Rootsist saabunud esemed

Reet Piiri, kuraator

Stockholmist Põhjamaade Muuseumist (Nordiska Museet) saabus Eesti Rahva Muuseumi ligi kaks- ja poolsada 19. sajandi eesti rahvakunstieset, peamiselt rahvariideid. Kuidas Eesti esemed Rootsi jõudsid? 1873. a rajati Stockholmi Nordiska Museet, selle asutaja Artur Hazelius lõi kontakte teiste Põhjala riikidega, et koguda muuseumisse ka teiste rahvaste rahvakultuuri näidiseid. Kuidas kõik täpselt toimus, mil viisil loodi Eestiga kontakte, ei ole teada. Selleks tuleks veel hulganisti kirjavahetust ja protokolle läbi uurida. Igal juhul on Tallinna linnaarhivaar Carl Friedrich Wilhelm Russwurm juba 1870ndate keskpaiku Põhjamaade muuseumiga kirjavahetust pidanud. Russwurm, kes on tuntud ka kui Eesti rootslaste uurija, saatis muuseumile Hiiumaa ja Noarootsi esemeid. Millal ta aga esemeid kogumas käis, seda praegu veel ei tea, kuid kuna Russwurm suri 1883, siis pidi kõik toimuma enne seda.

A_1020_81
Hiiumaa pärg, penik. ERM A 1020:81. Hiiumaal, kus pikki juukseid hakati punuma palmikutesse, jäi pärg, penik ainult pruutide peakatteks, mida kanti nii laulatusel kui esimesel pulmapäeval. Fotol on peniku kaunistatud seljatagune. Kujutame nüüd ette, kuidas pruut seisis kirikus, seljaga rahva poole. Nii oligi pärg ainult tagant nähtav. Kui otsida siit ka sümboolikat, siis näeme kirikuliste ja pruudi vahele asetatud tõrjemaagilisi riste. Kruvilised helmeid on aga mujalgi Eestis tuntud kui tõhusad haiguste eest hoidjad.

 A_1020_99
Noarootsi pruudipärg. ERM A 1020:99. Noarootsis valmistati pruudile spetsiaalne pärg, seppel. See tehti kõrge ja uhke. Kaunistati rikkalikult paelte, riidetükikeste, pärlripatsite ja rahadega, iseloomulikud on suletutid ja taga rippuvad siidlindid.

 A_1020_121
Rinnaehe Hiiumaalt. ERM A 1020:121. Tundub, et taolist ehet, omavahel siidlindiga ühendatud prees ja kannaga raha, on olnud näha mõnel rannarootslasi või hiidlasi kujutaval akvarellil. Kahjuks on ERMis ainult üks näide, kus silmadega prees on paela abil kannaga rahaga ühendatud. Ese ise on kogutud Harju-Madise kihelkonnast Ranna külast. Ehk on uhke siidlint aja jooksul hävinud? Aga äkki on mõnes teises Eesti muuseumis midagi taolist säilinud? Rootsist tuli selliseid komplekte kaks, nii et see ole ainukordne juhtum.

Milliste paikade esemeid on veel selles 234-numbrilises kogus? 19. sajandil Eestist Rootsi saadetud esemete hulgas on põhiliselt tekstiilesemed, ehted ja jalanõud, aga ka söögi- ja jooginõusid ning muudki tarbevara.

Hulk esemeid on Jüri kihelkonnast. Paistab, et tegu on ühe perekonna varaga, vähemalt tekstiilesemete osas. Kui me pilte tähelepanelikult silmitseme, siis näeme, et rõivaste valmistamisel on kasutatud samu lõngu, kangaid jne, st maitsemeel on tuntav.

ak0018_ak0025
Jüri naine ja mees. Foto Arp Karm.

29. oktoobril oli Eesti Rahva Muuseumile Nordiska Museet’i esemete üleandmistseremoonia auks kokku pandud näitus tagastatud esemetest. Mannekeenide seljas oli näha ka osa Jüri naise ja mehe rõivatagavarst.

Esemed saatis Rootsi Jüri koguduse õpetaja Rudolf Winkler 1901. a. Siin, printsess Victoria auks üles seatud näituse fotodel on näha naise ja mehe kostüümid. Kuid riideesemeid on enamgi. Näiteks naise rõivakogusse kuuluvad veel kaelarätt, kampsun, teine särk, sukad, kahed säärepaelad ja pastlad, ehetest prees ja kannaga raha. Samast on ka uhke pruudipärg ja pruudikirstu võti.

