“Pronksspiraalidest vaselisteni” – 1000 aastat rõivailu

Tekst: Riina Rammo, arheoloog; Jaana Ratas, kunstnik
Fotod: Jaana Ratas

Miks on näitusel selline nimi? Pealkiri võib tekitada segadust, eriti kui pole asjaga varem kokku puutunud. Tuleb tunnistada, et tegelikult tähendavad nii „pronksspiraalid“ kui ka „vaselised“ täpselt ühte ja seda sama – väikeseid traadist keeratud spiraaltorukesi, millest on valmistatud rõivaid kaunistanud mustreid. Veidral kombel on arheoloogide traditsioonis sama nähtuse kohta kasutusel termin „pronksspiraalid“ ja etnograafid räägivad rahvatraditsioonist teada „vaselistest“. Kuna meie tahtsime näidata tervikut, siis tundus võimatu kahe nimetuse vahel valida.

kytiKüti kalmistult leitud spiraalidest ääris 12. sajandist (AI 2731:14).

lohavere 63Lõhavere käsitöövakast pärit muster 13. sajandi algusest (AI 4133:2274:63).

VirunukaVirunuka tagapõlle põimingud 14. sajandist (AI 4342:V:9).

erresteErreste aardeleius olnud peaehte katke 16. sajandi lõpust (AI 739).

Mida see pealkiri ikkagi tähendab? Näitusele on välja pandud nii kõige varasemad arheoloogilised leiud pronksspiraalkaunistustest kui ka etnograafilised vaselised. Arheoloogilised leiud näitavad, et väikestest spiraaltorudest mustreid on Eesti aladel tehtud ja kasutatud juba hiljemalt 10.–11. sajandist. Meie lugu lõppeb 19. sajandist pärit vaselistega ERMi kogudes, mis tunnistavad ligi tuhat aastat kestnud järjepideva traditsiooni lõppu. Siinkohal oleks paslik täpsustada, et tegelikult pole spiraalid/vaselised mitte midagi ainuomast Eesti alade elanikele. Sarnased ilustused olid levinud kogu Läänemere idakaldal ja mitmelt poolt on teada veelgi varasemaid näiteid. Näiteks Leedust isegi juba 4.–5. sajandist, Lätist ja Soomest ja Peipsitaguselt alalt mõnevõrra hiljem.

raatverePeipsiäärse Raatvere kalmistu matustest pärinevad kõige varasemad spiraaltorukestest põimitud mustrid, mis on dateeritud 11. sajandisse (AI 5295:196).

6Üks hilisemaid mustrikatkeid ERMi kogudest (ERM 18490). Foto: Arp Karm.

Miks üldse selliseid kaunistusi kanti? Kindlasti on need mustrid väga ilusad. Selles võib iga näituse külastaja ise veenduda. Toormaterjalina kasutatud vasesulam andis spiraalidele kulla läike. Eriti mõjusad on kullakarva mustrid siniste pidurõivaste taustal. See on andnud põhjust oletustele, et mõte kanda spiraalikesi rõivastel väljendab siinset ihalust aimata järgi võõrsil nähtud ja kullaga ehitud toonase maailma rikkaid. Olgu sellega kuidas on, spiraaltorudest kaunistused pole pelgalt iluasi – tugev ja vastupidav metall kaitses selle kandjat kurja eest ning rõhutas tema positsiooni ja väärikust. Proovige ise kanda ligi kilo jagu metallkaunistusi riietel, rikkalikud metallehted veel sellele lisaks, ja te näete kuidas tekib väärikas ja kaks-jalga-kindlalt-maas tunne.

kukruse p6llKukruse 6. matuse põlle rekonstruktsiooni lähivaade. Pronsspiraalkaunistuste autor Jaana Ratas.

pooleliolev muster tohutykilMustri valmistamine.

————————
Näitus “Pronksspiraalidest vaselisteni” on avatud ERMi näitusemajas 07.02-30.08.2015.
Kukruse 6. matuse ehk Kukruse naise tervet rõivakomplekti on võimalik vaadata blogipostitusest “Kaadritagune: Kukruse naise rõivakomplekti ülesvõtmine

One thought on ““Pronksspiraalidest vaselisteni” – 1000 aastat rõivailu

  1. Viide: Näitus “Pronksspiraalidest vaselisteni” | Arheoloogia.ee

Leave a Reply