Terje Anepaio, teadur
Fotod Arp Karm
Väärikate esemete jõudmine muuseumi teeb alati erilist rõõmu! Täpselt kaks nädalat tagasi, 4.novembril oligi üks selliseid päevi – muuseumirahvas ootas külla häid sõpru ja koostööpartnereid Rakvere Memento Ühingust, kes tulid Tartusse, et ERMile üle anda oma ühingu teenekas lipp, mille kinkis Rakvere Mementole 1993. aastal tollane Riigikogu saadik Kuno Raude.
Hiljuti muretsesid mementolased oma organisatsioonile uue lipu – sellise, mis on valmistatud juba kaasaegsemast materjalist ning moodsamate tehnoloogiate abil ja on ilmastikuoludele vastupidavam. Aga mida teha vanaga? Nii tekkiski mõte anda oma senine sümbol hoiule Eesti Rahva Muuseumi. Et oleks „üks tee ja kaks asja“, hakati plaanima pikemat külaskäiku Tartusse, et ühtlasi oma silmaga uurida, kuidas valmib ERMi uus maja. Kaasa kutsuti ka Rakvere linnapea Mihkel Juhkam ja volikogu esimees Toomas Varek.
Kui mementolased muuseumiga ühendust võtsid ja oma soovist teada andsid, oldi muuseumis selle üle väga rõõmsad lausa mitmel põhjusel. ERMi ei jää ainult lipp, vaid palju enamat – meile jääb lugu Rakvere Mementost ja tema lipust. Rakvere Memento näol on tegemist Eesti taasiseseisvumisajale ning meie siirdeühiskonnale tunnusliku mäluorganisatsiooni väärika sümboliga, mille senist elu ehk kasutust on filmikaameraga jäädvustatud ERMi ja Rakvere Memento ühisprojektis represseeritute mälutööst ja selle tulemusena valminud dokumentaalfilmis „Meie mäletame! Meie mälestame!“. Lisaks on ERMi uues majas üks valmivatest näitustest, mida nimetame Lipusaaliks, pühendatud Eesti territooriumi valitsemisele ja riiklusele ning kodanikuühiskonna kujunemisele. Sellel näitusel on muuhulgas plaanis kordamööda eksponeerida erinevaid lippe (nt seltside, valdade jne) minevikust tänapäevani. Sobival ajal saaks ka Memento lippu selles saalis näidata.
Kaader filmist „Meie mäletame! Meie mälestame!“
Nii oli 4. novembril ERMi näitusemajas külalisi Rakverest ootamas salkkond ERMlasi eesotsas direktori Tõnis Lukasega ja Sõprade Seltsi esindus. Tõeliselt meeldiva üllatusena jõudis esimesena Tallinnast kohale lipu kavandaja ja kinkija, endine riigikogulane arhitekt Kuno Raude. Varsti liitusid meiega ka rakverelased ja tähtis hetk või alata! Lipu andis üle Rakvere Memento teenekas esinaine Aino Kiiver. ERMi poolt lippu vastu võttes rõhutas Tõnis Lukas, et muuseumi jaoks on järjest olulisemaks saanud eseme lugu ehk väärt lugu määrab suuresti eseme muuseumikogusse jõudmise. Rakvere Memento lipp on ese väärika elu ja looga. Kuno Raude meenutas, et lipu kinkis ta mementolastele-saatusekaaslastele 1993. aasta võidupäeval, 23. juunil. Lääne-Virumaalt Riigikogu VII koosseisu liikmeks valitud mehe sooviks oli valmistada oma saatusekaaslastele head meelt. 1941. aastal Rakveres sündinud Kuno küüditati poisikesena märtsis 1949 Rakvere lähedalt Arukülast koos vanaemaga Siberisse.
Sõna võtsid ka Rakvere linnapea ja volikogu esimees. Linnahärrad kinnitasid, et Rakvere Memento on väärikas ja linnavõimude jaoks oluline organisatsioon, mille tööd mineviku hoidmisel ja väärtustamisel igati hinnatakse.
