Eesti Rahva Muuseumil on hea meel võõrustada üht olulisemat Euroopa muuseumivaldkonna üritust, nimelt Euroopa aasta muuseumi auhinna konverentsi ja üleandmistseremooniat (EMYA 2022).
Konverentsil tutvustatakse aasta jooksul parima muuseumi auhinnale nomineeritud muuseume. Temaatiliste paneelide raames võetakse vaatluse alla institutsionaalsed tugevad küljed ja arendustegevus ning nende analüüs. EMYA auhinnatseremoonial jagatakse välja kümmekond preemiat parimatele Euroopa muuseumidele.
EMYA asutas 1977. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all tegutsev Euroopa Muuseumifoorum, eesmärgiks tõsta esile tipptasemel muuseumide tegevust ja uusi suundumusi. Konverents toob Eestisse kokku nomineeritud muuseumide esindajad ning arendamisjärgus olevate muuseumide professionaalid, kes otsivad inspiratsiooni.
7. mai õhtul kell 19 algab auhinnatseremoonia ERMis, mida saab veebi vahendusel jälgida ka laiem auditoorium.
Euroopa aasta muuseumi auhinnagala ERM-is. Autor/allikas: ERM
ERMi teadussekretäri ja EMYA žüriiliikme Agnes Aljasega vestles ERMi programmijuht Kadi Haamer.
Eesti Rahva Muuseum pälvis 2018. aasta EMYA-l Kenneth Hudsoni auhinna. Mille eest seda antakse?
EMYA on Euroopa suurim ja vanim muuseumide tunnustamise-arendamise süsteem, mille auhindade alamkategooriad viitavad ka olulistele tendentsidele selles valdkonnas. Kenneth Hudsoni auhinda antakse välja 2010. aastast ja see on tunnustus neile muuseumidele, kes on teinud midagi ebaharilikku, julget ja innovaatilist, muutes sellega ühiskonnas arusaama muuseumidest ja seades neile ka uusi sihte.
Kenneth Hudson (1916–1999) oli ajakirjanik ja museoloog, kes oli Teise maailmasõja järgse Euroopa muuseumimaastiku üks suuremaid kujundajaid ning kriitikuid. Ta pidas kõige aluseks koostööd Euroopa riikide, distsipliinide, muuseumide vahel, sest see toetab laiemat vaatenurka maailmale. Samas oli ta muuseumide üks suuremaid kriitikuid, kes väitis, et jätkates traditsioonilisel kursil, muutuvad need väga kitsa ja elitaarse publiku maiuspalaks, millest ühiskond laiemalt ei võida. Eriti kriitiline oli ta suurte riiklike mäluasutuste suhtes, mistõttu ERMi üllatus oli eriti suur, kui žürii 2018. aasta auhinda üle andes mainis, et ERM oleks olnud kindlasti rahvusmuuseum, mida Hudson oleks soovinud külastada. (Täpsemalt saab sellest auhinnast lugeda siit: https://www.erm.ee/et/news/kenneth-hudsoni-auhind/.)
ERMile 2018. aastal antud Kenneth Husdoni auhinnadiplom. Foto: ERM
Kas mõni muuseum Eestis on veel EMYA-lt auhinna saanud?
Eesti muuseumid on varem mitmeid kordi silma paistnud EMYA-l ja paljudel teistel rahvusvahelistel auhinnakonkurssidel. 2020. aastal märkis EMYA SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ning varasemalt 2014. aastal Lennusadama, 2008. aastal sai Kumu EMYA peapreemia. Selline tunnustus on pannud muuseumimaailma Eestis toimuva vastu huvi tundma.
Sa kuulud Eestist ainsa muuseumitöötajana EMYA žüriisse. Kuidas Sa sinna said?
