{"id":10619,"date":"2017-11-07T06:05:15","date_gmt":"2017-11-07T04:05:15","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=10619"},"modified":"2017-11-07T06:05:15","modified_gmt":"2017-11-07T04:05:15","slug":"tihvini-jumalaema-ikooni-uuringud-esimene-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10619","title":{"rendered":"“Tihvini jumalaema” ikooni uuringud, esimene osa"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Egle Mikko, Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli vilistlane <\/em><\/p>\n

Paljudele tuleb tuttav ette koletu uudislugu 2016. aasta mais toimunud Piirissaare palvela p\u00f5lengust. P\u00f5leng oli t\u00f5eline katastroof Eesti vanausuliste kultuuri jaoks. Tugevalt said kahjustada palvemajas olnud kultuurim\u00e4lestised, neist kaheksa h\u00e4vis t\u00e4ielikult. Kannatada sai ka 23 ikoonimaali, mis toodi 2016. aasta oktoobris Piirissaare kunstim\u00e4lestiste avariit\u00f6\u00f6de seminarile. Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli tudengina oli mul suurep\u00e4rane v\u00f5imalus sellest osa v\u00f5tta ja sellele j\u00e4rgnenud t\u00f6\u00f6na konserveerisin oma l\u00f5put\u00f6\u00f6na \u201eTihvini Jumalaema\u201c ikooni (mis on hoiul ERMis). L\u00f5put\u00f6\u00f6 konserveerimise osa juhendas konservaator Mariliis Vaks ERMist. Ikooni aitas toestada kuldsete k\u00e4tega konservaator Indrek Tirrul.<\/p>\n

\"\"<\/a>Muinsuskaitseameti ja Kanuti korraldatud Piirissaare avariit\u00f6\u00f6de seminari l\u00f5pupilt Eesti Vaba\u00f5humuuseumis. Foto: Jaanus Heinla, Kanut<\/em><\/p>\n

Ikoonist<\/strong><\/p>\n

Tegemist on p\u00fchapildiga, millel on suur usuline ja kultuuriline v\u00e4\u00e4rtus, seega on selle konserveerimine oluline, et anda ikoonile tagasi selle terviklik ja p\u00fcha pale, mida vanausulised saaksid edaspidiselt eksponeerida muuseumiobjektina. Kui ikooni esimest korda jaanuaris koos konservaator Mariliis Vaksiga t\u00f6\u00f6laual vaatlesime, oli selge, et lisaks p\u00f5lengust tingitud kahjustustele ja faktile, et ikoon on pooleks l\u00e4inud, tegid asja hullemaks ulatuslikud putukakahjustused, nii et ikoon ei p\u00fcsinud koos ilma lisatoestuseta.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>Ikoon on pooleks: taga ja l\u00f5ikehoonel on n\u00e4ha putukakahjustused. Foto: Kanuti fotolabor.<\/em><\/p>\n

Seega oli t\u00f6\u00f6 peamiseks uurimusprobleemiks k\u00fcsimus, kuidas tugevdada puidustruktuuri ja kuidas seda edasiselt toestada? Meetodi panime paika juba t\u00f6\u00f6de alguses, et v\u00f5iks proovida puidu stabiliseerimiseks immutamist. Selleks teostasime laboris katseid ja uurisime erinevaid materjale. Lugeja huvides kirjutan sellest kahes osas, esimeses immutamisest ja katsetes ning teises osas ikoonist ja selle konserveerimisest.<\/p>\n

Immutamisest<\/strong><\/p>\n

Immutamismeetodit on k\u00fcll varem laialdaselt uuritud ja on selge, et \u00fchtset universaalset meetodit ei ole. Samuti ei ole paljud autorid oma uurimustes valikuid p\u00f5hjendanud v\u00f5i immutamisprotsessi l\u00e4bi m\u00e4nginud. Seega oli uurimust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks katsete ja uurimuste kaudu oma valikuid p\u00f5hjendada ja n\u00e4idata, millised materjalid ja meetodid on immutamiseks sobilikud, arvestades n\u00fc\u00fcdisaegseid konserveerimisstandardeid. Immutamiseks kasutatud materjal peab vastama kindlatele kriteeriumitele, mis on seatud selleks, et mitte ohustada objekti.<\/p>\n

