Eve Aab, ERMi produtsent.

Äsja ilmunud heategevuslik mark „Vähiliit“ kutsub kõiki andma oma panus võitluseks vähktõvega. Siseriikliku nominaaliga (0.90 €) margile lisandub Eesti Vähiliidu toetuseks 1.00 €.

Eesti Vähiliit tähistab sel aastal 30. tegevusaastat. Mittetulundusühing on avalikes huvides tegutsev ühendus, mille eesmärgid on suunatud vähktõve vastasele võitlusele ja selle edendamisele Eestis.

„Terve Eestiga vähi vastu!“ – suur sõnum väikesel margil! Tahame ju kõik terved olla, nii et ühtlasi on see hea meedetuletus nii sinule endale kui su lähikondsetele, kellele selle margiga kirja saadad: kas sa oled juba sõeluuringul käinud!

Ning hea mõte ettevõtetele: pange ka toetuseks õlg alla, margistades näiteks ühe kuu jooksul kõik väljasaadetavad kirjad hestegevusliku margiga „Vähiliit“.

Heategevuslike markide ajalugu meil ja mujal

Heategevuslike ehk juurdemaksuga markide puhul ei lähe müügihind tervikuna postiteenuse eest tasumiseks, vaid osa sellest liigub mõnele teisele organisatsioonile või fondile.

Esimesed juurdemaksuga postmargid andis välja Briti Austraalias asunud postivalitsus 1897. aastal ja nõnda kogutud lisamaksu kasutati kuninganna Victoria 60. valitsemisaasta tähistamiseks. Venemaa esimeste juurdemaksumarkidega koguti aga 1905. aastal raha sõjas orvuks jäänud laste heaks.

Eestis on 100 aasta jooksul välja antud 57 juurdemaksuga postmargi-väljaannet. Neist 45 aastatel 1920–1940 ja alates 1991. aastast kuni tänaseni 12 marki.

Vaatame need margid üle…

Eesti esimesed juurdemaksuga margid „Vigastatud sõduritele“ anti välja 22. juunil 1920 (70 + 15 penni) ja 26. juunil 1920 (35 + 10 p). Juurdemaksuga olid margid müügil 30. juunini 1921.

Punase Risti heaks

Päewaleht nr 104 (22.04.1921) annab teada: „Eesti Vabariigis antakse välja vabatahtlikuks tarvitamiseks harilikkude postmarkide kõrval iseäralised postmargid kõrgendatud hindadega, mille müügist saadud puhastulu Eesti Punase Risti peavalitsusele läheb, tähendatud asutuse eesmärkide teostamise kulude katteks.“

Need margid ilmusid 1. augustil 1921 ja kehtisid 15. juunini 1926, perforeeritud margid aga ilmusid 26. aprillil 1922 ning kehtisid 31. detsembrini 1927. Tundmatu autori jooniste põhjal tegid markidele lõpliku kujunduse Karl Triumph ja Eduard Poland. Margil on kujutatud sõdurit raviv õde.

Sama kujundusega margid Punase Risti heaks ilmusid uuesti 8.10.1923 ületrükiga „Aita hädalist“. Nende trükiarv oli väike. Mõlema (eri nominaaliga) lõigatud margi tiraaž oli 10 080, perforeeritud markidel 9240. Horisontaalselt lõigatute puhul ainult 840 ja 830.

Kolmandat korda ilmusid sama kujundusega perforeeritud margid 15.06.1926 ületrükiga 5/6 marka ja 10/12 marka. Osa tiraažist anti Punasele Ristile edasi müümiseks, margid kehtisid kuni 29.02.1928.

Vaata ka virtuaalnäitust „Oma riik, oma mark“ 6. osa

Eesti Vabadussõja Mälestuskomitee heaks

Teedeministeerium ja Eesti Vabadussõja Mälestuskomitee leppisid kokku, et Tallinna vabadussamba rajamiseks kogutakse raha postmargisarja väljaandmisega. Johann Naha  kujundatud markidel on kujutatud linnavaateid: Kuressaare loss, Tartu toomkiriku varemed, Toompea Tallinnas, Narva Hermanni linnus ja Tallinna vanalinn. Markide müügihinnast pool oli margi frankeermisväärtuseks ja pool läks Vabadussamba Fondi.

