Laatre ristipedäjä uurimine ja konserveerimine

Tekst: Mariliis Vaks, konservaator

Fotod: Piret Õunapuu, Kristiina Piirisild, Karl-Erik Hiiemaa

2014. aasta suvel rändas Laatre kuivanud ristipuu kohalike inimeste soovil ja Eesti Rahva Muuseumi korraldusel Tartusse. Tänaseks on puu näitusesaali üles seatud ja ootab uue maja avamist.

_DSC0478

Foto 1. Laatre ristipetäi oma uuel kohal ERMi püsinäitusel

Laatre ristipedäjä lugu

Laatre ristipedajas ehk ristipetäi oli Eesti vanim elav ristipuu. Arvatavalt just sellest puust kirjutab Matthias Johann Eisen oma raamatus „Esivanemate ohverdamised“:

Laatres kasvab kirikutee ääres suur pedajas, koor riste täis lõigatud. Surnut pedajast mööda viies lõigati vanasti ikka rist pedaja koore sisse, kodukäija kojutulemise takistamiseks. (M. J. Eisen, 1919)

Ristipuude uurija Marju Kõivupuu sõnutsi kuuluvad ristipuud traditsioonilise matusekombestiku juurde Võrumaal Karula, Kanepi, Urvaste, Põlva, Rõuge ja Räpina kihelkonnas ning Tartumaal Sangaste, Kambja ja Võnnu kihelkonnas. Lõuna-Eesti matustel on tänini kombeks lõigata kalmistuteele jäävasse pühasse metsatukka puutüvele lahkunu mälestuseks ristimärk.

Kui palju ristimärke tegelikult ristipedajasse lõigatud oli, seda ei saa enam kunagi teada, sest 2014. aastaks oli puu suure osa oma korbast põrmu kukutanud. Puu oli surnud ja tema võim kadunud – enam ei peatanud ta kalmuaiast koduteele asunud rahutut hinge.

Keskkonnaameti spetsialistid hindasid 2010. aastal puu seisukorra halvaks. Tõdeti, et see on täiesti kuivanud ja alles on ainult pruunmädanikust kahjustatud tüügas. Kardeti, et varem või hiljem võib see mõne tormi käigus ümber kukkuda.

2014. aasta juuni lõpus võeti 27 meetri kõrgune puu ettevaatlikult maha ning toimetati Tartusse.

DSC_0613

Foto 2. Ristimänni turvalise langetamise ja Tartusse toimetamise eest vastutas firma ArborEST OÜ.

 

DSC_0643

Foto 3. Tüve sisemus

Ristimänni konserveerimine

Puu oli seest õõnes ning suure osa oma koorest maha visanud. See, et ristipuu sellisena püsti püsis, on paras ime, sest puubioloogia seisukohalt on just ristide tegemine selle puu hukkumise põhjus.

Koore ja tüve sisse lõigatud märkide tõttu pääses mädanik puusse ja sõi selle südame läbi. Koorevigastused takistasid toitainete ringlust ning oma töö on teinud ka üraskid ja teised loomad.

Puu tuuldus pea poolteist aastat Raadi mõiskompleksis varju all, oodates uue näitusemaja valmimist. Konservaatorite ülesandeks oli jälgida, et puu oleks kaitstud võimalike putukkahjurite ja keskkonnamõjude eest.

Samuti tuli jälgida, et lahtised kooretükid, mis kannavad ristide näol väärtuslikku informatsiooni, oleksid kinnitatud.

DSC_0422

Foto 4. Ristimänni tüvi tuuldus poolteist aastat Raadi mõisakompleksis varju all.

2016. aasta märtsis tõsteti 5,5 m kõrgune ristidega kaetud tüvi oma asukohale näitusesaalis. Puu ülemist osa säilitatakse hoidlas. Tüvi asetati alusele, mis kinnitati omakorda õhutusavadega varustatud metallplaadile. Plaadi reguleeritavad jalad aitasid puu täpselt paika timmida. Ülevalt on mänd ankurdatud ning kinnitatud koormarihmade abil tala külge.

_DSC0422

Foto 5. Ristipedajasse lõigatud ristimärgid.

Näitusesaalis kinnitasid konservaatorid lahtised kooretükid oma kohale bambustikkude ja väikeste happekindlate liistunaeltega, mille pead retušeeriti. Kohati oli vaja kooretükke ka liimida, milleks oli sobivaim Paraloid B72 15% lahus atsetoonis. Lahtine tolm ning kõdunenud biomass eemaldati spetsiaalse HEPA-filtriga varustatud tolmuimeja abil.

_DSC0445

20160229_142006

Fotod 6, 7. Konservaatorid tööhoos.

Laatre ristimänni vanus

Üheks eesmärgiks oli Laatre ristimänni vanuse määramine. Pöördusime selle väljaselgitamiseks dendrokronoloog Alar Läänelaiu poole, kes tegi vastavad uuringud pedaja 5,5 meetri kõrguselt saetud tüve ristlõikekettal. Madalamalt ei saanud proovi võtta, kuna tüvi oli seest pehkinud. Samuti puudus tüvekettal koor, sest puu seisis aastaid ilmastiku käes surnuna.

Uuringu tulemusena võib tingimisi väita, et Laatre ristipetäi tärkas seemnest 1752. aastal ning kasvas viimati kas 1990. või 1991. aasta suvel. Seega elas puu 239- või 240-aastaseks!

Kirjandus

Kõivupuu, Marju. 2001. In memoriam Laatre ristipedajas. – Mäetagused nr 16, lk 117–119.
http://www.folklore.ee/tagused/nr16/kqivupuu.pdf

Läänelaid, Alar. 2016. Laatre ristimänni vanus (käsikiri).

Ranniku, Veljo. 1998. Osoon: Põlispuud 8, Laatre ristipetäi ehk ristimänni lugu. Eesti Rahvusringhääling. ETV, 1. august.
http://arhiiv.err.ee/guid/201005062337244010010002081001517C41A040000005020B00000D0F003201.

Säinas, Rein. 2014. Head teed sulle, Laatre rstimänd! – Valgamaalane, nr 73, 28 juuni.

Tarand, Kaarel. 2014. Pettai päästmine. Värat nr 2 (15), lk 6.

Lisa kommentaar