{"id":10532,"date":"2017-10-24T06:02:06","date_gmt":"2017-10-24T03:02:06","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532"},"modified":"2017-10-24T06:02:06","modified_gmt":"2017-10-24T03:02:06","slug":"konservaatori-roll-rahvaroivanaituse-valmimisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532","title":{"rendered":"Konservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Janika Turu, konservaator<\/em><\/p>\n

Teatavasti valmivad n\u00e4itused mitmete inimeste koost\u00f6\u00f6s, mist\u00f5ttu v\u00f5ib \u00fche r\u00f5ivan\u00e4ituse valmistamist vaadelda ja t\u00f5lgendada erinevatest l\u00e4htekohtadest. Tavaliselt ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka minimaalselt kuulub n\u00e4itusemeeskonda v\u00e4hemalt 4-5 inimest. Sagides ringi \u00fchise n\u00e4ituse nimel ilmneb, et osalised n\u00e4evad ja suhtuvad esemetesse m\u00f5nikord hoopis erinevalt. Teaduritele on olulisem esemes sisalduva info, ajaloo, valmistus- ja kasutusviiside v\u00e4ljatoomine. Kunstnikul k\u00f5ikide eksponaatide \u00fcheks tervikuks sidumine ja elamuslik eksponeerimine. N\u00e4itusemeistri seisukoht s\u00f5ltub tihtipeale sellistest ressurssidest nagu aeg, raha ja nutikad paigutuslahendused. Sageli tuleb esemete riputuss\u00fcsteemid ja toestused valmistada v\u00f5imalikult stabiilsed ja tugevad ent esmapilgul m\u00e4rkamatud, m\u00f5nikord lausa n\u00e4htamatud.<\/p>\n

\"\"<\/a>Mille poole p\u00fc\u00fcdleb konservaator? Tavaliselt p\u00fc\u00fcab ta pidurdada vananemisprotsesse vastupidiselt eksponeerimise eesm\u00e4rgile, milleks on tuua esemed p\u00e4evavalgele, tutvustada ajalugu v\u00f5imalikult atraktiivsel viisil, et n\u00e4itus oleks sisukas ja \u00a0k\u00fclastatav. Tekstiilikonservaator l\u00e4htub igast objektist eraldi arvestades selle f\u00fc\u00fcsilist seisundit, erip\u00e4raseid kahjustusi ja s\u00e4ilivust. Selleks, et v\u00e4hendada eksponeerimisel ja k\u00e4sitsemisel tekkivaid riske on esmat\u00e4htis n\u00e4ituse saalides ja vitriinides arvesse v\u00f5tta keskkonnatingimusi, eseme stabiilsust, vananemisprotsessi ja turvalisust. K\u00f5ikide osapoolte n\u00e4gemust ja esemeid endeid arvesse v\u00f5ttes j\u00f5uame siis ka kokkulepeteni. Mida, kuidas ja kui kaua v\u00f5i kas \u00fcldse eksponeerida? Pidades sealjuures meeles ka muuseumi seadust, millest l\u00e4htuvalt ja iseenesest m\u00f5istetavaltki peame tagama museaalide s\u00e4ilivuse. Et s\u00e4ilivuse m\u00f5istet natukene lahti seletada kirjeldan j\u00e4rgmiseks rahvar\u00f5ivaste puhul kasutatud tekstiilmaterjalide vananemisprotsesse.<\/p>\n

Tekstiilid on lihtsalt \u00f6eldes materjalid, mis koosnevad kiudude v\u00f5rgustikust. Tekstiile on v\u00f5imalik valmistada paljudest materjalidest, mis p\u00e4ritolu j\u00e4rgi jaotatakse neljaks: loomsed, taimsed, mineraalsed ja s\u00fcnteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed). Ka rahvar\u00f5ivan\u00e4itusel on eksponeeritud enamasti taimsetest ja loomsetest kiududest valmistatud esemed. Sageli koosnevad r\u00f5ivad ka mitmest erinevate omadustega materjalidest. Taimsed kiud on varre-, seemne- ja lehekiud n\u00e4iteks puuvill, lina, kanep ja\u00a0 n\u00f5ge. Mis moodustuvad suures osas tselluloosist ning see sisaldub k\u00f5igis rohelistes taimedes. Loomsed kiud on villa- ja siidikiud, karusloomade karvad, juuksed, mis moodustuvad suures osas proteiini valgust. K\u00f5igile elusorganismidele iseloomulikust aminohapete ahelatest.<\/p>\n