Looduslikud materjalid<\/strong><\/p>\n

Konserveerimiseetika kohaselt arvestatakse objektide puhul alati esmalt v\u00f5imalust kasutada traditsioonilisi looduslikke materjale (vahad, \u00f5lid, loomsed liimid) \u2013 need olid 50 aastat tagasi ainsad, millega immutati putukakahjustustega puitu. Tegemist on \u00e4\u00e4rmiselt muutlike materjalidega, mis kolletuvad, tumenevad ning m\u00e4ngivad kaasa \u00f5huniiskuse k\u00f5ikumisel. Peale selle ei pea loomsed materjalid lihtsalt aja ja putukate hambale vastu. Seega on looduslikud materjalid t\u00e4nap\u00e4eva konserveerimises riskantne valik, sest need on ettearvamatud ja soosivad objekti edasist lagunemist. T\u00e4nap\u00e4eva teadmised ja v\u00f5imalused on sellised, et pole p\u00f5hjust objekti ohustada.<\/p>\n

S\u00fcnteetilised materjalid<\/strong><\/p>\n

S\u00fcnteetilised materjalid on stabiilsed ning peavad vananemisele ja kolletumisele paremini vastu. See ei ole aga alati nii olnud \u2013 kui s\u00fcnteetilised vaigud kasutusele tulid, tekitasid need rohkem kahju kui kasu. N\u00fc\u00fcdseks on nende retsepte p\u00f5hjalikult uuritud ja muudetud, nii et need on usaldusv\u00e4\u00e4rsemad kui varem.<\/p>\n

Lahustid paisumisn\u00e4itaja j\u00e4rgi<\/strong><\/p>\n

Tabel 1<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n
Lahusti<\/td>\nPaisumine %<\/td>\n<\/tr>\n
vesi<\/td>\n100<\/td>\n<\/tr>\n
et\u00fc\u00fcletanool<\/td>\n83\u201387<\/td>\n<\/tr>\n
atsetoon<\/td>\n63<\/td>\n<\/tr>\n
tolueen<\/td>\n1,6<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Veest l\u00e4bi imbunud puit paisub, l\u00f5heneb ja v\u00e4rvub aja jooksul; tekivad sisemised kahjustused, mis ei ole silmn\u00e4htavad. Tolueen paisutab puitu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hem kui teised lahustid, niisutades samas puitu. Kuid tolueen on tervisele v\u00e4ga ohtlik, nii et seda tohib kasutada ainult h\u00e4sti \u00f5hutatud ruumis, kandes kemikaale filtreerivat maski ja kindaid. Et\u00fc\u00fcletanooli ja atsetooni paisumisn\u00e4itajad on k\u00f5rged. Atsetoon aurustub puidust kiirelt (aine jaotub eba\u00fchtlaselt puidus) ja et\u00fc\u00fcletanool v\u00e4ga aeglaselt; lahustite aurustumiskiirus v\u00f5ibki p\u00f5hjustada puidu deformatsiooni.<\/p>\n

Katse<\/strong><\/p>\n

Katsetamiseks on v\u00f5etud bioloogiliste kahjustustega lepapuust alused, mille katsin kotiriidest l\u00f5uendi, gesso<\/em>– ja tempera<\/em>-tehnikas umbra<\/em>-pigmendiga. Eesm\u00e4rgiks on valida ikooni immutamiseks sobilik meetod ja lahusti. Arvestasin lahuse imbumis- ja aurustumiskiirust, jaotumist, k\u00f5rvalm\u00f5ju ja lahuse l\u00e4biimbumist maalinguga pinnale. Lahustiteks on valitud tolueen ja atsetoon-etanool 1:1. Lahuseid valmistatakse 1,75%-lise paraloid B-72-ga. K\u00f5ik katses kasutatud alused on nummerdatud, m\u00f5\u00f5detud ja kaalutud (vt tabel 2).<\/p>\n

