Ränk ja Võerahansu Saaremaal

Tiina Tael, peaarhivaar

Gustav Ränk ja Johannes Võerahansu Kihelkonna rannikul. Foto: Gustav Ränk, 1935. ERM Fk 725:198

Tänavu talvel möödub kahel Eesti kultuurilukku kuuluval mehel sünnist 115 aastat: kunstnik Johannes Võerahansul (28.01.1902 – 17.10.1980) ja etnoloog Gustav Rängal (18.02.1902 – 5.04.1998). Mis neid mehi ühendab?

Saaremaa päritolu Gustav Ränk oli kodusaarel etnograafilistel välitöödel käinud varemgi, ent aastatel 1935–1937  keskendus ta doktoritöö tarbeks ehitusalase teatmematerjali kogumisele ning võttis joonistamistööde jaoks appi ka kunstnikke ja üliõpilasi. Kui taluehitiste üldvaateid pildistas Ränk ise, siis ehitusdetaile ja sisevaateid annavad ilmekamalt edasi joonised. Esimesel, 1935. aasta kogumisretkel käis ta koos kunstnik Johannes Võerahansu ja üliõpilase Osvald Vaikma-Benderiga (1911–1942 ). Kahjuks ei ole välitöödest päevaraamatut, aga marsruut on tuvastatav pildistuste ja joonistuste järgi: peatuti ligi poolesajas külas Karja, Kaarma, Kärla, Pöide, Püha, Valjala, Kihelkonna ja Mustjala kihelkonnas. Välitööde rahalisest aruandest kajastub, et need kestsid 13. juunist 12. juulini 1935 ning nad reisisid saarele läbi Tallinna. Esmalt sõideti pealinna raudteel ja sealt edasi omnibussiga Kuressaarde ja Karjale ning lõpuks Kihelkonnale. Kuidas kohapeal liigeldi, pole teada, kuid ennenägematuteks kuludeks arvestati päeva peale 2.50, küllap see pidi katma kulutused ka pikematel vahemaadel. Kunstniku honorar oli 50 krooni. (ERMA n 1, s 160)

Sellel välitööl kogutud teatmematerjal on jäädvustatud konspektiivselt ERMi topograafilisse arhiivis (ERM TA 615) ning kokkuvõtlikult Gustav Ränga doktoritöös „Saaremaa taluehitused“ (1938). Uurimistöö tulemuse avaldas Õpetatud Eesti Selts 1939. aastal monograafias „Saaremaa taluehitised: etnograafiline uurimus. I. Ehitiste üksikosad, elamu ja kõrvalhooned, mis osalt täidavad elamu ülesandeid“. Raamatus on hea hulk illustratsioone nii jooniste kui fotode näol.

Väikest osa muuseumi arhiivi ja fotokogusse talletatud joonistest ja fotodest vahendamegi tänases blogiloos. Kokku on  1935. aasta kogumismatkast ERMi fotokogus Gustav Ränga pildistatuna 349 Saaremaa fotot (ERM Fk 725) ning etnograafiliste jooniste kogus Johannes Võerahansu visandatuna 98 jooniselehte (ERM EJ 61), lisaks 42 joonist Oskar Benderilt (ERM EJ 62).

Välitöömärkmeid alustab Ränk oma kodutalust (Karja khk): „Nõmme külas oli esimene korsten talumajal (Orgal) 1883. a. ehitatud. „See loeti paruniks kes korstna tegi.“ (ERM TA 615:3). Sellest talust tegi Ränk 13 fotot, Võerahansu joonistas 5 pilti ning Bender 3.

Leivaküna ja hanemaja. Leivaküna Kaarma khk Meedla küla Mõtte talust, hanemaja Karja khk Nõmme küla Orga talust. ERM EJ 61:93

Nõmme küla Orga talu õueaia nurk hanedega. Karja khk. ERM Fk 725:307

Meedla küla Mõtte talu leivaküna. Kaarma khk. ERM Fk 725:56

Mõtte talu söögilaud. Kaarma khk Meedla küla. ERM EJ 61:9

Käi Kaarma khk Hakjala külast Saksati talust, laudauksed Kaarja khk Kiratsi külast. ERM EJ 61:16

Hakjala külamajade grupp tuulikuga. Kaarma khk. ERM Fk 725:19

Hakjala küla Muri talu peremees külvivakaga. Kaarma khk. ERM Fk 725:16

Kiratsi küla Saksa talu perenaine jahukäkkidega sõelas. Kaarma khk. ERM Fk 725:68

Hoburiistade panipaik Kaarma khk Kiratsi küla Kesk talust, tool Karja khk Nõmme küla Nõmme talust. ERM EJ 61:91

Kuralase küla Simmu talu elumaja. Kihelkonna khk. ERM Fk 725:179

Ader Mustjala khk Abula küla Räägu talust, aidaukse trepp ja katuse lasn Kihelkonna khk Kuralase küla Simmu talust, sarja õrss Kihelkonna khk Kuralase küla Loode talust. ERM EJ 61:56

Kailuka küla Tepsa talu paargu eestvaates. Püha khk. ERM Fk 725:120

Toolileen Püha khk Kailuka küla Vinni-Pärdi talust, laudaukse riiv ja paargu uks kõvera pealispuuga Püha khk Kailuka küla Tepsa talust. ERM EJ 61:49

Matsi talu karjaaed Pamma külas, vaade tänavalt. Karja khk. ERM Fk 725:318

Varnad Karja khk Pamma küla Matsi talus, aidauks ja õuevärav Pamma küla Rootsi talus. ERM EJ 61:29

Kiirassaare võrkmajad lääne poolt. Kihelkonna khk. ERM Fk 725:292

Kõõru küla Tooma talu ait. Kihelkonna khk. ERM EJ 61:95

Pöide khk Kahtla küla Pärdi talu reheahjuesine seakivestuga. ERM EJ 61:45

Olgu siin ka lahti seletatud mõiste seakivestu. Ränk seletab seda nii: „See anum, mis mõnedes tubades poolest saadik maa sisse lastuna asetseb ahjukolde kõrval tavalise koldekivi asemel, kannab üldisemalt nimetusi, mis tuletatavad kivi tüvest, nagu [sea]kives, kivesi, kivesti, kivistu, kivessu, kivis, kivisti, kivik, kiviküna, kivitan jne, kuid nende kõrval viitavad üksikud nimetused nagu [sea]keha, tann, rohe jne puunõule, mis näibki olevat algupärasem. Kivesi leviku suhteline tihedus ja kohtadelt saadud andmed lasevad oletada, et see anum on kogu Saaremaal tuttavaks saanud Kaarma paetööstuse saadusena. Tänapäeval kivestit enam ei tarvitata, ja kui see vana pärandina tuppa on jäänudki, siis seisab ta sealt tühjalt.“ (Ränk 1939: 183–184)

Professor Johannes Piiper pojaga purjepaati juhtimas Kurgurahult Kuusnõmme. Kihelkonna khk. ERM Fk 725:283

Paargu kolle Karja khk Nõmme k Rebase talus. ERM EJ 61:17

Hakjala k Saksati naabritalu paargu külatänavast. Kaarma khk. ERM Fk 725:12

Kõigi siinses blogiloos kasutatud fotode autoriks on Gustav Ränk ja joonised tegi Johannes Võerahansu.

Leave a Reply