Mida toob aasta 2016 muuseumidele?

Mirjam Rääbis, muuseuminõunik

097400_ERM_Fk_2911_1156Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurvõistluse näitus Rotermanni soolalaos 2006. aastal (ERM Fk 2911:1156)

Kus siis veel kui mitte ERMi ajaveebis kirjutada selle aasta muuseumide arengutest ja tähtsündmustest. Kõige olulisem sündmus on tänavu kahtlemata Eesti Rahva Muuseumi uue hoone avamine! Nagu kõigi suurte objektide puhul oleme ka ERMi maja valmimist oodanud pikki aastaid. Ja milline muuseum see veel tuleb! Olen juba ette kindel, et kui järgmise aasta alguses võetakse kokku kõige rohkem kajastust saanud Kultuuriministeeriumi teemad ajakirjanduses, siis on ERM nimekirja ülemises otsas. Soovin ainult parimat ja palju jõudu kogu muuseumi meeskonnale!
Suurematest ehitamisega seotud arendustöödest tasub kindlasti nimetada Narva kindluse, Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi ning Haapsalu piiskopilinnuse väljaarendamist. Näeme nende kõikide puhul tulemusi küll alles mõne aasta pärast, kuid sellegipoolest peaks nendel projektidel silma peal hoidma.
10 aastat tagasi valmis aga üks teine oluline teedrajav muuseumiehitis Eestis, pärast mida pole muuseumi maailm enam endine. Sellel aastal tähistame Kumu 10 aasta juubelit. Olen ise töötanud selles majas üle kuue aasta ja seega on mul südames muidugi eriline rõõm. Julgen öelda, et 10 aastat on möödunud ka ajast, kus hakkasime muuseumide meeskonnas nägema inimesi, keda traditsiooniliselt muuseumiga varem ei seostatud, samuti suurenes tuntavalt koostöö valdkondade vahel. Muuseumitöö on eritahuline ning tänasel päeval peame pigem vajalikuks, et muuseumides töötavad ka äri-, kommunikatsiooni- või näiteks IT-taustaga inimesed.

kumu_iconKumu saab 10!

Jätkub muuseumivõrgu korrastamine
2016. aastal asutatakse neli sihtasutust: SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, SA Eesti Kunstimuuseum, SA Viljandi Muuseum ja SA Saaremaa Muuseum. Ettevalmistused toimuvad ka SA Eesti Meremuuseumi loomiseks, mis alustab tööd 1. jaanuarist 2017. Muuseumide ümberkorraldamisele on lähenetud juhtumipõhiselt, vastavalt muuseumi vajadustele ja arengusuundadele. Sellest lähtuvalt asutatakse nii Viljandi kui ka Saaremaa sihtasutus koos kohalike omavalitsustega, Spordimuuseum aga koos MTÜ Eesti Olümpiakomiteega. Meremuuseum ja Kunstimuuseum jäävad ainult riigi asutada. Ümberkorraldused ootavad ka Harjumaa Muuseumit, mida hakkavad järgmisest aastast juhtima omavalitsused – millised omavalitsused täpsemalt ja mis vormis (kas sihtasutus või munitsipaalmuuseum), selgub sel aastal toimuvate läbirääkimiste käigus. Ka teiste muuseumide osas jätkuvad läbirääkimised, plaanikohaselt on 2018. aasta lõpuks alles üks riigimuuseum – Eesti Rahva Muuseum. Tahaksin siinkohal rõhutada, et omandivorm ei ole muuseumi kvaliteeditunnuseks.

Digihoidla
Riigile kuuluvate infosüsteemide arendamine pole lihtne ülesanne ning kindlasti mitte nii kiire kui sarnase süsteemi ehitamine erasektoris. Sellegipoolest on põhjust rääkida olulistest arengutest muuseumide infosüsteemis ja äsja valminud kesksest digihoidlast. Digihoidla lahendab ühe keerulise ja põletava probleemi muuseumide jaoks – pikaajalise digitaalse materjali säilitamise. Selle kasutuselevõtt aga on järkjärguline ja esimeses osas hakkavad hoidlat kasutama muuseumid, kes on valmis piloteerima ehk vigu leidma ja arendusele kaasa aitama. Muuseumide infosüsteemi puhul jällegi valmistutakse jõudsalt MuIS 2 arendamiseks. Üsna varsti valmib infosüsteemi ärianalüüs ehk funktsionaalsuse ja kasutajasõbralikkuse analüüs. See valmib Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Kultuuriministeeriumi ja muuseumitöötajatest koosneva töögrupi koostöös. Analüüsi põhjal otsime võimalusi juba päris süsteemi arendamiseks. Üsna julgelt võib ka välja öelda, et ilmselt me ei saa enne 2018. aastat reaalselt töötavast MuIS 2-st veel rääkida, aga eesmärk on eelkõige saada väga hea ja töötav infosüsteem.

