{"id":10335,"date":"2017-09-19T07:52:25","date_gmt":"2017-09-19T04:52:25","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.erm.ee\/?p=10335"},"modified":"2017-09-19T09:51:26","modified_gmt":"2017-09-19T06:51:26","slug":"balti-museoloogiakool-2017-information-management-for-museums","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/blog.erm.ee\/?p=10335","title":{"rendered":"Balti museoloogiakool 2017: Information Management for Museums"},"content":{"rendered":"
<\/fb:like><\/div>
<\/div><\/div>

Tekst: Stina Sarapuu (Eesti Kunstimuuseum)<\/em><\/p>\n

Fotod: Jana \u0160akare, Marju Niinemaa<\/em><\/p>\n

Augusti eelviimasel p\u00fchap\u00e4eval, mil Eesti oli parajasti taasiseseisvumisp\u00e4eva t\u00e4histamas, kogunes ERMi viinak\u00f6\u00f6gi katuse alla \u00fcks suurem seltskond, kel j\u00e4rgnevaks n\u00e4dalaks sama plaan \u2013 v\u00f5tta osa Balti museoloogiakoolist<\/a> (BMS), mida raamistas teema \u201eInformation Management for Museums\u201d. Juba neljateistk\u00fcmnendat korda t\u00f5i kolme Balti riigi koost\u00f6\u00f6s korraldatav museoloogiakool kokku pea 40 muuseumit\u00f6\u00f6tajat Eestist, L\u00e4tist ja Leedust, eesm\u00e4rgiga saada uusi teadmisi ja kontakte, \u00f5ppida teiste tegemistest ning jagada enda kogemusi.<\/p>\n

Esimene Balti museoloogiakool leidis aset juba 2004. aastal, mil kohtuti L\u00e4tis Siguldas arutlemaks muuseumide rolli \u00fcle kaasaegses maailmas. Ehkki teemad, osalejad ja lektorid on aastast aastasse erinevad, oli t\u00e4navu palju ka neid, kelle jaoks ERMis toimunud museoloogiakool esimene polnud. Nagu juba esimesel p\u00e4eval selgus, oli t\u00e4navuste osalejate taust ja kogemustepagas \u00fcsnagi erinev. Esindatud olid nii kunstimuuseumid, ajaloomuuseumid, linnamuuseumid, vaba\u00f5humuuseumid, isikumuuseumid kui veel mitmed teised. Ka muuseumis t\u00f6\u00f6tatud aastate poolest venis skaala v\u00f5rdlemisi pikaks, hakates pihta v\u00e4rsketest alustajatest ning j\u00f5udes oma ala tippudeni, kelle jaoks on muuseumitemaatika juba kolmandat aastak\u00fcmmet j\u00e4tkuvalt k\u00f6itev. N\u00e4dala v\u00e4ltel aset leidnud aruteludele andis osalejate erinev taust kahtlemata laiema kandepinna.<\/p>\n

\"\"<\/a>Loengus<\/em><\/p>\n

Muuseumide infohalduse teemal olid lektoriteks Maija Ekosaari (Soome), Trilce Navarrete (Holland) ja Nicholas Crofts (\u0160veits). \u00dchisnimetajana v\u00f5ib v\u00e4lja tuua ICOMi rahvusvahelise alakomitee CIDOCi<\/a> (mis koondab dokumenteerimisest, registreerimisest, kogude korraldusest ning digiteerimisega seotud k\u00fcsimustest huvituvaid muuseumiinimesi), mille liikmeteks k\u00f5ik eelmainitud on. Suured n-\u00f6 katusm\u00f5isted, millest n\u00e4dala jooksul l\u00e4htuti, olid infohaldus, kogud, kogude korraldamise p\u00f5him\u00f5tted, dokumenteerimine ja digitaalne muuseum. Esmasp\u00e4evahommikusest poolfilosoofilisest k\u00fcsimusest, milleks seda infohaldust muuseumile \u00fcle\u00fcldse vaja on, saadi \u00fcsna h\u00f5lpsalt \u00fcle, v\u00f5ttes aluseks CIDOCi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud p\u00f5him\u00f5tted, mille j\u00e4rgimine v\u00f5imaldab muuseumil oluliselt efektiivsemalt funktsioneerida ja oma p\u00f5hitegevusi t\u00e4ita (ning mis k\u00f5igile ICOMiga liitunud muusemidele kohustuslikud on). Piiratud mahu juures n\u00e4ib paslik ka siinkohal \u00e4ra tuua Nicholas Croftsi v\u00e4lja pakutud minutiline nn liftitutvustus (elevator pitch<\/em>) miks on infohaldus muuseumile oluline:<\/p>\n