\"\"<\/a>http:\/\/www.conniepowersknits.com\/blog\/why-i-prefer-natural-fibers<\/a><\/em><\/p>\n

Muuseum on just see koht , kus puutume kokku suurel hulgal vanade esemetega, mis on paratamatu protsess. Vananemine on iseeneslik muutus, mille k\u00e4igus muutuvad esemete omadused. Kiudude vananemine algab esimesest hetkest kokkupuutel hapniku ja valgusega. Vananemise p\u00f5hjuseks on kombinatsioon f\u00fc\u00fcsikalistest, bioloogilistest ja keemilistest teguritest, mida p\u00f5hjustavad ja kiirendavad temperatuur, \u00f5huniiskus, valgus ning hapnik. Selle k\u00e4igus muutub tekstiil rabedaks, kollaseks, tuhmistub, l\u00e4bipaistvus muutub ja hakkab reageerima temaga kontaktis olevate objektidega. Samuti m\u00e4ngivad vananemises olulist rolli v\u00e4rvained ja erinevad kemikaalid v\u00f5i desinfitseerimisained, millega tekstiile on t\u00f6\u00f6deldud.<\/p>\n

\"\"<\/a>Lina kiu vananemine teatud ajalise intervalliga. https:\/\/www.omicsonline.org\/open-access\/effect-of-microorganism-on-flax-and-linen-2165-8064-1000229.php?aid=66053<\/a><\/em><\/p>\n

Muuseumi kontekstis puutume kokku siiditikandite ja siidilintide h\u00e4vimisega. Pottm\u00fctside, kabim\u00fctside, p\u00f5llede, siidir\u00e4tikute valmistamiseks kasutatud materjalide peamiseks lagunemise p\u00f5hjuseks on v\u00e4rvained, peitsid ja raskendid. Nende koosm\u00f5jul l\u00f5hustuvad nii valguse kui hapniku toimel kiududes keemilised sidemed, mis aja jooksul muudavad kanga rabedaks, hapraks ning l\u00f5puks tolmuks. \u00dched kiiremini lagunevad n\u00e4ited on tanulindid ja nn mustad tikandid, mis sisaldavad esialgseid tootmise impregneere, rauapeitsi ja lisaks muuseumis varem kasutatud desinfitseerimisaineid.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>H\u00e4\u00e4buvad siiditikandid. Tanu ERM 18187:2 ja linukas ERM 122.<\/em>\u00a0https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/645444<\/a> ja https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/523232<\/a><\/em><\/p>\n

Teine rahvar\u00f5ivaste valmistamisel levinud materjal on v\u00e4rvitud lambavill. Villa p\u00f5hilisteks kahjustuste liigiks on mehaanilised kahjustused, mis on p\u00f5hjustatud riidekoide v\u00f5i inimeste poolt.\u00a0 Lisaks p\u00f5hjustavad kahjustusi\u00a0 veel valgustundlikud v\u00e4rvained, mis pleekivad, tuhmuvad v\u00f5i valguvad laiali. Kiudude pleekimine on sageli\u00a0 ka inimtegevuse p\u00f5hjustatud. Villane materjal ja vanemad happev\u00e4rvid on tundlikud kloori sisaldavate pleegitite ja koit\u00f5rjevahendite suhtes. Ning igasugune keemiline sekkumine p\u00f5hjustab nendes kiududes ka keemiliste sidemete l\u00f5hustumist.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>Kiriv\u00f6\u00f6 ERM 894:1 ja pleekimiskahjustus villasel l\u00f5ngal. <\/em>http:\/\/muis.ee\/museaalview\/3027035<\/em><\/a><\/p>\n

