{"id":10593,"date":"2017-10-31T08:30:34","date_gmt":"2017-10-31T06:30:34","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593"},"modified":"2017-11-02T09:59:46","modified_gmt":"2017-11-02T07:59:46","slug":"hapukapsahooaeg","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593","title":{"rendered":"Hapukapsahooaeg"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Anu J\u00e4rs, teadur-kuraator<\/em><\/p>\n

K\u00e4es on kapsategemise aeg. Sotsiaalmeediasse ilmuvad fotod kodustest kapsariivimis ja -tampimistalgutest, t\u00f5rjudes k\u00f5rvale seenemetsa ja hoidistatud seente pildid. Fotole p\u00fc\u00fctakse vanaisade tehtud kapsamasinad, riivkapsaga t\u00e4idetud klaaspurgid, emailpotid ja plastt\u00fcnnid. Otsustasime meiegi kapsategemise riistad oma kogudest v\u00e4lja otsida ning teie ette tuua, pikituna meenutustega endisaegsest kapsateost.<\/p>\n

Praegune riivkapsaste tegemise komme ei ole v\u00e4ga vana. Eesti talurahvas hakkas peenestatud kapsaid hapendama alles 19. sajandil. Varem tehti nn s\u00fclt- ehk hautatud kapsaid. Selleks pandi kapsapead kas tervelt v\u00f5i suuremad pooleks v\u00f5i neljaks l\u00f5igatuna patta ja kuumutati l\u00e4bi. Kupatatud kapsapead laoti \u00f5ue virna v\u00f5i kallati suurde toobrisse, kus nad kergelt hapnesid ning k\u00fclmunult \u00fcletalve s\u00e4ilisid. Sealt raiuti kapsast jaokaupa toiduks.<\/p>\n

\"\"<\/a>Kapsaraud, tsaeraud, ERM A 663:95 (Vastseliina khk), k\u00fclasepa valmistatud. Rauaga sai nii k\u00fclmunud kapsast lahti taguda kui ka peeneks raiuda<\/em><\/p>\n

1959. aastal k\u00e4is Endla L\u00f5oke kogumismatkal Kagu-Eestis. Karl Viiart kirjeldas talle, kuidas vanasti R\u00e4pina pool kapsaid tehti: <\/strong><\/p>\n

Havotati paan, kons l\u00f5igeti \u00e4r ja siis pea neljaks, nii et j\u00e4i natuke kokku. Havotamiseks kuumutati natuke, pehmeks lasta ei v\u00f5inud. Havotatud pead pandi s\u00f5gla peale v\u00f5i korvidesse, kus neist n\u00f5rgus osa vett v\u00e4lja. Sealt kallati pead tuurisse ja viidi sanna v\u00f5i rehealutse alla ja pandi t\u00f5rdusse. T\u00f5rdu oli suur 30\u201340 pange. Konsa Jakubil oli koguni 60\u201370 pangene t\u00f5rdu. T\u00f5rdu pandi kapsaid t\u00e4is. T\u00f5rdusse kapsaste vahele raputati suula ja k\u00fc\u00fcmneid. <\/em><\/p>\n

    \n
  1. aasta paiku tehti juba v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka riivikapsast.<\/li>\n<\/ol>\n

    Marie Kintsiva isakodus P\u00f5lva kihelkonnas oli 45 pange suurune t\u00f5rs, mis 9-liikmelise pere tarbeks kapsaid t\u00e4is tehti:<\/p>\n

    Olid suured katlad, kus aeti vesi keema ning sinna pilluti kapsapead sisse. Kapsastel lasti seal natuke olla, t\u00f5steti v\u00e4lja jahtuma ning pandi t\u00f5rdusse. Avotatud kapsad olid head ja magusad, nende tegemine ei olnud ka v\u00e4ga raske, kui kahekesi tehti. Avotatu kapsa ei l\u00e4inud ka kokku nii palju kui riivitud.\u201d <\/em><\/p>\n

    Kui Marie 1898. aastal abiellus, tegi mees talle \u00fcte v\u00e4itsaga riivi<\/em>. Riivitud kapsastele lisas Marie vett, et need kibedaks ei l\u00e4heks. Nii riivitud kui ka hautatud kapsastele pani ta soola ja k\u00f6\u00f6mneid. Kuna oma pere oli v\u00e4iksem, siis nii palju kapsaid kui lapsep\u00f5lves enam ei tehtud.\u00a0 (EA 70)<\/p>\n

