Silli Peedosk, ERMi konservaator
Ühel päeval toodi minu tööruumi karp kokku kägardatud ajalehtedega ja paluti need sirutada ning korda teha. Tuli välja, et tegu pole lihtsalt niisama kortsus lehtedega, vaid nendega käib kaasas põnev lugu. (Foto1)
Foto1. Karp ajalehtedega
1942. aastal läks Velikije Luki lahingute ajal sakslaste poolele üle Eesti Laskurkorpuse 20-aastane võitleja Endel Maar (1922–2009). Rindelt saadeti Endel tagasi Eestisse, kus ta leidis okupatsiooni ajal tööd Tallinna sadamas. Edaspidises elus, juba Nõukogude korra ajal, pidi ta seega muutma oma elulugu ning elas pidevas hirmus Siberisse saatmise ees. Tal oli selleks puhuks kohvergi kokku pakitud, kus olid hoolikalt ajalehepaberisse keeratuna eluks vajalikud tarbeesemed. Välja õnneks Endlit ei saadetud ja nii jäi kohver aastateks seisma – ta ei rääkinud sellest kellelegi ja peitis seda hoolega. Kohver leiti Tallinnas Nõmmel ühe eramaja kõrvalhoone pööningut koristades ja sealt jõudiski see koos asjadega Eesti Rahva Muuseumisse.
Sirutamine-puhastamine-pesemine …
Minu tööks sai pakkimiseks kasutatud ajalehtede korda tegemine. Need olid nii kokku kägardatud, et raske oli arugi saada, kas tegemist on tervikliku eksemplariga või mõne fragmendiga suurest lehest. Alustasin lehtede lahti harutamise ja sirutamisega. Tuli välja, et terviklikke ajalehti on neli, ülejäänute puhul oli tegu suuremate või väiksemate fragmentidega. Üks ajaleht pärines 1944. aastast, kaks 1946. aastast ja kõik ülejäänud 1947. aastast. (Foto2)
Foto2. Lehtede sirutamine
Puhastasin lehed tolmust, kasutades pehmet harja, pintslit ja mikrokiudlappe. Ilmnes, et lehtedel on palju rebendeid. Enne nende parandamist oli aga vaja lehed kindlasti ära pesta, et vabaneda aja jooksul materjalis tekkinud rohketest laguainetest, mis muutsid paberi happeliseks ja hapraks. (Foto3) Ajalehtede trükkimiseks on niikuinii alati madalama kvaliteediga paberit kasutatud, noil rasketel aegadel oli see aga veelgi viletsam. Eriti kehvas seisus olid suurte õliplekkidega lehed, kus paber oli plekkide kohalt suisa pude. Pärast pesemist asetasin lehed kohe viltide vahele kuivama, et saada siledam paberipind, mida on lihtsam parandada. Parandamiseks kasutasin nagu ikka nisutärklise kliistrit ja Jaapani paberit. Parandamise järel liimistasin lehti metüültselluloosi lahusega ja panin nad siis uuesti pressi. Kuivanud ja stabiliseerunud lehtedele valmistasin arhiivipüsivast kartongist säilitusmapi.(Foto 4)
Foto3. Lehtede pesemine
Foto 4. Lehed pärast konserveerimist
Mida ma lugeda sain?
Loomulikult tutvusin lehtede konserveerimise käigus ka nende sisuga. Saksa okupatsiooni aega jäävast 1944. aasta lehest Eesti Sõna lugesin maailmas toimuva kohta, mis näis justkui juhtuvat praegu. Rinde lähenemisele viitasid teated laste ja emade suvelaagrite varasemast lõpetamisest ning tegelemine kindlustustöödega. 1946. ja 1947. aasta ajalehed (Rahva Hääl, Õhtuleht, Talurahvaleht, Harju Elu) kujutasid endast aga juba tühja nõukogude propaganda vahtu. Kõike tehti vaid Stalini ning partei nimel, nende heaks ja hüvanguks. Tekkis tunne, et nõukogude inimene ei harinud põldu, ei teinud tööd ega õppinud mitte selleks, et jaguks rohkem toitu, paraneksid elutingimused ja olla haritum, vaid kogu mäsu käis kommunismi ehitamise grandioosse idee ümber. Tegeldi vana intelligentsi ümberkujundamisega uueks nõukogude intelligentsiks, täideti viisaastaku plaane ja ületati viljanorme. Kinodesse jõudis uus „suurepärane“ film ,,Tõotus”, mis rääkis talupoegade ja tööliste tõotusest Stalinile ning võitlusest selle ellu viimise nimel.
Ainus artikkel, kus polnud sõnagi Stalinist ega bolševike parteist, oli 1946. aasta Talurahvalehes ilmunud teade kodulindude katkust, mis Eestimaa põllumeestele palju probleeme tekitas. Farmides kehtestati karantiin. Kohtades, kus leiti nakatunud linde, läksid kõik linnud tapmisele. Haiged linnud põletati, aga tervete liha võis tarvitada toiduks, kui seda oli korralikult töödeldud. Eks aeg oli kehv ja toitu nappis. Pealegi polnud tol ajal tegemist hiiglaslike linnufarmidega, vaid pigem väikeste talutüüpi kanalate ja teiste kodulinnufarmidega, nii et haigete ja tervete lindude eraldamine polnud eriti keeruline.
Ja kui Endel Maar kartis väljasaatmist, siis üks temavanune, samuti laskurkorpuses võidelnud noormees otsustas astuda komsomoli. Ajaleht kirjeldab, kuidas tal jäi komsomolipiletit kätte saades erutusest hing kinni ja ühe hetkega möödusid silme eest kõik need suurepärased asjad, mis temaga tänu nõukogude korrale on juhtunud.
