{"id":10493,"date":"2017-10-10T09:02:16","date_gmt":"2017-10-10T06:02:16","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493"},"modified":"2017-10-11T11:42:28","modified_gmt":"2017-10-11T08:42:28","slug":"liivlaste-valjasuremine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493","title":{"rendered":"Liivlaste v\u00e4ljasuremine"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Valts Ern\u0161treits, liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane<\/em><\/p>\n

V\u00e4ljasuremine on ilmselt esimesi v\u00f5tmes\u00f5nu, mis tuleb p\u00e4he liivlastest kuuldes. Juba ainu\u00fcksi sellep\u00e4rast, et aeg-ajalt siit ja sealt kuuleb, kuidas \u00fches v\u00f5i teises kohas, \u00fchel v\u00f5i teisel ajal on l\u00f5puks lahkunud viimane liivlane.<\/p>\n

19. sajandil alustas teemat l\u00e4ti luuletaja Auseklis oma luuletusega \u201cViimase liivlase m\u00f5tted Salatsi j\u00f5e suudmes\u201d (\u201cP\u0113d\u0113j\u0101 l\u012bbie\u0161a domas pie Salacas ietekas\u201d). Vahetult enne seda kui omaaegne Tartu \u00dclikooli L\u00e4\u00e4nemeresoome keelte professor Lauri Kettunen koos \u00fcli\u00f5pilase Oskar Looritsaga saabus 1920. aastal esimest korda Liivi randa, oli ajakirjanduses ilmunud teade viimase liivlase surmast ning sellele toetudes polnukski neil enam kedagi, kellelt liivi ainestikku koguda. Aastal 2009 lahkus Eesti meedia kohaselt viimane liivlane Viktor Berthold, aastal 2013 \u2013 Grizelda Kristi\u0146. Nagu n\u00e4ha, surevad liivlased v\u00e4lja pidevalt, lakkamatult ning juba m\u00f5nisada aastat j\u00e4rjest.<\/p>\n

\"\"<\/a>Oskar Loorits liivi naistega vestlemas. 1937. ERM Fk 793:68.<\/em><\/p>\n

\"\"<\/a>Lauri Kettunen ja liivi luuletaja Karl Stalte. ERM Fk 929:32.<\/em><\/p>\n

Kuidas aga n\u00e4eb v\u00e4lja liivlaste v\u00e4ljasuremine t\u00e4nap\u00e4eval?<\/p>\n

Viimase rahvaloenduse andmetel oli L\u00e4tis 2011 aasta seisuga 250 liivlast. Selliseid, kes oskavad liivi keelt, kes \u00f5pivad liivi keelt, ja selliseid, kes ei oska liivi keelt, kuid on oma p\u00e4ritolus ja identiteedis kindlad. Ilus \u00fcmmargune number, mis moodustab umbes 0,01% L\u00e4ti elanikkonnast.<\/p>\n

Osa 250-st liivlasest tegutseb m\u00f5nes liivi seltsis \u2013 olgu selleks vanim liivlaste \u00fchendus L<\/em>\u012bv\u00f5<\/em>d <\/em>\u012at<\/em> (Liivlaste Liit), L<\/em>\u012bv\u00f5<\/em> Kult<\/em>\u016b<\/em>r sid<\/em>\u0101m<\/em> (Liivi kultuuri keskus) v\u00f5i Ventspilsi liivlaste \u00fchendus R<\/em>\u0101nda<\/em>. Liivi keele seisund on m\u00e4\u00e4ratletud L\u00e4ti keeleseaduses, ja liivi kultuurip\u00e4rand nii L\u00e4ti kultuuri kaanonis kui ka hiljuti L\u00e4ti Vabariigi p\u00f5hiseaduses.<\/p>\n

