Siret Saar, koguhoidja
1953. aastal on ERMi vastu võetud paar poliitilist karikatuuri – kujutised on puust nikerdatud ja kinnitatud vineertahvlitele. Puunikerdused on valmistanud Hans Vastisson (sünd 1892 Hummuli v) 1953. aastal. Voolimist alustas ta juba karjapoisina, meisterdades talulastele pussnuge ja mõõku, mida ta vahetas toiduainete vastu. Noormehena kaotas Hans raske õnnetuse järel parema käe, nii et need tööd on valminud vasaku käega.
Taiesed on oma plakatlikkuses toredad. Karikatuur on ajastu ja ühiskonna peegel – see on tähtis abivahend ajaloo rekonstrueerimisel, tutvustades kombeid, sündmusi ja tegelasi. Samas esitas see ka kuvandi võõrast ja vaenulikust. Tekkis lihtsustatud pilt maailmast, mis oli vastavuses ametliku mütoloogiaga, muutes kõik läänes toimuva olemuselt mingis mõttes karikatuurseks. NSVL-s sai poliitilisest karikatuurist soositud žanr, sest selle omapära seisneb valmis kuvandi toomises vaataja ette.
Poliitiline satiir võitlusvahendina ja potentsiaalse vaenlase naeruvääristamine pole bolševike leiutis. Selle ajalugu ulatub antiikaja autoriteni. Satiirilised kujutised ning pilkepildid on tõhusalt mõjutanud ühiskondlikku arvamust (David Vseviov, Irina Belobrovtseva, Aleksandr Danilevskij „Eesti kuvand nõukogude karikatuuris 1920.–1940. aastatel“, 2013).
Puunikerdus on valmistatud ajakirja Stalinlik Noorus 1952/8 tagakaanel toodud karikatuuri järgi. ERM A 555:110
Inspiratsiooni on saadud 1952. aasta Õhtulehes ilmunud karikatuurist. ERM 555:111