Eks ühelt poolt tekitabki Eesti muuseumide tase rahvusvaheliselt usaldust ja see annab EMYA-le julguse valida üks žüriiliige Eestist. Sattusin EMYA kaardile aga ka kindlasti tänu ERMi hoone ja näituste valmimisele – see on olnud rahvusvahelisel muuseumimaastikul märgiline sündmus. ERMis on toimunud viiel aastal rohkelt olulisi valdkonna üritusi-konverentse ning seda on külastanud tuhanded rahvusvahelised muuseumigurud ja kolleegid. ERMi museoloogia uuringute kõrge tase (vt ka https://www.erm.ee/et/content/museoloogia-ja-loomep%C3%B5hine-uurimist%C3%B6%C3%B6), artiklid, konverentsidel esinemine, Rahvusvahelises Muuseuminõukogus ICOM ja selle etnograafiamuuseumide alakomitee ICME juhatuses tegutsemine on viinud kokkupuudeteni kolleegidega üle maailma.
Kuidas EMYA žürii töö on korraldatud?
Aprillis täitub tavaliselt see aastaring, kui muuseumid saavad esitada oma kandidatuuri EMYA auhinnale. Seejärel tutvub žürii taotlustega ja teeb plaani muuseumide külastamiseks. EMYA 13 žüriiliiget külastas eelmisel aastal kõiki muuseume, mil muuseumitöötajatega kohtuti nii ametlikult kui ka mitteametlikult (nn pimekülastusena). Kui asume kokkuvõtet tegema, siis see ongi ehk kõige põnevam, kuidas külastaja jaoks muuseumi eesmärgid ja lahendused tegelikkuses toimisid ning mõjusid.
Koroona- ja kriisiaeg on Euroopa muuseumides palju probleeme kaasa toonud…
Jah, aastad koroonaga on meile suure jälje jätnud. Kõik on pidanud oma tegevusi ja harjumusi ümber kujundama. Paljud muuseumid üle maailma sulgesid mõneks ajaks uksed. Eestis õnnestus muuseumidel ehk julgemaltki end turvalise keskkonnana avada, kuigi COVIDi jäljed ei ole kuhugi kadunud. Muuseumimaailm on keerukas kultuuriharu, mille kõige nähtavamast osast ehk näitustest on kujunenud detailirohke ja paljusid meediume kasutav keskkond, seega on iga näituse ettevalmistamine väga pikk ja kulukas. Mõju näitustele alles avaldub lähiaastatel: näituseplaane on pidanud ümber tegema kõik muuseumid, samuti on tulnud teha järeleandmisi planeeritud näitustes. Majanduslik kaotus on olnud asutustele tohutu, hinnatakse, et 20% maailma muuseumidest on juba praeguseks oma uksed sulgenud COVIDi tagajärjel. Teiselt poolt sai digisisu pakkumine uut hoogu juurde. Muuseumid tegid tohutu hüppe – väga kiirelt asuti looma uusi formaate külastajatele, koolidele jne.
Lisaks sellele on muuseumidki tugevalt reageerinud Ukraina põgenike teemale, taas on tulnud võtta uus roll. Sellest on osa saanud kõik, aga eelkõige just Ida-Euroopas asuvad muuseumid. Näiteks sulgesid veebruaris kohe sõja esimestel päevadel uksed mitmed Poola muuseumid, et minna appi piirile saabunud põgenikele. Muuseumid töötavad ukrainlaste koolina, korraldavad annetuste-abipakkide saatmist, pakuvad eriprogramme, teistsugust keskkonda jpm. Eestis külastavad iga nädal tuhanded põgenikud muuseume, leides sellest tasuta võimalusest endale tuge. Samal ajal tegutsevad muuseumid Ukraina kultuuripärandi säilimise nimel alates selle väljaveo korraldamisest kuni pakkematerjali ning kaitsematerjalide saatmiseni.
Kuidas Sa iseloomustaksid tänavusi EMYA nominente?
EMYA nominentideks on 2022. aastal 60 muuseumi 27 riigist. Need on inspireerivad muuseumid, mis on täis lahendusi, et üha paremini mõista pärandit. Neis käib tihe koostöö teadurite ja teiste partneritega, kasutatakse palju meediume, nii füüsilisi kui ka digitaalseid lahendusi ning ollakse avatud uuendustele. Lisaks on need muuseumid ühiskondlikult aktiivsed, rääkides kaasa, kummutades stereotüüpe, toetades ja kaasates kogukondi. Praegu on suur teadus- ja loodusmuuseumide uuendamise ajastu – need kaks teemat on ühiskonnas aktuaalsed ning muuseumid on leidnud võimalusi oma uuendusi ja/või uusi hooneid rahastada.