Väiksemad margid väärtusega 5 + 5, 10 + 10 ja 12 + 12 marka olid müügil 100 margist koosnevate poognatena. Suuremad margid väärtusega 20 + 20 ja 40 + 40 marka aga 50 margist koosnevate poognatena.

Margid olid poognate piires nummerdatud: numbrid on kantud valge värviga alumisse serva. Nii on iga üksiku margi puhul teada, kus see poognas on paiknenud. Postkontorid müüsid neid marke ainult kuu aega, 19.11.– 18.12.1927, postimaksevahendina kehtisid need kuni 18.01.1928.

Uue kujundusega juurdemaksuga Eesti Punase Risti heaks margid (neli nominaali) on kujundanud Karl Triumph.

Tuberkuloosivastaseks võitluseks

Tuberkuloosi vastu võitlemine sai samuti rahalist tuge postmarkide heategevusväljaande abil. Kunstnik Ilmar Nõva (Breiberg) kujundatud neljast postmargist koosnev sari ilmus 1.10.1933.

Kõigi tuberkuloosi vastu võitlemise markide puhul lisandus postmargi frankeerimisväärtusele 3-sendine lisamaks Eesti Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Liidule.

Margid olid müügil 1.10.1933–30.09.1934, müümata jäänud postmargid koguti kokku ning hävitati 30.01.1935. Postimaksevahendina kehtisid margid 30. septembrini 1935.

Caritase margid

Riigi Teataja nr 86, 1935 (lk 2014):

Sihtasutis Ühisabi heaks kuuluva lisamaksuga postmarkide väljaandmise määrus.

§ 4. Margid valmistatakse sihtasutis Ühisabi kulul. Nende kavandite valmistamist, markide tellimist, arvete tasumist, müügi korraldusi ja müügist ülejäänud markide realiseerimist toimetatakse postivalitsuse ja sihtasutis Ühisabi vahelise Teedeministri poolt kinnitatud kokkuleppe põhjal.“

Eesti Punase Risti juures tegutseva ajutise sihtasutuse Ühisabi põhimääruse kinnitas Vabariigi Valitsus 3. jaanuaril 1931. SA peaülesandeks oli põhimääruse § 1 kohaselt „… abiandmine puudustkannatavatele kodanikkudele, esmajoones lastele, haigetele ja vanadele“. Tegevuspiirkonnaks oli Tallinna linn (§ 4) ja asutus koosnes 22 ühiskondliku, seltskondliku ja ideelise organisatsiooni esindajaist (§ 7). Caritase sarja markide väljaandmise ajal oli Ühisabi esinaiseks Marianne Pung (president K. Pätsi õde).

Vabariigi valitsuse määruse kohaselt oli Caritase markide sarja müügiaeg postiasutustes üheksa kuud ja frankeerimiskehtivus üks aasta arvestades nende müügile tuleku päevast postiasutuses.

Sihtasutus Ühisabi hävitas markide ülejäägi põletamise teel Eesti Panga keskkütte ruumis. Juures viibisid ka filatelistide ja ajakirjanduse esindajad ja selle kohta koostati iga kord protokoll. Andmed hävitatud markide kohta avaldati ka Tallinnas ilmunud filatelistide ajakirjas Estonia.

Margiplokk oli müügil kuni 20. oktoobrini 1938 ja margid kehtisid 20. jaanuarini 1939. Tiraaž 40 000.

1939. aasta markide ülejäägid hävitati veebruaris 1940, andmed selle kohta puuduvad. Tõenäoliselt olid kogused väiksed.

Margiplokk oli müügil kuni 10. oktoobrini 1939 ja margi kehtisid 10. jaanuarini 1940. Tiraaž 32 000.

1940. aasta markide ülejääk jäi sõjasündmuste tõttu hävitamata. Kuhu need sattusid, pole teada.

