Muuseumi muuseum

Toivo Sikka, tegevtoimetaja

 

On see võimalik? Kus?, pärite. On – Tartus jätkab alates 2009. aastast Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumi nime all tegutsemist varasemast tuntud Eesti Postimuuseum (mais 1935 Tallinnas asutatud,  sügisel 1994 taasloodud  Postimuuseumi  järglane).

Need, kes Postimuuseumiga pikemalt tuttavad, mäletavad hästi vahepealseid kavatsusi viia Postimuuseum Rakverre, Tallinna või  võimalik et veel hoopis kuhugi mujale.  Küllap olnuks see teostatav ja vähem valulikki kui omaaegse Postimuuseumi  (nõukogulikult  –  sidemuuseumi) likvideerimine 65 aastat tagasi koos järgnenud varade üleandmisega mitmele poole, sh A. S. Popovi nimelisele Side Keskmuuseumile Leningradis 1951. aastal.

Me tõenäoliselt ei oska päris täpselt ette kujutada, mida tundis toona  ja aastaid hiljemgi Postimuuseumi rajaja Julius Bleyer oma südames või mis muremõtted hoidis ta vaid enda teada. Õnneks saavad tartlased ja Taaralinna külalised rõõmustada, et sel korral varad alles jäid ja Postimuuseum jätkab tööd vanas väärikas postimajas, Eesti Spordimuuseumiga sama katuse all, Jaani kiriku ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi vastas Rüütli tänaval.  Muuseumi varad on hoiul Raadil.

toivo097

Julius Bleyer, eksliibris. Autor Pēteris Upītis.

Asjade seesugune kulg on seotud üpris pikkade aruteludega Eesti Postis, Tartu linnas, postiloo huviliste ringis – mitmete inimestega üle Eesti ja vist kaugemalgi. Kindlasti Aivar Kuuskverega, kes vedas Postimuuseumi Sõprade Seltsi  tegemisi, ja Krista Aruga.  Mõisteti, mis võib olla kaotuse suurus ja leiti muuseumile uus kodu. Tõsi, muuseumi tööga tuleb hakkama saada vähema inimeste arvuga kui endise juhataja Aive Küngi aegadel – atra seavad ja koormat veavad igapäevaselt põhiliselt Eve Aab ja Helve Schasmin.

Külastaja jaoks on Postimuuseumi nähtav eelkõige Rüütli tänava näitusetubades, mida pole taolise muuseumi tarvis palju: pisemas toas vahetuvad väljapanekud eri teemadel mõne kuu järel (paar-kolm korda aastas), veidi suuremas ruumis püüab vaataja pilke püsivam väljapanek. Pigem on seda vähe – võrreldes naabritega Soomes (muide, Soome Postimuuseum kolib Helsingi peapostkontorist aastaks 2014 hoopis Tamperre Vapriikki muuseumikeskusse), Rootsis, Norras, Taanis, Leedus või Venemaal. Väheke leevendab  ruumikitsikust  võrgunäituste võimalus vt: http://www.filateelia.ee/foorum/viewtopic.php?t=2472

http://www.filateelia.ee/naitus/

http://www.filateelia.ee/naitus/004/index.html

http://www.filateelia.ee/naitus/ohupost90/index.html

http://www.filateelia.ee/naitus/001/index.html

Tänu abilistele on väheste töötajate ja tagasihodlike olude kiuste sündinud huvitavaid väljapanekuid. Praegu tasub seada sammud näitusele „MORSE=>POST24“ (http://www.erm.ee/et/kylasta/Postimuuseum/Naitused/207; http://uudised.err.ee/index.php?06262232). Seda näitust saab tulla kaema kuni 17. märtsini 2013.

Juba mõne aasta pärast võib Raadil ERMi uues kodus avastada põnevat kodumaa postilugu, kust ei puudu aardedki.

 

3 thoughts on “Muuseumi muuseum

  1. Ei kujuta riigi postiteenistust ilma postiajaloo säilitamiseta, seega ka ilma Postimuuseumita. Olen külastanud Soome, Rootsi ka Peterburi posti- (side)muuseimit, igas oma aura ja võlu. Meie muuseum avaldab mõju eelkõige teemanäitustega. Jõudu!
    PS! Aga minu kõrvad “liikusid” kui arutati plaane üleviia muuseum Rakveresse…

  2. Õhupost 90 kolmanda stendi viiendal lehel on 15 Marga ületrüki vaheribaploki poogna positsiooni identifitsioon vale. Plokk on pea peale pööratud. Nii nagu see praegu on, trükipoogna positsioonid vasakul on parempoolsest poognast (ülevalt alla lugedes) R 12, 11, 2, 1 ja paremal vasakpoolsest poognast positsioonid L 20, 19, 10, 9. Poognapositsioon L9 sisaldab Hurt/Ojaste Käsiraamatus toodud plaadivea E:10.

    • “Õhupost 90” on koostatud Vambola Hurdalt ostetud postiajalookogu näituselehtedest. Kõik andmed on nii nagu V. Hurt need omal ajal kirja on pannud, aga postimuuseum on tänulik kõikide viidete/paranduste eest.

Leave a Reply