Oma traditsioone ja tavasid edendavad liivlased erinevatel koosviibimistel ja \u00fcritustel. Igal aastal toimub augusti esimesel p\u00fchap\u00e4eval Ir\u0113l (l\u00e4ti keeles Mazirbe<\/em>) suurim liivlaste ja nende s\u00f5prade kogunemine \u2013 Liivi p\u00fcha. Aasta jooksul leiab aset muidki v\u00e4iksemaid \u00fcritusi erinevates L\u00e4ti piirkondades, n\u00e4iteks Liivi kultuuri p\u00e4evad Ventspilsis, igakuine liivlaste tavadele p\u00fchendatud Liivi p\u00e4ev Riias, samuti kontserte, raamatuesitlusi, seminare ja ettekandeid. Liivi tavasid ja elulaadi \u00f5petatakse igal suvel toimuvates lastelaagris Mierlinkizt<\/em> ning iga m\u00f5ne aasta tagant toimub ka Liivi suve\u00fclikool, kus k\u00f5rgkoolide tudengid saavad tutvuda liivi p\u00e4randi ja t\u00e4nap\u00e4evaga. Liivlastel on ka oma portaal Livones.net<\/em> ja erinevad lehed Facebookis<\/em>.<\/p>\n

Traditsioonide ja tavade hoidmisega tegelevad ka liivlaste erinevad muusikalised \u00fchendused. Nii tegutseb Riias juba alates 1970. aastatest folklooriansambel L<\/em>\u012bvlis<\/em>t<\/em>, Ventspilsis \u2013 K<\/em>\u0101ndla<\/em> ja R<\/em>\u0101ndalist<\/em>; K\u016bolkas (l.k. Kolka) laulab liivi laule kohalik koor Mare<\/em> ja Salaspilsis \u2013 L\u00e4tis tunnustatud koor L<\/em>\u014dja<\/em>. Lisaks nendele on liivlastel ka kaasaegsema suunaga muusika\u00fchendusi \u2013 nooremate Riia liivlaste loodud ansambel Nurmorkest<\/em>\u00f5r<\/em> ning kunagise eesti-liivi \u00fchisprojekti Tu<\/em>\u013c\u013ci Lum<\/em> solisti Julg\u012b Stalte eestvedamisel kujunenud r\u00fchmad Kal<\/em>\u0101 jeng<\/em> ja Tai Tai<\/em>, mis lisaks liivi rahvalauludele esitavad ka omaloomingut kaasaegsemate liivi luuletajate s\u00f5nadele. Muide, L\u00e4ti helilooja Raimonds Tigulsi kirjutatud laul liivi kaasaegse luuletaja Valts Ern\u0161treitsi s\u00f5nadega j\u00f5udis aastal 2010. a ka L\u00e4ti Eurovisooni finaali.<\/p>\n

Siin tuleks nentida, et hetkel kirjutab liivi keeles luuletusi v\u00e4hemalt kolm luuletajat. \u00dcks neist \u2013 \u0136empi K\u0101rl \u2013 teeb seda Salatsi liivi keeles, mille kohta arvati, et see on v\u00e4lja surnud juba pooleteise sajandi eest. Tema aastal 2013 ilmunud luulekogud saidki esimesteks raamatuteks selles liivi keele murdes. Aeg-ajalt ilmub ka teisi liivi luule kogusid. Nii on t\u00e4navu valmimas kolme tuntuma t\u00e4nap\u00e4eva liivi luuletaja kakskeelne \u00fchisluulekogu Trilium<\/em> (liivi ja inglise keeles), mis on ajastatud j\u00e4rgmisel aastal toimuvale Londoni raamatumessile, et L\u00e4ti ja Eesti saja-aastase juubeli s\u00fcndmusel oleksid kohal ka liivlased.<\/p>\n

Eelpool mainimata luuletaja Baiba Damberga on \u00fchtlasi ka kunstnik, kes korraldab ja v\u00f5tab osa liivi kunstnike n\u00e4itustest. Ta on kujundanud ka graafiliste lehtede seeria \u201cLiivi raha\u201d, millega on autasustatud mitmeid liivlasi ja liivi s\u00f5pru, sealhulgas on Eestis selle omanikuks saanud Tartu \u00dclikooli professorid Tiit-Rein Viitso ja Karl Pajusalu, endine Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves ning viimati 80. juubeli puhul ka Tallina \u00dclikooli emeriitprofessor Mati Hint.<\/p>\n