 Heategevuslikud margid alates 1992. aastat

Margi nimiväärtus on rublades: 5.00 rbl + 2.50 rbl, 3.00 rbl + 1.50 rbl, 1.00 rbl + 0.50 rbl

Frankeerimisväärtus 50 senti, 30 senti ja 10 senti. Müügihind 75 senti, 45 senti ja 15 senti. Margid kehtisid kuni 30. juuni 1993. Juurdemaks läks Eesti Rahvusliku Olümpiakomitee heaks.

20 juuni 1992 võeti taasiseseisvunud Eesti rahaühikuna taas kasutusele Eesti krooni. Rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks. 1500 rubla muutus 150 Eesti krooniks (kurss seega 10:1).

Läänemeremaade mängude puhul anti välja kolm marki. Üks neist oli juurdemaksuga

1.00 kr + 0.25 kr (juurdemaks mängude organiseerimiskomiteele).

Taliolümpiamängude puhul anti välja kaks marki, üks neis oli juurdemaksuga 1.00 kr + 0.25 kr (juurdemaks Eesti Olümpiakomiteele).

Välja anti margiplokk ja kolm marki, üks neist oli juurdemaksuga 1.00 kr + 0.25 s (juurdemaks läks laulupeo organiseerimiskomiteele).

Jõulumargile „Urvaste kirik“ (15.11.1994, kujundaja Henno Arrak) tehti ületrükk 20.00 kr  Estonia laevahuku ohvrite fondi.

Nominaal: 2.00 kr + 0.25 (juurdemaks läks ühendusele „Hoia Eesti merd“).

Nominaal: 3.10 kr + 1.90 kr (juurdemaks loterii korraldamiseks).

Jõululoteriimark oli esimene Eesti Posti loteriimark ja sarnanes kujunduse poolest sama aasta jõulumargile. Mark oli müügil 1.12.1999 kuni 13.01.2000. Kõik margid olid nummerdatud. Loosimine toimus 15.01.2000 ja sellest võtsid osa ainult need margid, mida kasutati tegelikult postimaksevahendina kuni 13. jaanuarini 2000. Võidud olid rahalised ja need maksti välja kuni 15. veebruarini 2000.

Postmargiloterii seaduslikuks aluseks on Eesti Vabariigi majandusministeeriumi määrus nr 57,  avaldatud 5. augustil 1996 Riigi Teataja Lisas nr 85/86 art 489.

Müümata jäänud postmargid kui loteriipiletid koguti pärast loosimist kokku ja hävitati.

Kaheksa margiga margivihiku müügihind oli 35 krooni, millest 3 krooni läks Pokumaa fondi toetuseks.

Margi nominaal 4.40 kr + 1.00 kr (juurdemaks UNICEFi toetuseks).

Ühinenud rahvaste organisatsiooni Lastefond (UNICEF) on ÜRO hädaabifond, mille eesmärgiks on anda lastele humanitaar- ja arenguabi. UNICEF asutati 1946. aastal, et aidata üles ehitada Teises maailmasõjas laastatud Euroopat ja toetada orvuks jäänud lapsi. 1994. aastal laiendas UNICEF oma tegevust ka taasiseseisvunud Eestisse. Toetusfond koguneb eraisikute ja firmade vabatahtlikest annetustest ning UNICEFi logoga postkaartide ja toodete heategevusmüügist.

Kahe nominaaliga (kroon ja euro) marke anti välja 4.01.2006 kuni 25.11.2010, nende kehtivus on tähtajatu. Esimene kohustuslikult kahe nominaaliga mark, „EUROPA postmark 50“, ilmus 4.01.2006.

Ja olemegi jõudnud tänasesse päeva 

Terve Eestiga vähi vastu!

 

 

Keeletoimetaja Karin kastehein

 

Kasutatud kirjandus:

Pärn Peeter, Kuuskvere, Aivar. Eesti postmarkide ja tervikasjade kataloog 2021.

Viigipuu, Elmo. Eesti postmarkide 100 aastat. Riigikantselei ja AS Eesti Meedia, Post Factum, 2018