    \"\"<\/a>Normaalm\u00f5\u00f5tmetes kapsat\u00f5rs. Joonistas Hugo Kajari, 1960. ERM EJ 213:8<\/em><\/p>\n

    T\u00f5rred, kus Urvastes hautatud kapsaid s\u00e4ilitati, olevat Elfriede Siili kirjelduse j\u00e4rgi olnud nii suured, et kui talvel kapsaid lahti raiuti, siis mahtusid sinna kaks karjapoissi korraga raiuma ja ruum j\u00e4i veel \u00fclegi \u2013 t\u00f5rred olnud umbes s\u00fclla k\u00f5rgused ja enam-v\u00e4hem sama l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga. Kapsad olevat sisse tehtud koos pealmiste lehtedega. Tarvitamise ajal v\u00f5eti mustad lehed \u00e4ra ja anti loomadele. Kevadel, kui t\u00f5rs kapsastest t\u00fchjaks sai, k\u00fc\u00fcriti see puhtaks ja pandi kummuli s\u00fcgist ootama. 20. sajandil, kui hakati kapsast riivitult s\u00e4ilitama, kadus tarvidus sellise suure t\u00f5rre j\u00e4rele. Nende elutee olevat l\u00f5ppenud loomatoidun\u00f5una. (EA 54, 1954)<\/p>\n

    \"\"<\/a>Klassikaline s-kujulise teraga kapsaraud, ERM A 558:101 (Torma)<\/em><\/p>\n

    Martin Saksa 1923. aasta kirjelduse j\u00e4rgi pandi Tormas hapnema nii kupatatud kapsap\u00e4id kui raiekapsaid:<\/p>\n

    Talvise tagavara jaoks kupatati kapsid, s.t. keedeti natuke peasid pajas; kuid ei lastud mitte pehmeks keeda. Peale kupatamist pandi nad kohe palavast peast anumasse vaotise alla. Hoiti anumaga m\u00f5ni p\u00e4ev kamris, kus nad hapnema l\u00e4ksid. Peale selle viidi k\u00fclmemasse kohta, et nad mitte \u00fcleliiga hapuks ega m\u00e4danema ei l\u00e4heks. Teine jagu kapsaid tehti ilma kupatamata sisse. Pead raiuti puruks, tambiti anumas puunuiaga k\u00f5vasti kinni, pandi vaotiseks paar peasuurust kivi peale ja lasti j\u00e4lle hapnema minna.<\/em> (EA 4)<\/p>\n

    \"\"<\/a>Kapsaraud, tseetska ERM 6605 (Petseri)<\/em><\/p>\n

    Vana kapsapeade s\u00e4ilitamise viis p\u00fcsis veel 20. sajandi algupoolegi, aga m\u00f5ned perenaised hakkasid laduma kapsapoolikuid t\u00fcnni raie- v\u00f5i riivkapsaste vahele. 1931. aastal kirjeldas Hilda Konso p\u00f5hjalikult Iisaku kihelkonna toidumajandust.<\/p>\n

    \u00dcks viis kapsaid teha oli selline:<\/p>\n

    P\u00e4\u00e4del puhastatakse mustad v\u00e4lised lehed \u00e4ra. T\u00f5rre p\u00f5hja laotatakse paarilt realt terved p\u00e4\u00e4d, milledele 2\u20133 pragu sisse l\u00f5igatud. P\u00e4\u00e4le pannakse kross- v\u00f5i raiekapsad. Need raiutakse puust n\u00f5us selleks eraldi valmistatud kapsrauaga peeneks. Kapsaste riivimine on hilisemal ajal tarvitusele tulnud. Peeneks raiutud kapsaid pannakse t\u00f5rde, siis tambitakse kapsanuiaga k\u00f5vasti kinni, pannakse taas kapsaid, tambitakse jne, kuni t\u00fcnn on t\u00e4is. P\u00e4\u00e4le valatakse soolvesi, mis kapsad \u00fcle ujutab. Kuivalt kapsad seista ei tohi, omandavad halva maitse. Hapnemisprotsessi kiirendamiseks hautakse vahest p\u00e4\u00e4lmisi kapsaid v\u00f5i pannakse soolvett soojalt p\u00e4\u00e4le. P\u00e4\u00e4le k\u00f6\u00f6mnete teisi lisandusi harilikult ei panda. Harvadel juhtudel pannakse j\u00f5hvikaid. Vajutiseks pannakse lauat\u00fckid v\u00f5i kaas, sellele kivid raskuseks p\u00e4\u00e4le, et kapsad kuivale ei j\u00e4\u00e4ks. Vett vahetatakse vahest, aga ainult kevadel, kui kapsad, mis talvel j\u00e4\u00e4tanud olid, sulades t\u00fcmaks t\u00f5mbuvad. <\/em><\/p>\n