Külalised ja võõrustajad üheskoos.
Rakvere Memento tüdrukud lipuga. Lippu hoiavad senine ja uus esinaine.
Foto: Sirje Madisson.
Lipp on üle antud.
Nüüd juba muuseumile kuuluvat lippu aitab kokku rullida lipu kavandanud ja muretsenud Kuno Raude.
Seejärel siirdusid külalised näitusemaja teisele korrusele tutvuma sealsete väljapanekutega. Esmalt juhatas kuraator Riina sisse näitusega „Aasta 1944. Meri Läände“ tutvumise. Reet Piiri asjatundlike kommentaaride saatel said virulased võimaluse oma silmaga kaeda, mida põnevat oli kroonprintsess Victoria ERMile üle andnud. Mementolased rõõmustasid, et neil ERMi tulekuks sedavõrd hää ajastus sattus!
Külalised näitusel „1944. Meri Läände“.
Nüüd oli aeg ühiseks kohvipausiks näitusemaja töötoas, et veidi jalgu puhata enne Raadile minekut. ERM omalt poolt kinkis igale külalisele sarja „Vanavara kogumisretkedelt“ 5. raamatu. Kohvitassi kõrvale seda sirvides avastas Kuno Raude, et tema perekonna side meie muuseumiga küündib sajanditagusesse aega! Nimelt olid noored mehed Leopold Laurson ja Julius Kuperjanov 100 aastat tagasi Viru-Jaagupi kihelkonnas ringi rännates ja ERMi hääks asju kogudes ka tema vanaemaga kohtunud ja tollelt vanavanema Ann Karjuse kootud kinda saanud (vt ERM 10439, raamatus lk 36).
Jalad puhatud, oligi rakverelastel aeg minna Raadile, produtsent Viljar Pohhomovi juhatusel kaema ERMi uue hoone ehitust. Tõnis usaldas oma isikliku turvakiivri Rakvere linnapeale.
Raadil nähtu muljed olgu edasi antud Aino Kiiveri sõnadega: Hämmastas väga positiivselt, et Raadil käies nägime, et tegu pole teps mitte klaasist majaga – nii nagu räägitud ja kurdetud ja kardetud! Ei ole ta suur ja on põnevalt projekteeritud. Kuno Raudel, kes ise ju arhitekt, oli palju pärimist, aga meie giidi Viljari põhjalikud ja asjalikud teadmised olid muljetavaldavad. Muuhulgas näitas Viljar ka, kus on see Lipusaal, kus kunagi ka meie Memento lippu saab rahvale näidata! Läbi ERMi uue maja jalutades uurisid mementolased, kas avatud fondi klaasist katus ikka peab vastu külastajahulkade raskusele ning võrdlesid ERMi uue maja ja Rakvere Põhjakeskuse suurusi. Selgus, et ERMi uus maja ei ole hiiglaslik, vaid kolmandiku võrra väiksem kui Rakvere Põhjakeskus! Olgu päeva kokkuvõtteks taas sõna Ainol: Pärast külaskäiku olid meie noorikud elevil ja lubasid ka kolmandat korda ERMi tulla ehk avamisel kohal olla, et nüüd nii kenasti kaks korda käidud ja…!
Selle lipuloo päris lõppu jääb lisada, et sel päeval ERMis nähtu, nii näitus 1944. aasta põgenemisest kui printsessa üleantud ilus vanavara inspireerisid mementolast Mallet, kes lubas, et otsib keldrist kohvrist välja ja annab ERMile oma ema Siberis ära käinud laulatuskleidi. Kuno Raude aga kirjutas muuseumile: Ajendatuna sellest “avastusest” olen hakanud mõtlema sellele, et ehk oleks ka minu vanemate tehtud asjade, eriti Siberis tehtud asjade, koht ERMis?