Kogumispõhimõtted
Viimased kaks aastat on nii riigimuuseumides kui muuseumide infosüsteemi kasutavates muuseumides läbi viidud kogude järelevalvet. Samuti on muuseuminõukogu ringi peale saanud kogumispõhimõtete hindamistele. Seda aastat võib nimetada järelduste tegemiste aastaks – ministeerium ei võta ette uusi järelevalveid ning pikaajalised strateegilised kogumispõhimõtted tuleb muuseuminõukogule hindamiseks saata ainult juhul, kui dokumendis tahetakse olulisi muudatusi teha. Järelevalvete osas plaanime tehtu kokku võtta ja tuua välja üldised kitsaskohad nii muuseumiseaduse täitmises kui ka paratamatute probleemide osas (ruumitingimused, ressursipuudus jms). Kogumispõhimõtteid aga analüüsime eelkõige ühiste kogumissuundade aspektist lähtuvalt.

Muuseumikülastajate uuring
Kultuuriministeeriumil on sellel aastal plaan tellida veel põhjalik uuring muuseumikülastajate rahulolu ja mittekülastajate kohta. Viimati toimus selline uuring 2006. aastal koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, kuid nüüd planeeritava uuringuga soovime täpsemalt analüüsida külastajate hinnanguid ja detailset külastajate profiili. Uuring võiks olla oluliseks alusmaterjaliks muuseumide külastajastrateegia väljatöötamisel. See viiakse läbi riigimuuseumides ning edaspidi on plaanis uuringut korrata iga viie aasta tagant. Eraldi on plaanis esmakordselt uurida ka mittekülastajaid, et mõista nende motiive ning vajadusi.

043218_ERM_Fk_2806_34Noored Tammsaare pargis aega veetmas. Aga miks mitte muuseumis? (ERM Fk 2806:34)

Koolitused
Traditsioonilistest koolitustest toimub ka sel aastal Balti Museoloogiakool. Seekord on teemaks kogumispõhimõtted ning õppejõuks Léontine Meijer-van Mensch oma meeskonnaga (jah, koolitajad tuleb seekord rohkem kui kaks). Selle aasta museoloogiakool toimub Lätis Cēsises, kuid täpsemat informatsiooni tuleb veel oodata. Saadame info välja kohe, kui on midagi rohkemat teada. Etteruttavalt võib veel lisada, et suure tõenäosusega toimub järgmisel aastal museoloogiakool aga juba ERMis. Kus siis veel!
Rõõmustav on ka see, et juba teist korda alustab Tartu Ülikooli ja Kultuuriministeeriumi koostöös sündinud koolitusprogramm „XXI sajandi muuseum“. See on hea platvorm muuseumimaastikust ja selle viimastest arengutest ülevaate saamiseks muuseumitöötajatele, kes alles alustavad või neile, kes soovivad terviklikku ülevaadet muuseumi põhitegevustest. Muuseumid tegelevad paljude suundadega ning terviklikku pilti omavaid muuseumitöötajaid on hädasti vaja. Väga oluline on osata näha eri tahkude funktsioone ja omavahelisi suhteid ehk aru saada, miks ja mille nimel muuseum töötab.
Kokkuvõtvalt olen kindel, et tuleb üks hea aasta, teisiti ei saagi mõelda. Loomulikult peame silmitsi seisma riigireformiga ja oleme mõjutatud majanduse käekäigust, kuid see ei saa takistada meil töötamast parimate lahenduste nimel. Ning tõepoolest, viimasel ajal kuulen seoses muuseumidega tihti lauseid, mis algavad sõnadega „mitte kunagi varem…“ ja lõppevad millegi väga positiivsega. Eks me saame järgmisel aastal ERMis aastakonverentsil ja auhinnagalal jälle järeldusi teha.

Leave a Reply