Maailmafilmi lainele

Jaanika Jaanits, koostöövõrgustike koordinaator

Maailmafilm on igal aastal märtsi eelviimasel nädalal toimuv antropoloogilisi ja etnograafilisi dokumentaalfilme linastav Tartu visuaalse kultuuri festival. Esimene Maailmafilm toimus 2004. aastal ERMi näitusemajas, seega on järgmise aasta festival järjekorras juba kümnes!

Festivalinädala jooksul on võimalik ära käia kõigil kontinentidel ning saada tuttavaks väga erinevate inimestega nii päriselus kui ekraani vahendusel. Igal aastal on Tartus kohal suur hulk filmitegijaid, kes tutvustavad oma filmi ning selle valmimise tagamaid. Filmitegijad, teadlased, tudengid ja muud huvilised moodustavad festivalipaigas elava kogukonna, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast ning naudivad filmide kaudu eri kultuuri(de) kogemist. Pärast seanssi saab vahetada mõtteid linastunud filmide, nähtud paikade ja kogetud lugude üle.

Maailmafilm 2012. Lösukino. Foto Liisi Reitalu

Kuigi festival leiab aset varakevadel, toimub töö sellega pea terve aasta vältel. Tegevmeeskonna jaoks algas 2013. aasta festival tegelikult juba augusti keskpaigas, kui saadeti välja ülekutse filmide saatmiseks.

Filmide saatmise tähtaeg oli oktoobri keskpaigas ning mõned nädalad enne seda külastas postiljon ERMi näitusemaja sagedamini ja suuremate ümbrikupakkidega kui tavaliselt. Seejärel tuleb kõik saabunud filmid läbi vaadata. Enne kui programmimeeskond omavahel kokku saab, vaadatakse filme iseseisvalt. Just praegu, kui seda blogipostitust kirjutan (21.–24. november), on Maailmafilmi meeskond rebinud end lahti igapäevastest toimetustest, et koos välja valida järgmise aasta festivali põhiprogrammi pääsevad filmid. Oleme Moostes MoKSi kunsti- ja sotsiaalpraktika keskuses, mille atmosfäär ja olustik on hea keskkond taoliste valikute tegemiseks. (MoKSi blogis on ka väikene sissekanne festivalitiimi Moostes viibimisest: http://moks.ee/blog/archives/1109.)

Maailmafilmi meeskond MoKSis. Foto Siiri Kolka

Kuna filmide valimine on veel täies hoos, on vara nende sisu kohta kokkuvõtteid teha. Praegu on võimalik anda vaid numbriline ülevaade: kokku saadeti festivalile 259 filmi 62 riigist. Võrreldes eelmise aastaga saabus sel aastal filme pea 100 rohkem, mullu laekus 168 filmi. 2011. aasta festivalile saadeti 187 filmi ja aasta enne seda 145. Seega on saadetud filmide hulk jäänud tavaliselt 200st allapoole. Rekordiline arv filme, umbes 600, saadeti aga 2008. aasta festivalile. Tartusse on jõudnud filme kõikvõimalikest maailma riikidest, enim Belgiast, Prantsusmaalt, Mehhikost, Saksamaalt, Hispaaniast ja Iisraelist. Filmimispaikade geograafiline jagunemine on aga veelgi laiem.

Kuna tegemist on nädalase festivaliga, mahub selle põhiprogrammi umbes 40 filmi, mis tähendab, et programmimeeskonnal tuleb teha raske valik.

Koos üleskutsega ei ole välja kuulutatud mingit konkreetset teemat, pigem kooruvad need filmidest endist. Kui eelmise aasta filmidest võib ühe teemana tuua välja mehed, kelle kogemuste kaudu käsitleti erinevate inimeste ja gruppide muresid ja rõõme, siis 2008. aasta programmi läbis naiste valikute ning saatuse teema tänapäeva maailmas. Samuti on varasematel aastatel festivalifilme raamistanud sellised teemad nagu kogukonnad, vananemine, inimese ja linna omavaheline suhe või ka näiteks meeled ja meelte antropoloogia.

Teistest festivalidest eristub Maailmafilm ka sellega, et ei ole võistlusprogrammi ning samuti ei ole seni olnud eraldi jaotust näiteks tudengite tehtud filmidele. Seega võivad ühel seansil kõrvuti linastuda nii (filmi)tudengite esimesed katsetused või lõputööd kui ka kuulsate antropoloogide dokid. Nt eelmisel aastal linastus Balti Filmi- ja Meediakooli tudengite Robi Uppini ja Maria Kiviranna filmi „Linnatundra“ järel tuntud ja mitmeid rahvusvahelisi auhindu saanud Soome filmitegija Jouko Aaltoneni film „Võitlus linna eest“.

Kindlasti ei ole aga Maailmafilm ainult need 40 filmi, mis põhiprogrammi mahuvad. Lisaks on festivali raames traditsiooniliselt seminarid, mõne silmapaistva filmitegija retrospektiiv, eriprogrammid ja ka näitused. Tegemist on ikkagi Tartu visuaalkunsti festivaliga.

Vaade projektoriruumist. Maailmafilm 2011. Foto Ehti Järv

Retrospektiivid on võtnud vaatluse alla näiteks sellised tuntud tegijad nagu Timothy Asch, Leonard Kamerling ja Stéphane Breton. Samuti on eriprogrammide raames käsitletud Eesti dokumentaalfilme. Näiteks 2008. aastal keskenduti filmidele eesti kirjanikest, ERMi 100. sünnipäeva puhul 2009. aastal toimus eriprogramm Eesti etnograafilisest filmist. 2012. aastal, kui tähistati Eesti filmi 100. sünnipäeva, võttis festival vaatluse alla ajaloolised Eesti dokid, millega sai tutvust teha kahe temaatilise seansi kaudu: “Elu Liivi lahe kallastel” ning “Kauged ja lähedased rahvad” (http://worldfilm.ee/filmid-2012/eesti-film-100-filmiprogramm).

Festivalini on jäänud 16 nädalat ning nüüd jääb vaid üle huviga oodata, mis suunas on filmitegijate mõtted sel aastal liikunud ning millised laiemad teemad tegijate meeli praegusel hetkel köidavad.

Kohtumiseni 18.–24. märtsil 10. Maailmafilmi festivalil!

www.worldfilm.ee

Leave a Reply