A_1020_100_01
Pruudipärg Jüri kihelkonnast. ERM A 1020:100. Harjumaa pruudid kandsid kõrgeid ja uhkeid pärgi. Jüri kihelkonnast on koguni kolm allikat, ese ERMis, pruudi pilt fotokogus ja nüüd ka kolmas näide, Rootsist saabunud pärg.

 A_1020_203
Naistesukad Jüri kihelkonnast. ERM A 1020:203. Selliseid potisiniseid, punase vahekiiluga sukki on kandnud ainult Jüri naised, nii et ainuüksi sukkade järgi võib Jüri naise juba kauge maa tagant teiste seast ära tunda.

Lisaks siin nähtavale meestekostüümile on saadetise hulgas teine särk, kuub, mütsi sees hoitav ninarätik ja nõel silmatäie linase niidiga, triibulised linased püksid, sukad, pastlad, laapkuub, vöö, talvemüts. Lisaks veel tubakakott piibuorgiga ning tasku tuleraua, tulekivi ja taelaga.

 A_1020_115
ERM A 1020:115. Pastlanõel silmatäie linase niidiga. Meestel oli komme, et kübararummu paigutati vajalikke esemeid. Näiteks hoiti seal higirätti. Rummu põhja külge torgati ka pastlanõel, mis ühtlasi pidanuks hoidma võimaliku rabanduse eest.

A_1020_226
Lambanahkne meeste talvemüts Jüri kihelkonnast. ERM A 1020:226.

Nagu ikka, on kõige enam esemeid saadetud Rootsi ja nii nüüd siis ka meile jõudnud Muhust. Muuseumides vanu esemeid uurinud käsitöösõber teab, et kaht ühesugust rahvakunstieset pole olemas, nii rõõmustab meid iga uus avastus.

Siingi on Muhu esemete hulgas põnevaid avastusi.

A_1020_189
Muhu põll ERM A 1020:189. Hilisemast ajast, oranži või kollase seelikuga kokkusobiv põll. Rootsist saabunud kogu üleandmist jäädvustanud Postimehe fotograafi kaamera ette jäänud põll äratas muhu naiste tähelepanu. Muhu lauluansambli „Ätsed“ nimel võttis ühendust Maire Liitmäe ja palus põllest pilti, sest neil on hädasti vaja teha uusi põllesid ja just selline sobiks. Loodan, et varsti saame ka tulemust näha.

Mina pean kõige väärtuslikumaks üht Muhu seelikut. See on nn punane seelik, näide esimestest Muhu triibuseelikutest. Sellised seelikuid hakati Muhus kuduma 1870. aastatel, kui üldiselt oli moes must kurrutatud ümbrik. Mandri eeskujul hakati poolvillasest triibulist kangast kuduma, kuid sellest õmmeldi põll. Muuseumis ongi terve hulk selliseid triibulisi põllesid (siinsegi saadetise hulgas kaks), kuid seelikut mitte. Nii et tõelised haruldused.

A_1020_171
Muhu seelik. ERM A 1020:171. Üks haruldasemaid esemeid, mis Rootsist saabus. Pikitriibulise mood avaldus Muhumaal esmalt põllede kaudu. Poolvillaseid alasega põlli hakati kuduma ja kandma 19. sajandi teisel poolel, esmalt mustade kurrutatud ümbrike ette seotuna. Mingil ajal hakati aga triibulist põllekangast seelikuks kokku õmblema, tulemuseks peaaegu nagu mandri naiste pikitriibulised seelikudki. Selline mood oli aga lühiajaline. Peagi hakati kuduma spetsiaalset seelikukangast, oranžipõhjalist, hiljem kollasepõhjalist. Selliseid, laiade konkreetsete triipudega seelikuid, nn punaseid seelikuid, on väga vähe säilinud. Eesti Rahva Muuseumi suures seelikukollektsioonis oligi varem ainult üks analoogne näide.

Tundub, et ka Saaremaalt on muuseumis palju esemeid. Kuid ikka leidub põnevaid avastusi. Nii on näiteks Mustjala kihelkonna muude esemete seas liigvarrukad.

A_1020_17
Liigvarrukad. ERM A 1020:17/ab. Nagu eraldi kraesid ehk lahtkraesid, kasutati Saaremaal ka lahtvarrukaid, s.o alussärgi külge kinnitatavaid varrukaid. Neid kanti kampsuni all, nii et kaunistatud värvel jäi kampsuni varrukasuust paistma.