    Teine, s\u00fcltkapsaste tegemine k\u00e4is nii:<\/p>\n

    V\u00f5etakse v\u00e4iksemad k\u00f5vad p\u00e4\u00e4d, l\u00f5igatakse koos juurikaga neljaks osaks, nii et osad koos seisavad, keedetakse k\u00fcpseks, siis pannakse purki v\u00f5i t\u00fcnni. P\u00e4\u00e4le valatakse keemisvesi, millele lisatud soola ja k\u00f6\u00f6mneid. Kapsad pannakse sooja kohta hapnema, kus nad juba paari p\u00e4eva j\u00e4rele tarvitamisk\u00f5lbulikuks muutuvad. S\u00fc\u00fcakse paljalt v\u00f5i leivaga.<\/em> (EA 15)<\/p>\n

    Kolmk\u00fcmmend aasta hiljem kirjutas Alli Vetekaja samast Iisaku kandist:<\/p>\n

    Tegime igavese suure kapsat\u00fcnni t\u00e4ie. Kapsarauaga raiusime, panime veel soola ja k\u00f6\u00f6mneid ja j\u00f5hvikaid ka ja kapsanuiaga tagusime k\u00f5vast. Nii sai taguda, et vesi tuli kapsastest, nii et kapsad ei j\u00e4\u00e4nud kuivale ja et vett vaja ei olnd juure lisada. <\/em><\/p>\n

    N\u00fcit kui kapsaid tehakse, siis pannake k\u00fcll vett, ega t\u00e4nap\u00e4eva inimene enam ei taha uhtida. Enam ei taheta ka kapsadele soola panna, \u00fctlevad, et kapsasupp j\u00e4\u00e4b siis soolasest, eks ta \u00f5ige ole ka, n\u00fcit seda lihavaru ka rohkemb, siis l\u00e4heb ninda soolasest. Ilma soolata siis tau kui palju tahad, aga vett kapsade piale nii palju ei saa, kui vaja. Sool ninda nagu kisub kapsdest vee v\u00e4lja. N\u00fcit enam kapsarauaga ei tehta kapsaid, piab veel kapsariiv olema ja siis kui kellegil see on, siis k\u00e4ib k\u00fclak\u00f5rda ja oota. <\/em><\/p>\n

    Este oitsivad kapsat\u00fcnni tuas, kui akkas vahutama juba, siis veivad aita. Kapsat\u00fcnnil oli ikka vajutus pial, kui akkasivad j\u00e4\u00e4tama, siis sai kivi pialt \u00e4ra v\u00f5tta.<\/em> (KV 104)<\/p>\n

    \"\"<\/a>Kapsariiv Karksi Luka talust, ERM A 703:94<\/em><\/p>\n

    \"\"<\/a>Kapsariiv, kapsah\u00f6\u00f6vel, ERM A 565:87 (Hageri), mille valmistas August S\u00fcstpool u 1905. P\u00e4rast s\u00f5da riivi enam ei kasutatud, sest terad ei l\u00f5iganud enam h\u00e4sti<\/em><\/p>\n

    \"\"<\/a>Kapsariiv, ERM A 565:370 (Nissi), mille valmistas Ants Kaljuste 1925. aasta paiku. Terad tegi ta vanast vikatist. Riiv oli peres kasutusel 1955. aastani<\/em><\/p>\n

    Amanda Raadla pani oma 1937. aasta kogumisretkel Saaremaale kirja J\u00e4maja kapsateo kirjelduse:<\/p>\n