Kolmandaks materjaliks, millest rahvar\u00f5ivaid valmistati on taimsetest kiududest saadud lina v\u00f5i \u00a0puuvill. Eelnevatest kiududest v\u00f5ib lina kiudu pidada \u00fcheks vastupidavamaks nii bioloogilistele (koidele) teguritele kui f\u00fc\u00fcsikalistele m\u00f5judele. Koidele puudub nendes kiududes elutegevuseks vajalikke toitaineid. K\u00f5ige sagedamini tuleb ette nende materjalide mehaanilist kulumist. Kuna materjal on \u00fcks vastupidavamatest, kanti linaseid r\u00f5ivaid pikka aega. Esmaseks suuremaks kahjustusteks on seega happelised higikahjustused ja olmetegevuse k\u00e4igus tekkinud k\u00f5ikv\u00f5imalikud plekid. Plekkidel on samuti oma keemiline roll m\u00e4ngida. Hapniku ja valguse ning pleki omaduste koostoimel muutuvad v\u00f5idunud piirkonnad aja jooksul j\u00e4rjest kollasemaks ja pruunikamaks (laigud, oreoolid). Linase kiu keemiliste sidemete katkemise t\u00f5ttu muutuvad ka need kahjustunud piirkonnad rabedaks ning koe v\u00f5i l\u00f5ime niidid hakkavad katkema.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>Kasutamisel ja kulumisel tekkinud mehaanilised kahjustused linasel s\u00e4rgil, ERM 1779. <\/em>https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/509283<\/em><\/a><\/p>\n

Neljandaks p\u00f5hiliseks kahjustuseks on ebakvaliteetsed v\u00f5i v\u00e4ga varased s\u00fcnteetilised v\u00e4rvained. V\u00e4rvid olenevalt nende kvaliteedist ja p\u00e4ritolust on kas valgustundlikud v\u00f5i vastupidavad.\u00a0 Ebapiisava peitsimise tulemusena, mis reeglina suurendab l\u00f5ngade valgus\u2014 ja pesukindlust, hakkavad hilisema pesemise ja kuivamisprotsessi k\u00e4igus voolama ehk v\u00e4rvi andma. Tekitades p\u00f6\u00f6rdumatuid kahjustusi, mis v\u00e4listab ka m\u00f5nede muuseumi eseme pesemise.<\/p>\n

\"\"<\/a>P\u00f6\u00f6rdumatu kahjustus- laialivalgunud v\u00e4rvid sukakatkel ERM 6575. <\/em>https:\/\/www.muis.ee\/museaalview\/551617<\/em><\/a><\/p>\n

Esemed vananevad paratamatult kuid ka objekte eksponeerides on v\u00f5imalus seda protsessi aeglustada. Selleks on esmat\u00e4htsad eksponeerimis- ja s\u00e4ilitustingimused: madal valguse tase- v\u00f5imaldab v\u00e4hendada pleekimist; vitriinid- tolmu, putukate ja inimeste kaitseks; kontrollitud sisekliima- sobiva niiskus ja temperatuuri hoidmiseks; l\u00fchem eksponeerimise aeg- v\u00e4hendab valguskahjustuse kumuleerumist. Nii saaksime v\u00e4ltida just selliste kahjustuste tekkimist, mis ei ole tagasip\u00f6\u00f6ratavad. \u00dcldiselt haruldasi ja hapraid tekstiile ei ole soovitatav eksponeerida \u00fcle 3-6 kuu. Kahjustamata tekstiile v\u00f5ib eksponeerida 6-9 kuud. Pikaajaliste n\u00e4ituste koostamisel tuleks leida \u00a0v\u00f5imalused esemeid teatud aja tagant vahetada.<\/p>\n

\"\"<\/a>K\u00f5ikide museaalide eksponeerimisel tuleb alati arvestada erinevate keskkonnateguritega.<\/em><\/p>\n

