Raudteraga puu-uisud

Siret Saar, koguhoidja

ERM Fk 10:17 Tartu 1912.

Uisuspordist on teada ka märtreid. 1498. aastast pärineb puugravüür, mis on seotud legendaarse juhtumiga Hollandis. Jutustuse järgi elas seal XIV sajandil tütarlaps Lidwina (sünd 1380), keda hiljem nimetati Pühaks Ludwinaks. Ta liugles puust valmistatud uiskudel mööda kinnikülmunud Amsterdami kanaleid ning äratas rahva hulgas suurt tähelepanu, tema sõiduoskust imestati ja temast räägiti ka väljaspool Amsterdami. 16-aastasena kukkus Lidwina halval jääl ja murdis mitu roiet. Ta viidi kloostrisse, kus ta veetis paar aastat paranemata voodis ja lõpuks suri. Hollandi vaimulikud kuulutasid tütarlapse pühakuks. Paljud preestrid ja ilmalikud kunstnikud said legendaarsest uisutajast piltide maalimiseks ainet.

Raudteraga puu-uiske hakati valmistama Hollandis 13. sajandi keskel. ERMi kogude vanimad puu-uisud on üleandja sõnutsi valmistatud 1895. a.

Erinevalt luu-uiskudest, mis olid levinud rannikualadel, on nende levik üle-eestiline. Materjalina on kasutatud puitu, metalli (enamasti vana vikatitera) ja jalgade ümber kinnitamiseks nööri. ERMi puu-uiskude pikkus jääb vahemikku 27–35 cm. Valmistamisega saadi ise hakkama.

ERM A 563:2082 uisud Tori khk.

Puuuisk rauast jalase ja selle peale kinnitatud puust tallaga. Jalas on 25 cm pikkuselt kinnitatud ülemise servaga talda tehtud soonde. Kanna juures on jalas ühendatud veel erilise naeltest kinnitusega. Nimelt on jalasesse tehtud august läbi pistetud rõhtsuunas nael, mis otstest omakorda kinnitatud aasakujuliste klambritega. Uiskude jala külge kinnitamiseks on tallast rõhtsuunas läbi puuritud 3 auku.

ERM A 657:5/ab uisud Lobotkast.

Järgmisel korral metalluiskudest.

Leave a Reply