    Kapsap\u00e4\u00e4d pannakse toobrisse, tehakse kapsarauaga katki ja pannakse kihasse. M\u00f5nes peres riivitakse kapsad. Kiha sees surutakse kapsad nuiga (kaapsanui) k\u00f5vasti \u00fcksteise ligi. Kui vett ei j\u00f5u \u00fcle suruda, pannakse veidi k\u00fclma vett juurde, et kapsastest \u00fcle tuleb. Pole midagi pandud, ei k\u00f6\u00f6mneid ega soola. Lauad pandi \u00fcle ja kivid p\u00e4\u00e4le ning lasti hapuks minna. 3\u20134 n\u00e4dalalt l\u00e4heb \u00e4ra, enne kui hapud on. <\/em><\/p>\n

    Mustjala kihelkonnas m\u00f6\u00f6ndi, et \u201esoola pandi m\u00f5nikord peot\u00e4is vahele\u201d. Samuti m\u00e4rgiti, et \u201eesimesena tarvitati neid t\u00f5nisep\u00e4evaks, varem pole kapsaid liigutatud\u201c. (EA 30)<\/p>\n

    \"\"<\/a>Kapsamasin, kapsariiv, ERM A 690:70 (Halliste khk), K\u00f5pu kiriku juures elanud k\u00fclameistri t\u00f6\u00f6. Masinaga edenes kapsategemine t\u00f5husamalt<\/em><\/p>\n

    \"\"<\/a>KapsamasinTorma Koimula k\u00fclast. Anti 1949. aastal muuseumi kogusse kui \u201eperemeheta vara\u201c, ERM A 558:334<\/em><\/p>\n

    \"\"<\/a>Kapsamasin, ERM A 751:233 (Tartu-Maarja khk), valmistatud 1929<\/em><\/p>\n

    Leida Aak kirjeldas 1962. aastal kapsategemist Mihkli kihelkonnas:<\/p>\n

    Kapsad l\u00f5igati noaga h\u00e4sti peeneks ja tambiti nuiaga k\u00f5vasti puun\u00f5u sisse kinni. Niikaua tuli tampida, kui vesi kapsastele peale tuli. Paljud tegid nii ka, et raiusid kapsarauaga kapsad k\u00fcna sees katki ja siis panid kapsan\u00f5u sisse. Kapsaraud oli k\u00f5ver. Praegu on veel levinud \u00fctelus \u201ek\u00f5ver nagu kapsaraud\u201c. <\/em><\/p>\n

    \u00a0<\/em>Maitseks pandi kapsaste sisse j\u00f5hvikaid ja k\u00f6\u00f6mneid. Kapsaste k\u00f5ige viimane kord kaeti kapsalehtedega. N\u00fc\u00fcd pandi lauad ja siis vajutis. Vajutiseks oli raske kivi. <\/em><\/p>\n

    Umbes 40 aastat tagasi tulid juba puuseppade tehtud kapsah\u00f6\u00f6vled. Veel hiljem tuli kapsamasin. Kapsamasinad olid ka puuseppade tehtud. Seda masinat sai v\u00e4ndast ringi ajada. Kapsamasin t\u00f5steti kapsaste tegemise ajal kapsan\u00f5u peale. Vahepeal kui tambiti, siis t\u00f5steti masin maha ja p\u00e4rast t\u00f5steti uuesti peale. <\/em><\/p>\n

    Poes on ka kapsamasinaid m\u00fc\u00fca (poes on kapsah\u00f6\u00f6vlit meenutavad).<\/em> M\u00f5nes perekonnas on kapsaste hapendamine kodus juba asendunud poe hapukapsaga.\u201d <\/em>(EA 104)<\/p>\n

    S\u00f5ltumata sellest, kas kapsad raiuti, riiviti v\u00f5i l\u00f5iguti peeneks, tambiti neid p\u00e4rast s\u00e4ilitusn\u00f5us nuiaga.<\/p>\n

    \"\"<\/a>Kapsanui, ERM A 36:36 (Maarja-Magdaleena khk)<\/em><\/p>\n

    \"\"<\/a>Kapsanui, ERM A 496:36 (Keila khk)<\/em><\/p>\n

    \"\"<\/a>Kapsanui, ERM A 558:112 (Torma khk)<\/em><\/p>\n

    \"\"<\/a>Kapsanui, ERM A 618:9 (Kullamaa khk)<\/em><\/p>\n

    \"\"<\/a>Valik Liiva-Alttoa talu tarbeesemeid. Matti Ruljandi joonistus, 1974. ERM EJ 336:82<\/em><\/p>\n