Rahvar\u00f5iva n\u00e4ituse k\u00f5ige valgustundlikumad on k\u00f5ik v\u00e4rvilised siidist tikandid ja tekstiilid. Kui v\u00e4rvilise villa puhul v\u00f5ib pleekimine toimuda s\u00f5ltuvalt v\u00e4rvi pigmendist, kus osad pigmendid pleekivad kiiremini ja teised on vastupidavamad, siis on tulemus eba\u00fchtlane. Kuid siidi puhul s\u00f6\u00f6b valgus hapniku koosm\u00f5jul \u00e4ra nii pigmendi kui kiu. Ka v\u00e4rvimata kiududel toimuvad hapniku ja valguse m\u00f5jul\u00a0 oks\u00fcdatsiooniprotsessid, mis muudab valge materjali aja jooksul kollakaks. Kollasust p\u00f5hjustavad ka tekstiilide valgendamiseks kasutatud kloori sisaldavad pleegitid. Osa oks\u00fcdatsiooniprodukte on v\u00f5imalik pestes esemelt eemaldada kuid loomulikult ei peata see vananemisprotsessi ennast. Kuid me saame seda aeglustada v\u00e4hendades valgustugevust ja valguse k\u00e4es oldud aega. \u00dcle\u00fcldiselt loetaksegi tekstiilid k\u00f5ige tundlikumate objektide hulka ning lubatud on k\u00f5ige madalam valgustatuse tase 50 luksi. Kindlasti peab kontrollima ka ultravioletse komponendi osa valguskiirguses.<\/p>\n

\"\"<\/a>P\u00f6\u00f6rdumatu valguskahjustusega tanu A 563:964, Tori. Autori foto.<\/em><\/p>\n

R\u00f5ivaste eksponeerimisel on n\u00e4ituse saali sisekliima kontrollimine (tolm, niiskus ja \u00f5hutemperatuur) \u00fcheks olulisemaks tingimuseks. \u00d5hus levivad hallitusseeneeosed on v\u00e4ga kergesti lenduvad ning need paiknevad tegelikult nii meie igap\u00e4evaste riiete kui ka museaalide peal. Vastava \u00f5huniiskuse juures v\u00f5ivad tekkida hallituskahjustused. Hallituskahjustused on sageli p\u00f6\u00f6rdumatud kuna j\u00e4tavad objektile pigmendiplekid. Eriliselt tundlik kasvupinnas hallitustele on t\u00e4rgeldatud tekstiilid, mille t\u00f5ttu peab nii vitriinides, kui ruumis endas suhtelist \u00f5huniiskust pidevalt kontrollima. Avatud eksponeerimise puhul on oluline pidev koristamine ja hea ventilatsioon, et tolmul ei oleks v\u00f5imalik esemetele ladestuda. Tolm sisaldab endas nii seeneeoseid kui toitaineid ning on niiskuse korral parim hallituse kasvupinnas. Parimaks loodusliku p\u00e4ritolu tekstiilide hoiustus- ja s\u00e4ilitustingimusteks peetakse 15\u201320\u00ba C \u00f5hutemperatuuri ja 40\u201360% suhtelist \u00f5huniiskust.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>P\u00f6\u00f6rdumatu hallituskahjustus r\u00fc\u00fcl ERM 3310. Pildid: autori foto, <\/em>http:\/\/healthyhomemoldinspection.com\/toxic-black-mold-testing-black-mold-inspection\/<\/em><\/a><\/p>\n

Kuid rahvar\u00f5ivad ei koosne sageli ainult \u00fchest materjalist. N\u00e4iteks metallniitidest pitside v\u00f5i kardpaelaga seelikute vananemine v\u00f5ib toimuda hoopis kiiremini t\u00e4nu materjalide vastastikusele m\u00f5jule. Vask ja h\u00f5be, mis on \u00f5huniiskuse korrosioonile suhteliselt vastupidavad kahjustuvad oluliselt kui nendega koos hoitakse v\u00e4\u00e4vlit sisaldavaid materjale. Nii villa kui taimsete materjalide lagunemisel eralduvad sulfiidid p\u00f5hjustavad metallniitide kiirema h\u00e4vimise. Samuti peab j\u00e4lgima ehete eksponeerimist ja m\u00f5tlema v\u00e4lja lahendusi, mis minimeeriks ja aitaks v\u00e4ltida kokkupuutel tekkivaid kahjustusi. Ka selliste objektide k\u00e4sitsemine v\u00f5ib p\u00f5hjustada k\u00fcllaltki olulisi kahjustusi. \u00dcldiselt kehtib reegel- mida v\u00e4hem me esemeid puudutame, seda v\u00e4hem me neid kahjustame. V\u00e4ga oluline on see just metallniitidega kangaste puhul kuna nahalt p\u00e4rit higi ja happelised \u00fchendid korrodeerivad metalle. \"\"<\/a> Kardpaelaga seelik ERM A 564:1931. Autori foto.<\/em><\/p>\n