Nordiska Museet’ist saabunud esemetest teine osa on 1928. a Eesti Rahva Muuseumist vahetusena Rootsi saadetud esemed. Ka Eesti Rahva Muuseumil oli soov omada teiste rahvaste esemeid, nii võrdlusmaterjaliks uurimistöös kui ka näitustel kasutamiseks. Nii toimusidki esemete vahetused mitmete muuseumidega. 1928. aastal saadeti vahetusesemetena Rootsi 5 õllekannu ja 50 tekstiileset. Nordiska Museet saatis 1929. a meile selle eest vastu 34 Rootsi laplaste eset (B 25 ja B 26).

Nii mõnigi rahvarõivategija on kahjutundega ERMi peakataloogist lugenud mitmete esemete taga märkust, et ese on vahetusena ära antud. Näiteks ühe Kadrina seeliku järel on märkus – vahetusena Rootsi 1928. Nüüd see tagasi. Allpool mõned näited esemetest, mis sellest kollektsioonist tagasi saabusid.

A_1020_173
Kadrina seelik. ERM A 1020:173. Vana number A 292:263. Legend pearaamatus ütleb, et seelik kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi kogusse. Seelik kooti u 1815 Palmses. Seeliku vanust, 200 aastat, näitab kasutatud värvikombinatsioon ja triipude ülesehitus. Vanadel seelikutel on üleminekutoonides joontest moodustunud sümmeetriliste pooltega triiburühmad – täislaugud. Ja muidugi, vanadele Virumaa seelikutele omane mahe roheline.

A_1020_138_137_136_uus
Kolm Mustjala sõlge. ERM A 1020:136, 137, 138. Vanad numbrid 12172, 12353, 12277. Peakataloogist on lugeda, et kogujateks olid Henrik Visnapuu ja Johannes Lihting 1913. Sõled kinkis Liisu Rammos Jauni külast Reinu perest. Mustjalas kanti korraga kolme sõlge, kurgu all kõige pisem, rinnal kõige suurem, vahepeal keskmine. Sõled on tüüpilised Saaremaa tüüpi sõled, ilma äärerandita ja suuvitsata, mis mandri sõlgedel alati on. Mustjala moodi on täketega sisse löödud ornament.

Saabunud esemete hulgas on 19 paari kindaid. Ühtpidi kinnistab see ERMi kui käpikumuuseumi kuvandit, teistpidi … kui neile otsa vaadata, ei raatsiks ühestki loobuda. Tuntud headuses muhu ja mustjala kinnaste kõrval on kindaid mujaltki. Esemelise näitena panen välja kinda Rapla kihelkonnast. Austusavaldusena Raplast pärit kindaguru Kristi Jõestele. Loodan, et sellestki kindapaarist leiab Kristi inspiratsiooni.

A_1020_63
Rapla kinnas. ERM A 1020:63/ab. Needki on 1928 vahetuesemetena Rootsi saadetud.
Kinnaste vana number on ERM 15207. Kindad kudus 1884. a Anu Sirgi Olendi saunas. Ise on ta öelnud, et kindad on kolme värvi punased. Kindad on Johannes Lauri ja M. Vahtriku korjandusest Rapla kihelkonnas 1914. a suvel.

Enamik Rootsist saabunud esemetest on väga heas korras. Kindlasti on nende heale säilivusele kaasa aidanud see, et Rootsi pole pidanud üle elama sõdasid. Mõeldes Eesti Rahva Muuseumi esemete saatusele, mis sõja ajal pakiti kastidesse, saadeti mööda Eestimaad laiali kus need ootasid oma saatust kirikute käärkambrites, mõisaaitades ja -keldrites, kus neid kimbutasid nii rotid kui röövlid, rääkimata üle lendavatest pommitajatest. Esemed seisid aastaid kitsastes kastides, kuni hävinud hoone asemel anti muuseumile ajutise pinnana osa kohtumaja ruume Veski tänaval. Ja kus me oleme siiani. Aegapidi, nii nagu ruume lisandus, sai ka kaste lahti pakkida ja esemeid kappidesse laduma hakata.

Aga need esemed, mis nüüd Rootsist tagasi Eestimaale jõudsid, pole kõike seda pidanud läbi elama, nad on seisnud turvaliselt muuseumihoidlates.

Esemed on juba MuISi sisestatud. www.muis.ee. Kogu number on ERM A 1020.

———————–
Põhjamaade Muuseumi (Nordiska Museet) Eesti kogu üleandmisest loe ka blogilugu “Kuningatütar ja käsikivi

 

2 thoughts on “Rootsist saabunud esemed

Leave a Reply