Lisaks oma kultuuri edendamisele tegelevad liivlased ka oma kultuuri ja uuema ajaloo uurimisega. Viimastel aastak\u00fcmnetel on sellega k\u00f5ige rohkem tegelenud just liivi soost uurijad \u2013 Valts Ern\u0161treits uurib liivi keelt ja kirjandust, Ren\u0101te Blumberga liivlaste uuemat ajalugu ning Baiba \u0160uvc\u0101ne kirjutab koduloolisi raamatuid liivi rannak\u00fcladest. Nende t\u00f6id on k\u00f5rgelt hinnatud ka L\u00e4tis ja rahvusvaheliselt \u2013 nii on Ren\u0101te Blumberga p\u00e4lvinud aastal 2013. Balti Assamblee teaduspreemia ja Baiba \u0160uvc\u0101ne t\u00e4navu ka L\u00e4ti Vabariigi Kolme t\u00e4he ordeni.<\/p>\n

Sellest veelgi olulisem on aga viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul liivlaste endi k\u00e4e all valminud v\u00e4ljaannete hulk. Nendeks on liivikeelsed raamatud \u2013 lugemikud ja luulekogud, laulikud ja s\u00f5naraamatud \u2013 ning v\u00e4ljaanded, mis r\u00e4\u00e4givad liivi ajaloost ja liivlaste mineviku- ja t\u00e4nap\u00e4evakultuurist, ajakirjad ja artiklikogumikud. Iga kaheksa liivlase kohta on ilmunud keskeltl\u00e4bi \u00fcks v\u00e4ljaanne.<\/p>\n

* * *<\/p>\n

Selline siis ongi see liivlaste v\u00e4ljasuremine.<\/p>\n

Loomulikult ei ole k\u00f5ik nii lihtne ja roosiline. Loomulikult on asju, mida on puudu, asju, mida enam tagasi ei saa, asju, mida veel on vaja teha, asju, mis v\u00f5inuksid olla teisiti. Kuid see oleks juba teine lugu. Igatahes on liivlased visalt 21. sajandisse sisse saanud, v\u00f5rdsetena paljude teiste rahvaste k\u00f5rval. Sageli pingutades rohkem, sageli pidevate v\u00e4ljasuremise ootuste kiuste. Ning l\u00e4bi ajaloo on liivlased t\u00f5estanud \u00fchte \u2013 \u00fckski rahvas ei saa v\u00e4lja surra seni, kuni ta ise seda ei taha.<\/p>\n

L\u00e4tis \u00f6eldakse, et umbrohi ei h\u00e4vi kunagi. Liivlased kerkivad visa umbrohuna igas ajaloo aianurgas ikka ja j\u00e4lle. Liivlaste mahaj\u00e4etud rannak\u00fclades lehvivad taas uhkelt liivi lipud. Sel aastal sai vahetatud Liivi rahvamaja katus.<\/p>\n

P.S. Aastal 2011. oli Rahvusvaheline liivi keele ja kultuuri aasta. Selle raames ilmus L\u00e4tis kakskeelne luulekogu \u201cKuidas tulevad v\u00e4lja liivlased\u201d (K<\/em>\u0101 iznirst l\u012bbie\u0161i<\/em> = Kui s<\/em>\u016bol\u00f5<\/em>b<\/em>\u00f5<\/em>d l<\/em>\u012bvlizt<\/em>), 16 l\u00e4ti, eesti ja soome luuletaja luuletustega liivlastest ning 4 liivi luuletaja luuletustega. Selle luulekogu juhatas sisse l\u00e4ti luuletaja \u017debers\u2019i luuletus \u201ckuidas surevad v\u00e4lja liivlased\u201d (k<\/em>\u0101 <\/em>izmirst l<\/em>\u012bbie\u0161i<\/em> = kui k<\/em>\u016bol\u00f5<\/em>b<\/em>\u00f5<\/em>d ulz<\/em>\u00f5<\/em> l<\/em>\u012bvlizt<\/em>).<\/p>\n