Tabel 2<\/strong><\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n
Immutusmeetod<\/td>\nLahusti<\/td>\nTulemus<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
S\u00fcstimismeetod (foto 3, 4)<\/td>\nTolueen, atsetoon-etanool (1:1)<\/td>\nEbamugav primaarse meetodina, tekitab pingeid puidus, ei jaotunud \u00fchtlaselt<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
Suletud keskkonnas leotus (foto 5, 6)<\/td>\nTolueen, atsetoon-etanool (1:1)<\/td>\nLahustist deformeerunud maalingu pind, \u00fcle immutatud, ei jaotunud \u00fchtlaselt<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
Pintsliga peale kandmine<\/td>\nTolueen-etanool (60:40)<\/td>\nMugav teha ja kontrollida, parim primaarne meetod<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
Avatud keskkonnas leotamine<\/td>\nAtsetoon-etanool (1:1)<\/td>\nHea imavus l\u00e4bi otspuu, eba\u00fchtlane jaotumine<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\"\"<\/a><\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>S\u00fcstimismeetodil immutades tekib tugev l\u00e4ige. <\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Suletud keskkonnas leotamisega lahustist deformeerunud maalingu pind.<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Alus k\u00fcljelt vaadatuna. Irdunud v\u00e4rvikiht.<\/em><\/p>\n

Katsetest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et k\u00f5ige sobilikum lahus immutamiseks on Paraloid B-72 tolueeni lahuses. Tolueen ei paisuta puitu ja on samas niisutava toimega. Samuti on tolueeni aurustumiskiirus \u00fcsna aeglane: see aurustub puidust paari p\u00e4evaga ja ei n\u00f5ua etanooliga segamist, et aurustumist aeglustada. Tolueen kannab ainet puidus \u00fchtlaselt ja h\u00e4sti edasi. Atsetooni-etanooli lahus ei sobinud, kuna m\u00f5lemad paisutavad puitu, atsetooni aurustumiskiirus on liiga kiire, aine ei jaotu puidus \u00fchtlaselt ning ei liigu piisavalt s\u00fcgavale. Alused, mida immutasin atsetooni-etanooli lahusega, ei olnud katsete l\u00f5puks piisavalt tugevad ning avadest pudises v\u00e4lja n\u00e4ripuru.Kogu immutamine sai tehtud lahja 1,75% lahusega, mis eeldab, et seda tuleb kanda alusele suures koguses. Seega on immutamisel hea kasutada mitut lahuse protsenti. Madalaprotsendilise lahusega (2\u20133%) saab immutada alust kogus ulatuses, aine imbub paremini ja kaugemale ning ei teki kiiret aine migratsiooni pinnale. K\u00f5rgemaprotsendilise lahusega (5\u201310%) tuleb immutada ainult k\u00f5ige n\u00f5rgemad alad ja rabedad servad.K\u00f5ige sobilikum on sea teha pintsliga, nii saab suunata lahuse liikumist puitu otspuu kaudu, samuti on siis lahuse imbumine silmaga j\u00e4lgitav ning alust ei pea immutamise ajal palju liigutama. Pintsliga saab lahust kanda mugavalt ka k\u00fcljelt, ilma et see satuks pinnale. Teine meetod on s\u00fcstimine: n\u00f5rgemaid alasid saab tugevdada s\u00fcstlaga tilgutades v\u00f5i putukaavadest lahust sisse s\u00fcstides.<\/p>\n

Kasutatud allikad:<\/strong><\/p>\n