Ja suvekuudel juunis-juulis, sai puhatud ja mindud pruuniks

Siret Saar, koguhoidja

Mõistlikud inimesed hakkavad varakult suvevaheaega ootama – mina olen alati mõistlik olnud ning hakkasin seda tavaliselt ootama juba pärast jõule. Nüüd ongi jälle jõulud möödas ja enamik koolilapsi priid. Lõbusat suve!

Suvi on vahva. Kõik muutub otsekohe toredaks sellest ajast peale, kui kool lõpeb. (A. Lindgren „Bullerby lapsed“, 2006)

080650_ERM_Fk_2644_9796Lapsed Mustamäel mängimas. Foto Viktor Salmre 1975. ERM Fk 2644:9796

Poiste ainuke kohustus oli natuke peenraid rohida, aga sellest polnud midagi hullu, sest tööd oli üsna vähe ja rohimise eest said nad peaaegu alati midagi preemiaks. Vahel kommi, vahel limpsi, vahel nätsu. Ville leidis, et nii on lausa lõbus tööd teha. (K. Vainola „Ville“, 2006)

099034_ERM_Fk_1284_127Lapsed kitkuvad taimeaias rohtu. Hageri khk Rabivere k. Foto Grigori Kaljuvee 1960. ERM Fk 1284:127

Järgmisel päeval viidigi lapsed maale. Seal oli muidu päris tore, ainult korda polnud sugugi. „Te võite kas või päev otsa aias ringi joosta,“ rääkis vanaema. „Ja kui kõht vahepeal tühjaks läheb, võtke sahvrist külmi pannkooke ja moosi.“ „Aga mis kell meil laulutund on?“ küsis Sass. „Oi, laps, mis laulutund?“ imestas vanaema. „Laula millal tahad! Kogu aeg või laulda.“ „Aga mis päeval on joonistamistund?“ uuris Sigrid. „Kas või iga päev. Võta toast pliiats ja sirgelda nii palju kui tahad!“ (A. Kivirähk „Kaka ja kevad“, 2009)

318187_ERM_Fk_2120_10Lapsed mängimas. Karjala ANSV. Foto Uuno Ojala 1985. ERM Fk 2120:10

„Oskad sa ujuda?“ küsis Kingpool Muhvilt. „Ei tea,“ ütles Muhv pisut häbelikult. „Mul pole seda kunagi juhust olnud järele proovida. Millegipärast on mulle alati tundunud, et muhv pole just eriti sobiv ujumiskostüüm ja et ma võiksin oma muhviga teiste ujujate hulgas ebasoovitavat tähelepanu äratada.“ (E. Raud „Naksitrallid“, 1984)

087813_ERM_Fk_2644_16959

Kurtna pioneerilaagris. Foto Viktor Salmre 1967. ERM Fk 2644:16959

Ekraanile ilmus kohe kiri: „Palun moosi!“ Linda läks kööki ja tõi kapist moosipurgi ja lusika. Linda oli ometi ise ka maias ja maiasmokad peavad kokku hoidma ning teineteist aitama. Arvuti peab moosi saama, olgu mis on. Ta torkas lusika purki. Arvuti seest lipsas välja tilluke roosa keel. Linda tilgutas moosi sinna peale ja keel kadus tagasi arvutisse. „Aitäh! See oli jube hea!“ ilmus kiri ekraanile. (A. Kivirähk „Karneval ja kartulisalat“, 2015)

307677_ERM_Fk_2941_88Lapsed arvuti taga. Mäetaguse v Rajaküla t. Foto Ehti Järv 2010. ERM Fk 2941:88

Mul on kasvuperiood ja ma ei või oma jõuvarusid pillata mingi tühja sörkjooksu peale. (A. Kass „Pahupidi puhkus“, 2006)

081222_ERM_Fk_2644_10368Poisid mängivad. Piirissaar. Foto Viktor Salmre 1975. ERM Fk 2644:10368