K\u00f5ige muu hulgas, nagu temperatuur, tolmu tase ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud keskkonnatingimused, tuleb\u00a0 eksponeerimisel silmas pidada ka esemete turvalisust. L\u00e4htuvalt eseme erip\u00e4rast peab eksponeerima nii, et kahjustusi juurde ei tekiks. K\u00f5ige parem on r\u00f5ivaid esitleda tasapinnaliselt, mida juhtub siiski v\u00e4ga harva. Parima ettekujutuse r\u00f5ivastest ja kost\u00fc\u00fcmidest saab ruumilisel eksponeerimisel, mannekeenil v\u00f5i vitriinides vertikaalselt. Viimastel r\u00f5ivan\u00e4itustel oleme kasutanud pol\u00fcuretaanvahust mannekeene. Mis on muuseumi kontekstis teada ja tuntud kui mittesoovitatav materjal. Tehnoloogiad on aga muutunud ja valmistamisel kasutatud lisaained ei ole nii aktiivsed kui varem. Kindluse saamiseks viisime l\u00e4bi Oddy testi, mis m\u00e4\u00e4rab materjalide keemilist ohutust. T\u00e4psemalt v\u00f5ib Oddy testi kohta lugeda Karoliine Koroli artiklist https:\/\/blog.erm.ee\/?p=6823<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>Rahvar\u00f5ivan\u00e4itusel kasutatud pol\u00fcuretaanvahust Elastoflex \u00ae W 5305\/115mannekeenid. Autori foto.<\/em><\/p>\n

Rippuvas asendis on vanade esemete puhul k\u00f5ige n\u00f5rgemad kaunistustega tekstiilid. Kulunud piirkondade n\u00e4iteks \u00f5lgade piirkonnas varruka \u00f5mblused, pitsservade \u00f5mblused, kulunud krae v\u00f5i seelikute alumised servad v\u00f5ivad pikemal vertikaalsel eksponeerimisel iseenese raskuse t\u00f5ttu rebeneda. Seet\u00f5ttu tuleb n\u00e4itusel korraldada regulaarset \u00fclevaatust ning pidevalt j\u00e4lgida esemete seisukorda. N\u00e4itusel olevate esemete h\u00f5lpsamaks kontrollimiseks on koostatud erinevaid indikaatoreid nagu sinise villa test v\u00e4rvide pleekimise j\u00e4lgimiseks, koip\u00fc\u00fcnised bioloogiliste kahjurite tabamiseks, tolmutestid \u00f5hus lenduva tolmu hulga m\u00e4\u00e4ramiseks ning \u00a0tavap\u00e4rased \u00f5huniiskuse ja temperatuuri logerid.<\/p>\n

\"\"<\/a>Mitmesugused arhiivip\u00fcsivad materjalid r\u00f5ivaste toestamiseks, pleekimis- ja tolmutest ning feromonp\u00fc\u00fcnis koidele. Autori foto.<\/em><\/p>\n

Selleks, et esemed oleksid eksponeerimisel kindlalt hoitud on konservaatorid ja n\u00e4itusemeistrid v\u00e4lja m\u00f5elnud mitmeid erinevad toestuss\u00fcsteeme. Toestamiseks kasutatakse ainult happevabasid arhiivip\u00fcsivaid materjale, mis ei sisalda kergesti lenduvaid sideaineid, impregneere v\u00f5i muid lisandeid. Tekstiilide puhul kasutatakse enim arhiivip\u00fcsivat kartongi, melinex kile, siidipaberit, vatiini, fosshape\u00b4i, millest saab valmistada osalisi v\u00f5i t\u00e4istoestuseid. Toestamise puhul on k\u00f5ige olulisem j\u00e4lgida, et objekti raskus jaotuks v\u00f5imalikult \u00fchtlaselt. Ning toestused v\u00f5ib kinnitada \u00f5mmeldes, kr\u00f5pspaelaga, magnetitega v\u00f5i roostevabade n\u00f6\u00f6p- ja haakn\u00f5eltega. Fosshape toestusmaterjali kohta on p\u00f5hjalikumalt kirjutatud muuseumi blogis\u00a0 https:\/\/blog.erm.ee\/?p=9379<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>Tolmu eest kaitstud kost\u00fc\u00fcmid ootavad n\u00e4itusesaali paigutamist. Autori foto.<\/em><\/p>\n

