Kuidas on seotud Eesti rahvapärane puutööndus, CIA ja Jeruusalemm?

Liisi Jääts, teadur-kuraator

Ants Viirese raamat Eesti rahvapärane puutööndus kuulub eesti etnoloogia klassikasse. 1960. aastal ilmunud teos ühendab endas teema teoreetilist tausta, võrdlust naaberpiirkondadega ja ajaloolist tagasivaadet muinasajani, kuid teisalt on ka erinevate puutöötehnikate ja tööriistade käsitlus nii põhjalik, et annab välja praktilise käsiraamatu mõõdu. Pole ime, et paljud puutööhuvilised hindavad seda teost nii kõrgelt.

315554_erm_fk_1089_71Toobri vitsutamine, 17.07.1947. Avinurme v Vadi k Mulgi t. Foto: Ants Viires. ERM Fk 1089:71

Huvi traditsioonilise puutöö vastu on taas kord tõusuteel mitmel pool maailmas. Sageli mainitakse selles seoses mõistet “green woodworking”, mille all mõeldakse toore, kuivatamata puidu töötlemist. Toores puit on pehmem, seetõttu on tema töötlemine füüsiliselt kergem ja eeldab lihtsamaid tööriistu kui kuivatatud puidu töötlemine. Samas eeldab toore puidu töötlemine rohkem teadmisi ja kogemust, sest kuivades tõmbub puit kokku ja “mängib”, mida peab oskama ette näha. Huvi sedalaadi tehnikate vastu tuleneb osalt reaktsioonist üha keerulisemaks, energianõudlikumaks, müra- ja tolmurohkemaks muutuvate puutöömasinate vastu. Teisalt mõistetakse, et mitmeid traditsioonilisi tehnikaid (näiteks lõhestamine, painutamine) kasutades saame tugevama ja vastupidavama eseme kui kuivatatud lauast saagides ja liimides. Seega võiks tehnikad, mida Viirese puutöö raamat tutvustab, pälvida ka tänapäeval tähelepanu.

315574_erm_fk_1089_102Külimitu kerede lõhkumine, 1947. Avinurme v Ulvi k Otsara t. Foto: Ants Viires. ERM Fk 1089:102

315586_erm_fk_1089_114Sarjakere õmblemine, 1947. Avinurme v Ulvi k Otsara t. Foto: Ants Viires. ERM Fk 1089:114

Siiski oli allakirjutanu üllatunud, kui sain teada, et raamat on täismahus tõlgitud inglise keelde ja käesoleva aasta suvel USAs kirjastuse Lost Art Press poolt välja antud pealkirjaga Woodworking in Estonia. Historical Survey.

Viirese raamatu jõudmine ingliskeelse lugejaskonna ette on kindlasti rõõmustav, aga selle raamatu puhul tasub tähele panna ka tema eriskummalist tõlkimise lugu, mille algus ulatub juba aastakümnete taha, 1950.-1960. aastate külma sõja perioodi. See oli aeg, mil USA ja Nõukogude Liidu vahel käis tõsine võistlus majanduse, sõja- ja kosmosetehnika valdkonnas. Eesti traditsioonilised puidutöötlemise viisid ja  kosmoseajastu poliitilised heitlused tundub esmapilgul kummaline paar, seepärast vaatame pisut lähemalt, millised poliitilised keerised antud juhul mängus olid.

Et hoida USA teadlasi kursis välismaiste teadussaavutustega, eraldas USA valitsus külma sõja perioodil suuri summasid, et koondada raamatukogudesse ja vajadusel tõlkida võõrkeelseid uurimusi. Teaduskirjanduse valikut korraldas USA riiklik teadusfond (NSF). Ajastule omaselt oli taoline teadmiste vahendamine rüütatud poliitilistesse eesmärkidesse – suuri kulutusi õigustas vajadus teada, millega NSVL teadlased tegelevad. Aja jooksul kasvas raudse eesriide taguste teadustööde hulk, mis vajasid tõlkimist inglise keelde. 1959. aastal tõdes USA riiklik teadusfond, et  venekeelseid trükiseid tõlgitakse küll eelisjärjekorras, aga vaja on suurendada ka NSVL teistest keeltest tehtud tõlgete arvu.

Siinkohal astub mängu USA rahvusvahelise toiduabi programm, mille raames varustati toiduga riike, kus ikalduse ja nälja või poliitiliste olude tõttu oli vajadus põllumajandussaaduste järele. Programmi üks tagamõtteid oli ka võitlus kommunismi leviku vastu. USA teadusfond, kes oli hädas tõlkide leidmisega, hakkas sõlmima tõlketeenuste lepinguid riikidega, kes said USA põllumajandusabi. 1959. aastal sõlmis teadusfond sellise lepingu ka Iisraeliga.

Ants Viirese raamatu puhul esitas taotluse USA riiklikule teadusfondile täismahus tõlke tegemiseks eesti keelest Smithsonian Institution. Tõlge valmis USA toiduabi programmi toel Iisraelis ja raamat trükiti Jeruusalemmas. Esimene dokumenteeritud märge, et tõlge on valmimas, leidub CIA nimekirjas „Consolidated Translation Survey“ 1968. aastal. Ingliskeelne Woodworking in Estonia ilmus USAs müügile 1969. aastal.

See oli õnnelik ajastus, sest 1970. aastate alguses oli USAs huvi tööstuseelse ajastu käsitöö vastu suur ja nii mõnigi huviline leidis üles ka eksootilise väiksetiraažilise raamatu eesti puutööndusest. See annab nüüdse uustrüki väljaandjale võimaluse reklaamida Viirese raamatut kui poolmüütilist kultusteost, mida on oma lemmikteoste seas maininud USA tuntumad puutöömeistrid, kuid mille kättesaamine on seni olnud erakordselt suurt vaeva nõudev ettevõtmine.

Suur tänu Evi Tihemetsale, tänu kellele raamat ERMi raamatukokku jõudis ja on nüüd soovijaile kättesaadav.

 

Käesolevas blogipostituses on kasutatud Suzanne Ellison’i artiklit The twisting translation tale of ’Woodworking in Estonia’ raamatus Woodworking in Estonia.

Eesti keeles ilmus Eesti rahvapärane puutööndus. Ajalooline ülevaade Eesti Riiklik Kirjastus 1960, teine trükk kirjastuselt Ilo 2006.

Inglise keeles ilmus esimene tõlge 1969.

Teine tõlge Woodworking in Estonia. Historical Survey ilmus kirjastuselt Lost Art Press 2016. Tõlkinud Mart Aru. https://lostartpress.com/products/woodworking-in-estonia

Leave a Reply