kuidas surevad v<\/strong>\u00e4<\/strong>lja liivlased<\/strong><\/p>\n

s\u00fcgiseti<\/p>\n

vanades uinunud aedades<\/p>\n

Piz\u0101 pool<\/p>\n

saab n\u00e4ha, kuidas surevad v\u00e4lja liivlased<\/p>\n

nad surevad v\u00e4lja varastel hommikutundidel<\/p>\n

mil rohu peale aias<\/p>\n

langeb pehmelt \u00f5un<\/p>\n

liivi naine sureb v\u00e4lja udust<\/p>\n

t\u00f5stab \u00f5una ja p\u00f5llega p\u00fchkides<\/p>\n

sureb tagasi viluda aia sisse<\/p>\n

aga m\u00f5nikord<\/p>\n

p\u00e4ris linnas\u00fcdames<\/p>\n

keset k\u00f5ige tugevamat saginat<\/p>\n

j\u00e4rsku su k\u00f5rval<\/p>\n

sureb v\u00e4lja m\u00f5ni liivlane<\/p>\n

laseb pilgu ringi<\/p>\n

justnagu mereselga vaadates<\/p>\n

palub tuld<\/p>\n

ning sinakat suitsupilve v\u00e4lja puhunud<\/p>\n

sureb tagasi<\/p>\n

tagasi rahva sekka<\/p>\n

kelle keskelt ta on v\u00e4lja uhutud<\/p>\n

nii surevad v\u00e4lja liivlased<\/p>\n

<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Valts Ern\u0161treits, liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane V\u00e4ljasuremine on ilmselt esimesi v\u00f5tmes\u00f5nu, mis tuleb p\u00e4he liivlastest kuuldes. Juba ainu\u00fcksi sellep\u00e4rast, et aeg-ajalt siit ja sealt kuuleb, kuidas \u00fches v\u00f5i teises kohas, \u00fchel v\u00f5i teisel ajal on l\u00f5puks lahkunud viimane liivlane. 19. sajandil alustas teemat l\u00e4ti luuletaja Auseklis oma luuletusega \u201cViimase liivlase m\u00f5tted Salatsi j\u00f5e suudmes\u201d (\u201cP\u0113d\u0113j\u0101…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":10497,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"jetpack_post_was_ever_published":false,"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-10493","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-soome-ugri"],"yoast_head":"\nLiivlaste v\u00e4ljasuremine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Liivlaste v\u00e4ljasuremine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Valts Ern\u0161treits, liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane V\u00e4ljasuremine on ilmselt esimesi v\u00f5tmes\u00f5nu, mis tuleb p\u00e4he liivlastest kuuldes. Juba ainu\u00fcksi sellep\u00e4rast, et aeg-ajalt siit ja sealt kuuleb, kuidas \u00fches v\u00f5i teises kohas, \u00fchel v\u00f5i teisel ajal on l\u00f5puks lahkunud viimane liivlane. 19. sajandil alustas teemat l\u00e4ti luuletaja Auseklis oma luuletusega \u201cViimase liivlase m\u00f5tted Salatsi j\u00f5e suudmes\u201d (\u201cP\u0113d\u0113j\u0101…\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\" \/>\n<meta property=\"article:published_time\" content=\"2017-10-10T06:02:16+00:00\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2017-10-11T08:42:28+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1186\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"author\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Written by\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"Eesti Rahva Muuseum\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:label2\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data2\" content=\"6 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"Article\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493#article\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493\"},\"author\":{\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"headline\":\"Liivlaste v\u00e4ljasuremine\",\"datePublished\":\"2017-10-10T06:02:16+00:00\",\"dateModified\":\"2017-10-11T08:42:28+00:00\",\"mainEntityOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493\"},\"wordCount\":1126,\"commentCount\":0,\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg\",\"articleSection\":[\"Soome-ugri\"],\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"CommentAction\",\"name\":\"Comment\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493#respond\"]}]},{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493\",\"name\":\"Liivlaste v\u00e4ljasuremine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg\",\"datePublished\":\"2017-10-10T06:02:16+00:00\",\"dateModified\":\"2017-10-11T08:42:28+00:00\",\"author\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\"},\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/10\\\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1186},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?p=10493#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"Liivlaste v\u00e4ljasuremine\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb\",\"description\":\"\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Person\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/#\\\/schema\\\/person\\\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114\",\"name\":\"Eesti Rahva