    Kas v\u00f5tate s\u00fcgisel ette kapsateo?<\/p>\n

    Kuidas Te kapsaid teete?<\/p>\n

    Oleme t\u00e4nulikud, kui j\u00e4\u00e4dvustate oma kapsateo ja saadate muuseumisse.<\/p>\n

    <\/fb:like><\/div>
    <\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Anu J\u00e4rs, teadur-kuraator K\u00e4es on kapsategemise aeg. Sotsiaalmeediasse ilmuvad fotod kodustest kapsariivimis ja -tampimistalgutest, t\u00f5rjudes k\u00f5rvale seenemetsa ja hoidistatud seente pildid. Fotole p\u00fc\u00fctakse vanaisade tehtud kapsamasinad, riivkapsaga t\u00e4idetud klaaspurgid, emailpotid ja plastt\u00fcnnid. Otsustasime meiegi kapsategemise riistad oma kogudest v\u00e4lja otsida ning teie ette tuua, pikituna meenutustega endisaegsest kapsateost. Praegune riivkapsaste tegemise komme ei ole v\u00e4ga…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":10613,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":false},"categories":[5,10],"tags":[],"class_list":["post-10593","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-museaal","category-teadus"],"yoast_head":"\nHapukapsahooaeg - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Hapukapsahooaeg - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Anu J\u00e4rs, teadur-kuraator K\u00e4es on kapsategemise aeg. Sotsiaalmeediasse ilmuvad fotod kodustest kapsariivimis ja -tampimistalgutest, t\u00f5rjudes k\u00f5rvale seenemetsa ja hoidistatud seente pildid. Fotole p\u00fc\u00fctakse vanaisade tehtud kapsamasinad, riivkapsaga t\u00e4idetud klaaspurgid, emailpotid ja plastt\u00fcnnid. Otsustasime meiegi kapsategemise riistad oma kogudest v\u00e4lja otsida ning teie ette tuua, pikituna meenutustega endisaegsest kapsateost. Praegune riivkapsaste tegemise komme ei ole v\u00e4ga…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2017-10-31T06:30:34+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2017-11-02T07:59:46+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"835\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Kirjutanud\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Eeldatav lugemisaeg\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"7 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Hapukapsahooaeg\",\"datePublished\":\"2017-10-31T06:30:34+00:00\",\"dateModified\":\"2017-11-02T07:59:46+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593\"},\"wordCount\":1488,\"commentCount\":1,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg\",\"articleSection\":[\"Museaal\",\"Teadus\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593\",\"name\":\"Hapukapsahooaeg - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg\",\"datePublished\":\"2017-10-31T06:30:34+00:00\",\"dateModified\":\"2017-11-02T07:59:46+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg\",\"width\":1200,\"height\":835},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10593#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Hapukapsahooaeg\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Hapukapsahooaeg - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Hapukapsahooaeg - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Anu J\u00e4rs, teadur-kuraator K\u00e4es on kapsategemise aeg. Sotsiaalmeediasse ilmuvad fotod kodustest kapsariivimis ja -tampimistalgutest, t\u00f5rjudes k\u00f5rvale seenemetsa ja hoidistatud seente pildid. Fotole p\u00fc\u00fctakse vanaisade tehtud kapsamasinad, riivkapsaga t\u00e4idetud klaaspurgid, emailpotid ja plastt\u00fcnnid. Otsustasime meiegi kapsategemise riistad oma kogudest v\u00e4lja otsida ning teie ette tuua, pikituna meenutustega endisaegsest kapsateost. Praegune riivkapsaste tegemise komme ei ole v\u00e4ga…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2017-10-31T06:30:34+00:00","article_modified_time":"2017-11-02T07:59:46+00:00","og_image":[{"width":1200,"height":835,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Kirjutanud":"Eesti Rahva Muuseum","Eeldatav lugemisaeg":"7 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Hapukapsahooaeg","datePublished":"2017-10-31T06:30:34+00:00","dateModified":"2017-11-02T07:59:46+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593"},"wordCount":1488,"commentCount":1,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg","articleSection":["Museaal","Teadus"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593","name":"Hapukapsahooaeg - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg","datePublished":"2017-10-31T06:30:34+00:00","dateModified":"2017-11-02T07:59:46+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg","width":1200,"height":835},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10593#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Hapukapsahooaeg"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/016353_ERM_EJ_336_82.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-2KR","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10593","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10593"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10593\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10618,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10593\/revisions\/10618"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/10613"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10593"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10593"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10593"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}