Kohtumiseni n\u00e4itusel \u201e Rahvar\u00f5ivas on norm. Igal aastaajal!\u201c<\/p>\n

http:\/\/www.erm.ee\/et\/news\/rahvar%C3%B5ivas-norm-igal-aastaajal<\/a><\/p>\n

https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10261<\/a><\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Janika Turu, konservaator Teatavasti valmivad n\u00e4itused mitmete inimeste koost\u00f6\u00f6s, mist\u00f5ttu v\u00f5ib \u00fche r\u00f5ivan\u00e4ituse valmistamist vaadelda ja t\u00f5lgendada erinevatest l\u00e4htekohtadest. Tavaliselt ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka minimaalselt kuulub n\u00e4itusemeeskonda v\u00e4hemalt 4-5 inimest. Sagides ringi \u00fchise n\u00e4ituse nimel ilmneb, et osalised n\u00e4evad ja suhtuvad esemetesse m\u00f5nikord hoopis erinevalt. Teaduritele on olulisem esemes sisalduva info, ajaloo, valmistus- ja kasutusviiside v\u00e4ljatoomine.…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":10549,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[9],"tags":[],"class_list":["post-10532","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-konserveerimine"],"yoast_head":"\nKonservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Konservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Janika Turu, konservaator Teatavasti valmivad n\u00e4itused mitmete inimeste koost\u00f6\u00f6s, mist\u00f5ttu v\u00f5ib \u00fche r\u00f5ivan\u00e4ituse valmistamist vaadelda ja t\u00f5lgendada erinevatest l\u00e4htekohtadest. Tavaliselt ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka minimaalselt kuulub n\u00e4itusemeeskonda v\u00e4hemalt 4-5 inimest. Sagides ringi \u00fchise n\u00e4ituse nimel ilmneb, et osalised n\u00e4evad ja suhtuvad esemetesse m\u00f5nikord hoopis erinevalt. Teaduritele on olulisem esemes sisalduva info, ajaloo, valmistus- ja kasutusviiside v\u00e4ljatoomine.…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2017-10-24T03:02:06+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/Foto_15_07.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"900\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"9 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Konservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel\",\"datePublished\":\"2017-10-24T03:02:06+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532\"},\"wordCount\":1801,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/Foto_15_07.jpg\",\"articleSection\":[\"Konserveerimine\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532\",\"name\":\"Konservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/Foto_15_07.jpg\",\"datePublished\":\"2017-10-24T03:02:06+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/Foto_15_07.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/Foto_15_07.jpg\",\"width\":900,\"height\":1200},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10532#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Konservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Konservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Konservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Janika Turu, konservaator Teatavasti valmivad n\u00e4itused mitmete inimeste koost\u00f6\u00f6s, mist\u00f5ttu v\u00f5ib \u00fche r\u00f5ivan\u00e4ituse valmistamist vaadelda ja t\u00f5lgendada erinevatest l\u00e4htekohtadest. Tavaliselt ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka minimaalselt kuulub n\u00e4itusemeeskonda v\u00e4hemalt 4-5 inimest. Sagides ringi \u00fchise n\u00e4ituse nimel ilmneb, et osalised n\u00e4evad ja suhtuvad esemetesse m\u00f5nikord hoopis erinevalt. Teaduritele on olulisem esemes sisalduva info, ajaloo, valmistus- ja kasutusviiside v\u00e4ljatoomine.…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2017-10-24T03:02:06+00:00","og_image":[{"width":900,"height":1200,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/Foto_15_07.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"9 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Konservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel","datePublished":"2017-10-24T03:02:06+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532"},"wordCount":1801,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/Foto_15_07.jpg","articleSection":["Konserveerimine"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532","name":"Konservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/Foto_15_07.jpg","datePublished":"2017-10-24T03:02:06+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/Foto_15_07.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/Foto_15_07.jpg","width":900,"height":1200},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10532#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Konservaatori roll rahvar\u00f5ivan\u00e4ituse valmimisel"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/Foto_15_07.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-2JS","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10532","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10532"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10532\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10556,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10532\/revisions\/10556"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/10549"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10532"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10532"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10532"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}