Muuseum\",\"image\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"url\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/secure.gravatar.com\\\/avatar\\\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g\",\"caption\":\"Eesti Rahva Muuseum\"},\"sameAs\":[\"http:\\\/\\\/www.erm.ee\"],\"url\":\"https:\\\/\\\/blog.erm.ee\\\/?author=1\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Liivlaste v\u00e4ljasuremine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Liivlaste v\u00e4ljasuremine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","og_description":"Valts Ern\u0161treits, liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane V\u00e4ljasuremine on ilmselt esimesi v\u00f5tmes\u00f5nu, mis tuleb p\u00e4he liivlastest kuuldes. Juba ainu\u00fcksi sellep\u00e4rast, et aeg-ajalt siit ja sealt kuuleb, kuidas \u00fches v\u00f5i teises kohas, \u00fchel v\u00f5i teisel ajal on l\u00f5puks lahkunud viimane liivlane. 19. sajandil alustas teemat l\u00e4ti luuletaja Auseklis oma luuletusega \u201cViimase liivlase m\u00f5tted Salatsi j\u00f5e suudmes\u201d (\u201cP\u0113d\u0113j\u0101…","og_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493","og_site_name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","article_published_time":"2017-10-10T06:02:16+00:00","article_modified_time":"2017-10-11T08:42:28+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1186,"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg","type":"image\/jpeg"}],"author":"Eesti Rahva Muuseum","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Written by":"Eesti Rahva Muuseum","Est. reading time":"6 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"Article","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493#article","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493"},"author":{"name":"Eesti Rahva Muuseum","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"headline":"Liivlaste v\u00e4ljasuremine","datePublished":"2017-10-10T06:02:16+00:00","dateModified":"2017-10-11T08:42:28+00:00","mainEntityOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493"},"wordCount":1126,"commentCount":0,"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg","articleSection":["Soome-ugri"],"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"CommentAction","name":"Comment","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493#respond"]}]},{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493","name":"Liivlaste v\u00e4ljasuremine - Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","isPartOf":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg","datePublished":"2017-10-10T06:02:16+00:00","dateModified":"2017-10-11T08:42:28+00:00","author":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114"},"breadcrumb":{"@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493#primaryimage","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg","contentUrl":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg","width":1600,"height":1186},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10493#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/blog.erm.ee\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"Liivlaste v\u00e4ljasuremine"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#website","url":"https:\/\/blog.erm.ee\/","name":"Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb","description":"","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/blog.erm.ee\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Person","@id":"https:\/\/blog.erm.ee\/#\/schema\/person\/6e98c391cb00a33e7c22a3571e062114","name":"Eesti Rahva Muuseum","image":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","url":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","contentUrl":"https:\/\/secure.gravatar.com\/avatar\/cb6d9ad5fb49f3f7315028ce5fe60641075f2cb52b8a058ff5a985fa2d8c1da0?s=96&d=mm&r=g","caption":"Eesti Rahva Muuseum"},"sameAs":["http:\/\/www.erm.ee"],"url":"https:\/\/blog.erm.ee\/?author=1"}]}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/blog.erm.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/10\/315311_ERM_Fk_929_32.jpg","jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/p2l9Zd-2Jf","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_likes_enabled":true,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10493","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10493"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10493\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10499,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10493\/revisions\/10499"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/10497"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10493"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10493"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/blog.erm.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10493"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}