Mõnikord me mängime, et proua Bengtsson ja proua Larsson lähevad tülli, ning siis ütleb Anna. „Proua Larsson, võtke oma pahad lapsed ja minge koju.“ Need on minu nukud, keda ta „pahadeks lasteks“ nimetab, ning siis ütlen mina: „Minu meelest on hoopis teie lapsed pahad, proua Bengtsson!“ Aga pärast me lepime jälle ära ja läheme mängult poodi, et osta siidi, sametit ja kompvekke. (A. Lindgren „Bullerby lapsed“, 2006)

307734_ERM_Fk_2941_145Mängivad lapsed Mäetagusel. Foto Ehti Järv 2010. ERM Fk 2941:145

„Käib mööda linna ja loeb raamatut,“ kuulutas Sasha. „Kas sa Moskvas ka lähed, nina raamatus, üle tänava?“ „Mis te nüüd? Moskvas ma loen ainult metroos ja trollis. Aga tänaval ei tohi – seal on ju valgusfoorid.“ (A. Aleksin „Seeva Kotlovi ebatavalised juhtumused“, 1966)

350739_ERM_Fk_2981_6Laps raamatut lugemas. Prima Vista Tartu. Foto Nele Tammeaid 2013. ERM Fk 2981:6

Poisid olid kaevanud endale heinte sisse pikad käigud, aga need kõik seisid kaardil. Kui poed niisugusesse käiku ja su ümber on pime ning kohutavalt paksult heinu, siis tuled vahetevahel iseendast niisuguse mõtte peale: mis siis saab, kui ma siit enam välja ei pääse? See on õudne ja kohutavalt põnev. Aga välja pääseb alati. (A. Lindgren „Bullerby lapsed“, 2006)

343671_ERM_Fk_2971_3399Lapsed Kalina külas heinamaal onni ehitamas. Foto Jaak Eelmets 1985–1990. ERM Fk 2971:3399

„Aga sa pista uss korraks suhu ja siis vaata, kuidas näkkab!“ näitas Villu oma teadmisi kalapüügist.
„Loll oled või?!“ hüüdis Jan, ise sõbra soovituse üle naerdes, kuid nõuande paikapidavuses ka mõnevõrra kaheldes. „Sa vist käid isaga liiga palju kalal, et sellist juttu ajad. Purjus mehed teevad nii,“ lisas ta targalt, sest teadis, et mehed tulid alati kalalt, viinahaisud küljes.
(I. Soopan „Kõik poisid ei saa suureks“, 2010)

081576_ERM_Fk_2644_10722Poisid kala püüdmas. Saaremaa. Foto Viktor Salmre 1974. ERM Fk 2644:10722.

Sellest on juba palju pahandust tulnud, et mõnel on ilusad silmad. Aga niisugusest tülist, mis Julika silmade pärast tekkis, pole, ma kinnitan, ka kõige vanemad inimesed kuulnud. /—/ Kurekell kriiskas, et Julika silmad on oma värvi hoopis temalt laenanud. Kannike hoidis naeru pärast kõhtu kinni. „Või teie arvate, et … hehee … Aga mina?“ Selle peale sõimas Siniliilia Kannikest lillaks. „Sa ei ole sinine, vaid lilla,“ ütles ta vihaselt. „Kui mina olen lilla, siis on ka Julika silmad lillad. Võtke teatavaks!“ karjus Kannike. Selle peale kihvatas ka Rukkilill. „Mille üle te vaidlete?! Te vaadake mind!“ (E. Lázar „Seitsmepäine haldjas“, 1984)

325184_ERM_Fk_2950_132Meremäe vaatetorni juures. Foto Eva-Kaia Vabamäe 2012. ERM Fk 2950:132

Eero Tosman oli kevadel oma horoskoobist lugenud, et peaks tulema põnev ja romantikast tulvil suvi. Ta oli arvanud, et parem võtaks põneva ja rahaka suve. Aga mida suudab inimene saatuse vastu, mis viis ta möödapääsmatult ujumiskooli kandidaadi eksameile, kus muuseas viienda klassi Virpi, kel olid välkuvad õgvendusklambrid suus, leekpunased juuksed ja võluv, kajakamuna meenutav näolapp, ujus vapustavalt koera. (T. Kallioniemi „Tuomas Tosmani must minevik“, 2001)

080718_ERM_Fk_2644_9864Kauksi rannas. Foto Viktor Salmre 1975. ERM Fk 2644:9864

 

Leave a Reply