\u00e4psusega, kasutades hulgaliselt udupeeni jooni ja detaile.<\/p>\n

\"\"<\/a>H\u00f5bedaleht <\/em>, kus on lakk maha kulunud. Kanuti fotolabor<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Kaunid udupeened jooned Jeesuslapse kulmudel ja kiharatel. Kanuti fotolabor<\/em><\/p>\n

Ikoonil on n\u00e4ha ka signatuuri: puitaluse tagak\u00fcljele on kraabitud meistri initsiaalid, mis paistsid v\u00e4lja UV-lambi all tehtud fotodel (foto 2). Ikooni signeerimine ei ole tavaline, kuna selle maalija peab j\u00e4rgima karme reegleid, mille kohaselt meistri isiklik j\u00e4lg on ebavajalik ning takistab \u00fclima transtsendentaalsuse saavutamist.<\/p>\n

Kuna ma ei ole signeeritud ikoonidega kokku puutunud, v\u00f5tsin \u00fchendust Tallinna Ikoonimuuseumi kuraatori Juri Manuiloviga, kes arvas nii: \u201eVanausuliste ikoon. Oma ranguse poolest v\u00f5ib olla tehtud feodosejevlaste jaoks. Samasuguseid ikoonilaudu kasutati Frolovi t\u00f6\u00f6kojas. Samas see pole kindlasti selle koolkonna ikoon. Peipsi k\u00fclades maaliti ikoone ka enne Frolovi. \u00c4kki on see m\u00f5ne Peipsiveere meistri t\u00f6\u00f6 varasemast ajast. Selliseid initsiaale ei ole ma ikoonidel varem n\u00e4inud.\u201c<\/p>\n

Signatuuri v\u00e4ljailmumine lisab konserveerimisele uue \u00fclesande: selle s\u00e4ilitamise ning v\u00f5imaliku eksponeerimise p\u00e4rast konserveerimist\u00f6\u00f6de l\u00f5ppu.<\/p>\n

Konserveerimist\u00f6\u00f6d<\/strong><\/p>\n

Puidustruktuuri tugevdamiseks valisin immutamise konserveerimises tunnustatud akr\u00fclaadiga Paraloid B72. Alustasin n\u00f5rga tolueen-paraloid B72 lahusega (2%). N\u00f5rgemad alad immutasin astmeliselt tugevama lahusega (paraloid B72 tolueenis, 5%\u2013<\/em>10%). Lahust kandsin peale taguse kaudu pintsliga ning sekundaarse meetodina kasutasin s\u00fcstimist p\u00e4rast seda, kui alus sai esmase immutuse. Oluline on immutamise juures alust pidevalt niisutada (pritsides), et lahus imbuks \u00fchtlaselt ja s\u00fcgavale.<\/p>\n

\"\"<\/a>Ikooni immutamine tagantpoolt. Foto: Egle Mikko<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Niisutamisel oli n\u00e4ha ka hallituskahjustusi. Foto: Egle Mikko<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Immutada tuli ka k\u00fclgedelt. Esimeses immutamise staadiumis oleks selline l\u00e4henemine olnud riskantne, sest puit oli n\u00f5rk ja pudisev. Foto: Egle Mikko<\/em><\/p>\n

P\u00e4rast puidu immutamist, mis v\u00f5ttis kolm p\u00e4eva, saavutasin soovitud tulemuse. Puit oli tugevam ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt raskem (kokku v\u00f5ttis see endasse 65,9 grammi ainet) ning selle h\u00f5rekonstruktsioon pidas n\u00f5elsurvetestil vastu. Seej\u00e4rel valmistas Indrek Tirrul ikoonile uued p\u00f5\u00f5nad, et maalingu pinda toestada ja puitosad kokku liita. Samuti valmistas ta raami, mis teeb ikooni transportimise ja eksponeerimise tunduvalt mugavamaks ning ohutuks.<\/p>\n

\"\"<\/a>Ikoon raamiga. Kanuti fotolabor<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Ikoon tagant, lepapuidust p\u00f5\u00f5nad ja p\u00e4rnast raam. Vanad p\u00f5\u00f5nad s\u00e4ilitatakse koos ikooniga. Kanuti fotolabor<\/em><\/p>\n

Maalingu konserveerimine toimus konserveerimis-ja digiteerimiskeskuses Kanut Eesti Vaba\u00f5humuuseumi konserveerimisosakonna juhataja Marike Lahe juhendamisel. Puhastasin selle k\u00e4igus maalingu pinna p\u00f5lenud ja tahmunud lakist (esmalt eemaldasin prof\u00fclaktilisel eesm\u00e4rgil paigaldatud loorpaberi maalingu pinnalt, foto 8) ning kinnitasin lahtised t\u00fckid kalaliimiga, et need ikooni liigutamisel kahjustada ei saaks ja \u00e4ra ei kaoks. Maalingu pinna katsin p\u00e4rast lakist puhastamist dammarlakiga, et kaitsta seda v\u00f5imalike kahjustuste eest.<\/p>\n

\"\"<\/a>Ikoon peale loorpaberi eemaldamist destilleeritud veega. Kanuti fotolabor<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Tahmunud laki eemaldamine atsetoon-etanooli 1:1 lahusega. Kanuti fotolabor<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Sissepoole kooldunud l\u00f5he serv. Kanuti fotolabor<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Kooldunud serva sirgeks vajutamine kalaliimi ja kuumaspaatliga. Foto: Egle Mikko<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Viimane etapp: kuldnimbuste puhastamine. Foto: Egle Mikko<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Ikoon enne ja p\u00e4rast konserveerimist. Kanuti fotolabor<\/em><\/p>\n

Allikad:<\/em><\/p>\n